Maandamine Maandamise all mõeldakse elektriseadme, -paigaldise või võrgu mingi osa elektrilist ühendamist maa lähedaloleva osaga (kohaliku maaga). Maandamiseks on lihtsaimal juhtumil vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e maanduselektroodi, üht või mitut juhti e maandusjuhti, mis loovad juhtiva ühenduse võrgu, paigaldise või seadme mingi punkti ja maanduselektroodi vahel. Oma otstarbelt jaotatakse maandusseadmed järgmiselt: 1. kaitsemaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 2. talitlusmaandus, mis seisneb võrgu ühe või mitme punkti maandamises nii elektriohutuse kui ka normaaltalitluse tagamise eesmärgil; 3. võrgumaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 4. töömaandus, mis seisneb normaaltalitlusel pinge all olevate, kuid pinge alt
või Kaitsejuhe Varjestatud juhe Vahelduvvoolu toitega Maandatud varjega juhe sideliin Alalisvoolu toitega Koaksiaaljuhe (- sideliin kaabel) Kokkukeeratud soone- Koaksiaaljuhe, varje on või juhtmepaar ühendus ühendatud kerega Kaitsemaandus-(PE)juht Paind- (teisaldatav) juhe Isolatsioonirike kahe Neutraaljuht juhtme vahel Kaitse- ning neutraal-juht Isolatsioonirike juhtme ja (PEN-juht) maanduse vahel 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus
Kaitsmed · Kaitsmed katkestavad voolu kui see on tõusnud üle lubatud piiri. · Kaitsmeid on kahte liiki: 1) Sulavkaitse- kaitsme sees on kergesti sulav traat mis sulab kui voolutugevus ületab piiri. 2) Bimetallkaitsmed- kaitse koosneb kahest erinevast metallist, soojuse toimel plaat soojenab ja kaardub ning kui on ületanud lubatud väärtuse plaat katkeb. Peale plaadi jahtumist saab saab nupuvajutusega taastada endise olukorra. Kaitsemaandus · Kaitsemaandust kasutatakse elektrilööki vältimiseks kokkupuutel voolusoleva seadmega.
Generaatori tööpõhimõte. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektronmagnetvälja energiaks. Sisaldab magnetvälja tekitavat seadet ja juhtmemähist. 9. Vahelduvvoolu transport. Trafo tööpõhimõte. Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks püsival sagedusel. Koosneb kahest mähisest, mis keritud ühisele südamikule. 10. Vahelduvvoolu võrk kodus. Voolukaitsmed. Faasi- ja nulljuhe. Kaitsemaandus 11. Resonants-nähtus, mille korral võnkumise ampiltuud kasvab järsult Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagneetiline vabavõnkumine. Võnekring koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist.
Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. 1. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Eluohtlik on vool tugevusega 0,1A. Elektrilöögi võib saada näiteks juhul, kui ühe käega puudutada rikkis elektriseadme pingestatud metallosa, teisega aga maandatud veekraani või keskkütteradiaatorit. 1. Miks on vajalik elektriseadmete kaitsemaandus? Kuidas toimub kaitsemaandamine? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu
3 × 10 mm2 Cu nende ristlõike ja materjali. Kui Häirevaba maandus vaja, võib lisada juhtme või kaabli margi, voolu liigi, juhistikusüstee- mi jm. tähiseid (vt. tabel 1.4.1) Paindjuht Kaitsemaandus Märki kasutatakse maandus- või kaitsejuhiklemmi tähistamiseks Varjestatud juht Kokkukeerutatud soone- või või
magnetvälja muutumisel. 18. Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalolevate laetud kehade ajas muutumatut vastastikmõju. 19. Ioon - on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. 20. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmes ületab lubatud väärtuse. 21. Kaitsemaandus - .......................................................................................................................... 22. Lühis on vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mitte takistus on selle osa tavaliselt takistusega võrreldes väga väike. 23. Maandamine on laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga. 24. Magneetumine - ..........................................................................................................................
Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline. Juht elektrienergia või elektrilise signaali edastamiseks ettenähtud juhtmete, kaablite, lattide jms üldnimetus. Kaabel ühe- või mitmesooneline isoleerjuht, mis on varustatud sooni välistoimete eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). Kaitsejuht pingealdiste osade maandamiseks kasutatav juht. Tähis PE (ingl protection earth, "kaitsemaandus"), tunnusvärv kollane-roheline. Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere).
· Töökoha piirestamine Kaitse otsepuute puhul: · Isoleerimine · Pingestatud osad väljapoole puuteulatust · Ohutu pinge kasutamine · Katete, ümbriste kasutamine · Katte mahavõtmise või ümbrise avamisel pinge väljalülitamine · Lisakatte mahavõetava katte või avatava ümbrise taga · Lisakaitsena rikkevoolukaitselüliti Kaitse kaudpuute puhul: · Potensiaaliühtlustus · Toite automaatne ja kiire väljalülitamine · Kaitsemaandus · Tugevdatud isolatsioon · Kahekordne isolatsioon · Toide kaitseeraldustrafost · Kasutuspaiga isoleerimine · Ruumi põrandad ja seinad isoleermaterjalist Isikukaitsevahendid: · Põhikaitsevahendid · Lisakaitsevahendid Põhikaitsevahend - elektriseadmeis isoleerkaitsevahendid, mille isolatsioon peab pikaajaliselt vastu elektriseadme tööpingele ja millega võib puudutada pinge all olevaid vooluosi.
Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline. Juht – elektrienergia või elektrilise signaali edastamiseks ettenähtud juhtmete, kaablite, lattide jms üldnimetus. Kaabel – ühe- või mitmesooneline isoleerjuht, mis on varustatud sooni välistoimete eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). Kaitsejuht – pingealdiste osade maandamiseks kasutatav juht. Tähis PE (ingl protection earth, “kaitsemaandus”), tunnusvärv kollane-roheline. Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass – elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere).
· Latt: valgustite juhtivad metallsiinid - juhtivad vee, kütte, ventilatsiooni ja kanalisatsioonitorud - teised metallosad, mis on avatud >0,2m2 - metallosad mida saab käega puutuda - varjed - nõrkvooluseadmete kapi Maandus- on seadmevõi selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja -elektroodide ehk maanduritekasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) võielektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus). Maandur ehk maanduselektrood- on isoleerimata metallist rajatis või seade, mis on elektriliselt otseses kokkupuutes (süvistatud) maaga. Elektriseadmete klasid: · tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega..
Oma selgete eeliste tõttu on TN-S-juhistik kujunenud kõigi madalpingepaigaldiste tarbijavõrkude põhilahenduseks. Seda süsteemi kasutatakse tänapäeval Eestis uutes ja ümberehitavates elamutes ning kontorihoonetes. Alajaamast majani tuleb 4-pooluseline kaabel PEN juhiga (neutraal ja kaitsejuht ühitatuna), aga maja peakilbis on suur maanduslatt, kus neutraal eraldatakse sinisele (neutraal, N) ja kolla-rohelisele (kaitsemaandus, PE) juhtmetele. Ühtlasi on tekkinud vajadus ehitada olemasolevad TN-C- ja IT-juhistikud ümber TN-S-juhistikeks. TN-S-juhistik võib alata elektritarbijate liitumispunktis, olles enne seda välja ehitatud TN-C-juhistikuna.Sellise TN-C- S-juhistiku võib näiteks moodustada TN-C-juhistik,mis ulatub elamute korruskilpideni, korterites on aga nõuetekohane TN-S-juhistik.TN-C-S- juhistikku võib siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus.
tähtsaimateks võib lugeda kordusmaanduste kasutamist õhuliinides ja hoonesisendites ja nõuet, et PEN juhi ristlõige peab olema vase puhul vähemalt 10 mm2, alumiiniumi puhul aga vähemalt 16 mm2. 4. TN - süsteemi üks punkt on ühendatud vahetult maaga ja elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad on ühendatud selle punktiga kaitsejuhi kaudu. 5. TN-C juhistikus talitleb neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina ja seda nimetatakse PEN-juhiks. KM - kaitsemaandus. 6. Iga kereühendus on ühefaasiline lühis ja toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. Kuni kaitse rakendumiseni on pinge elektriseadme kere ja maa vahel võrdne lühisvoolust tingitud pingelanguga PENjuhis. Kui lugeda PEN-juhi ja faasijuhi takistus ligikaudu ühesuguseks, on pinge maa suhtes ligikaudu pool juhistiku faasipingest. 7. Elektrilöögiohu vähendamiseks peab kaitse rakenduma võimalikult kiiresti. Näiteks
Sammupinge- Pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga. (maanduspinge osa, mille alla võib sattuda inimene 1 m pikkuse sammu korral) Maandus- on seadmevõi selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja - elektroodide ehk maanduritekasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) võielektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus). 50V maksimaalselt lubatav puutepinge.
alla. Isolatsioonirikke korral võib tekkida ühendus elektriseadme pingestatud osade ja maandatud kesta vahel. Tekkiv rikkevool ei pruugi elektriseadme talitlust kuigi oluliselt häirida kuid võib esile kutsuda elektrilöögi ja tulekahju ohu. Kaudpuute kaitseks kasutatakse eraldi või üksteisega kombineeritult järgmisi kaitsevõtteid: 1.Kaitsemaandamist-elektrimasinate ,aparaatide ning teiste seadmete ning paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4 oomi. 2.Potentsiaaliühtlustus-Kasutatakse tavaliselt ohtlikumates ruumides (vannituba, saun, dušširuum).Selleks on elektriline ühendus mis võrdsustab eri elektriseadmete ja kõrvaliste juhtivate osade potentsiaali vahetult elektriohtlikus kohas. 3.Kaitseväikepinge-Nõrkvoolu elektriseadmetes kasutatakse toiteks talitlusväikepinget mille ülempiir on 50V vahelduvvoolul ja 120V alalisvoolu korral. 4
Kahekordne isolatsioon: isolatsioonimaterjal kaetakse värvi, laki või kilega. Kaitsemaandamine Kui isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes ruumides, kus põrand juhib elektrit ja kus on olemas maaga ühenduses olev metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Maandusseadmena võib kasutada kas spetsiaalselt maasse paigutatud elektroode või veetorustikke. Gaasi- ja keskküttetorude kasutamine ei ole lubatud. Maandatud seadmeid kontrollitakse vähemalt 1 kord aastas vaheldumisi suvel ja talvel. Voolu all olevate osade varjestamine Peale isoleeritud juhtmete kasutatakse ka lahtisi, avatud juhtmeid, mis
Elektriruum(kilbiruum)- ruum mis on ettenähtud eeskätt vüi ainult elektriseadmete teenindamiseks ja kuhu võivad siseneda piisavalt pädevad töötajad. Kõrvalistre inimeste juurdepääsu tõkestamiseks on elektriruumid enemasti lukustatud Maandamine- maa juhtiv aines, mille potensiaal mistahes punktis on kokkuleppeliselt null. Maandamine ehk maandus- seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja- elektroodide abil. Kaitsemaandus- on vajalik elektriohutuse tagamiseks Talitusmaandus- vajalik elektriseadme normaalseks talitamiseks Maandur- moodustub maanduselektroodidest ja neid ühendavast maandujuhist Maanduspaigaldis- koosneb maandurist, maandusjuhtidest ja peamaanduslatist või klemmist Valgumisala- maandurit ümbritsem maa osa, milles maandurist maase valguv vool kutsub esile potentsiaalierinevusi maa eri punktide vahel. Nullpotensiaalala- valgumisala ümbritse maa-ala mille potensiaal jääb nulliks
Talitlus maandus takistus pole normitud kuid tavaliselt ei ole see üle 100. Elektritarvitite keres ja muud paigaldise pinge aldid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on kohaliku kaitsemaandusega. TT juhistikus on maa ühendus vool sedavõrd väike, et liig voolu katise enamasti ei rakendu, seetõttu tuleb liigvoolu kaitsele kasutada rikkevoolu katiselülitit, mille nimi rakendus voolu võib valida kaitsemaandus takistuse jägi. TT juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges elektriohutus astmes kuna maa ühendus kaitsega kasutatakse rikkevoolu kaitselüliteid. Seda süsteemi kasutatakse nafta, gaasi või süttimis aldiste ainete torude, konteinerite ning lõhkaine ladude lähedal. N-Neutraal ehk 0juhe ühendatakse maandusega alajaama lähedal ja hoone lähedal, kuna hoonest alajaamani puudub kaitsejuht PE siis on rikke silmuse takistus suur
Vahelduvvool. Elektromagnetiline sundvõnkumine - vahelduvvool. Pöörlev raam homogeenses magnetväljas. Vahelduvvoolugeneraator. Vahelduvvoolu iseloomustavad põhisuurused. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistus vahelduvvooluahelas. Näivtakistus. Kogutakistus. Ohmi seadus vahelduvvooluringi kohta. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Transformaator. Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotamine. 3-faasiline vahelduvvool. Elektriohutus. Kaitsemaandus. Kaitsmed. Alaldi. Vaheldi. Elektromagnetvõnkumised. Võnkering. Elektromagnetväli. Elektromagnetlaine. Elektromagnetlainete skaala. Raadiolained, nende omadused ja levimine. Raadioside põhialused. Modulatsioon ja detekteerimine. Raadiolokatsioon. Optika (20h) Sissejuhatus. Valguse dualism. Valguse laine ja korpuskulteooriate ajalooline areng. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valgus kui elektromagnetlaine. Inimese silma valgustundlikkus. Geomeetriline optika.
V: traat sulab ja katkestab voolu 11.Mille poolest erinevad halogeen- ja hõõglambid? V: hõõglamp- lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Halogeenlamp- lamp, mille täitegaasile on lisatud halogeenide rühma kuuluvat keemilist elementi, et oleks võimalik tõsta hõõgniidi temperatuuri. 12.Millal võib inimene saada elektrilöögi? V: siis, kui inimesel on otsene kontakt elektrivooluga 13.Mis on kaitsemaandamine? V: Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku pinge tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Eesti energialt õpilasele 1.Kuidas jõuab elekter sinuni? V: elektrijaamast 2.Millise pingega vool väljub elektrijaamadest? V: 330–360 kV 3.Millise pingega vool jõuab kodudesse majapidamisse? V: 0,4 kV 4.Miks see erineb elektrijaamade voolupingest? V: ühed on madalpinged ja teised kõrgpinged 5.Mitu väikest alajaama on Eestis
reiimil. Ila - lubatud vool lhiajalis-korduvreiimil Ilub - lubatud pikaajaline vool e - suhteline llituskestvus Peale arvutusliku voolu avaldavad liini ristlike valikul mju jrgmised faktorid: 1. Nutud mehhaaniline tugevus nii paigaldusel kui ka ekspluatatsioonil. 2. Lubatud pingelang 3. Minimaalsed aastased kulutused. 4.13. Maandusjuhtide ja maandusseadmete valik 1. Tmaandus, mis on vajalik seadme maanduseks nii t kui ka avariiolukorras. 2. Metallkorpuste kaitsemaandus. 3. Piksekaitse ja lahendite maandus. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest, mis hendavad seadet maanduriga. Maandurid vivad olla loomulikud vi tehismaandurid. Loomulikud maandurid on maaalused metallosad ja raudbetoonvundamentide armatuur, maas olevad torud jne. Vundamendi ligilhedane takistus arvutatakse valemiga: Rm = 0.52 - pinnase eritakistus (*m) A - vundamendi poolt hivatud maaala. Kui loomulikud maandurid ei taga vajalikku maandustakistust, kasutatakse lisaks
Niimoodi võtab kahe keha omavahelise mahtuvuse definitsioon kuju C=quC=qu. Laengu -Q indutseerimine kondensaatori maandatud plaadile. Nüüd saab meile selgeks elektriseadmete kaitsemaanduse põhimõte, millest oli juttu juba põhikooli Elektriõpetuses. Maandamisel ühendatakse seadme metallkorpus juhtme abil Maaga. See kaitseb seadme kasutajat elektrilöögi eest juhul, kui seadme korpus satub rikke tagajärjel Maa suhtes pinge alla. Kaitsemaandus juhib seadme korpusele sattunud laengu ära Maasse. Maa on aga niivõrd suure mahtuvusega keha, et talle võib anda kuitahes suure laengu, ilma et tema potentsiaal märgatavalt muutuks. Laeng liigub Maasse läbi maandusjuhtme, mitte aga läbi seadme kasutaja keha. Seega on mingi keha maandamine samaväärne suure augu tegemisega niisuguse anuma põhja, millesse vesi mitte mingil juhul koguneda ei tohi. Kui ka vesi eksikombel satub anumasse, jookseb vesi läbi augu otsekohe maha
Ka siinkohal kehtib liigpingekaitse suhtes meetmes M 1.25 Liigpingekaitse ära toodud 20 meetri piirang. Kui IT seadmeid TN-S-võrguga hoones (vt M 1.39 Tasandusvoolude vältimine varjes) varustatakse lokaalse puhvertoiteallika kaudu, tuleb tähelepanu pöörata alljärgnevatele asjaoludele: Et TN-S võrgu kaitsemõju tasandusvoolude suhtes andmeside liinide varjes säilitada, tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et puhvertoiteallikal ei ole väljaminekul ühendust N- ja PE-juhi vahel (kaitsemaandus). Vajadusel tuleb sellised seeriatootmise käigus sisseehitatud ühendused enne paigaldamist TN-S võrku eemaldada. Puhvertoiteallika dimensioneerimisel võib reeglina lähtuda tavapärasest umbes 10 kuni 15 minutilisest sildamisajast. Enamasti likvideeritakse voolukatkestused 5 kuni 10 minuti jooksul, nii et pärast nimetatud ajavahemiku möödumist jääb veel 5 minutit aega üle, et võrku ühendatud IT ettenähtud korras alla laadida, kui voolukatkestus peaks kestma kauem
annaabi.ee 
