Elektriohutus labor (0)

T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE 
OHUTUSE  UURIMINE  JA HINDAMINE 
Kuupäev:
Nimi:
23.04
Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse 
Kellaaeg:
uurimine ja hindamine – asendustöö
Kursus : 
8:00 (10:00)
TÖÖ EESMÄRGID
1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega.
2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta.
TÖÖVAHENDID
1.  Elektriohutusseadus  (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013)
2.  http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood
%202.osa.zip/index.html
3.  http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf
4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas 
( https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv )
5. Muud internetist leitud viited (kindlasti lisada  link  ning allikate valikul lähtuda 
põhimõttest et Wikit ei kasuta ning  viidatud  allikas peab adekvaatne olema!
Antud dokumenti kogutud tekstid muudest allikatest:
6.E
 
LEKTRIOHUTUSEST                                                                                                     
 .................................................................................................... . . . . . .3
7.E
 
LEKTRIOHUTUSE MEELESPEA                                                                
 ............................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4
8.E
 
LEKTRITÖÖ                                                                                                                
 ............................................................................................................... . . . . . . . . . .6
9.E
 
LEKTRIOHUTUS KODUS                                                                                   
 .................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . .8
TÖÖ KÄIK 
Tutvu viidatud allikatega  ning loe läbi dokumendi lõppu lisatud materjalid. Materjalide abil 
(ning vajadusel kasutades ka muid materjale) leia vastused küsimustele.
Valmis töö esitada ettenähtud kuupäevaks laborijuhendaja e-mailile pdf formaadis .
ANDMETE ANALÜÜS
Toetudes eelnevalt loetud tekstidele, vasta (V) alljärgnevaile küsimustele, viita ka allikaile
(A).   Juhul   kui   kasutad   viitad   antud   dokumendi   lõpus   toodud   tekstidele,   tähista   tekstid
vastavalt nende nimekirjale ja kantsulgudes (nt tekstist  „Elektriohutuse meelespea“ saadud
infole tuleb viidata [5]). Seadusele/määrusele viitamisel kasutada avaldamismärget.
1
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile.
Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda.  Copy -paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse
korral tuleb ka sinna lisada  selgitused . 
Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla
ka arvestustöösse.
1
Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse?
V:  Elektripaigaldis  on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud  talitluslik  
kogum.  Elektripaigaldised  jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja 
kolmanda li gi elektripaigaldisteks. 
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421  (par 3), (par 4)
2
Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või  kerel ?
V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava 
ehitise kohta; andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku 
kohta; elektripaigaldise tehnilise kontrol i teinud ettevõtja nimi; teatise al kirjastanud isiku 
kontaktandmed . 
A:ht
  tps://w ww. riigiteataja .ee/akt/12789421 (4.peeatükk, par 11)
3
Kuidas jagunevad elektritarvitid ?
V: Elektritarvitid jagunevad 4 klassi; 0 -, I -, II -, III - klassi
A:  http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood
%202.osa.zip/34_elektriseadmete_ohutusklassid_ja_nende_thised.html 
4
Mis  sisuline  vahe on elektritarvitil ja –paigaldisel?
V:  Elektritarviti  tarbib elektrit, paigaldi aga on elektrienergia  tootmiseks, 
edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja või kasutamiseks ettenähtud 
elektriseade.
A:  http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood
%202.osa.zip/31_elektripaigaldiste_ldiseloomustus_ehitise_omadused.html , 
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood
%202.osa.zip/34_elektriseadmete_ohutusklassid_ja_nende_thised.html 
5
Elektriseadme  kasutamisel  tuleb arvestada....
V: aparatuuri kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada sel e kasutajate ja 
kolmandate isikute elu, tervist ja vara; 
A:  https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 
6
Kuidas ära tunda kaitsekontaktiga  pistikupesa ?
V:Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) elektritarvitil ei ole eritähist, kuid sellise tarviti 
saab ara tunda ühendusjuhtme pistiku järgi, millel on metallist kaitsekontaktid 
A:  http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/3897/Elektripaigaldised.zip/25_elektripaigaldis
te_ohutusklassid.html 
7
Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada?
V: 
1. tavaline plastkestaga -  juhet  tohib kasutada vaid kuivas ümbruses ja sel e võib 
ühendada tavalisse pistikupessa
2. Kaitsesoonega pikendusjuhet, mil e  pistik  ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mil e 
kest on plastist või kummist  - tohib kasutada kuivas või ni skes ümbruses. 
Kaitsemaandatud tarviti  pikendusjuhtme  saab ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa 
3. c) Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikenduskaablit  - saab 
kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega.  Kaabel  ühendatakse vastavasse 
2
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
välistüüpi pistikupessa, mis on  kaanega  suletav. Pritsmekindlatel kaitsekontaktidega 
pistikupesadel on isesulguvad kaitsekaaned. Pistikul ja pistikupesal on kaitseastme 
tähis  IP34 . 
A:   http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood
%202.osa.zip/35_elektriseadmete_kasutamine.html 
8
Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus?
V: Elektrikahjustuse ulatus oleneb voolutoime kestusest; ümbritseva keskkonna ja 
inimese enda individuaalsed iseärasustest; inimese kokkupuutumise tingimused 
vooluahelaga.
A: [6]
9
Mida peab ohutuse  seisukohast  silmas  pidama  enne kui asute tööle elektriseadmega?
V: Tuleb järgida ohutusnõudeid ing kasutada ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. 
A:  https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 
1
Milliseid kaitsevahendeid ja abinõusid saab kasutada, et vähendada elektrist ja 
0
elektriseadmetest tulenevat riski?
V:  Põhikaitsevahendeid – kannatavad pinger välja pikka aega ja seetõttu võib 
personal nende abil töötada voolu all olevatel seadmeosadel. 
-Indikaatorlamp, tööriistad isoleerivate käepidemetega, isoleerivad  tangid , 
dielektrilised   kindad , isoleerivad mõõtevardad, pingenäitajad, 
Abikaitsevahendid – jaotatakse üle ja alla 1000 V. 
- Dielektrilised kindad,  saapad , jalamatid, iseoleerivad restid, 
A:  http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 
1
Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet?  Mis ülesandeid täidab elektriohutuse 
1
valdkonnas (lisaks nimetamisele, selgita oma sõnadega).
V: Tehnilise järelalve amet ( TJA) tegeleb tööstusohutusega. 
Elektriohutuse valdkonnas täidab ülesandeid: 
Elektriseadmete turujärelvalve (elektriseade peab olema ohutu ja varustatud vajaliku 
teabe ning märgistusega).
Elektriseadmete ja -paigaldiste elektromagnerilise ühilduvuse nõuetele vastavuse 
järelvalve ( elektriseade/paigaldis ei tohi tekitada häiringuid ja peab olema ise 
küllaldaselt häirekindel)
Tehniline kontrolli järelvalve ( vastavad asutused peavad olema akrediteeritud 
vastavas valdkonnas, olema oma töös sõltumatud ning asjatundlikud, ning omama 
vajalikke teadmisi ja vehendeid)
Elektriõnnetuste põhjuste väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine 
( paigaldiste omanikel ja elektritööde eettevõtjatel on kohustus on teavitada 
inspektsiooni  toimunud elektriõnnetustest )
A:  http://www.tja.ee/elektriohutus , http://www.tja.ee/toostusohutus 
1
Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes?
2
V: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. 
A:   http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 
1
Kuidas käituda elektriõnnetuse korral?
3
V:Vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda.
Esimesel võimalusel tuleb  elekter välja lülitada.
Välistingimustes tohib kannatanut voolu all  olevast  juhtmest puutoikaga eemaldada 
vaid madalpingevõrgus. Kui pole teada, millise elektrivõrguga on tegemist, helistage 
112 ja  oodake  abi.
Keskpingevõrgus on ohtlik ala maapinnal ligikaudu 8 meetri ümbruses juhtme 
maaühenduse kohast,  niiskete  tingimuste korral (näiteks  vihm  või märg muru) ka 
kaugemal (kuni 20 m).
3
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Kui õnnetus on juhtunud hoone sees, sobivad elektriisolaatoriks pikad kuivad puidust 
esemed (nt puidust harjavars, tabureti jalg).
Elektriõnnetusest, kus on kannatada saanud inimene, tuleb kohe teatada 
hädaabinumbrile 112. Kui  kiirabi  on välja kutsutud ja inimene vooluringist 
eemaldatud, tuleb oskuste korral anda esmaabi.
A: https://www.elektrilevi.ee/tegutsemine-elektrionnetuse-puhul 
1
Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel 
4
inimkehas toimub?
V: Elekter on ohtlik inimesele oma mõju tõttu.
Elektrivool  on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi  keskkonna. Kui 
inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht.  Elektrivool avaldab inimese kehale 
läbimisel termilist, elektrolüütilist ja  bioloogilist toimet. 
Soojuslik  toime avaldub põletustes, vere temp. Tõusus, südame, peaaju ja närvide 
õlekuumenemises.
Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises
Bioloogiline toime  - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks
närvisüsteemis muutusi. 
A:  http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 
1
Millest ja kuidas sõltub keha takistus? 
5
V:  Inimkeha  elektriline takistus ei ole  konstantne , see sõltub niiskusest, 
naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides 
600...100 000 oomi .  
A:  http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 
1
Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte?
6
V:  Niiskes või märjas ruumis  kasutage  pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, 
millel on isesulguv kaas. Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on 
eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake  elektriseadmed  pistikupesast kohe välja, sest 
pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata.  
A:   http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062 
1
Mis on elektritöö, kuidas need jagunevad ning kes neid sooritada tohib?
7
V:Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, 
ümberehitamine, kontrol imine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise 
projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, 
sealhulgas elektriseadme paigaldamine.  
 Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik.  (piirangud)
Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kel el on sel eks tööks  vajalikus  mahus tehnilisi 
ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. 
A:  https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421  (peatükk5 par 18, 17) 
1
Missuguseid ohutusmärke (nii  hoiatus - kui kohustusmärke) võiks ja/või peaks 
8
kasutama elektri tööde läbiviimise korral? Põhjenda ja lisa ka pildimaterjal.
V: Peaks kasutama keelu-, hoiatus- ja kohustusmärke,  evakuatsiooni- ja esmaabimärke 
ning tuletõjemärke. 
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv  illustratsioonid  lisalehtedel
1
Leia video (või kuni 3 videot) mis võtaks võimalikult hästi ning informatiivselt kokku 
9
antud töö raames käsitletud teemad. Lisa  lingid .
   https://www.youtube.com/watch?v=UE7R9AF0Wpw 
  https://www.youtube.com/watch ?
4
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
v=EeRXKEy1DbE&list=PLWW4zq4_Odp175ozwn5rg_dxdzLTB0tGp&index
=3 
  https://www.youtube.com/watch?v=7f -
dML75jDc&list=PLWW4zq4_Odp175ozwn5rg_dxdzLTB0tGp&index=2 
6. ELEKTRIOHUTUSEST
Peamisteks   elektrikahjustuse   ulatust   mõjutavateks    teguriteks    on   inimkeha   läbiva   voolu
tugevus ja iseloom:
 voolutoime kestus;
 ümbritseva keskkonna ja inimese enda individuaalsed iseärasused;
 inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga.
Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu
lubatud   tugevust.   Vahelduvvoolu   (sagedusel   50  Hz)   jaoks   on   elektriohutuse   kriteeriumid
järgmised: 
 1 mA kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksema inimesele füsioloogiliselt
tajutav voolu tugevus (nn ärrituslävi);
 6  mA   voolutugevus   ajavahemikus  20 kuni 30  s   – mittehalvava voolu lävi. Sellise
voolu ületamisel algavad lihaste krambid, ent omal jõul vooluringist  vabanemine  on
veel võimalik;
 Mistahes voolutugevus, mis vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral ei kutsu
esile südame pöördumatut fibrillatsiooni1. 
Voolu tugevus, mis kutsub esile pöördumatut fibrillatsiooni, sõltub voolu toimimise ajast.
Nende suuruste  omavahelised  seosed on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Pöördumatut fibrillatsiooni esilekutsuva voolu tugevuse sõltuvus voolu toimimise ajast.
Voolu tugevus I
250
100
75
65
6
1
[1 mA]
Voolu toimimise aeg
0,2
0,5
0,7
1,0
30
> 30
1Fibrillatsioon on südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine.
5
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
t [1 s]
Ülaltoodud   elektriohutuse   kriteeriumid   ei   ole   ameltikult   kehtestatud   normid,   vaid
soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja
häälestamisel.
Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub  pingest  ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab
keha   takistuse   naha   sarvkude,   mille   aktiivtakistus   moodustab   peamise   osa   keha
kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja
organite takistus.
Nii moodustab inimkehaga  kontaktis  olev  voolujuhe  kondensaatori, mille üheks plaadiks on
elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks  nahaalused  koed. Dielektrikuks on aga
õhuke   naha   väliskiht   (sarvkude),   mille   aktiivtakistus   RH  on   lülitatud   paralleelselt   selle
kondensaatoriga. 
Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha
takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järgmistest teguritest:
 naha  seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud, jne);
 voolujuhiga kokkupuutumise tihedus;
 kokkupuute pindala;
 keha läbiva voolu tugevus;
 rakendatud pinge;
 voolu toime kestus. 
7. ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA
Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit 
Elektriseadme ostmisel tutvuge selle kasutusjuhendiga.  Hoidke  kasutusjuhend alles, sest selles
on juhised elektriseadme hooldamise ja rikete kõrvaldamise kohta.
Elektriseadme häire korral reageerige koheselt 
Kui märkate elektriseadme või -tarviti töös rikkeid või häireid, tegutsege koheselt. Lugege
esmalt  kasutusjuhendit ja kui seal vastavaid juhiseid ei sisaldu, viige tarviti remonti.
6
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Pange pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid
Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib. Elektriohutuse
seisukohalt   on   ohtlik   muuta   pistikupesa   ja/või   pistiku   ehitust.   Pistikut   pistikupesast   välja
tõmmates   hoidke   pistikust,   mitte   juhtmest!   Juhe   võib   pistiku   küljest   lahti   rebeneda   ning
tekitada   lühise.   Kui   teil   on   kodus   väikesed   lapsed,   kasutage   sulguvate   kontaktavadega
pistikupesi   või   sulgege   pesaavad   isoleerpistikutega.   Pistikupesi   saab   laste   eest   varjata   ka
mööbliga.
Kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet
Pikendusjuhtme   kasutamisel   kasutage   ainult   ühte   vajaliku   pikkusega   juhet,   sest   mitme
pikendusjuhtme   järjestikku   ühendamisel   võib   katkeda   kaitsemaandussoone   ühendus.   Kui
kasutate mitmepesalist pikendusjuhet, ühendage sellega vaid väikese võimsusega tarviteid.
Niiskes ruumis  olge  elektritarvetega iseäranis ettevaatlik 
Niiskes või märjas ruumis kasutage pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on
isesulguv kaas. Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on eluohtlik.
Pärast   kasutamist   tõmmake   elektriseadmed   pistikupesast   kohe   välja,   sest   pistikupessa
ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata.
Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni  
Vaadake    valgusti    pealt,   millise   võimsusega   pirni   selles   on   ettenähtud   kasutada,   sest   liiga
võimsa   pirni   paigaldamisel   tekib   tuleoht.   Vannituppa   ja   õue   paigaldage   ainult   selleks
ettenähtud   niiskust   taluvad   valgustid,   mis   on   kaetud   kupliga.   Ärge   asetage   valgustile
kergestisüttivaid materjale, sest need võivad põhjustada tulekahju!
Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja 
Enne elektritöö alustamist  lülitage  elekter  välja. Elektriseadme parandamisel ärge muutke
selle ehitust, sest tarviti kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ärajätmine on
eluohtlik.
Ärge   tehke  elektritöid   omamata  selleks  vastavaid   teadmisi  ja  oskusi,   vaid  pöörduge  alati
elektriala spetsialisti poole.
Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake 
Pakaseliste   ilmadega   on   üks   enamlevinumaid   põhjuseid   elektrienergia   katkemisel
ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine.
Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter
kaitselülititest taas sisse. NB! Veenduge esmalt, et  elektrikaitsmed  olid välja lülitunud. Kui
tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343.
Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343 
7
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil
juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud
puid   ega   puuoksi.   Teatage   mahalangenud   elektrijuhtmetest   ja   liinidele   langenud    puudest
koheselt   Eesti   Energiale   rikketelefonil   1343!   Mahakukkunud   juhe   võib   põhjustada   ka
sammupinget – s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel  olevas  alas
mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb
ohtlikust  tsoonist väljuda kahel jalal hüpates,  hoides  jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal
liikudes võib saada elektrilööki.
Esmaabi elektrilöögi korral 
Kui keegi saab elektrilöögi, peaks  abistaja  esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles
pidada, et ohver on pinge all  niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda
ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puuroikaga,
kusjuures  vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et  haare
vabastada. Tuleb meeles pidada, et  niisked  riided, niiske  maapind  ja keskkond juhivad hästi
elektrit. Kummikindad ja kummijalatsid on head  kaitsevahendid , kuiv puu, kuiv riie ja näiteks
kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Sõltumata ohvri seisundist tuleb igal juhul
kutsuda   kiirabi,   sest   tugeva   elektrilöögi   saanud   inimese   seisund   võib   kiiresti   halveneda.
Kiirabi tulekuni tuleks väga  halvas  seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist:

elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda
rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda s.t pisut kõrgemale kohast, kus  roided
inimese rindkerel kolmnurga moodustavad;

pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida;

kui  pulss  endiselt puudub ja  hingamine  ei  taastu , peaks alustama kunstlikku hingamist;

kunstlikku   hingamist   tuleb   jätkata   kannatanu   seisundi   paranemiseni   või   kiirabi
saabumiseni;

tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega
Millest peaksite lastele rääkima elektrijuhtmete ohtlikkusest
Õpetage lapsi elektritarvikuid õigesti kasutama.
Õpetage   lapsi   pistikut   pistikupesast   välja   tõmbama   pistikust   kinni   hoides,   mitte   juhtmest
tirides – juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada. Rääkige  lahtiste  ja katkiste
juhtmete eluohtlikkusest – neid ei tohi puutuda! 
Õpetage   lapsi  elektritarvikutes  ja  pistikutes  nähtavate   rikete,  häirete,   sädeluse  vms   korral
koheselt sellest vanemaid teavitama. Rääkige, et nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või
ennetada tugeva elektrilöögi.
8
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Rääkige,   et   pikendusjuhtmed   ei   ole   mänguasjad.   Rääkige   elektriseadmete   kasutamise
ohtlikkusest  vannis,  duši all  olles  ja sellest,  et  elektriseadmeid  on ohtlik  märgade  kätega
puutuda.
Ohtudest alajaamas
Alajaamad on piiratud alad, mille  uksel  ja aial on hoiatavad  sildid  ja kuhu  sisenemine  on
keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on  alajaamade  uksed lukus, võib olla juhtunud nii,
et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige
lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest
alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343.
Elektriliinidega seotud ohtudest 
Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad  endid  suurde ohtu. Tooge näiteks, et
pall võib mänguhoos  kogemata  elektriliinidesse sattuda ja lühise põhjustada; elektripostide
läheduses   võib   olla    purunenud    või   suure   tormiga   alla   kukkunud    juhtmeid ,   mis   on   väga
ohtlikud.
 
Kui   õnnetus   on   juhtunud   ja   keegi   lastest   on   jäänud   voolu   alla,   siis   tuleb   appi   kutsuda
täiskasvanu ja helistada hädaabi numbrile 112. Rääkige lastele sammupingest – purunenud ja
maapinnale langenud elektriliinist võib saada elektrilöögi isegi seda puutumata. Manitsege
lapsi purunenud juhtmete ligi üldse mitte minema.
(„Elektriohutuse meelespea“ on kopeeritud allikast:  http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062  24.oktoober 2012)
8. ELEKTRITÖÖ
Elektritöö  on   elektriseadme   remontimine,   ümberehitamine,   kontrollimine,   katsetamine   ja
hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine,
hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö tegemisel tuleb
tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid ohutusnõudeid.
Lihtne elektritöö:
Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. Selliseks tööks on järgmised tööd:
9
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
1)
tööd   kuni   50- voldise    vahelduvpingega   või   kuni   120-voldise   alalispingega
elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
2)
tööd   kuni   50-voldise   vahelduvpingega   või   kuni   120-voldise   alalispingega
elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
3)
toitevõrgust   lahutatud   kuni   250-voldise   nimivahelduvpingega   elektriseadmete
hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise
alalispingega elektriahelaid. 
Lihtsaks   elektritööks   peetakse   ka   järgmisi   kuni   250-voldise   nimivahelduvpingega
elektriseadmes ja -paigaldises  tehtavaid töid:
1)
hõõglampide,   luminofoorlampide   ja   süüturite   asendamine   valgustile   lubatud
nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega;
2)
igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja
kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine;
3)
 rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine;
4)
eramu  või korteri  sulavkaitsmete  vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema
nimivooluga kaitsmega;
5)
valgusregulaatoris   või   muus   elektriseadmes   asuvate   pisikaitsmete   pingevabas
olukorras vahetamine;
6)
pinge kontrollimine indikaatoriga;
7)
kaitsejuhita   pistikühendusega   valgusti   paindjuhtmes   paikneva   rikkis   vahelüliti
asendamine pingevabas olukorras;
8)
kaitsejuhita   kohtkindla   valgusti   (näiteks    laevalgusti )   valgustiklemmidega
ühendamine pingevabas olukorras;
9)
kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks)
eemaldamine pingevabas olukorras;
10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.
10
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Majandustegevuse register:
Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö
ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes
soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri
registripidajale.
Registreerimistaotluses peavad olema:

ettevõtja   nimi,   aadress   ja   muud   kontaktandmed,   registrikood   või    isikukood    või
viimase puudumisel sünniaeg

tegevusala  (elektritöö tegemine), millel soovitakse tegutseda

elektritöö   juhi   nimi,   isikukood   või   selle   puudumisel   sünniaeg,   pädevuse   ulatus,
kontaktandmed ning nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise
kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed

kui elektritöö ettevõtja soovib teha kolmanda liigi elektripaigaldise korralist tehnilist
kontrolli,   siis   märge    korralise    tehnilise   kontrolli   teenuse   pakkumise   kohta   ning
andmed tehnilist kontrolli teostavate töötajate kohta

registreerimistaotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

elektritöö ettevõtjana tegutsemise korral esitab isik täpsustatud andmed tegevusala (nt
projekteerimine, käit, ehitamine jne) kohta
Vastutav isik:
Elektritööde eest vastutavaks  isikuks  on elektritöö juht, kelle ülesandeks on tagada elektritöö
nõuetekohasus. Elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö
tegemisel ning teadmised elektriseadmetest või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise
ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise.
Elektritöö juhi vastavus nimetatud nõuetele peab olema personali  sertifitseerimise  asutuse
poolt hinnatud ja tõendatud, st tal peab olemas olema pädevustunnistus. Elektritöö ettevõtja
peab olema elektritöö juhiga või käidukorraldajaga lepingulises suhtes, välja arvatud, kui
füüsilisest isikust elektritöö ettevõtja on ise elektritöö juht või käidukorraldaja.
Elektritöö juht on kohustatud tagama, et:
elektritöö   tegemisel   järgitaks   õigusaktides   sätestatud   nõudeid   elektritööd   teeksid   selleks
piisava   erialase   ettevalmistusega   isikud   elektriseade   või   -paigaldis   oleks   pärast   elektritöö
tegemist   kasutamiseks   või   edasise   töö   tegemiseks   ohutu   elektritöö   käigus   toimunud
õnnetusest, millega kaasnes  tervisekahjustus  või muu raske tagajärg, teatataks viivitamata
Tehnilise Järelevalve Ametile
11
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Elektritöö juht peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute
teostamisel.
Pädev personal:
Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja
ohutusalaseid   teadmisi   ning   kogemusi.   Käidu-   ja   elektritööd    tegeva    isiku   elektriohu-
teadlikkust   ja   kogemusi   kontrollib   elektritöö   juht   või   käidukorraldaja.   Elektritöö   tegija
elektriohuteadlikkust võib kontrollida ka elektritööd tegeva personali sertifitseerimise organ.
Elektritöö   ettevõtja   peab   tagama,   et   elektritööd   teeksid   selleks   piisava   elektri-   ja
elektriohutusalase ettevalmistusega isikud.
Dokumenteerimine :
Elektritöö   ettevõtja   peab   valdama   piisavaid   vahendeid   ja   dokumentatsiooni   elektritöö
tegemiseks.   Samuti   peab   ettevõtja   dokumenteerima   elektritöö   tegemise   ja   konkreetsete
elektritööde   tegemiseks   koostatud   dokumentide   olemasolu   korral   järgima   nendes   esitatud
nõudeid.
Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist  veenduma  mõõtmis- ja katsetustulemuste,
visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade
või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele, ning seda kirjalikult kinnitama.
Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, et elektriseade või -paigaldis ei vasta elektriohutusseaduses
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, peab ta sellest teatama isikule,
kellele elektriseade või -paigaldis pärast elektritöö tegemist üle antakse.
Elektriprojektide ekspertiis:
Elektripaigaldis   tuleb   ehitada   ja   rekonstrueerida   vastavalt   nõuetekohase   elektripaigaldise
projektile. Esimese liigi ja sellise teise liigi mittetüüpse elektripaigaldise, mille peakaitsme
nimivool   ületab   250   amprit,   projektile   tuleb   teha   ekspertiis   vastavalt   ehitusseaduses
ehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on  soovitav  teha ka
mittetüüpsete kõrgepingepaigaldiste projektidele. Elektripaigaldise projekti ekspertiis tehakse
elektritöö ettevõtja poolt, kelle majandustegevuse registri registreeringus on vastav märge
elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemise kohta.
(„Elektritöö“ on kopeeritud allikast:  http://www.ohutus.ee/index.php?id=10999  24.oktoober 2012)
9.  ELEKTRIOHUTUS  KODUS
Kes vastutab elektriohutuse eest kodus: 
12
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Maja-   või   suvilaomanikuna   vastutate   te   ise   sealse   elektriseadmestiku   ohutuse   eest.
Samasugune  vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks
juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie  korter  asub korteriühistule  kuuluvas
elamus , siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest  korteris  endas. Samas võib teie ja
ühistu vahel  sõlmitud  leping  sätestada  ka teistsuguse  vastutuse jagunemise.  Kui  te üürite
korterit korteriühistule kuuluvas elamus, siis peate samuti jälgima, et elektriseadmestik ei
oleks   nähtavalt   kahjustatud   või   kulunud.   Kui   midagi   on   korrast   ära,   siis   võtke   ühendust
korteriperemehega, kes vastutab rikete kõrvaldamise eest. Sõltumata elamutüübist, vastutate
te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate seisukorra eest.
Kui õnnetus peaks siiski juhtuma:
Kõik   elektrilöögi   läbi   kannatada   saanud   peaksid   pöörduma   arsti   poole.  
Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest.
Tõsisemate elektriõnnetusete korral: 

Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates:

Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse

Kui   kannatanu   ei   hinga,   kuid   pulss   on   olemas,   alusta   viivitamatult   suust    suhu
hingamise tegemist

Kui  kannatanul  ei ole  pulssi , alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist.
Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad:

Spetsialistid

Elektritarvete kauplused

Tehnilise Järelevalve Amet 

Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt

Tarbijakaitseameti kohalik inspektor

Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri  saadetud arvel)

Tööinspektsiooni kohalik  osakond

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Elektriõnnetuste   tekkepõhjuseid   teades   saab   õnnetusi   ennetada.   Teatage   alati   Tehnilise
Järelevalve   Ametile   elektriõnnetustest,   kus   inimesed   on   saanud   kannatada   või   vajanud
arstiabi !
Vaadake oma kodu uue pilguga 
Oleme    harjunud    sellega,   et   elekter   on   olemas   igal   pool   ja   et   seda   on   lihtne   ning   ohutu
kasutada.
 
Hoolimata elektriohutusele kehtestatud kõrgetest nõuetest, tuleb igal aastal ette õnnetusi ja
13
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või elektriseadmete valest kasutamisest või
nende
 
puudulikust
 
hooldusest.
 
Elektriohutusnõuete parem  tundmine  on kõige parem õnnetuste ennetamise moodus.
Mis on elektriohutus? 
Tavainimese   jaoks   tähendab   elektriohutus   elektripaigaldiste   (elektrijuhtide   ja   seadmete
kogum)   ning   sellega   ühendatud   kodumasinate   ohutu   kasutamise   tagamist.   Elektriohutus
tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade
on rikki  läinud.
Kes vastutab elektriohutuse eest? 
Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektripaigaldise ohutuse eest. Samasugune
vastutuse   kord   kehtib   ka   pikemaks   ajaks   üüritud   majas.   Kontrollige   see   igaks   juhuks
majaomanikuga
 
sõlmitud
 
lepingust
 
üle.
 
Kui   teie   korter   asub   korteriühistule   kuuluvas   elamus,   siis   tavaliselt   vastutate   te
elektripaigaldise eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada
ka
 
teistsuguse
 
vastutuse
 
jagunemise.
 
Kui   te   üürite   korterit   korteriühistule   kuuluvas   elamus,   siis   peate   samuti   jälgima,   et
elektripaigaldis ei oleks nähtavalt kahjustatud või kulunud. Kui midagi on korrast ära, siis
võtke   ühendust   korteriperemehega,   kes   vastutab   rikete   kõrvaldamise   eest.  
Sõltumata   elamutüübist,   vastutate   te   alati   ise   vooluvõrku   ühendatud   kodumasinate
korrasoleku eest.
Tegutsemine rikete ja puuduste korral: 
Elektrijuhtme   isolatsiooni   kahjustus   põhjustab   halvimal   juhul   elektrilöögi   või   tulekahju.
Samasugused   tagajärjed   võivad   olla   ka   katkiste   pistikute   ning   lahtiste   või   katkiste
pistikupesade   ja   lülitite   kasutamise   korral.   Olge   tähelepanelik   ja   kõrvaldage   rikked   ning
puudused   õigeaegselt!   Remontimine   või   uue   seadme    ostmine    tähendab   loomulikult
väljaminekut, kuid see raha võib päästa nii teie elu kui vara.
Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist: 
Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda  eeldusel , et
te olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid
vahetada   (kuid   mitte   uusi   paigaldada).   Parandada   ja    asendada    on   lubatud   juhtmelüliteid,
lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis
pöörduge   kindlasti   spetsialisti   poole!   Uusi   elektripaigaldisi   ehitada,   pistikupesi   ja   lüliteid
paigaldada    tohivad    ainult   spetsialistid.   Sama   puudutab   ka   kohtkindlate   kodumasinate
14
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist
kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu.
(„Elektriohutus kodus“ on kopeeritud allikast:  http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus  24.oktoober 2012)
15
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Lisaleht
Keelumärgid:
16
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
17
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
18
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Hoiatusmärgid:
19
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
20
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Kohustusmärgid:  
Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid
21
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
22
T
  allinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus
Tuletõrjemärgid
23

Document Outline

• 6. ELEKTRIOHUTUSEST
• 7. ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA
• 8. ELEKTRITÖÖ
• 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS