Tallinna Polütehnikum Nimi Selv, Pelv ja Felv Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Siin referaadis räägin ma Selvist, Pelvist ja Felvist, tegemist on elektriohutus ja seadusandlus iseseisva kodutööga. SELV, PELV ja FELV on kaitseväikepinged, ehk väikepinged, mis on sedavõrd madalad, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Automaatika ja energeetika erialaosakond Kelly Olvi SELV, PELV ja FELV Referaat ELEKTRIOHUTUS JA ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS AA-15 Tallinn 2018 Sisukord 1.Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV................................................................................3 2.Kaitseväikepinge süsteemid...........................................................................
t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks. Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepingetrafoks või mõnest muust ohutust toiteallikast. Kaitseväikepingetrafo primaar- ja sekundaarmähised on teineteisest eraldatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga. Talitlusväikepinge, tähis FELV (ingl. functional extra-low voltage on väikepinge, mis on vajalik teatavate nõrkvoolupaigaldiste normaalseks talitlemiseks (töötamiseks). Talitlusväikepinge allikad ei pruugi rahuldada kõiki kaitseväikepinge allikatele esitatavaid ohutusnõudeid.
Koige sagedamini kasutatav rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Rikkekaitseks voib kasutada jargmisi meetodeid: toite automaatne valjalulitamine elektriline kaitseeraldus kaitseisolatsioon. Rikkekaitse toite automaatse valjalulitamise abil Elektriline kaitseeraldus mitme elektriseadme toites Kaitseisolatsioon Uhtlasi on SELV- ja PELV- susteemide kasutamisel tagatud ka rikkekaitse kohta kehtestatud nõuded. SELV-, PELV- ja FELV-susteemid. Toite automaatne valjalulitamine Koige tähtsam rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Kaitsemeetodi alla kuulub projekteeritud rikkevooluahel kaitseseade, mis toimib ettenahtud aja jooksul. Kaitseseade peab toite ahelast voi seadmest automaatselt valja lulitama, kaitsmaks ohtliku puutepinge eest. Valjalulitamine peab toimuma selliselt, et pingestatud osa ja
Elektripaigaldise ja selle lähedal töötamiseks või käitamiseks ettenähtud tööriistad, seadmed ja vahendid peavad vastama otstarbele neid tuleb hoida kasutamis korras ja tuleb asjakohaselt kasutada. Elektripaigaldiste käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või nende lähedal tehtavatel töö toimingutel tuleb lähtuda ettevõtte standardi nõuetest. Elekter on väga kõrge ohuallikas ja seepärast tuleb talle pöörata tõsist tähelepanu. Väikepinge süsteemid SELV PELV FELV Selv süsteemis peavad pingestatud osad maast kõrvalistest juhtivatest osadest ja kaitsejuhtidest PE olema isoleeritud. Samuti ei tohi pinge alte-id osi ühendada mingisuguste kaitsejuhtidega, kuna elektriseadmete kerede ja teiste pingealdiste osade maandamine on keelatud siis ei saa võõrpotensiaal võõrsüsteemi ülekanduda. Selv süsteemi kasutatakse siis kui maandamine ei ole vajalik väikepingesüsteemi seadmete tööks. SELV süsteemi kasutatakse: 1
53. Mida tähendab märk elektritarvitil? Tegemist on kahekordset isolatsiooni omava elektritarvitiga ning seda ei tule maandada või nullida. 54. Mis on väikepinge ja kus seda kasutatakse? Väikepinge on pingepiirkond, mille korral pinge ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 volti, alalispinge puhul 120 volti. Väikepingete piirkonnas eristatakse kaitseväikepinget tähisega SELV ning PELV ja talitlusväikepinget tähisega FELV. Väikepinge on sedavõrd madal, et inimese keha läbides ei kutsu vool esile elektrilööki. Erinevalt talituspingetest saadakse see väikepinge eraldustrafost või mõnest muust ohutust toiteallikast. 58. Milliseid isoleerivaid kaitsevahendeid tuleb kasutada elektritööristadega töötamisel ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides? Sõltuvalt ruumide ohtlikkusest tuleb elektritööriistadega töötamisel kasutada isoleerivaid
puudutamist. Ümbris Osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse väliskeskonna teatavate toimete eest, ning otsepuutekaitse mis tahes suunast. Väikepinge Pingepiirkond, mille korral pinge juhtide vahel või juhi ja maa vahel ei ületa tavaliselt vahelduvpinge puhul 50V ega pulsatsioonivaba alalispinge puhul 120V. Siia kuuluvad maandamata ja maandatud kaitseväikepingesüsteem (SELV, PELV) ja talitusväikepingesüsteem (FELV) Madalpinge Pingepiirkond, milles vahelduvpinge tavaliselt ei ületa 1000V ega alalispinge 1500V. Kõrgepinge Pingepiirkond, milles vahelduvpinge on tavaliselt suurem kui 1000V ja alalispinge suurem kui 1500V. Elektrikilpidele esitatavad nõuded Üldnõuded Kilbid peavad vastama standardi EVS-EN 60439 seeria nõuetele. Antud standardseeria kuulun harmoniseeritud standardite hulka, seega laienevad
Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektritarbijaiks. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid, valgustid, elektrisoojendusriistad jne. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV, PELV) ja talitlusväikepinget (FELV). Madalpinge low voltage (LV), pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V Kõrgepinge gigh voltage (HV), pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahevahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2. Miks kasutatakse elektrienergiat? 1
annaabi.ee 
