7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6
.......lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või ühendatud maandusega. Juhistikusüsteeme eristatakse kahe täheliste tähistega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I, kui aga selle neutraal on maandatud,
3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et liigvoolukaitse ei rakendu (näiteks lisa-pikendusjuhtmete kasutamisel või halbade kontaktühenduste korral). 7. Elektriseadmete kasutamine , kui inimene, seade või mõlemad on ühenduses veega (näiteks juuksefööni kättevõtmisel vannis). 8. Tuleoht, mis võib tekkida juhtmestiku kontakt- liidete, harukarpide ja pistikupesade isolatsiooni halvenemisel (väikese, kuid kauakestva rikke- voolu tekkel).
· Seintele või seinte sisse paigaldatud juhtmed ja kaablid peavad kulgema kas püst- või rõhtsuunas. Paigaldise nähtavad välisosad (lülitid, pistikupesad, harukarbid jms.) peavad seega laskma juhtmete või kaablite kulgu ligikaudu ära arvata. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 13 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Joonisel on näidatud juhistiku paigaldamise eelispiirkonnad ning pistikupesade ja lülitite eeliskõrgused seintel, mida ei kasutata tõepindadena, seega eeskätt eluruumides. · Eriti hoolikalt tuleb valida elektripliidi ühenduskarbi asukoht, sest eeliskõrgusel 30 cm ei pruugi selleks pliidi taga piisavalt ruumi olla. Sobivamaks võib osutuda eelispaigalduspiirkonna alumine piir (ligikaudu 15 cm põrandast).
Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2. niisked, kui = 60...70% (kelder, vannituba ,WC jms), 3.rõsked, kui > 75% , 4.märjad, kui = 100% (saun, duširuum, kasvuhoone jms), 5.kuumad, kui t > 35C (kuivatid, katlamajad), 6.tolmused, kui tolm võib ladestuda juhistikule ja tungida seadmetesse, 7.normaalsed, mis pole niisked, kuumad, tolmused ega keemiliselt agressiivse keskkonnaga. Need on eluhoonete tavalised elu- ja abiruumid ning ventileeritavad köögid.
10. Koostada elektriahelda skeemi, mis koosneb jadamisi ühendadut aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistusest? Millega võrdub näivtakistuse (z) suurus vahelduvvoolu korral? R – Aktiivtakisti RL – induktiivtakisti RC - mahtuvustakisti 11. Mida näitavad elektriseadme kesta kaitseastme tähise (IP): 1) Esimene number: Võõrkehade ligipääsetavust 2) Teine number: Ilmastiku kindlust (vedelikud, tolm jms) 12. Andke TN-S Süsteemi juhistiku põhimõttelised lülitused maandatud neutraaliga? 13. Peapotentsiaalühtlustuslati otstarve ja ehitus? Potentsiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotentsiaalsuse (juhtivate osade ühesuguse elektrilise potentsiaali) saavutamiseks kas kogu paigaldises või mingis väiksemas ulatuses. Kui mingi üks selliselt ühendatud osadest peaks sattuma ühendusse mingi pingestatud osaga (nt isolatsioonirikke tagajärjel), ei teki
1. Kuidas liigitatakse ruumid juhistiku ümbrusolude arvestamiseks? Käärid lk 22 2. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on voolu mittejuhtiv põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leili- ja pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv inimese kaitseks ele...
............................................................................. 16 12. SIDE- JA SIGNALISATSIOONITEHNIKA...................................................................................................... 17 13. ELEKTRIPAIGALDUSTE TINGMÄRKE.........................................................................................................17 14. ELEKTRIVARUSTUSSKEEMIDE TINGMÄRKE...........................................................................................19 15. JUHISTIKU PAIGALDUSVIISID...................................................................................................................... 20 2 1. ELEKTRISKEEMIDEST Elektriskeem- joonis, millel on tingmärkidega näidatud elektriseadmes sisalduvad elemendid ja nende omavahelised ühendused.
miinust ja punane plussi. Koduses ja tööstuslikus elektrivõrgus on sinise isolatsiooniga neutraaljuhe, kollarohelise triibuga on maandusjuhe, faasijuhtmete isolatsioon on must või pruun. Juhistike liigkoormus kaitseseadmed Liigkoormusvool tekib, kui elektriseadmed ja juhistikud koormatakse üle nimivoolust suuremate vooludega. Näiteks, kui elektrivõrku ühendatakse ettenähtust suurem võimsus. Tulemuseks võib olla juhistiku ülekuumenemine ja isolatsiooni süttimine. Isolatsioonivõime kaotanud juhistikult kandub vool üle hoone metalltarinditele, põhjustades elektrilööke elusolenditele. Elektripaigaldiste ja tarvitite kaitseks liigvoolu eest kasutatakse automaatselt toimivaid kaitseseadmeid, mis rikketalitusse sattunud võrguosa või seadme kiiresti vooluahelast välja lülitavad. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: - sulavkaitsmed (kaitsekorgid),
isikut), kes võtab endale vastutuse valmis kooste eest.); b. Tüüp, identifitseerimisenumber või muud tähised, mille järgi võib tootjalt saada kogu vajalku informatsiooni; Eestis soovitatakse kanda kooste nimesildile veel: c. Voolu liik (vahelduvvoolu korral ka selle sagedus); d. Nimitalituspinge; e. Kaitseaste; f. Juhistiku süsteem 8maandusviisi järgi), mille jaoks kooste on ette nähtud; · Tähised a. Koostes peab saama eri ahelaid ja nende kaitseseadmeid ühiselt üksteisest eraldada b. Kui kooste üksikseadmed on tähistatud peavad nende tähised kokku langema kaasaantavate jooniste skeemitähistega ja EN 61346-1 (IEC 61346-1). · Paigaldus-, käidu- ja hooldusjuhised
2. teiseliigi moodustavad üle 35A peakaitsmega madalpinge paigaldised(äri ja büroohooned, tööstushooned jne) majutushoonte elektripaigaldised 2he või enama korteriga hoone korterivaldate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepinge paigaldised(nt alajaamad) 3. kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on alla 35A või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Juhistiku süsteemid Juhtideks nimetatakse eesti elektrotehnilises oskuskeeles kõiki juhtmeid kaableid, latte ja muud elektrivoolu juhtimiseks ettenähtud tooteid. Juhid võivad olla painduvad või jäigad, isoleeritud või paljad, ühe või mitme soonelised kaitsekatetega või ilma, neid võib paigaldada ehitus tarindite pinnale või sisse paigaldus torudesse karbikutesse või kanalitesse kandetrossidele, riiulitele, rennidesse ja redelitele vabasse õhku maasse või vette ja mitmel muul viisil
Üldist- nii juhtide omavahelised ühendused kui ka el.seadmete ja juhtide vahelised ühendused peavad olema elektriliselt ja mehaaniliselt usaldusväärsed. Ühendusviiside valimisel tuleb arvestada: -juhi materjali, -juhistiku soonte arvu ja kuju, -juhi ristlõikepindala, -ühendavate juhtide koguarv… Jõukaabli juhistikes tuleb vältida joodisliiteid. Kui kasutatakse jootmiset, peab arvestama ühenduse külmvoolavust ja mehaanilisi mõjutusi. Kõik ühendused peavad olema kontrollimiseks, testimiseks ja hooldamiseks ligipääsetavad, välja arvatud järgmised erandid: -maakaablite liited, - segusse valatud või kapseldatud liitekohad, -liited külma toitejuhtme ja kütteelemendi või küttekaabli vahel.
· Tarbijapaigaldised · Tugev- ja nõrkvoolupaigaldised · Sise- ja välispaigaldised Toitepunkt- koht, milles paigaldis liitub elektritoiteallikaga, elektripaigaldisel võib olla mitu toitepunkti (haiglates varugeneraatoritelt näiteks) Liitumispunkt- elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduspunkt elektrivõrguga, sellega on määratud ka teeninduspiir Jaotla- omaette ruumina või piiritletud pinnal paiknev elektriliste jaotus- ja lülitusseadmete kompleks koos juhistiku, lisaseadmete, ümbriste ja ehitustarinditega. Jaotlat , millesse siseneb peatoiteliin, nimetatakse peajaotlateks. Elektriruum(kilbiruum)- ruum mis on ettenähtud eeskätt vüi ainult elektriseadmete teenindamiseks ja kuhu võivad siseneda piisavalt pädevad töötajad. Kõrvalistre inimeste juurdepääsu tõkestamiseks on elektriruumid enemasti lukustatud Maandamine- maa juhtiv aines, mille potensiaal mistahes punktis on kokkuleppeliselt null.
Elektrit jaotatakse piirkonniti keskpingel 6…35 kV. Tarbijateni jõuab elekter tavaliselt pingel 0,4 kV. Elektri muundamine ühelt pingeastmelt teisele ning jaotamine toimub alajaamades. Alajaam on elektrivõrku kuuluv kompleks, mis paikneb kindlal territooriumil, koosneb enamasti ülem- ja alampinge jaotusseadmest ning trafodest. Jaotusseade ehk jaotla hõlmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega koos vajaliku juhistiku, lisaseadmete, kestade ja kandekonstruktsioonidega. Jaotla iseloomulikuks konstruktsioonielemendiks on kogumislatid. Trafod võivad alajaamas ka puududa. Sel juhul on tegemist lülitusalajaamaga. Kasutatakse ka mõistet lülituspunkt, mille ülesandeks on jaotusvõrgu fiidrite lahutamine või ümberlülitamine. Releekaitse seondub võimsuslülititega, mis asuvad vaid suurtes alajaamades. Alajaamu liigitatakse otstarbe, konstruktsiooni (sh isolatsiooni) ja muude tunnuste järgi.
2.1 MAKSIMAALKOORMUS JA KOORMUSTE ERIAEGSUS Maksimaalkoormust on vaja arvestada selleks, et paigaldis võidaks välja ehitada majandusliku ning töökindlana, tagades seejuures kuumenemise ja pingekao jäämise lubatavatesse piiridesse. Paigaldise või selle osade maksimaalkoormuse määramisel võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist). 2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata: · tööjuhtide süsteem, · juhistiku ja seadmete maandamisviisid. TÖÖJUHTIDE SÜSTEEMID Tööjuht elektriahela juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid (L-, L+) ja keskjuht M. Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist: Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline
annaabi.ee 
