MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE (0)

Q: Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Kuidas jagunevad elektritarvitid?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja paigaldisel?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Kuidas ära tunda kaitsekontaktiga pistikupesa?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Mida peab ohutuse seisukohast silmas pidama enne kui asute tööle elektriseadmega?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Milliseid kaitsevahendeid ja abinõusid saab kasutada et vähendada elektrist ja elektriseadmetest tulenevat riski?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Q: Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet?

Vastus leiad õppematerjalist: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Füüsika - Elektriõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse?
Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel?
Kuidas jagunevad elektritarvitid?
Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja paigaldisel?
Kuidas ära tunda kaitsekontaktiga pistikupesa?
Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada?
Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus?
Mida peab ohutuse seisukohast silmas pidama enne kui asute tööle elektriseadmega?
Milliseid kaitsevahendeid ja abinõusid saab kasutada et vähendada elektrist ja elektriseadmetest tulenevat riski?
Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet?
Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes?
Kuidas käituda elektriõnnetuse korral?
Miks on elekter inimesele ohtlik?
Kuidas see oht avaldub?
Mis elektri tagajärel inimkehas toimub?
Millest ja kuidas sõltub keha takistus?
Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis nt vannitoas?
Mida teha mida mitte?
Mis on elektritöö kuidas need jagunevad ning kes neid sooritada tohib?
Missuguseid ohutusmärke nii hoiatus- kui kohustusmärke võiks javõi peaks kasutama elektri tööde läbiviimise korral?
Mis on elektriohutus?
Kes vastutab elektriohutuse eest?

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE
Kuupäev:
Kellaaeg :
Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse uurimine ja hindamine – asendustöö
Nimi:
Kursus
TÖÖ EESMÄRGID

Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega.

Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta.
TÖÖVAHENDID

Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013)

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html

http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf

Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas ( https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv )

Muud internetist leitud viited (kindlasti lisada link ning allikate valikul lähtuda põhimõttest et Wikit ei kasuta ning viidatud allikas peab adekvaatne olema!

Antud dokumenti kogutud tekstid muudest allikatest:

6.ELEKTRIOHUTUSEST 5
7.ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA 6
8.ELEKTRITÖÖ 9
9. ELEKTRIOHUTUS KODUS 12
TÖÖ KÄIK
Tutvu viidatud allikatega ning loe läbi dokumendi lõppu lisatud materjalid. Materjalide abil (ning vajadusel kasutades ka muid materjale) leia vastused küsimustele.
Valmis töö esitada ettenähtud kuupäevaks laborijuhendaja e-mailile pdf formaadis .
ANDMETE ANALÜÜS
Toetudes eelnevalt loetud tekstidele, vasta (V) alljärgnevaile küsimustele, viita ka allikaile (A). Juhul kui kasutad viitad antud dokumendi lõpus toodud tekstidele, tähista tekstid vastavalt nende nimekirjale ja kantsulgudes (nt tekstist „Elektriohutuse meelespea“ saadud infole tuleb viidata [5]). Seadusele/määrusele viitamisel kasutada avaldamismärget.
Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile.
Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy -paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused .
Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse.

Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse?
V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik
kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja
kolmanda liigi elektripaigaldisteks.
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421

Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel ?
V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
ehitise kohta; andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku
kohta; elektripaigaldise tehnilise kontrolli teinud ettevõtja nimi; teatise allkirjastanud isiku
kontaktandmed .
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421

Kuidas jagunevad elektritarvitid ?
V: Elektritarvitid jagunevad 4 klassi; 0 -, I -, II -, III - klassi
A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/34_elektriseadmete_ohutusklassid_ja_nende_thised.html

Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja –paigaldisel?
V: Elektritarviti tarbib elektrit, paigaldi aga on elektrienergia tootmiseks,
edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja või kasutamiseks ettenähtud
elektriseade.
A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/31_elektripaigaldiste_ldiseloomustus_ehitise_omadused.html

Elektriseadme kasutamisel tuleb arvestada....
V: aparatuuri kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada selle kasutajate ja
kolmandate isikute elu, tervist ja vara;
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421

Kuidas ära tunda kaitsekontaktiga pistikupesa ?
V: Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) elektritarvitil ei ole eritähist, kuid sellise tarviti
saab ara tunda ühendusjuhtme pistiku järgi, millel on metallist kaitsekontaktid
A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3897/Elektripaigaldised.zip/25_elektripaigaldiste_ohutusklassid.html

Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada?
V: 1. tavaline plastkestaga - juhet tohib kasutada vaid kuivas ümbruses ja selle võib
ühendada tavalisse pistikupessa
2. Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mille
kest on plastist või kummist - tohib kasutada kuivas või niiskes ümbruses.
Kaitsemaandatud tarviti pikendusjuhtme saab ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa
3.Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikenduskaablit - saab
kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega. Kaabel ühendatakse vastavasse
välistüüpi pistikupessa, mis on kaanega suletav. Pritsmekindlatel kaitsekontaktidega
pistikupesadel on isesulguvad kaitsekaaned. Pistikul ja pistikupesal on kaitseastme 2
A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektriseadmete_kasutamine.html

Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus?
V: Elektrikahjustuse ulatus oleneb voolutoime kestusest; ümbritseva keskkonna ja
inimese enda individuaalsed iseärasustest; inimese kokkupuutumise tingimused
vooluahelaga.
A:

Mida peab ohutuse seisukohast silmas pidama enne kui asute tööle elektriseadmega?
V: Tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi.
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421

Milliseid kaitsevahendeid ja abinõusid saab kasutada, et vähendada elektrist ja elektriseadmetest tulenevat riski?
V: Põhikaitsevahendeid – kannatavad pinge välja pikka aega ja seetõttu võib
inimene nende abil töötada voolu all olevatel seadmeosadel.
-Indikaatorlamp, tööriistad isoleerivate käepidemetega, isoleerivad tangid,
dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad, pingenäitajad,
Abikaitsevahendid – jaotatakse üle ja alla 1000 V.
- Dielektrilised kindad, saapad , jalamatid, iseoleerivad restid,
A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf

Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet? Mis ülesandeid täidab elektriohutuse valdkonnas (lisaks nimetamisele, selgita oma sõnadega).
V: : Tehnilise järelalve amet ( TJA) tegeleb tööstusohutusega.
Elektriohutuse valdkonnas täidab ülesandeid:
Elektriseadmete turujärelvalve (elektriseade peab olema ohutu ja varustatud vajaliku
teabe ning märgistusega).
Elektriseadmete ja -paigaldiste elektromagnerilise ühilduvuse nõuetele vastavuse
järelvalve ( elektriseade/paigaldis ei tohi tekitada häiringuid ja peab olema ise
küllaldaselt häirekindel)
Tehniline kontrolli järelvalve ( vastavad asutused peavad olema akrediteeritud
vastavas valdkonnas, olema oma töös sõltumatud ning asjatundlikud, ning omama
vajalikke teadmisi ja vehendeid)
Elektriõnnetuste põhjuste väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine
( paigaldiste omanikel ja elektritööde eettevõtjatel on kohustus on teavitada
inspektsiooni toimunud elektriõnnetustest )
A: http://www.tja.ee/elektriohutus , http://www.tja.ee/toostusohutus

Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes?
V: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest.
A: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus

Kuidas käituda elektriõnnetuse korral?
V:Vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda.
Esimesel võimalusel tuleb elekter välja lülitada.
Välistingimustes tohib kannatanut voolu all olevast juhtmest puutoikaga eemaldada
vaid madalpingevõrgus. Kui pole teada, millise elektrivõrguga on tegemist, helistage
112 ja oodake abi.
Keskpingevõrgus on ohtlik ala maapinnal ligikaudu 8 meetri ümbruses juhtme
maaühenduse kohast, niiskete tingimuste korral (näiteks vihm või märg muru) ka
kaugemal (kuni 20 m).
Kui õnnetus on juhtunud hoone sees, sobivad elektriisolaatoriks pikad kuivad puidust esemed (nt puidust harjavars, tabureti jalg).
Elektriõnnetusest, kus on kannatada saanud inimene, tuleb kohe teatada
hädaabinumbrile 112. Kui kiirabi on välja kutsutud ja inimene vooluringist
eemaldatud, tuleb oskuste korral anda esmaabi.
A: https://www.elektrilevi.ee/tegutsemine-elektrionnetuse-puhul

Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub?
V: Elekter on ohtlik inimesele oma mõju tõttu.
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui
inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Elektrivool avaldab inimese kehale
läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.
Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temp. Tõusus, südame, peaaju ja närvide
ülekuumenemises.
Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises
Bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks
närvisüsteemis muutusi.
A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf

Millest ja kuidas sõltub keha takistus?
V: Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne , see sõltub niiskusest,
naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides
600...100 000 oomi .
A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf

Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte?
V: Niiskes või märjas ruumis kasutage pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi,
millel on isesulguv kaas. Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on
eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest
pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata.
A: http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062

Mis on elektritöö, kuidas need jagunevad ning kes neid sooritada tohib?
V:Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine,
ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise
projekteerimine , kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine,
sealhulgas elektriseadme paigaldamine.
Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. (piirangud)
Käidu - ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi
ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi.
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421

Missuguseid ohutusmärke (nii hoiatus - kui kohustusmärke) võiks ja/või peaks kasutama elektri tööde läbiviimise korral? Põhjenda ja lisa ka pildimaterjal.
V: Peaks kasutama keelu-, hoiatus- ja kohustusmärke, evakuatsiooni- ja esmaabimärke
ning tuletõjemärke.
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv

Leia video (või kuni 3 videot) mis võtaks võimalikult hästi ning informatiivselt kokku antud töö raames käsitletud teemad. Lisa lingid .

ELEKTRIOHUTUSEST

Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom:

voolutoime kestus;
ümbritseva keskkonna ja inimese enda individuaalsed iseärasused;
inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga.

Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised:

1 mA kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksema inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (nn ärrituslävi);
6 mA voolutugevus ajavahemikus 20 kuni 30 s – mittehalvava voolu lävi. Sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, ent omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik;
Mistahes voolutugevus, mis vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral ei kutsu esile südame pöördumatut fibrillatsiooni1.

Voolu tugevus, mis kutsub esile pöördumatut fibrillatsiooni, sõltub voolu toimimise ajast. Nende suuruste omavahelised seosed on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Pöördumatut fibrillatsiooni esilekutsuva voolu tugevuse sõltuvus voolu toimimise ajast.
Voolu tugevus I
[1 mA]
250
100
75
65
6
1
Voolu toimimise aeg
t [1 s]
0,2
0,5
0,7
1,0
30
> 30
Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel.
Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus.
Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed . Dielektrikuks on aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga.
Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järgmistest teguritest:

naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud, jne);
voolujuhiga kokkupuutumise tihedus;
kokkupuute pindala;
keha läbiva voolu tugevus;
rakendatud pinge;
voolu toime kestus.

ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA

Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit
Elektriseadme ostmisel tutvuge selle kasutusjuhendiga. Hoidke kasutusjuhend alles, sest selles on juhised elektriseadme hooldamise ja rikete kõrvaldamise kohta.
Elektriseadme häire korral reageerige koheselt
Kui märkate elektriseadme või -tarviti töös rikkeid või häireid, tegutsege koheselt. Lugege esmalt kasutusjuhendit ja kui seal vastavaid juhiseid ei sisaldu, viige tarviti remonti.
Pange pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid
Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib. Elektriohutuse
seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust. Pistikut pistikupesast välja tõmmates hoidke pistikust, mitte juhtmest! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Kui teil on kodus väikesed lapsed, kasutage sulguvate kontaktavadega pistikupesi või sulgege pesaavad isoleerpistikutega. Pistikupesi saab laste eest varjata ka mööbliga.
Kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet
Pikendusjuhtme kasutamisel kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega juhet, sest mitme
pikendusjuhtme järjestikku ühendamisel võib katkeda kaitsemaandussoone ühendus. Kui kasutate mitmepesalist pikendusjuhet, ühendage sellega vaid väikese võimsusega tarviteid.
Niiskes ruumis olge elektritarvetega iseäranis ettevaatlik
Niiskes või märjas ruumis kasutage pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata.
Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni
Vaadake valgusti pealt, millise võimsusega pirni selles on ettenähtud kasutada, sest liiga võimsa pirni paigaldamisel tekib tuleoht. Vannituppa ja õue paigaldage ainult selleks ettenähtud niiskust taluvad valgustid, mis on kaetud kupliga. Ärge asetage valgustile kergestisüttivaid materjale, sest need võivad põhjustada tulekahju!
Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja
Enne elektritöö alustamist lülitage elekter välja. Elektriseadme parandamisel ärge muutke selle ehitust, sest tarviti kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ärajätmine on eluohtlik.
Ärge tehke elektritöid omamata selleks vastavaid teadmisi ja oskusi, vaid pöörduge alati elektriala spetsialisti poole.
Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake
Pakaseliste ilmadega on üks enamlevinumaid põhjuseid elektrienergia katkemisel ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse. NB! Veenduge esmalt, et elektrikaitsmed olid välja lülitunud. Kui tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343.
Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343
Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil
juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget – s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki.
Esmaabi elektrilöögi korral
Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles
pidada, et ohver on pinge all niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puuroikaga, kusjuures vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et haare vabastada. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit. Kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid , kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Sõltumata ohvri seisundist tuleb igal juhul kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist:

elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda s.t pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad;
pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida;
kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu , peaks alustama kunstlikku hingamist;
kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni;
tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega

Millest peaksite lastele rääkima elektrijuhtmete ohtlikkusest
Õpetage lapsi elektritarvikuid õigesti kasutama.
Õpetage lapsi pistikut pistikupesast välja tõmbama pistikust kinni hoides, mitte juhtmest tirides – juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada. Rääkige lahtiste ja katkiste juhtmete eluohtlikkusest – neid ei tohi puutuda!
Õpetage lapsi elektritarvikutes ja pistikutes nähtavate rikete, häirete, sädeluse vms korral koheselt sellest vanemaid teavitama. Rääkige, et nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada tugeva elektrilöögi.
Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, duši all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda.
Ohtudest alajaamas
Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343.
Elektriliinidega seotud ohtudest
Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et pall võib mänguhoos kogemata elektriliinidesse sattuda ja lühise põhjustada; elektripostide läheduses võib olla purunenud või suure tormiga alla kukkunud juhtmeid, mis on väga ohtlikud.
Kui õnnetus on juhtunud ja keegi lastest on jäänud voolu alla, siis tuleb appi kutsuda täiskasvanu ja helistada hädaabi numbrile 112. Rääkige lastele sammupingest – purunenud ja maapinnale langenud elektriliinist võib saada elektrilöögi isegi seda puutumata. Manitsege lapsi purunenud juhtmete ligi üldse mitte minema.
(„Elektriohutuse meelespea“ on kopeeritud allikast: http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062 24.oktoober 2012)

ELEKTRITÖÖ

Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö tegemisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid ohutusnõudeid.
Lihtne elektritöö:
Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. Selliseks tööks on järgmised tööd:

tööd kuni 50- voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;

tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;

toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid.
Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid:

hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega;

igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine;

rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine;

eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega;

valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine;

pinge kontrollimine indikaatoriga;

kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras;

kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;

kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras;

elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.
Majandustegevuse register:
Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri registripidajale.
Registreerimistaotluses peavad olema:

ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg
tegevusala (elektritöö tegemine), millel soovitakse tegutseda
elektritöö juhi nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, pädevuse ulatus, kontaktandmed ning nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed
kui elektritöö ettevõtja soovib teha kolmanda liigi elektripaigaldise korralist tehnilist kontrolli, siis märge korralise tehnilise kontrolli teenuse pakkumise kohta ning andmed tehnilist kontrolli teostavate töötajate kohta
registreerimistaotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
elektritöö ettevõtjana tegutsemise korral esitab isik täpsustatud andmed tegevusala (nt projekteerimine, käit, ehitamine jne) kohta

Vastutav isik:
Elektritööde eest vastutavaks isikuks on elektritöö juht, kelle ülesandeks on tagada elektritöö nõuetekohasus. Elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetest või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise.
Elektritöö juhi vastavus nimetatud nõuetele peab olema personali sertifitseerimise asutuse poolt hinnatud ja tõendatud, st tal peab olemas olema pädevustunnistus. Elektritöö ettevõtja peab olema elektritöö juhiga või käidukorraldajaga lepingulises suhtes, välja arvatud, kui füüsilisest isikust elektritöö ettevõtja on ise elektritöö juht või käidukorraldaja.
Elektritöö juht on kohustatud tagama, et:
elektritöö tegemisel järgitaks õigusaktides sätestatud nõudeid elektritööd teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud elektriseade või -paigaldis oleks pärast elektritöö tegemist kasutamiseks või edasise töö tegemiseks ohutu elektritöö käigus toimunud õnnetusest, millega kaasnes tervisekahjustus või muu raske tagajärg, teatataks viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile
Elektritöö juht peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute teostamisel.
Pädev personal:
Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohu-teadlikkust ja kogemusi kontrollib elektritöö juht või käidukorraldaja. Elektritöö tegija elektriohuteadlikkust võib kontrollida ka elektritööd tegeva personali sertifitseerimise organ. Elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektri- ja elektriohutusalase ettevalmistusega isikud.
Dokumenteerimine:
Elektritöö ettevõtja peab valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks. Samuti peab ettevõtja dokumenteerima elektritöö tegemise ja konkreetsete elektritööde tegemiseks koostatud dokumentide olemasolu korral järgima nendes esitatud nõudeid.
Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ning seda kirjalikult kinnitama.
Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, et elektriseade või -paigaldis ei vasta elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, peab ta sellest teatama isikule, kellele elektriseade või -paigaldis pärast elektritöö tegemist üle antakse.
Elektriprojektide ekspertiis:
Elektripaigaldis tuleb ehitada ja rekonstrueerida vastavalt nõuetekohase elektripaigaldise projektile. Esimese liigi ja sellise teise liigi mittetüüpse elektripaigaldise, mille peakaitsme nimivool ületab 250 amprit, projektile tuleb teha ekspertiis vastavalt ehitusseaduses ehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on soovitav teha ka mittetüüpsete kõrgepingepaigaldiste projektidele. Elektripaigaldise projekti ekspertiis tehakse elektritöö ettevõtja poolt, kelle majandustegevuse registri registreeringus on vastav märge elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemise kohta.
(„Elektritöö“ on kopeeritud allikast: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10999 24.oktoober 2012)

ELEKTRIOHUTUS KODUS

Kes vastutab elektriohutuse eest kodus:
Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus , siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise. Kui te üürite korterit korteriühistule kuuluvas elamus, siis peate samuti jälgima, et elektriseadmestik ei oleks nähtavalt kahjustatud või kulunud. Kui midagi on korrast ära, siis võtke ühendust korteriperemehega, kes vastutab rikete kõrvaldamise eest. Sõltumata elamutüübist, vastutate te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate seisukorra eest.
Kui õnnetus peaks siiski juhtuma:
Kõik elektrilöögi läbi kannatada saanud peaksid pöörduma arsti poole.
Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest.
Tõsisemate elektriõnnetusete korral:

Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates:
Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse
Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist
Kui kannatanul ei ole pulssi , alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist.

Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad:

Spetsialistid
Elektritarvete kauplused
Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt
Tarbijakaitseameti kohalik inspektor
Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri saadetud arvel)
Tööinspektsiooni kohalik osakond
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Elektriõnnetuste tekkepõhjuseid teades saab õnnetusi ennetada. Teatage alati Tehnilise Järelevalve Ametile elektriõnnetustest, kus inimesed on saanud kannatada või vajanud arstiabi!
Vaadake oma kodu uue pilguga
Oleme harjunud sellega, et elekter on olemas igal pool ja et seda on lihtne ning ohutu kasutada.
Hoolimata elektriohutusele kehtestatud kõrgetest nõuetest, tuleb igal aastal ette õnnetusi ja tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või elektriseadmete valest kasutamisest või nende puudulikust hooldusest.
Elektriohutusnõuete parem tundmine on kõige parem õnnetuste ennetamise moodus .
Mis on elektriohutus?
Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud.
Kes vastutab elektriohutuse eest?
Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektripaigaldise ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle.
Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutate te elektripaigaldise eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise.
Kui te üürite korterit korteriühistule kuuluvas elamus, siis peate samuti jälgima, et elektripaigaldis ei oleks nähtavalt kahjustatud või kulunud. Kui midagi on korrast ära, siis võtke ühendust korteriperemehega, kes vastutab rikete kõrvaldamise eest.
Sõltumata elamutüübist, vastutate te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate korrasoleku eest.
Tegutsemine rikete ja puuduste korral:
Elektrijuhtme isolatsiooni kahjustus põhjustab halvimal juhul elektrilöögi või tulekahju. Samasugused tagajärjed võivad olla ka katkiste pistikute ning lahtiste või katkiste pistikupesade ja lülitite kasutamise korral. Olge tähelepanelik ja kõrvaldage rikked ning puudused õigeaegselt! Remontimine või uue seadme ostmine tähendab loomulikult väljaminekut, kuid see raha võib päästa nii teie elu kui vara.
Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist:
Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu.
(„Elektriohutus kodus“ on kopeeritud allikast: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 24.oktoober 2012)
Keelumärgid:
Kohustusmärgid:
Hoiatusmärgid :
Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid :

Tuletõrjemärgid:
1 Fibrillatsioon on südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine.
18

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 9 allalaadimist

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #1

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #2

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #3

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #4

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #5

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #6

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #7

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #8

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #9

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #10

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #11

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #12

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #13

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #14

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #15

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #16

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #17

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tootearendusm Õppematerjali autor

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE elektrivoolu teke elektrivoolu tekke tingimused voolutekke tingimused valentselektronid metallimudel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Elektriohutus labor

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu

Riski- ja Ohutusõpetus

pdf

Elektriohutus praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index

Töökeskkond

docx

Elektriohutus

Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms.

Elektriohutus ja seadusandlus

doc

Elektrivarustus

Elektrivarustsus Mõisted Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit

Ärieetika

pdf

Riski- ja ohutusõpetus

Kaitsväikepingeahelad saa ühendada madalpingevõrguga. Seadme korpus ja selle metallist osa III kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb kaitseväikepingelisel toitel (SELV, PELV) ja milles ei saa tekkida kaitsepingest kõrgemat pinget. III klassi seadme sildil on tähis . III klassis seadmete toiteks mõeldud kaitseväikepingetrafodel on tähis Elektriseadmete IP (Ingress Protection) klassifikatsioon IP esimene tunnusnumber tähistab kaitset võõrkehade eest ja teine tunnusnumber tähistab kaitset vee eest. Elektriseadmete enamlevinud IP klassid: Ei ole Kaitstud Kaitstud Kaitstud Kaitstud Vee- Surve- kaitstud tilkade sademete pritsmete peale- kindel veekindel eest eest eest voolava

Elektroenergeetika

pdf

Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

Füüsika

doc

Tehnilise Järelevalve Amet

· infoühiskonna teenuse, elektroonilise side, ringhäälingu sagedushalduse valdkondades ning digitaalallkirja sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse osutajate registreerimise alal; · raudteevaldkonnas · mäetööde; tsiviilkäibes oleva lõhkematerjali ja lõhketööde, pürotehniliste toodete ja ilutulestike korraldamise; surveseadmete; liftide ja köisteede; masinate; gaasiseadmete, -tööde ja -paigaldiste; elektriseadmete, -tööde ja -paigaldiste, seadmete energiatõhususe, elektromagnetilise ühilduvuse; ehitiste, ehitusmaterjalide ja -toodete ning ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide, ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse; ohtlike kemikaalide käitlemise; legaalmetroloogia ja väärismetallide valdkondades.3 1.2 Ameti tegevuse eesmärk

Ühiskond

doc

Elekter kodus

kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.) · Tuumaenergia. Näiteks tuumaelektrijaam. (Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.) Elektri tööd ja ohutus Kodus pole soovitav ise teha elektritehnilisi töid, selleks on elektrik! Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada: · elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; · ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, · eriti kui on tegemist laste või puuetega isikutega. Sõltuvalt oma teadmistest ja oskustest tohib tavaline elektrikasutaja kodus teha järgmist:

Füüsika

Rohkem sarnaseid