TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klas...
.......lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või ühendatud maandusega. Juhistikusüsteeme eristatakse kahe täheliste tähistega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I, kui aga selle neutraal on maandatud,
Vooluringi osad Lüliti on elektriahela või selle osa ühendamiseks või katkestamiseks mõeldud seade. Lüliti põhiosad on liikuvate ja liikumatute kontaktide süstem, käsi-, vedru-, elektromagnet- või peumoajam ning klemmid.Eristatakse madalpinge- (kuni 1000 V) jakõrgepingelüliteid (üle 1000 v). Ülitugeva voolu ja kõrge pinge koral kasutatakse lülitites kaarekustuteid (püüavad ära hoida karlahendust). On olemas mitut liiki lüliteid nt: tumblerlüliti klahvlüliti surunupp-lüliti pöördlüliti liuglüliti lukklüliti Lüliti liigitus: lülituskordade arv lubatud voolutugevus (A) lubatud pinge (V) fikseeruvus Tarviti on suvaline seade, mis tötab elektrivooluga.
........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemideks, mis tagavad meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge liinid (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Transformaator koosneb kinnisest rauasüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähisega pooli. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka
seadusandlus iseseisva kodutööga. SELV, PELV ja FELV on kaitseväikepinged, ehk väikepinged, mis on sedavõrd madalad, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV Eraldatud madalpinge (SELV) süsteem on eriti madalpinge elektriskeem, mis on elektriliselt eraldatud teistest vooluahelatest, mis kannavad kõrgemat pinget, mis on eraldatud maapinnast ja teiste vooluahelate kaitsetorust. SELV-süsteemis ei tohiks pinge ületada tavapärastes tingimustes või ühe vea tingimustes, näiteks teiste vooluahelate maavigastustest tingitud madalat pinge. SELV-süsteemid eraldatakse maapinnast nii, et ükski viga ei saa tekitada elektrilööki kõigile, kes puutuvad kokku süsteemiga.
abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad, eramurajoonid jne. Võib toita ühest toiteallikast tingimusel et katkestus ei kestaks üle ühe öö-päeva. 2. TSEHHIVÕRGUD PINGEGA KUNI 1000 V (ehitus, skeemid) Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo 4 3 3 madalpinge jaotla 4 sisseviigu kaitselülilti 5 5 5 5 toiteliinide (radiaal liinide) kaitselülitid, mis kaitsevad liini lühiste ja ülekoormuste eest. 6 - valgustuskilp 8 7 6
SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10
maalühis Mööduv lühis 57 Isolaatori purunemine 28 Puudub pinge ELV seadmes 1 Trafo sulavkaitsme rakendumine 54 Liigpingekaitseseadme 1 Liinijuhtmed koos 8 vigastumine Masti murdumine/kaldumine 1 Sideme katkemine (isolaatoril) 35 Madalpinge kaitselüliti tõrge 1 Isolaatori konks väljas 6 Puu või oksad liini vastas 70 Kaablite mehhaanilised vigastused 1 Kaabli vigastumine - ots 6 Juhtme katkemine 79 Kaitsme rakendumine 12 Pinge kõikumine 2 Isolatsiooni ülelöögid 15 Omavoli 2 Kontaktühenduse
vaja trafosid. Neid on saadaval erineva võimsusega ning nende valgustugevsut saab reostaadiga reguleerida. Sarnaselt hõõglambiga tekitab ka halogeenlamp suurel hulgal soojust. Need lambid sobivad suurepäraselt toruvalgusstile ning lakke või põrandasse süvistatud valgustitele. Madalapinge halogeenlambid Need kompaktsed lambipirnid, tihti sisemiste reflektoritega annavad heledad ja säravat suunatud valgust. Erinevalt tavalisest halogeenlamist ei võta madalpinge halogeenlambid elektrit otse vooluvõrgust, vaid kasutavad trafosid, mis voolupinget vähendavad. Trafod on muutunud järjest väiksemateks ja kergemateks ja on valgustitesse juba sisse ehitatud või siis eraldi seinale ja lagedele kinnitatud. Kuna madalpinge lambid on väiksed ning annavad selget valgust, sobivad nad kõige paremini punktvalgustiteks, põrandavalgustitele ja seinaorvadesse paigaldatud valgustiteks. Nõrga voopupinge tõttu võib
Neooni kasutatakse mõne plastmass eseme tegemiseks, külmetus protsessidel või mõnel muul kaubanduslikul otstarbel. 6 Faktid neoonikohta Neoon on vääriskaas. Neoon on värvitu, lõhnatu, inertne. Neoon avastati koos krüptooni ja xenoniga. Neoon on üles ehitatud alfa-püüdmise fusiooniprotsessi alusel. Jupiter on mõnevõrra kahanenud neoon. Neoon annab selge punakas-oranži kuma, kui seda kasutatakse kas madalpinge või kõrgepinge elektrilahendustorusid või neoonreklaami märke. Neoon on vedel õhk. Neoon on tunduvalt kallim kui heelium sest õhk on tema ainus allikas. 7 Pildid 8 Infoallikad http://en.wikipedia.org/wiki/Neon http://www.chemicalelements.com/elements/ne.html http://www.webelements.com/neon/history.html
1. a) Turva saapad b) turva püksid c)kaitse kiiver d)Metsamehe Jakk (hele värvus signaali andmiseks teistele) 2. Labidas 3. Et saag saaks igas asendis töötada. Töötab õhurõhu muutuste abil(kui kolb on karteris) 4. Võsasael on summuti kaitse, sael mitte..( ülejäänud teate ise..) 5. Küttesegu on alati 2% 6. Elektri süsteem- Stopp nupp, madalpinge juhe, kõrgepinge juhe, piip, küünal, süütemoodul, (hooratas/magneto) 7. 0,5 mm süüteküünla elektroodi vahe! 8. L- kütus/tühikäik H-kütus/töökäik T-õhk/tühikäik 9. Saeketti saab peatada T kruvi regureerimisega 10. Jahutusribid vajavad iganädalast hooldust 11. .. 12. Langetussuunda mõjutavad- puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus,
Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine,
selleks isaolatsioonirikke korral Kõrvaline juhtiv osa- elektripaigaldisse mittekuuluv osa, mis võib elektrilist , enamasti maa potensiaali edasi kanda (ehitiste matallrindid, juhtivad torustikud, põrandad, seinad) Isolatsioonirike isolatsiooni rikkeline seisund. Ei pea tähendama soovimatut juhtivat ühendust Rikkevool isolatsioonirikkel tekkiv, kuid ei pruugi põhjustada seadmete olulist talitushäireid, kuid vüivad esile kutsuda elektrilöögi ja/või tulekahju Madalpingeliinid Madalpinge määramine-vahelduvpinge(AV) 50-1000V, alalispingel (DC) 120-1500V Elektrijuhid- · Juhtmed: paljas-, isoleerjuhtmed · Kaablid: maa-, õhu-, vee-, paigalduskaablid(kasutatakse sees ruumides) · Latid: paljas-, isoleerlatid(kest ümber) · Muud: näiteks muundur Elektrienergia muundur- jaotusalajaamast liitumiskilbini: õhuliini või maakaabelliiniga Õhuliinid- võrreldes kaabelliinidega: · Odavamad · Kiiremini paigaldatavad · Kiiremini remonditavad
hendavasse jaotustorusse Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:punane/sinine A13 15)Thikigu hu regulaator - Hoiab thikigau prlemissagedust mootori koormusest sltumata. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: A) sinine/roheline A4 sde sees: 10,8V thikigul 5V/0,1sec B) sinine/must A3 sde sees: 0,9V C) roheline/valge A1 sde sees: 10,8V thikigul 5V/0,1sec D) sinine A2 sde sees: 0,9V 16)Sde vimendi - Muudab madalpinge krgpingeks Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/punane C14 17)Stepool - Juhib krgpinge knaldesse Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/kollane D14 2V/10ms 18)Pihusti - Laseb vajaliku ktuse annuse igel ajahetkel silindrisse. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine C4 sde sees : 11-14V thikigul: 10V/2ms 19)Detanatsiooni andur - Edastab juhtplokile signaale kuidas stehetke muuta
Eriti ohtlikud 7. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv kaitseks tulekahju vastu? Kui suur on sellise elektripaigaldise suurim lubatav maandustakistus? Käärid lk 16. 300 mA, 50V 166 oomi. 8. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on betoonist põrand? Ohtlik ruum. Käärid lk 22 9. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuuluvad kivipõrandaga pesuruumid? Eriti ohtlik. Käärid lk 22. 10. Kuidas tähistakse madalpinge kaablite juhtmesooni? Käärid lk 24. El.paigaldustööd 1 lk 179 11. Loetleda levinuimad kaablite isolatsioonimaterjalid. Mida võib kasutada sees? Miks? B etuleenpropüleenkummi, EPR, R tavaline etuleenpropüleenkummi, looduslik kummi voi vastav sünteetiline elastomeer kestva kasutustemperatuuriga kuni 60°C, S silikoonkummi, V tavaline poluvinüülkloriid, X vorkstruktuuriga poluetuleen, PEX
1. Eleketrivoolu mõiste, jaotus (2) ning jaotuste iseloomustus. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti. 2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2) Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud. 3
ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS JA TÖÖL Raili Paasma MK12-TE ELEKTER Madalpinge on kuni 1000V Kõrgepinge on üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas, ilma kaitsevahenditeta, põletused ja elektrilöök. MIS ON ELEKTRIOHUTUS? Elektriohutus laiemas mõttes tähendab meetmete kogumit, mis tagab elektripaigaldiste ja -seadmete ning nendega kokkupuutuvate inimeste ohutuse. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMISE ÜLDNÕUDED Elektriohutusnõuded on rangelt sätestatud elektriohutusseaduses ja selle
· Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib olla ka ainult jaotamiseks, siis on jaotuspunkt nimeks El
2 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemiks, mis tagab meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini.
ühes kompaktses korpuses paiknev enamasti mitmepooluseline kaitselüliti, elektrikaare kustutamine toimub kaitselüliti sees. Erinevad lisaseadmed on enamasti monteeritud (või on monteeritavad) samasse korpusesse. Nimivoolude vahemik 10 A - 1600 A Õhkkaitselüliti (ingl. lüh. ACB - Air Circuit Breaker): ühes korpuses paiknev mitmepooluseline lahtine kaitselüliti - elektrikaar paiskub lülitamisel kaitselülitist välja. Nimivoolude vahemik 800 A - 6300 A Madalpinge kaitselülitite olulisemad tunnussuurused Nimivool In Nimilahutusvõime lühisel Icn Maksimaalne lahutusvõime lühisel Icu Korduv lahutusvõime lühisel Ics Nimi-lühiajataluvusvool Icw Nimipinge Un Kasutuskategooria Nimi-impulsstaluvuspinge Uimp Madalpinge kaitselülitite rakendumistunnusjooned Kaitselüliti rakendumistunnusjoon on teda läbiva voolu ja selle voolu toimel rakendumise aja vahelise sõltuvuse graafiline kujutis. Kompakt-ja õhk-kaitselülitite rakendumistunnusjooned
5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel
· Krüptooni kasutatakse teatud ioonlaserites ning halogeniide ja heeliumi või neooni sisaldavates segudes eksimeerlaserrakendustes. · Krüptooni kasutatakse hõõglampides, segatuna lämmastiku ja argooni või lämmastiku, argooni ja ksenooniga. · Krüptooni kasutatakse ka argooni sisaldavates segudes luminofoorlampide täitegaasina. · Krüptooni kasutatakse täitegaasina erinevates halogeenlampides, nt autodes, lennuväljadel ja madalpinge-näidiktuledes kasutatavates halogeenlampides. · Laborites kasutatakse krüptooni kalibreerimisstandardina massispektromeetrias ja eripindade mõõtmiseks adsorptsioonrakendustes. · Neuroloogias kasutatakse krüptooni ajust röntgenipiltide tegemiseks. · Krüptooni kasutatakse päästikainena lahendustoruga elektronlampides (nt TFT- ekraanid; TFT LCD = õhukese kiletransistoriga vedelkristallkuvarid)
temperatuuri ja juhe rikneb ning võib isegi süttida. Juhtmestik puithoones: Puithoonetes on tulekahju risk suur seega on juhtmestiku paigaldamine lubatud ainult metallkanalites ning kõik teised osad(harukarbid jne)peavad olema tehtud metallist. Elektrilöögid: Kuna pinged üle 48v võivad põhjustada inimest läbides eluohtliku elektrivoolu,mis kujutab ohtu südamerütmile,kuid,et seda ei juhtuks kasutatakse selle jaoks igasugu erinevaid meetmeid: · madalpinge(vajadusel väikepinge) · elektriline isolatsioonile · eraldustrafoga eraldatud elektrivõrgud · puutekaitse · Maandamine · isikukaitsevahendid · elektritöödeks sobivad töö-ja mõõteriistad Maandamine Maandamisel peetakse sihilikuline avatud metallosade elektriline kontakt maandusseadmega.Vähem tehismaanduse takistus väheneb ka puutepinget isolatsiooni riknemise korral. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi
Saame A= Eqd. Elektrivälja töö ei sõltu läbitud pikkusest. Pinge ja potentsiaal Pingeks nim. elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. U=A/q, sellest tuleb pinge ühik 1V. Pinget mõõdetakse voltmeetriga 2 punkti vahel. Kasutatakse järgmisi omadussõna: pinge- kõrgem, madalam, vool- tugevam, nõrgem, takistus- suurem, väiksem. Kõrgpinge üle 1000 V- vahelduv, üle 1500V- alalis, 220V- madalpinge, 0... 50V inimesele eluruumis ohutu pinge. 330000V kõrgeim liinipinge Eestis. Pinge ja väljatugevuse seos E= U/d. seega jagades pinge lõigupikkusega saame elektrivälja tugevuse. Saadud valemist järeldub, et E ühik võib olla ka V/m. 1V/m= 1N/C.Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva veega, kus iga liiter teeb rohkem tööd, kui madalalt langedes. Potentsiaaliks nim. max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi
Kui kannatanu on teadvusel, on vaja teda vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. Viimane samm on kiirabi kutsumine.[5] Oma igapäevaelus tuleb arvesse võtta , et elekter on väga ohtlik ja on vaja pidada kodus reeglid , mis on varem mainitud , aga veel on ka vaja mäletada , et oht ootab meid mitte ainult kodus , vaid ka õues. Ei tohi jalutada madal-ja kõrgpingete liinide juures. Madalpinge(alla 1000 V) puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 5m, aga kõrgepingepuhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m. Kasutatud kirjandus : 1. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrivoolu_tugevus 3. http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062 4. http://inimene.ee/e/elektritrauma 5.https://www.dropbox.com/s/wpk3kvuaq9cuv79/L7_Elektri_ %20masinate_ohutus_surveseadmed.pptx?dl=0
Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Kõik energia alased arvutused teostatakse efektiivväärtustega. Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Ülesanne Eesti madalpinge võrkude pinge on 230V. Kui suur on selle maksimaal- ja hetkväärtused? Aktiivtakistus Alalisvoolule avaldab mõju juhtme ,,oomtakistus" . Vahelduvoolu muutuva sageduse tõttu tekkib juhtmes pinnaefekt. Pinnaefekti tõttu suureneb juhtme takistus. Juhtme takistust vahelduvvoolule nimetatakse aktiivtakistuseks. Tähistatakse r. r>R Sagedustel kuni 70 Hz on aktiivtakistus praktiliselt võrdne oomtakistusega. Aktiivtakistus
Vahelduvvoolumasin- Kaitse elektrilöögi eest: · puutekaitset- kaitse otsepuute eest · puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest · ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: · Elektrivõrgude jagamine · Isolatsioon · Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine · Kaitsmine elektripuutumisest · Maandamine · Isikukaitsevahendeid · Tööriistad isoleeritud käepidamiga · Elektrimõõtetööriistad suure takistusega · Madalpinge Kaitseastmed- Rikkekaitseks kasutatadavad võtted: rikkevoolukaitse seade, Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse Puutepinge- isolatsioonirikke ajal kahe üheaegselt puudutavate osade vahel tekkida võiv pinge, Pinge, mille alla võib sattuda inimene, kes asub maandatud seadmest kaugusel, milleslt ta saab seda seadet puutuda
väljund: 1.5A (2A peak) LED ülekoormuse indikaator väljundi on/off lüliti 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 väga väike pulsatsioon LED indikatsioon o jootejaam: madalpinge jootekolb: 24V keraamiline 48W küttekeha termoanduriga temperatuuri vahemik: OFF - 150 - 450°C võimalik ka pliivaba tina joota · Makettlaud GL-36 o 2420 auku o 224 x 150 x 21 mm 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09
Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja neutraaljuhid; *väikese ristlõikega ja seega ebatöökindlate alumiiniumjuhtidest loobumine; *rikkevoolu kaitselülitid lisakaitseks; üleminek nimipingele. LOENG 2 Madalpinge korral on kõige suurem elektrilöögi oht. Elektrilöögivastase kaitse põhireegel: *ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada; *puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all; * nõuded tagatud nii normaaloludes kui ka peale mingi üksikrikke teket. Elektrivoolu mõju inimesele: *termiline toime; *elektrolüütiline toime; *mehaaniline toime; *bioloogiline toime; *kaudsed kahjustused; *elektrikaar tekitab kahjustusi nahale ja silmadele jne
kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. 3.Alaldi- on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. 3. Diood- on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Joonis NR. 7 Diood 10 3. Lihtsüütesüsteem 1. Madalpingeahel- Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalistpinge puhul 1500 volti. Madalpinget tähistatakse tähisega LV. 2. Kõrgepingeahel- Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalistpinge puhul suurem kui 1500 volti. Kõrgepinget tähistatakse tähisega HV. 4. Lõppaste- Joonis NR. 8 Süütesüsteem
r(rv) riskivaba intress LIITUMISE VARIANDID elektrivõrguga on järgmised: r(rp) turu riskivaba preemia · Peakaitsme suurendamine beta majandusharu risk · Liitumine koos madalpinge võrgu ehitusega r(riskipreemia) = r(turg) r(riskivaba) · Liitumine koos madal- ja kõrgepingevõrguga ehitusega r(t) aktsiaturu pikaajaline tootlus · Kinnisvarapiirkonna liitumine *Riskivabaks intressimääraks võetakse tavaliselt valitsuse pikaajaliste võlakirjade · Tööstustarbija liitumine tootlikkus
Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektritarbijaiks. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid, valgustid, elektrisoojendusriistad jne. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV, PELV) ja talitlusväikepinget (FELV). Madalpinge low voltage (LV), pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V Kõrgepinge gigh voltage (HV), pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahevahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2. Miks kasutatakse elektrienergiat? 1
Kui näiteks talitlusmaanduse takistus on 100 , ei saa maaühendusvool kuidagi tõusta üle 5 A. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit. 12. Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel. 13. Neutraaljuhi katkemisel olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge tõusta kuni faasidevahelise pingeni (suureneda 1,73 korda). 14. Toitealajaama ülempingepoole maaühenduse korral võivad ajutised liigpinged sattuda madalpinge tarbijateni neutraaljuhi kaudu ja on suuremad kui IT-juhistikus, kuid siiski väiksemad kui TN-juhistikus, sest neid vähendab toiteallika neutraali ja tarbija elektripaigaldise pingealtide osade eraldi maandamine. 15. TT-juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges elektriohutusastmes, kuna maaühenduskaitsena kasutatakse rikkevoolukaitselüliteid. Puutepinge on TT- juhistikus kõrgem kui TN-juhistikus ja võib küündida faasidevahelise pingeni. 7.1.14
jaanuar 1891, Köln) oli saksa leiutaja esimese sisepõlemis-mootoriga tõhusalt põletada kütust otse kolvi kambrisse. Kuigi peale muude sisepõlemismootorite oli leiutatud (nt Etienne Lenoir) need ei põhinenud neli erinevat lööki. Otto ehitas esimese neljataktilise sisepõlemismootori, ja see mudel (mida sageli nimetatakse "Otto tsükkel") moodustab aluse Karl Benz 's arengu kahetaktiline mootor 1879. 1884 Otto leiutas esimese praktilise madalpinge magnet süttimist. 8 Nikolaus August Otto 9 5. Sõiduautode põhiosad 1. Mootor - Engine 2. Pidurid Brakes 3. Kere - Body 10 4. Veermik chassi 5. Käigukast Gearbox 11 6. Rool Steering wheel 12 7. Vedrustus Suspension 8. Generaator Generator 9. Rattad Wheels
väljalaske vähenemise, tööliste, mehhanismide ja tööstustranspordi seisakuga, häiretega tunduva hulga linna- ja muutumise tõttu tuleb neid tihti ümber paigutada, kasutatakse trafo-magistraalskeemi. Magistraalliin maaelanike normaalses tegevuses. Sellesse kategooriasse kuuluva masinaehitus ja kergetööstuse ettevõtted, kujutab endast lattliini ja on ühendatud vahetult trafoga (ilma madalpinge jaotla). õppe- ning lasteasutused jne. 3. Juhtmete ja kaablite valik soojenemise järgi normeeritud tingimuste korral: kategooria mittevastutusrikkad tarbijad ja paigaldised nagu näiteks mitteseeriaviisilise tootmise ja Juhtmete ja kaablite paigaldamisel ruumis (sisetingimustel) normeeritud tingimused on järgmised: abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad jne
Side- ja arvutivõrgud on tänapäevases kontoris möödapääsmatud ja väga olulised. Üks arvuti on lihtsalt üks arvuti, aga infotehnoloogilise struktuuri moodustab erinevatest seadmetest koosnev arvutivõrk. Helindus- ja teadustussüsteemi põhiülesanne on sõnumite edastamine suurele inimeste hulgale kas ühe hoone või honetekompleksi piires ja võib omakorda olla jaotatud tsoonideks, kuhu vajadusel edastatakse erinevaid programme. Elektrisüsteemid Hotronic teostab erinevate madalpinge elektripaigaldiste väljaehitust, käidukorraldust ja hooldus. 5 1.3 Kvaliteedi küsimusete lahendamine Töökvaliteet tuleb pikkade aastate jooksul mida AS Hotronicul on. Kindlasti on AS Hotronic arvestatav ja kaasaegne maailma tasandil turvasüsteemide paigaldaja. Firmas toimuvad pidevad koolitused, kus tulevad välismaalt inimesed ja tutvustavad meile uusi ja uuendatud signa- või tuletõrje pulte.
Lisaks: Kaitse elektrilöögi eest: puutekaitset- kaitse otsepuute eest puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: Elektrivõrgude jagamine Isolatsioon Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine Kaitsmine elektripuutumisest Maandamine Isikukaitsevahendeid Tööriistad isoleeritud käepidamiga Elektrimõõtetööriistad suure takistusega Madalpinge Elektriseadmete klassid: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga
sõiduvahendina laiemalt levima hakkas.1885.aastal patentisid vene päritoluga vennad Michel ja Eugen Werner mootorratta ,esialgu ühe-,pärastpoole ka kahesilindrilise mootoriga. 1888. aastal hakkas soti loomaarst John Dunlop oma jalgrattal kasutama õhkrehve ,mis kohe mootorsõidukite tarvis kohandati . 1893. aastal leiutasid Wilhelm Maybach ja ungarlane Donat Banki teineteisest sõltumatult karburaatori,neli aastat hiljem aga arendas Robert Bosch välja madalpinge magneetosüüte.Hiljem läks neid leiutisi vaja saksa inseneridel Max Hildebrandtil ja Alois Wolfmülleril,kes 1892. aastal said valmis kahesilindrilise,kahetaktilise mootoriga varustatud igati sõidukõlbliku mootorratta ja kohe seejärel esimese neljataktilise mootoriga kaherattalise kepsülekandega sõiduki. Aastatel 1898-1900 hakati neid valmistama Saksamaal,Inglismaal,Austrias,Tsehhis,Slovakkias. 1899
kaugusel 1,5kV ja 8 meetri kaugusel nullilähedane. Mida niiskem on pinnas, seda ohtlikum on juhtmele lähenemine! Astudes erineva potentsiaaliga rõngaste tsooni, saab inimene elektrilöögi jalast jalga. Et hoida tugevam elektri löök ära tõsta üks jalg üles, seista ja hüpata ühel jalal juhtmetest eemale; asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega. Kahjustatud madalpinge liinid on väga suure tõenäosusega pingestatud. Läbi maapinna nad inimest ei ohusta, kokkupuude võib aga olla surmav. Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia rikketelefonile 1343. Liinile langenud puud ei tohi mingil juhul ise eemaldama asuda. Liiniga kokkupuutes olevat puud katsuda ei tohi! Märg puit juhib elektrit ning selle katsumine võib olla surmav!
sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne). Elektrilöök otse ja kaugpuutel Võrgusagedusliku vahelduvvoolu toime täiskasvanud inimesele AC-1 voolu mõju pole tuntav; AC-2 voolu füsioloogiline toime pole enamasti ohtlik; AC-3 voolu toime pole tavaliselt ohtlik; AC-4 voolu toime on eluohtlik sirge a inimese tundlikkuse lävi; kõver b voolu ohtlikkuslävi; kõver c eluohtlikkuslävi. Rikkevoolukaitse põhimõtteskeem Pingepiirikud Madalpinge liigpingepiirikud on ette nähtud hoonesiseste madalpinge elektripaigaldiste ja elektritarvitite kaitsmiseks liigpingete eest. Impulssliigpinged võivad tekkida äikese, elektriseadmete kommutatsiooni või elektrostaatilise lahenduse tulemusena ja nad võivad kahjustada nii inimest kui ka elektriseadmeid ja tarviteid. Transientliigpinge tekkepõhjused pikse- ehk välguliigpinge, mis tekib pikselöögist hoonesse, kus paigaldis asub; lähedal toimuva välgulahenduse elektrostaatilise ja
puudutamist. Ümbris Osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse väliskeskonna teatavate toimete eest, ning otsepuutekaitse mis tahes suunast. Väikepinge Pingepiirkond, mille korral pinge juhtide vahel või juhi ja maa vahel ei ületa tavaliselt vahelduvpinge puhul 50V ega pulsatsioonivaba alalispinge puhul 120V. Siia kuuluvad maandamata ja maandatud kaitseväikepingesüsteem (SELV, PELV) ja talitusväikepingesüsteem (FELV) Madalpinge Pingepiirkond, milles vahelduvpinge tavaliselt ei ületa 1000V ega alalispinge 1500V. Kõrgepinge Pingepiirkond, milles vahelduvpinge on tavaliselt suurem kui 1000V ja alalispinge suurem kui 1500V. Elektrikilpidele esitatavad nõuded Üldnõuded Kilbid peavad vastama standardi EVS-EN 60439 seeria nõuetele. Antud standardseeria kuulun harmoniseeritud standardite hulka, seega laienevad
TRANSFORMAATORID LC VÕNKERING: Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest L ning mahtuvusest C § IGAL juhil on nii mahtuvus kui ka induktiivsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elelktrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt transformeerida ning saada sel teel nii kõrge- kui ka madalpinge elektrivõrke. IMPEDANTS: Kogu takistus Z (impedants) on aktiivtakistuse R ja reaktiivtakistuste XL ning XC vektorsumma. OHMI SEADUS vahelduvvoolu puhul, valem: TRANSFORMAATOR: Transformaator (trafo) (ladina keelsest "transformatore" muundama) on elektromagneetiline seade (energiamuundur) vahelduvvoolu pinge muutmiseks § Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Trafo põhiosad on mähised ja südamik.
Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge peavad olema võrdsed. NIMIPINGED Väikepinge (ELV) vahelduvpinge puhul 50V, alalispinge puhul 120V. Eristatakse katseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV) Madalpinge (LV) pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000V ja alalispinge puhul 1500V Kõrgepinge (HV) pingepiirkond, kus pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000V ja alalispinge puhul suurem kui 1500V Aine ehitus Kõike, mida igapäevaelus tajume, nim mateeriaks. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati, tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest, eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pingeindikatsioonivahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madalpinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside või pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi (maapotentsiaali) vahel. Maandus- ja lühistamisseadmed või -vahendid tuleb enne ühendada maanduspunktiga ja alles seejärel maandatavate osadega. Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada pingealuse töö jaoks sätestatud erimeetmeid. Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda ainult töö juhtija.
Madalpingejaotla lahtrite ehitus on suhteliselt lihtne. Kaitseelemendiks on kas sulavkaitse või kaitselüliti. Sulavkaitsme korral kasutatakse lisaks ka vinnaklülitit, millega on võimalik lülitada koormusvoolu. Joonisel 5.39 on alajaama skeem, kus keskpingejaotusseade on kahesektsiooniline, mõlemas sektsioonis on üks liinisisend, trafo lahter ja sektsioonidevaheline lahter. Liinide lülitamiseks kasutatakse koormuslüliteid, trafo lülitamiseks aga võimsuslülitit. Madalpinge jaotusseade on samuti kahe sektsiooniga, mis töötavad lahus. Väljuvate fiidrite lahtrites on jadamisi madalpinge vinnaklülitid ja sulavkaitsmed. Punktiirjoonega on joonisel 5.39 esitatud PEN-juht. Eesti jaotusvõrkudes on ligemale 19 000 alajaama, millest enamik on jaotusalajaamad pingega 10/0,4 kV. Alajaama tüüpidest on enam levinud mastalajaamad, järgnevad komplekt- ja kioskalajaamad. Trafosid on alajaamadesse paigaldatud kokku ligemale 25 000 koguvõimsusega üle 7000 MVA.
- elektrimootoritel - vimsus vllil pidevllituses, - elektritehnoloogilistel seadmetel - tarbitav vimsus, - lahenduslampidega valgustitel - lambi vimsus. Eriliigiliste tarbijate gruppide puhul summeeritakse installeeritud vimsus, arvestades treiime: , kus i - suhteline nimillituskestus. 5. Nimipinge (3-faasilistel tarbijatel faasidevaheline pinge). madalpinge < 1 kV; krgepinge > 1 kV; vikepinge - kuni 50 V vahelduvvoolu puhul, kuni 120 V alalisvoolu puhul. 6. Vimsustegur vi , kus P - aktiiv-, Q - rektiiv- ja S - nivvimsus. Elektrivarustuse arvutustes: ja , st aktiiv- (Wa) ja reaktiivenergia (Wr) aja t jooksul. 7. Kivitusvool ja selle kestvus - kasutatakse elektrivarustuse elementide valikul. Nit lhisrootoriga asnkroonmootoril letab kivitusvool nimivoolu 4..7 korda ja kestab
õlikanalid ja täiteava. Jahutussüsteemi ülesandeks on üleliigse soojuse ärajuhtimine välisõhku ja mootori hoidmine töötemperatuuril. Jahutussüsteem koosneb: ventillator, radiooator, veepump, termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu silindritesse ja süüdata silindrites töösegu. Süütesüsteem koosneb: vooluallikas aku või generaator, madalpinge juhtmed, süütepool, kõrgepinge juhtmed, süüteküünlad ja katkesti jaotur. Mootori blokk Kõik mootori silindrid olenematta nende asetus viisist on ühendatud üheks detailiks, mida nimetatakse mootori blokiks. Mootori blokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Blokid valatakse kas hall-malmist või alumiinium sulamist. Mootori blokk valatakse tervikuna koos karteriga. Karteris pöörleb väntvõll, karteri liite pinda on puuritud avad ning need on keermestatud
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja ...
· Aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed · Küttegaasiseadmed · Köisteepaigaldised · Ökoloogilise disainiga energiakasutamisega seotud tooted · Elektromagnetiline ühilduvus · Seadmed ja kaitsesüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikus keskkonnas · Tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalid · Kuumaveekatlad · Diagnostilised meditsiiniseadmed · Liftid · Madalpinge · Masinad/Aparaadid · Mõõtevahendid · Meditsiiniseadmed · Müra emissioon keskkonda · Mitteautomaatsed kaalumisvahendid · Isikukaitsevahendid · Surveseadmed · Pürotehnika · Raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed · Väikelaevad · Mänguasjade ohutus · Lihtsad surveanumad 4.8 Vastavusmärgise saamine [14] Kui ettevõte soovib oma tootele saada CE-märki, tuleks ettevõttel läbida järgmised etapid:
annaabi.ee 
