Elektriohutus ja seadusandlus (0)

Rikete kõrvaldamine
1.Edasilükkamatuid töid rikete kõrvaldamisel mis ohustavad või võivad ohustada elektrit, side ja telemehaanika ning soojusautomaatika seadmete normaalset tööd , tarbijate elektrivarustust või elektripaigaldist teenindav operatiiv personal teha töökäskloata kui need tööd on ameti või tööjuhendiga kohustuslikuks tehtud.
2.Rikete kõrvaldamisel kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus võib ühe poolse toitega 0,23-20kv liinidel ja 6-20kv ühe trafoga alajaamades töörühmajuhtija koos töörühmaga teha pingevabatööd ilma kaitselahutamise ja maandamise teadet saamata kui lülitajaks on töörühmajuhtija.
Vajalikud kaitselahutamised ja maandamised teeb töörühmajuhtija lülitamis tööjuhtija korraldusel. Sellisel juhul täidab elektritööjuhi kohustusi töökohal töörühmajuhtija. Pärast töö lõpetamist eemaldab töörühmajuhtija maandused , pingestab elektriseadmed ja teatab sellest lülitamis tööjuhtijale.
3.Kui rikke lokaliseerumisega on teada rikkega kahe või enama poolse toitega liinilõik siis lülitamis tööjuhtija korraldab vajalikud kaitselahutamised ja maandamised ning edastab kaitselahutamiste ja maandamiste teate elektritööjuhile. Juhul kui elektritööjuht teatab lülitamis tööjuhtijale oma kohustuste reageerimises töörühmajuhtijale edastab lülitamis tööjuhtija kaitselahutamist ja maandamiste teate töörühmajuhtijale. Pärast töö lõpetamisest teatab töörühmajuhtija sellest lülitamistöö juhtijale.
4.Rikete kõrvaldamisel kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus ei ole nõudeavalduse esitamine kohustuslik.
EHITISTE ELEKTRIPAIGALDISED
Vastastikusse kahtlustatava toime vältimine
1.Elektripaigaldis tuleb välja ehitada selliselt et eri elektripaigaldiste ja mitte elektriliste paigaldiste vahel ei tekiks vastastikkuseid kahjustavaid toimeid.
2.Elektriseadmete juurdepääsetavus-Elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et oleks ettenähtud vajalikul määral:
2.1 Vaba ruumi nende paigaldamiseks ja üksikseadmete hilisemaks vahetamiseks.
2.2 Juurdepääsu võimalusi käidu , katsetamise, kontrolli, hoolde ja remondi jaoks.
3. Paigaldusolud –kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad taluksid turvaliseid toimeid ja ümbrusolusid mis iseloomustavad nende asukohta ja mis neile võivad mõjuda. Kui projekteerimisel mingi elektriseadmed omadused ei vasta paigaldus koha oludele võib seda kasutada tingimusel et valmispaigaldises nähakse ette sellekohane lisakaitse.
4.Kahjulike toimete vältimine-Kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad oma normaaltalitlusel sh lülitustoimingute ei põhjustaks kahjulikke toimeid muudele seadmetele ega halvendaks elektrivarustust. Sellisest seisukohast võivad muu hulgas osutuda olulisteks :
1.Võimsustegur
2.Käivitus või sisselülitusvool
3.ebasümeetriline koormus
4.kõrgemad harmoonilised
5.elektripaigaldustööd –elektripaigaldustöödeks tuleb ette näha tööde teostamine kõrge kutseoskusega töötajate poolt ja nõuete kohaste materjalide kasutamine.
6.Elektriseadme omadused ei tohi paigaldustööde käigus halveneda(pinge ,vool, sagedus, võimsus)
7.Juhid tuleb omavahel ning elektriseadmetega ühendada selliselt et oleks tagatud turvaline ja töökindel kontakt.
8.Kõik elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et nende ettenähtud jahutustingimused ei halveneks.
9.Kõik elektriseadmed mis võivad põhjustada kõrget temperatuuri või elektrikaart tuleb paigutada või kaitsta selliselt et põleva ainete süttimise oht oleks välistatud. Seal kus elektriseadme mingite puutevõimalike osade temperatuur võib põhjustada inimkeha kahjustust tuleb need osad paigutada või kaitsta selliselt et neid ei saaks juhuslikult puudutada.
Kasutusele võtu kontroll Elektripaigaldisi tuleb katsetada ja kontrollida enne nende kasutuselevõttu ja pärast iga olulist ümberehitust veendumaks et paigaldustööd on sooritatud standardi nõuete kohaselt.
Omaduste ühilduvus tuleb välja selgitada need elektriseadmete omadused mis võivad mõjuda kahjustavalt muudele elektriseadmetele voi muudele süsteemidele voi mis võivad häirida elektritoidet.
Kahjulikult võivad toimida muuhulgas :
1.transient liigpinged
2.kiired koormusmuutused
3.käivitusvoolud
4.voolu kõrgemad harmoonilised
5.alalisvoolu tagasiside
6.kõrgsagedusväljad
7.rikkevoolud
8.puudulik maandamine
24.11.2015
Elektrivigastuste vältimine
Elektrivigastuste põhjusteks on :
1.Pingestatud elektriajaga isoleerimata osa –paljasjuhtmete , elektrimasinate , lülitite ,lambipesade,kaitsmete ja teiste aparaatide ning seadmete ja kontaktide puudutamine.
2.Normaalselt pingestamata kui isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud elektriseadmete osade nt elektrimootori korpuse puudutamine.
3.Elektriseadmete osadeks mitte olevate ,juhuslikult pinge alla sattunud elektrit juhtivate osade nt märja seina või hoone metallkonstruktsiooni puudutamine.
4. Viibimine katkenud elektrijuhtme ja maaga kokkupuute läheduses.
Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel:
Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada , puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all.
Inimene võib saada elektrilöögi :
1.Otsepuutel
2.Kaudpuutel
Elektrilöögi kaitse otsepuute eest:
Otsepuute kaitsega püütakse saavutada et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada elektriseadmete pingestatud osi. See tagatakse eeskätt pingestatud osade isoleerimise teel. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav kui on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega. Kestade ja katete võimet takistada otsepuudet iseloomustab kaitseaste mida tähistatakse IP ja sellele järgneva kahe tunnusnumbriga.
Elektrilöögi kaitse kaudpuute eest:
Kaitse kaudpuute puhul peab nii täielikult kui võimalik välistama elektrilöögi ohu kui elektriseadmete ja paigaldiste osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. Isolatsioonirikke korral võib tekkida ühendus elektriseadme pingestatud osade ja maandatud kesta vahel. Tekkiv rikkevool ei pruugi elektriseadme talitlust kuigi oluliselt häirida kuid võib esile kutsuda elektrilöögi ja tulekahju ohu. Kaudpuute kaitseks kasutatakse eraldi või üksteisega kombineeritult järgmisi kaitsevõtteid:
1.Kaitsemaandamist-elektrimasinate ,aparaatide ning teiste seadmete ning paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4 oomi.
2.Potentsiaaliühtlustus-Kasutatakse tavaliselt ohtlikumates ruumides ( vannituba , saun , dušširuum).Selleks on elektriline ühendus mis võrdsustab eri elektriseadmete ja kõrvaliste juhtivate osade potentsiaali vahetult elektriohtlikus kohas.
3.Kaitseväikepinge-Nõrkvoolu elektriseadmetes kasutatakse toiteks talitlusväikepinget mille ülempiir on 50V vahelduvvoolul ja 120V alalisvoolu korral.
4.Isoleerümbrus-Pingestatud osade isoleerimine nii et nad on täielikult kaetud isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise seda rikkumata. Selline kaitseisolatsioon peab olema sedavõrd suure isolatsioonitakistusega et lekkevool jääks piisavalt väikseks.
5.Kaitse eraldus-Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudes vooluahelates vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldustrafo kusjuures kaitse eraldatud ahelaid ei maandata.
6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute kaitsena saab sel juhul kasutada liigvoolu kaitseseadmeid mis lülitavad piirse toite välja.
Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes
Seadme ohutuse seadus
Seaduse eesmärk ja reguleerimisala:
1.Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutust.
2.Seaduses tuuakse välja põhimõtted mille järgi turul olevad tooted ning pakutavad teenused ohutuks loetakse.
3.Seadus näeb ette kuidas peab toimuma järelevalve ohutuse tagamiseks.
4. Toote ja teenuse ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus mis on väljaspool seadme ohutuse seadust. Tootes mille suurus või kuju eksitab tarbijat tuleb teha tootjale või edasimüüjale ettekirjutis milles käsitakse puudused kõrvaldada, toode müügist kõrvaldada või vajadusel tagasi osta. Ettekirjutise mitte täitmisel määratakse tootjale või edasimüüjale trahv.
Mõisted
1.Toode-Toote all peetakse silmas varas asju (esemeid mille asukohta on võimalik muuta) nt elektriseadmed. Teenuse osutamise kättesaadavaks Tooteks on nt liikumiskilp ja selle sisu. Mõistliku kasutusviisi all peetakse silmas tegevust mis ei kujuta endas ohtu. Seadus ei käsitle toota enam neid seadmeid ja paigaldisi mis on valmistatud …….oluliselt varem. Toote müüja peab ostjale selgitama seadme paigaldamist või seisukorda.
2.Teenuse osutaja-Teenuse all peetakse silmas mingit liiki elektritööd või elektri edastamist. Teenuse osutajaks peetakse silmas firmat või füüsilisest isikust ettevõtjat kes tegeleb elektritöödega või võrgu edastusega.
3.Turu järelevalve-Turu järelevalve all peetakse silmas järelevalvet millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet osaliselt ka Elektrilevi OÜ. Toote turule laskmine tähendab seda et toode tehakse kättesaadavaks Euroopa Liidus.
4.Tarbija-Tarbijaks loetakse inimest kes kasutab elektrienergiat või toodet oma tarbeks ehk siis ei saa eelnimetatud toodetest või teenustest majanduslikku kasu.
Ohutuse kindlaks määramine
1.Toode on ohutu siis kui see muutub ohtlikuks alles siis kui kasutaja kutsub esile selle ohtlikuks muutumise.
2.Ohutuse kindlaks määramisel võetakse arvesse :
2.1 Paigaldises kasutatud materjale , märgistusi ,koostamise kvaliteeti ning käidukava .
2.2 Mõju teistele toodetele näiteks raadio häälete tekitamist
2.3 Ohutusmärgistust ja lülitusskeeme
2.4 Kasutamisel tekkivaid võimalikke ohte riskirühmadele eriti lastele ja vanuritele.
2.5 Toodet ei saa pidada ohtlikuks ainult sellepärast et seda on võimalik ohutumaks muuta või kasutada samalaadset toodet mis on ohutum.
3.Ohtlik on toode mis hoolimata märgistusest ja sihipärasest kasutamisest võib olla kasutajale ohtlik.
4.Tõsise ohuna peetakse silmas nii tootest tulenevat kui ka tootega kaasnevat ohtu.
5.Lähtuvalt eelmisest punktist peab elektriteenust lugema ohtlikuks teenuseks kuna teenuse osutamisega tekkinud viga võib ohustada inimese tervist.
6.Vabariigi Valitsus või volitatud minister võib kehtestada ka toodetele või teenustele ohutusnõuded ning eeskirjad nõuetele vastavuse tõendamiseks.
7.Eksitava välimusega ohtlik toode-Eksitava välimusega ohtlik toode on toode milles suurus, kuju ja nimi eksitab tarbijat. Eelmises punktis kirjeldatud toote tootmine turule laskmine ,riigist välja müümine ja riiki sisse ostmine on keelatud.
8.Tootja -tootjana käsitletakse Euroopa Liidus tegutsevat firmat või tema esindajat kes lisab tootele oma firma nime või firma kes muudab toote paremaks.
9.Levitajana käsitletakse firmat või füüsilisest isikust ettevõtjat kes on toote vahendaja ning ei tee ise tootes muudatusi mis võiksid muuta toote ohutust.
Elektrituru seadus
Elektrituru seaduse reguleerib :
1. Elektrienergia tootmist
2. Elektrienergia edastamist tootjalt võrguettevõtte ettevõtja võrgu kaudu tarbija tarbimiskohta.
3.Elektrienergia ja selle edastamisega seotud võrguteenuste müüki.
4.Elektrienergia eksporti , importi ja transiiti.
5.Elektrisüsteemi majandusalast ja tehnilist juhtimist.
Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ (17 mai 2002 a) on nimetanud oma elektrimüüjaks Aktsiaseltsi Eesti Energia. Viimane teenindab ja nõustab kõikki Elektrilevi OÜ elektrivõrguga ühendatud tarbimiskohtade kliente ,sõlmib nendega ja haldab võrguteenuste osutamise ja elektrienergia müügilepinguid ja arveldab klientidega neile osutatud võrguteenuse ning tarbitud elektrienergia eest.
Elektrituru seadus nimetab turuosaliste nimetab turu suhete korraldamisel järgmisi lepinguid:
1.Liitumisleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel kui soovitakse võrguettevõtja võrguga ühendada uue tarbimiskoha elektripaigaldis või kui soovitakse muuta olemasolevaid tarbimistingimusi näiteks suurendada võrguühenduse kaitseaparaadi nimivoolu või muuta pingesüsteemi.
2.Võrguleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel, võrguteenuste, võrguühenduse kasutamise võimaldamise ja elektrienergia edastamise osutamiseks.
3.Elektrileping-mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud müüja vahel elektrienergia müügiks.
Võrguettevõtja kohustused
1.Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil mis arvestab turuosaliste sh kodutarbijate põhjendatud vajadusi. Nii näiteks ehitab ta uusi alajaamu ja liine pikkade liinidega piirkonnas et tõsta elektrivarustuse kindlust ja parandada pinge kvaliteeti.
2.Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuste osutamisest kui võrguteenuse kasutaja elektripaigaldise ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või kui võrguteenust ei ole võimalik osutada tarbijast tulenevate muude asjaolude tõttu.
3.Tarbijast tulenev muu asjaolu võib olla näiteks võlgnevus kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste eest. Lisaks sellele võib võrguettevõtja keelduda võrguteenuse osutamisest kui võrgu ettevõtja võrgust ei ole võrguteenuse osutamiseks vajaliku edastusvõimsust või kui võrguteenuse osutamist takistavad võrguettevõtjast sõltumatud asjaolud .
4.Võrguettevõtja peab võrguteenuse osutamisest keeldumist tarbijale põhjendama ja näitama seejuures milline on keeldumise õiguslik alus. Võrguettevõtja poolt osutatavat võrguteenuse kvaliteeti sh elektrikatkestuste kestvust ja tihedus ning pinge kõikumist määrab iga kodutarbija. Harva katkestuse ja pingehäirete puudumine on võrgu teenuse hea kvaliteedi tunnus. Sageli on tarbija ootused osutatava võrguteenuse taseme suhtes kõrgemad sellest mida võrgu tehniline seisund parajasti võimaldab ja mida kehtivad võrguteenuste kvaliteedi nõuded sätestavad :
Nii näiteks on paljasjuhtmete õhuliinide korral katkestusi ja pingehäireid paratamatult palju rohkem kui kaabelõhuliinide korral. Eestis on aga jaotusvõrk enamasti ehitatud just paljasjuhtmeliste õhuliinidena ja seda on elektrivarustus kindluse näitajate määramisel arvestatud. Elektrivarustus kindlust jaotusvõrgus milles asuvad ka elamute võrguühendused iseloomustab rikkest põhjustatud katkestuse kestvust ja rikkest põhjustatud katkestuste lubatud summaarne kestvus ühe liitumispunkti kohta aastas. Rikkest põhjustatud katkestus ei tohi kesta kauem kui 24 tundi ja selliste katkestuste arvestust tuleb võrguettevõtjal pidada võrgu ühenduse liitumispunktis milleks on elamu liitumiskilp või elamu peakilp.
Määramatu jõu all mõistetakse elektrisüsteemi varustuskindluses selliseid asjaolusid ja sündmusi mis ei võimalda elektriettevõtjal täita turuosaliste eest lepinguga võetud kohustusi ja mille tekkimine ei sõltu elektrisüsteemi tehnilises talitluses ,neid asjaolusid või sündmusi kas ei võinud ette näha ,kuid neid sai ette näha ei saanud vältida ega ületada. Määramatuks jõuks loetakse eeskätt loodusõnnetusi elektriliinide projekteerimisnorme ületavat äikest , tuult ,tulekahjusid, majandusblokaadi, elektrisüsteemidega ühendatud riikide vahel ,streiki, diversiooni akte ja eriolukorra väljakuulutamist. Summaarsete katkestuste hulka ei arvestata ka plaaniliste hooldustega ja remontidega seotud katkestusi millest on tarbija eelnevalt teade kanalite (ajalehe, võrguettevõtja veebilehe jms) kaudu. Pinge kvaliteedi tagamisel lähtub võrguettevõtja Eestis kehtivast Euroopa standardist (elektrivõrkude pinge tunnussuurused .) see standard normib pinge olulisi tunnussuurusi tarbija elektripaigaldise võrguühenduse liitumispunktis normaaltalitlusoludes.
Kt küsimused:
1.pingelahedased tööd
2.kaitseohutu kauguse ja järelevalve kasutamisega 5 punkti
3.rikete kõrvaldamine 4 punkti