TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Sten Lepamaa
KEE-14
Pingealused tööd
REFERAAT
Õppeaine: Elektriohutus
Juhendaja : Hergi Kruusimaa
Koostaja : Sten Lepamaa
Tallinn 2016
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Epzyke
Õppematerjali autor
Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll Tavakäidutoimingud Lülitustoimingud töötoimingud Pingevabad Pingealused Pingelähedased Hooldustööd 1 Hooldus Remond Järgneb järgmisel lehel 1 Tehniline kontroll ja kontrollmõõtmised Elektripaigaldiste liigitus
Elektritöö nõuab elektrialaseid teadmiseid ja oskuseid. Mitte elektritöö- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nt ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine jms. Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega kohustusi. Pingealunetöö- igasugune töö mille juures töötaja on kontaktis pingestatud osadega või ulatub pingealuse töötsoonil kasvama kehaosadega või käsitsetavate tööriistadega seadmete ja töövahenditega. Madalpinge sooritav töötaja pingealus tööd kui ta on kokku puutes pingestatud osadega. Kõrgepinge sooritav pingealust tööd kui ta seseneb pingealusesse töötsooni ükskõik kas ta on kokkupuutes pingestatud osadega või mitte. Pingelähedane töö igasugune töötoiming, mille juures töötaja oma kehaosaga, tööriistaga või mis tahes muu esemega siseneb pingelähedasse tsooni ulatumata seejuures pingealusesse töötsooni. Omaelektritöö- mille korraldab käidu korraldaja on elektripaigaldises oma personaliga.
jäänud peale seadme välja lülitamist. Paljud meist on juba kindlasti kokku puutunud sellega kas või elektrimaterjali laboris. 11 Isikukaitsevahendid elektritöödel. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peab mõõtmisi teostav personal kasutama isikukaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest. Tehtavad tööd võivad olla pingevabad, pingealused või pingelähedased. Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmeid elektrilöögi, lühise ja elektrikaare toime eest. Töötamiseks tuleb tagada vajalik isolatsioonitase nt. isoleerkaitsevahendite vahelepaigutamisega või õhuvahemike kasutamisega. Õhuvahemike valikul tuleb arvestada ergonoomiliselt vajalikke lisakaugusi. Pingealustel töödel võivad töötajad puudutada pingestatud paljasosi või siseneda
Järelvalvet teostav isik, töö jälgija Isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija Isik, kes juhib lülitustoiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks nii talitusseisundi muutmiseks kui ka tööde tegemiseks. Lülitaja Isik, kes vahetult sooritab lülitustoiminguid. Töö juhatus Töö juhatuse moodustavad ühelt poolt elektripaigaldise käidukorraldaja ja teiselt poolt elektritöö juht või mitteelektritöö puhul selle ettevõtja tööd juhtiv isik, omaelektritöö korral aga käidukorraldaja ainuisikuliselt. Töörühm Töötajate rühm töökäsk-loa alusel tehtavatel töödel, mille koosseisus on kaks või enam töötajat, töörühma juhtija või töö jälgija kaasa arvatud. Töörühma liige Isik, kes töörühma koosseisus võtab osa tööst elektripaigaldises Töö tegija Isik, kes töötab elektripaigaldises töökäsk-loa alusel või lihtsamatel hooldustöödel üksinda. Teade, juhis
2.9. Käesoleva juhendi nõuete mittetäitmises süüdiolev tööline võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 3. ENNE TÖÖD (krohvija) 3.1. Enne töö alustamist peab töötaja: - riietuma ettenähtud tööriietusse, nööpima kätised, kontrollima, et poleks lehvivaid otsi, katma juuksed peakattega ning seadma korda isikukaitsevahendid; - vaatama üle töökoha ja koristama sealt kõrvalised, tööd segavad asjad; - kontrollima vajalike töövahendite korrasolekut: 3.2. Kõigist avastatud puudustest tuleb kohe teatada töölõigu juhatajale, tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. 4. TÖÖ AJAL (krohvija) - kõrgel tuleb sisemisi ja välimisi krohvitöid teha piirestatud tellingutelt või töölavadelt. Välistöid võib kõrgel teha jäiga kinnitusega või ripptöölavadelt;
Kergem on uuendada seadme parki kui muuta inimeste mõtlemist ohutumas suunas,kuid ka seadmepargi uuendamine võtab küllalt palju aega.Me saame kehtestada toote ohutuse seaduse kuid me ei saa keelata töö tegemist.Kuni ei ole piisavalt kaitstud vaikselt töötavaid hermeetilisi seadmeid seni jätkuvad ikka õnnetused ja haigestumised töökeskkonnas.Töökeskkonna jaoks välja töötatud seadus pärasusi ja tõekspidamisi on võimalik kasutada ka ennetus tegevuse organiseerimiseks vabalajal tööd tehes või puhates, kus õnnetuste ja haigustumiste arv on oluliselt suurem kui tööl.Kogu töökeskkonna alase kirjanduse eesmärgiks on inimese tähelepanu juhtimine ohtudele ja nendega seotud riskide vältimisele ja vähendamisele.Ergonoomia on tööviiside,töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks.Sõna ergonoomia tuleb kreeka kellsest sõnast ergon-töö ja nomos-loodus seadus.Ergonoomias kahandatakse inimest puudutavat teavet
2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole; 4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud. (7) Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. (8) Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu.
Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolulüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles- kui ka allapoole. 31. Elektriajami dünaamika põhivõrrandid. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand. Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Elektriajami põhivõrrandite rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid