krambid ilma teadvuse kaotuseta, 2 aste - sama koos teadvuse kaotusega, 3 aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus, 4 aste - kliinile surm. Mida teha, kannatanu voolu alt vabastada(krambiläbi 20-26mA, vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v. Pinged üle 1000v, kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Sammupinge - pinge maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad sammu kaugusel. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga. Madalpingeliinid
kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks". Kirje kõrvale kantakse täht "E". Pulberkustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine mass: 6kg Kustutusaine: ammooniumfosfaat ja sulfaat, lämmastik 14bar Põlengud: A-B-C klass Tööaeg: 15sek Kasutatakse elektriseadmetel kuni 1000V, ohutu kaugus vähemalt 1m. Vesikustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine: vesi, lämmastik 14bar Põlengud: A klass Tööaeg: 30 sek Joa pikkus: 7 m Kasutatakse elektriseadmetel ku ni 1000V Süsihappegaaskustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine:CO2 Põlengud: ABCE klass Tööaeg: 10-15 sek Töörõhk: 60bar Kasutatakse elektriseadmetel F-klassi tulekustuti TEHNILISED ANDMED Madal surve (alla 10 bar ) ja spetsiaalne pihusti Kustutusaine: suure tihedusega vesilahus, mis sisaldab leeliselisi sooli ja muid kemikaale, mille toimel rasv osaliselt seebistub. Rasva pinnale tekib vahukiht, mis takistab tõhusalt aurumist ja seetõttu kaitseb uuestisüttimise eest. Põlengud: A/F klass
ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS JA TÖÖL Raili Paasma MK12-TE ELEKTER Madalpinge on kuni 1000V Kõrgepinge on üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas, ilma kaitsevahenditeta, põletused ja elektrilöök. MIS ON ELEKTRIOHUTUS? Elektriohutus laiemas mõttes tähendab meetmete kogumit, mis tagab elektripaigaldiste ja -seadmete ning nendega kokkupuutuvate inimeste ohutuse. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMISE ÜLDNÕUDED Elektriohutusnõuded on rangelt sätestatud elektriohutusseaduses ja selle rakendusmäärustes ning elektripaigaldiste ehitust ja käitu käsitlevates standardites.
sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks. (3) Elektritöödel ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tööde tegemisel peab tagama inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning järgima käesoleva seaduse § 18 lõike 2 alusel kehtestatud korrast tulenevaid ohutusnõudeid. Kuni 1000V kaitsevahendid Kaitsevahendid jagunevad põhikaitsevahenditeks ja lisakaitsevahenditeks Põhikaitsevahenditega tohib puudutada pinge all olevaid osi Lisakaitsevahendeid kasutatakse koos põhikaitsevahenditega Kuni 1000V põhikaitsevahendid: 1. Isoleerkepid 2. Isoleer- ja mõõtetangid 3. Pingeindikaatorid 4. Isoleerkäepidemetega tööriistad 5. Dielektrilised kummikindad Kuni 1000V lisakaitsevahendid: 1. Dielektrilised kummikalossid 2. Dielektrilised kummimatid 3
sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks. (3) Elektritöödel ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tööde tegemisel peab tagama inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning järgima käesoleva seaduse § 18 lõike 2 alusel kehtestatud korrast tulenevaid ohutusnõudeid. Kuni 1000V kaitsevahendid Kaitsevahendid jagunevad põhikaitsevahenditeks ja lisakaitsevahenditeks Põhikaitsevahenditega tohib puudutada pinge all olevaid osi Lisakaitsevahendeid kasutatakse koos põhikaitsevahenditega Kuni 1000V põhikaitsevahendid: 1. Isoleerkepid 2. Isoleer- ja mõõtetangid 3. Pingeindikaatorid 4. Isoleerkäepidemetega tööriistad 5. Dielektrilised kummikindad Kuni 1000V lisakaitsevahendid: 1. Dielektrilised kummikalossid 2. Dielektrilised kummimatid 3
Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisat...
Füüsika. 1. Töö elektriväljas. Suurused, mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd on pinge ja potetntiaal. A= F s cos A= m h g Elektrivälja töö: A= q E s. q- keha laeng, E- elekrtivälja tugevus, s- nihe. Elektrivälja jõud: F= qE. 2. Elekrtivälja potentsiaal. Potentsiaal näitab, kui suur on sellest punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia.Homogeense välja potentsiaal: =Wp /q = Es. Potentsiaal: = 3. Elektriline pinge. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Sammupinge: Mida rohkem on inimese üks jalg, seda suurem potentsiaalide erinevus(pinge) tekib kahe jala vahel. Piksevarras: Välk tahab lüüa teraviku pihta ja seepätast suutema tõenäosusega lööb ta piksevarda pihta kui maja pihta. 4. Juht elektriväljas. Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad la...
10% mis tähendab ,et 10% kehapinnast on kahjustanud. Elektriohutus kui inimene on saanud elektrilöögi. Pinged kuni 1000 V. Kasutada kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemid kasutada ei tohi. Võib võtta kinni kannatanu kuivadest riietest , nt. kratist , varukast jms. kui mitte kindlasti puuduetada keha. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi vms. Pinged üle 1000V Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge joaks ette nähtud. Eemaldada inimese pealt elektri juhtmed. Viivitamatult hakata elustama ja teatada kiirabisse. Elektriohutus Elektriohutuse tagamiseks tuleb jälgida reegleid. Soovitatav pole ise minna näppima elektriseadmeid millest pole õrna aimugi kuidas see töötada võiks. Kindlasti tuleks isolatsiooniriketega laualambid , puhurid jt. elektririistad asendata koheselt uutega. Katkised
elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge peavad olema võrdsed. NIMIPINGED Väikepinge (ELV) vahelduvpinge puhul 50V, alalispinge puhul 120V. Eristatakse katseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV) Madalpinge (LV) pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000V ja alalispinge puhul 1500V Kõrgepinge (HV) pingepiirkond, kus pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000V ja alalispinge puhul suurem kui 1500V Aine ehitus Kõike, mida igapäevaelus tajume, nim mateeriaks. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune. Molekulid on omavahel seotud vastastikuse külgetõmbejõu mõjul.
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se
Koormusgraafikud jagatakse ööpäevaseks ja aastaseks, nin ööpäevane omakorda talviseks (183 päeva) ja suviseks (182 päeva). Talvine ööpäevane koormus on tavaliselt 10-15% suurem kui suvine. Ööpäevase koormusgraafiku alusel saab arvutada ööpäevast keskmist koormust(P k=Sööp/24) ja koormusgraafiku täitetegurit, mis on väiksem või võrdne ühega (Kt.t=Pk/Pmax). Aastase koormusgraafiku alusel saab arvutada maksimaalkoormuse kasutusaega (T max=Saasta/Pmax) 8. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE SULAVKAITSMETEGA 9. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE KAITSELÜLITITEGA 10. SELEKTIIVSUSE KONTROLL MITMEASTMELISES VÕRGUS Mitmeastmelistes võrkudes kontrollitakse kaitseaparaatide selektiivsust igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide tunnusjooned ei lõiku ega kattu. (kui mõemas astmes on sama tüüpi sulvakaitsmed, siis sularite rakendustunnusjooned ei lõiku; kõrgemas astmes kasutatakse
Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult. Ohtliku pingestatud osa puudutamine Otsepuute alll mõistetakse madalpingepaigaldistes inimese või looma vahetut kontakti pingestatud osaga. Madalpingepaigaldis: Pinge vahelduvvoolul 1000V ; Pinge alalisvoolul 1500V Kaudpuude Siis kui inimene puudutab pingealdist osa, mis on sattunud pinge alla isolatsiooni rikke tõttu. Puutevõimalikud juhtivad osad: Pingealtid juhtivad osad Metalltorustikud jms. Mis elektirpaigaldisse ei kuulu. Rikkekaitse saavutamine: · Täiendavate kaitsevõtetega, mis ei sõltu põhikaitsest · Tugevdatud kaitsevõttega, mis on ettenähtud nii põhi- kui ka rikkekaidsena
puudutamist. Ümbris Osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse väliskeskonna teatavate toimete eest, ning otsepuutekaitse mis tahes suunast. Väikepinge Pingepiirkond, mille korral pinge juhtide vahel või juhi ja maa vahel ei ületa tavaliselt vahelduvpinge puhul 50V ega pulsatsioonivaba alalispinge puhul 120V. Siia kuuluvad maandamata ja maandatud kaitseväikepingesüsteem (SELV, PELV) ja talitusväikepingesüsteem (FELV) Madalpinge Pingepiirkond, milles vahelduvpinge tavaliselt ei ületa 1000V ega alalispinge 1500V. Kõrgepinge Pingepiirkond, milles vahelduvpinge on tavaliselt suurem kui 1000V ja alalispinge suurem kui 1500V. Elektrikilpidele esitatavad nõuded Üldnõuded Kilbid peavad vastama standardi EVS-EN 60439 seeria nõuetele. Antud standardseeria kuulun harmoniseeritud standardite hulka, seega laienevad kilpidele madalpingedirektviivis toodud nõuded ehk siis Elektriohutusseaduses toodud
Sissejuhatus: univ. On 4 liiki vastastikmõusid 1)gravitatsiooniline 2)elektromagnetiline 3)tuumajõud ja 4)nõrk vastastikmõju- põhjustab suurte tuumade lagunemist, mõjutab elementaarosakeste muundumisi. Elektriõpetus tegeleb elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimi...
välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu D välispinnast puuri tsentrini t = 2 mm.
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kondensaatorid Jevgeni Aidamirov 24MEH Tallinn 2009 KONDENSAATORID Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus...
soojuslikku ülekoormust, kuigi reaalses elus üle-ja alakoormus vahelduvad pidevalt ja see on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid. Kontaktorid ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuste eest ja
" V: Et elektrivälja antud punktis asuva ühe C suurusega elektrilaengu pontensiaalne energia on 25J fi= wp/q 25V=25J/1C · Elektrivälja vaadeldava punktide potensiaalid on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide vaheline pinge 3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v · Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei tea elektrivälja pinge tähendsut V: Et kui pinge on 1000V , siis on a) elektrivälja vaadelvate punktide potensiaalide erinevus on 1000V b) Elektriväli teeb laengu 1C (kulon) viimisile selle välja ühest punktist teise tööd 1000 dzauli c) Siis välja ühest punktist teeise viidud laengu liikumisenrgia suurenes 1000 dzauli · Kui suur on elektrivälja vaadeldavate punktide vaheline pinge, kui punktalengu 1C ühest punktist teise üleviimisel tegi väli tööd: A) 1J b) 3.6J c)220J d) 0,5J e) 1mJ V: valemi U= A/q põhjal kui q= 1C ja a) A=1J on U=1V
" V: Et elektrivälja antud punktis asuva ühe C suurusega elektrilaengu pontensiaalne energia on 25J fi= wp/q 25V=25J/1C 2)Elektrivälja vaadeldava punktide potensiaalid on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide vaheline pinge 3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v 3)Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei tea elektrivälja pinge tähendsut V: Et kui pinge on 1000V , siis on a) elektrivälja vaadelvate punktide potensiaalide erinevus on 1000V b) Elektriväli teeb laengu 1C (kulon) viimisile selle välja ühest punktist teise tööd 1000 dzauli c) Siis välja ühest punktist teeise viidud laengu liikumisenrgia suurenes 1000 dzauli 4)Kui suur on elektrivälja vaadeldavate punktide vaheline pinge, kui punktalengu 1C ühest punktist teise üleviimisel tegi väli tööd: A) 1J b) 3.6J c)220J d) 0,5J e) 1mJ V: valemi U= A/q põhjal kui q= 1C ja a) A=1J on U=1V
olema küllaldane töötlusvaru. Liiga väike varu võib põhjustada praaki (detaili pinnale jäävad töötlemata kohad), liiga suur aga suurendada töö mahtu ja metallikulu. Töötlusvarud valitakse käsiraamatutest. Kui on teada lõikekiirus, mille määravad riista lõikeomadused, ja tooriku läbimõõt, siis saab arvutada vajaliku pöörlemissageduse n ja häälestada spindli sellele sagedusele (p/min): n = 1000v πD p/min SI ühikutes (p/s): n = 60 * 1000v πD p/s Lõikekiirust, mille korral valmisdetailide omahind on vähim, nime tatakse ökonoomseks lõikekiiruseks vök. Sellele lõikekiirusele vastav lõikeriista püsivusaeg on ökonoomne püsivusaeg Tök (vt. tabel). Lõikeriista otstarbekas kasutamine seisneb sellise lõikerežiimi valikus,
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
II aste sama koos teadvuse kaotusega III aste teadvuse kaotus ha hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste kliiniline surm Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kllinilise ja bioloogilise surma vahe on 78minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatanud päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. 35. Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt alla 1000V pinge korral? Kasutada kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid kasutada ei tohi. Võib võtta kannatanu kuivadest riietest, näiteks pintsaku hõlmadest, kuid parem mitte puudutada keha. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega. 36
Ettevõtte juhtimistasandil ja struktuur on üksikasjalikult esitatud joonisel 2.2 3.3.Töökaitsealaste küsimuste lahendamine Tööohutus nõuetega tutvumine oli esimesene asi pärast töölepingu sõlmimist millega ma pidin tutvuma. Pärast tutvumist toimus ka väikene suuline eksam, mis sai edukalt läbitud. Pärast seda toimus tööriiete kätte saamine, mille hulka kuulus ka ohutusnõudena kiiver. Suurem osa tööriistu samuti mis saime olid elektrilised,st lubatud pingega 1000V. Firma sees on kirjeldatud tööohutus nõudeid vastava dokumendiga nimega ,,Tuleohutuse, töötervishoiu ja tööohutuse kord". See kord käsitleb tuleohutus-,töötervishoiu- ja tööohutuse alase töö organiseerimist firmas. Kord juhindub Eesti Vabariigi seadustest,Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustest,standarditest, SES põhikirjast,Siemens AG juhtorganite ja SES juhtide otsustest ning SES'i ja Põhja Elektrivõrkude Ametühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingust.
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti
- kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid; - kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. 8 Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega. Sammupinge tekib ka madalpinge puhul ja see on kuiva maa korral 5 m. Märja maa korral poole rohkem. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist.
ferramagneetik jääb magneiks. Mida suurem on jääkvootihedus, seda tugevam on püsimagnet. 3.Kasutatavad pingesüsteemid. Täht ja kolmnurk ühendus 3-f süsteemis. Pingesüsteemid-1)Neljajuhtmeline süsteem- koosneb nulljuhtmest ja 3-st liinijuhtmest 2)Faasipinge- liini ja nulljuhtme vaheline pinge(tähis Uf) 3)liinipinge- kahe liinijuhtme vaheline pinge (tähis U) 4)Kolmejuhtmeline süsteem- kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Nulljuht ja nullpunkt puuduvad. Madalpingeks nim. pinget kuni 1000V. ÜLESANNE: S=20 cm2=0,002m2 d=0,5mm=0,0005m2 Ea=E*Ea=5*10(astmel)- 11 C=EE0 S/d= 2*10 -10 (F) 4.1 Elektrivool ; Elektron ja ioonjuhtivus Elektrivool- nim. laenguga aineosakeste suunatud liikumine. Kui ühendada juhtmeotsad toiteallikaga, mis tekitab juhtmes elektrivälja, hakkavad vabad elektronid välja mõjul ühesuunaliselt liikuma ja tekib elektrivool. Voolu tekkimiseks peavad olema pinge ja kinnine vooluring. Elektrivoolutugevus I=Q/t
võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste organismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda ning vara. · Erijäätmed jäätmed, mille kogumine, transport ja kätlus vajab erimeetmeid. · Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed jäätmed, mis vajavad töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, mida asutatakse voolu ja väljade tootmiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks, mida kasutatakse pingel mitte üle 1000V vahelduvvooluga ja mitte üle 1500V alalisvooluga. Liigitus koostise alusel: · Orgaanilised jäätmed - tavajäätmed · Mineraalsed jäätmed - püsijäätmed · Radioaktiivsed jäätmed tootmisülejäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Liigitus kasutusviisi alusel: · Taaskasutatavad jäätmed · Põletatavad jäätmed · Kompostitavad jäätmed · Prügilasse ladestatavad jäätmed
kasutatakse pingestatud või väljalülitatud või naaberosade katmiseks, et vältida nende juhulikku puudutamist. Ümbris- osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse väliskeskonna teatavate toimete eest ning otsepuute kaitse mistahes suunast. Nimipinge Väikepinge- pingepiirkond, mille korral pingejuhtide vahel või juhi ja maavahel ei ületa vahelduvpingevool 50V ega alalispinge puhul 20V Madalpinge- pingepiirkond, milles vahelduv pinge ei ületa 1000V ega alalispinge 1500V Kõrgepinge- pingepiirkond, milles vahelduv pinge on suurem kui 1000V ja alalispinge suurem kui 1500V Elektripaigaldise käit Käidukorralduse üldpõhimõtted Elektripaigaldise käidu all mõistab sellekohane standard igasugust sealhulgas töötoiminguid sisaldavad tegevust elektripaigaldise elektripaigaldise taritluses hoidmuseks. Käit hõlmab sellised toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka
1. türistori volt-amper karakteristik 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. T-triger 4. demutlipleksor 5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) 1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. 2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, siis võib väike ebasümmeetria esimeses astmes kasvada suureks signaaliks väljundis (kui sisend ühendatud maaga) Saab vältida nullnihkepinge U0. U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. Kui sisendis 0 U0=3..30mV 3
K-|p|n|p|n|-A. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, Võimendi puhul KP alati >>1 kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0
millest tuleb ka nende peamine rakendusala tüüritavate elektronlülititena, mis sulgevad ja avavad nende poolt kontrollitavaid vooluahelaid. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood- türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? Nihkepinge UN, U0 on diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendad OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks
saturation;b)switching of positive and negative voltages and conducting of positive and negative currents with equal ease;c)simple protection circuits;d)simple voltage control;e)normally off device if the enhancement-mode MOSFET is used;f)positive temperature coefficient makes it easy to be applied for parallel devices for increased current- handling capability.Disadvantages:a)relatively low power handling capabilities(less than 10kVA, 1000V, and 200A);power losses are proportional to the square of current value.b)relatively high(more than 2V) forward voltage drop, which results in higher losses than BJT. 7)ID(max)=2-50A;UDS=60-500V,UG(max)=+/- 20V 8)Power enhancement-mode MOSFET.The structure of a semiconductor is composed of many thousands of cells connected in parallel to achieve a large gain and low on-state resistance.Overall, the input curve of a power MOSFET is quite linear compared with the
Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi
Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist
Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: · niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, · kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.(Ei ole soovitatav võte) Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. 28 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi
(0 > 2,5 mm pikkus < 100 mm) D Kaitse puudutamise vastu traadiga (0 >1 mm, pikkus < 100 mm) Teine Eriomadused Lisatäht H Nimipingele üle 1000V M Veekindlusteim liikuvas olekus (nt. pöörleva elektrimootori puhul) S Veekindlusteim seisvas olekus (nt. seisva elektrimootori puhul) W Lisakaitsevõtetega saavutatud ilmakindlus teatavates kindlates ilmaoludes Tabel
CO2 tulekustutid 10kg BC 3tk. Portatiivsed pulbertulekustutid 6kg ABC 158tk. Portatiivsed vahugeneraatorid 2x20 l 11tk. Pulbertulekustutid (ratastel) 25kg ABC 2tk. Varustuse täpsed asukohad on näidatud tulekaitseplaanil (Fire and safety plan) Pulbertulekustutid Kasutatakse tahkete ainete, põlevvedelike, gaaside ja kuni 1000V pingestatud elektriseadmete kustutamiseks. 85 Käivita tulekustuti vastavalt sellel asuvale juhendile. Käivita tulekustuti umbes 2,5 meetri kaugusel tulest . Suuna juga ülevalt alla tulekolde esiservale. Kõrge rõhu tõttu balloonis annab voolik kustuti käivitamisel tagasilöögi. Lase balloon täielikult tühjaks. Alguses võivad leegid suureneda, kuid hiljem vähenevad.
Dn v= m / min 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri 1000v pöörlemissageduse valemiga n = p/min. D Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest.
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
