Definitsioonid Kaitsejuht PE-juht, mis on ette nähtud ohutuse tagamiseks, nt kaitseks elektrilöögi eest Puutepinge pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osades kokkupuutes oleva inimese/looma takistusest. Potentsiaaliühtlustus juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Potentsiaaliühtlustuse tõhusus võib sõltuda voolu sagedusest ühtlustusjuhtides. Põhikaitse kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras Rikkekaitse kaitse üksikrikke olemasolul madalpingepaigaldistes ja -süsteemides Pingestatud osad - normaaltalitlusel pingestatuna ettenähtud juht või juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid vastavalt kokkuleppele mitte PEN-, PEM- või PEL-juht. Pingealtis juhtiv osa nt arvutikorpus, seadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kui võib pingestuda põhiisolatsiooni rikke korral PEN-ju...
.................................... 3 Katse 2: Isolatsioonitakistus Toiteosa ja kere vahel....................................................4 Katse 3: Isolatsioonitakistus - Patsiendi kontaktide ja kere vahel..................................4 Katse 4: Maalekkevool: Normaalolukord...................................................................... 5 Katse 5: Maalekke vool rikke olukorras, kus neutraal on katki.....................................6 Katse 6: Puuteosa lekkevool: Normaalolukord..............................................................7 Katse 7: Puuteosa lekkevool: Neutraal on katki.............................................................7 Katse 8: Puutevool: Kaitsejuht lahti...............................................................................8 Katse 9: Patsiendi lekkevool: Normaalolukord..............................................................9 Katse 10: Patsiendi lekkevool: Neutraal on katki...................................
normaaltalitlusel voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neotraalijuhtides, vaid ka voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Kui isolatsioon on korras , on lekkevool väike. Näiteks: Faasipinge 230V ja isolatsioonitakistuse 0,5MΩ juures on ühe faasi lekkevool 0,5mA. Selline vool ei kujuta mingit ohtu elektriseadmetele ega ka neid teenindavatele inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri , s.o muutub rikkevooluks , mida võib tingida isolatsioonirike, kereühendus mõnes elektriseadmes või maaühendus mõnes toiteliinis. Isolatsioonirike ei pruugi põhjustada elektriseadmete talitlushäireid, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi- ja/või tulekahjuohu. Märkus Viimastel aastatel on rikkevoolukaitselüliteid hakatud tähistama lühendiga RCD ( ingliskeelse nimetuse residual current device järgi), mis sõnasõnaliselt tähendab jääkvooluaparaat
Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme
Kondensaatorid Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev elektroonikakomponent. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus 1745. aastal valmistasid E.J. von Kleist ja P. van Musschenbroek esimese kondensaatori, mida tuntakse kui leideni purki või kleisti pudelit. Kondensaatorite eesmärk on elektronide säilitamine ja/või juhtida vahelduvvoolu. Samas takistades alalisvoolu (DC) läbipääsu. Kondensaatorite mahtuvust tähistatakse mitmel eri viisil. Kõigepealt tuleks selgeks teha ühikud ja nende teisendused Kondensaatorite tunnussuurused Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab Mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist Isolatsioonitakistus kondensaatori...
Kondensaator Mis on kondensaator? Elektroonikaskeemide teine põhikomponent. Võrreldav veeboileriga. Antud komponent omab ühtlustavat mõju. Tänu sellele jõuab inimeste kõrvu kvaliteetne heliseadmetest. Kuidas töötab? Elektrilaengute kogumine ja salvestamine Koosneb kahest plaadist, eraldatud dielektrikuga Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel tekib elektriväli, mille tagajärjel võib toimuda läbilöök. Dielektrik Kondensaatori liigid Kondensaatoril on olemas kaks põhiliiki: Esimeseks põhiliigiks on püsikondensaator, mis jaguneb omakorda veel neljaks. 1. Kilekondensaatorid 2. Kõrgsagedus 3. Senjett keraamikakondensaatorid 4. Elektrolüütkondensaatorid Teiseks põhiliigiks on muutkondensaatorid, mis jaguneb kolmeks. 1.Häälestuskondensaatorid 2.Seadekondensaatorid 3. Superkondensaatorid Kondensaatori tunnussuurused Nimimahtuvus Mahtuvushälve ehk toler...
Lekkevoolu suurust rikkevoolukaitsmes mõõdab kaitselülitisse sisse ehitatud mõõtetrafo, mis koosneb toroid-magnetahelast, millele on mähitud (või mida läbivad) faasijuhtmed ja neutraaljuhe ning sekundaar- ehk mõõtemähisest. Normaaltalitlusel on mõõtetrafot läbivad voolud on võrdsed, üksteist tasakaalustavad tekitatud magnetvood. Magnetvoog trafo südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises voolu ei teki, mis paneks kaitse rakenduma. Kui tekib lekkevool, siis voolude-väljade tasakaal kaob, südamikus tekib magnetvoog ja mõõtemähises indutseeritakse lekkevooluga võrdeline vool millega pannakse seadistatav või eelseadistatud vabssti lahutama jõu- või ka toiteahela kontaktid. Erinevana teistest kaitselülititest lülitab rikkevoolukaitselüliti vabasti rakendumisel koos faasi(de)juhtidega välja ka kaitstava ahela neutraaljuhi. Neutraaljuhi kontakt on seadistatud
· Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. Kondensaatorite ühendused. Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad, jadaühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kondensaatori mahtuvus
l elektroodide vahekaugus 28. Märg- ja saastlahenduste kujunemine, trekid · Väliskeskkonna toimel isolaatorid saastuvad · Kuivsaaste ei mõjuta märgatavalt isolaatorite lahenduskarakteristikuid · Märgudes tekitab saaste isolaatorile nõrga elektrolüüdikihi takistus langeb oluliselt · Ka puhta isolaatori märgumine (vihm) tekitab isolaatori pinnale suhteliselt väikese mahueritakistusega veekihi ( =103 _m) · Sellistel tingimustel läbib isolaatori pinnal olevat kihti lekkevool, mis hakkab isolaatori pinda soojendama. · Seoses isolaatori pinna kujuga ja saaste ebaühtlusega on soojenemine ebaühtlane. · Tulemuseks aurub niiskus isolaatori pinnalt ebaühtlaselt ja mõnedes kohtades ületab aurustumiskiirus vee juurdetuleku kiiruse ning need (mõne millimeetrise laiusega) alad kuivavad. · Kuivanud ala takistus suureneb oluliselt ja kogu pinge rakendub sellele kitsale kuivanud alale. · Tulemuseks on kuivanud pinnaosa ülelöök
Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse. Rikkevoolukaitsmete nimirakendus 30 mA. Ükski isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib normaaltalitluses isegi korras elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o. muutub rikkevooluks, mida võib tingida: _ isolatsiooni üldine halvenemine (juhtmete niiskumine), _ isolatsiooni kohalik halvenemine, _ kereühendus elektriseadmetes, _ maaühendus liinides, _ pingestatud voolujuhtide puudutamine inimeste või loomade poolt. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa (vahetu kokkupuude) või isolatsioonirikke tõttu pinge
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust
REFERAAT Dioodid Tallinn 2009 SISUKORD 1) Ajalugu 2) Diood 3) Dioodi skeemitähis 4) Olulised parameetrid 5) Dioodi sugulased 6) Jaotus AJALUGU Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873 aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880 aasta 13. veebruaril elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal (U.S. Patent 307,031), kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitati umbes 1900 aastal Greenleaf Whittier Pickard poolt. Inglismaal patenteeris elektronlamp dioodi John Ambrose Fleming (Marconi Company teaduslik nõunik ja endine ...
Dioodid Diood Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal , kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. ...
50. Kuidas nimetatakse pinget, mille juures tekib Zeneri efekt? Zeneri pingeks 5.2.1. Küsimused dioodidest ja türistoridest 1. Mis liiki seadis on diood? Mitte linearne 2. Kuidas on mittejuhtiv diood eelpingestatud? Vastu pingestatud 3. Mis liiki takistus on dioodil? Põhitakistus 4. Kas on see hea, kui dioodi pingelang on väike? Jah 5. Kuidas on diood eelpingestatud, kui dioodi vool on suur? Otse pigestatud 6. Millist pinget nimetatakse dioodi põlvepingeks? 7. Milline on dioodi lekkevool võrreldes pärivooluga? Lekkevool väiksem pärivooluga 8. Milline näeb välja dioodi karakteristik ülalpool põlve? Peaaegu vertikalne 9. Kui dioodi vool on 0.5 V ja vool on 50 mA, millega võrdub siis dioodi võimsus (W) ? 0,025W 10. Kaks dioodi on jadamisi. Esimesel dioodil on pinge 0.4 V ja teisel on pinge 0.8V. Kui vool läbi esimese dioodi on 0.5 A, millega võrdub siis vool (A) läbi teise dioodi? 0.5 A 11. Milline on kõige enam levinud dioodide kasutusala? Lülitamine, alaldi 12
juhtiva ionosfääri vahele ühendatud generaatorid, mis tekitavad üle maakera kokku 1000 amprit või rohkemgi elektrivoolu. Elektrivool ei saa aga kuidagi kaua voolata vaid ühes suunas ning ainult kasvatades pinget elektrilise kondensaatori katetena käituvate ionosfääri ja maapinna vahel. Mingit teed pidi peab elektrilaeng ionosfäärist maapinnale ka tagasi jõudma.Õhk osutub vähesel määral elektrit juhtivaks ja Ohmi seaduse järgi on kondensaatori lekkevool seda suurem, mida kõrgem pinge. Kuigi õhu takistus maapinna lähedal on vaskjuhtme takistusest üle kümme astmes kakskümmend kolm korra suurem, on juhtme tohutu ristlõike (maakera pindala) tõttu atmosfääri takistus alla 390 oomi. Kui pinge ionosfääri ja maapinna vahel kasvab 250-300 kilovoldini, mis on välgu otste vahelise pingega võrreldes väga väike pinge, siis kasvab lekkevool generaatorite vooluga võrdseks ja pinge jääb püsima lonosfääri-maapinna
Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus n2 rootori päärlemissagedus 68. 9.3.6 Kuidas mõõdetakse mootori kasulikku momenti? 69. 10.3.1. Millised on RVKL põhiosad? Vabasti relee, mõõtemähis, mõõtetrahvo rõngassüdamik 70. 10.3.2. Mis on lekke- ja rikkevool? Lekkevool on vool, mis lekib isolatsiooni kaudu, kuna ükski isolatsioon pole ideaalne. Lekkevoolu, mis on läinud millegi/kellegi jaoks ohtlikuks näiteks rikkis isolatsiooni tõttu, nimetatakse rikkevooluks. 71. 10.3.3. Millist voolu loetakse inimesele ohutuks? 10 - 20 mA 72. 10.3.4. Millest sõltub voolu ohtlikkus peale selle suuruse? Sagedusest 73. 10.3.5. Millist rikkevoolu tugevust loetakse tuleohtlikuks? 300 mA 74. 10.3.6. Kas PE juht tohib RVKL läbida? Ei
toiteallika pinget. Vastastakt astet on võimalik toita ka ühest toiteallikast, seljuhul jääb transistoride emitterite ühenduspunkti pool toitepingest. Eralduskondensaatori mahtuvus (mikrofaradites) tingimusel, et võimsus koormustakistil Rk ei väheneks madalam piirsagedusel Fa rohkem kui 1 dB. Ce peab olema suurem või võrdne 10 astmel 6 / x Fa x Rk. Elektrolüütkondensaatori kasutamisel sidestuselemendina tuleb arvestada järgmisi iseärasusi: · Elektrolüütkondensaatorit läbiv lekkevool normaalse polaarsuse korral on tühine, kuid vastupidisel polaarsusel on lekkevool suur, seetõttu on tal teatav ventiili toime (nagu dioodil), mistõttu teda läbivale siinusvoolule lisanduvad põhisagedusele harmoonilised sagedused · Lisaks sellele elektrolüütkondensaatoritel kasvab energiakadu sagedustel üle 2...3 KHz järsult. See vool sõltub omakorda veel kondensaatorile rakendunud alalispinge komponendist. Sellist moonutust saab vähendada kui ühendada
elektriseadmete ja kõrvaliste juhtivate osade potentsiaali vahetult elektriohtlikus kohas. 3.Kaitseväikepinge-Nõrkvoolu elektriseadmetes kasutatakse toiteks talitlusväikepinget mille ülempiir on 50V vahelduvvoolul ja 120V alalisvoolu korral. 4.Isoleerümbrus-Pingestatud osade isoleerimine nii et nad on täielikult kaetud isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise seda rikkumata. Selline kaitseisolatsioon peab olema sedavõrd suure isolatsioonitakistusega et lekkevool jääks piisavalt väikseks. 5.Kaitse eraldus-Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudes vooluahelates vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldustrafo kusjuures kaitse eraldatud ahelaid ei maandata. 6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja
termistore) NTC termistor (negative temperature coefficient) Rikkevoolukaitselüliti Rikkevoolukaitselüliti on mõeldud inimeste, loomade ja esemete ning hoonete kaitseks kokkupuute eest ohtliku pingega. Rikkevoolukaitselüliti reageerib rikkevoolule maa suhtes. Voolud isolatsioonis Lekkevool vool normaalolukorras voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis. Rikkevool üle ohutu piiri suurenenud lekkevool põhjustatuna isolatsioonirikkest, kereühendusest või maaühendusest. Elektrilöök otse ja kaugpuutel Otsepuude - inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaugpuude - puudutatakse isolatsiooni rikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne). Elektrilöök otse ja kaugpuutel Võrgusagedusliku vahelduvvoolu toime täiskasvanud inimesele AC-1 voolu mõju pole tuntav; AC-2 voolu füsioloogiline
Kondensaatorite tunnussuurused: · Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. 2.11.1 Kondensaatorite liigitus ja ehitus Kilekondensaatorid - Dielektrikuks võib olla 1...30 m paksune polüester, polükarbonaat, polüpropeen või polüstüreen, mille dielektriline läbitavus on 2...4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti.
ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 dzaul tööd. Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega 10.Vahelduvvoolu parameetrid . Siinuselektromotoorjõu saamine vahelduvvoolugeneraatoris. kõrge sisendpinge madal sisendpinge kõrge väljundpinge madal väljundpinge sisendi lekkevool Toite katkestus lekkevool Jõudeoleku toitevool Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = Im sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A) Im voolu maksimaalväärtus amprites (A) pöördenurk Seda tekitab siinuseline elektromotoorjõud, mis saadakse vahelduvvoolugeneraatoris. 11.Siinusfunktsioonide kujutamine vektoritena. Vektordiagrammid. Siinusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni kujul
ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö ...
35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse. Kuna isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, tekib elektriseadmetes ja võrkudes vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Seda voolu nimetatakse lekkevooluks, mis teatud piirini ei ole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks. Rikkevoolukaitselüliti vabastiks on kaitselüliti keresse sisse ehitatud rikkevoolurelee, mistõttu seade on ise võimeline vooluahelat katkestama. Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on kaitsta inimesi ja loomi ohtliku elektrivoolu eest, siis valitakse vabasti rakendusvooluks enamasti 30 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg on seejuures tavaliselt 0,1 sekundit. Konspektist info eksami küsimuste kohta:
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
Ti execution. Planeeritavust on võimalik analüüsida teatud lekkevoolu võimsus ületama dünaamilist DPMi kasutatakse palju laptopides, PDA'des ja i be the laxity or slack, defined as i = di ci juhtudel: Lekkevool eksisteerib isegi siis kui seadmed ei teistes Ülesannete perioodid ja täitmisajad on teada ole kaasaskantavates seadmetes, et sulgeda või panna Ülesannete perioodid on staatilised kasutuses (standby). Ainukene võimalus vabaneda ootele mittevajalikke komponente. Eesmärgiks on
on ühise punkti suhtes vastasmärgilised (faasinihe 1800), siis tagasiside on positiivne ja faaside tasakaalu tingimus täidetakse. Püsivõnkesageduse arvutamiseks: L = Lb + LK . RC generator Mida madalam on genereeritav sagedus, seda suurem peab olema LC- generaatori võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus. Ühtlasi kasvab pooli aktiivtakistus ja kondensaatori lekkevool, mis kahandavad võnkeringi hüvetegurit ja sageduse stabiilsust. Madalsageduslikes generaatorites kasutatakse selektiivsete elementidena sagedusest sõltuvaid RC- lülisid. Nendest klassikaline "Wien`i sild" 121 Selle lülituse kvaasiresonantsisagedus: 1 1 f0 = = 2 R1 R2 C1C 2 2RC kuna tavaliselt: R1= R2= R ja C1= C2= C
Seadme jõudlustingimused peavad olema ühildatud rakenduse nõuetega. Jõupooljuhi nimisuurust on tavaliselt sobiv hinnata kõrgendatud temperatuuri puhul, mis on lähedane siirde maksimaalsele temperatuurile, ning kasutada neid väärtusi võimsuskadude arvutamiseks. Põhiliselt on tööpunkt nimikoormusel sõltumatu temperatuuriteguritest. Seda vastuolu võib rakendada muude koormuste korral. Kõrgete pingete korral põhjustab blokeerkadusid suletud pooljuhti läbiv väike lekkevool (vastuvool) PR =UR IR , kus IR on lekkevool ja UR pooljuhile rakendatud vastupinge. Pooljuhi tehniliste andmete lehel näidatakse lekkevoolu väärtused erinevate vastupingete ja temperatuuride korral. Lekkevoolu ja vastupinge vahel on harilikult eksponentsiaalne sõltuvus. See tähendab, et tehniliste andmete lehel toodud lekkevoolu väärtus antud vastupingel on tegelikust suurem ning seetõttu tulevad suuremad ka arvutuslikud blokeerkaod
juhtivate osade potensiaali vahetult elektriohtlikus kohas. 3. kaitseväikepinget- nõrkvoolu elektriseadmetel kasutatakse toiteks talitlusväikepinget, mille ülem piir on 50V vahelduvoolu ja 120V alalisvoolu korral 4. isoleerümbrust- pingestatud osade isoleerimine nii, et nad on täielikult kaetud isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise teda rikkumata. Selline kaitse isolatsioon peab olema sedavõrd suurem isolatsiooni takistusega, et lekkevool jääks piisavalt väikseks. 5. kaitse eraldust seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudest voolu ahelatest. Vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldus trahvo, kusjuures kaitseeraldatud ahelaid ei maadata. 6.elektriseadme toite automaatset ja kiiret välja lülitamist: elektritarvitite kõik pinge aldid osad peavad olema kaitse või PEN juhiga võrgu toiteallika maandusega.
used .Īoonis 7.3. Standardile E'N 55c1ļ 1A tn Toiteaļrela filtrid sisaldavad kondensaatoreid, nris põhjustavad ahelas lekkevoolu, rnille Suurus võib küündida kuni 200 mA' Mahtuvuslik lekkevool tekib ka sagedusmuundttri kootrnuspoolel (pearrriselt tnuundurit .ia nrootorit įiļrendavas kaablis). Seepärast pole sagedusnruunduri kasutamisel võimalik įrritneste kaitseks rakerrdada tüüpseid rikkevoolukaitselüliteid. Ininreste kaitseks sobiv pingeturdlik kaitse ülrendatakse sel jtilrui mttun drtri rnaaülrerid us kl emnli j a rrraatrduse l e ktroodi vahele. VäIjundfiltrid. Sagedusmuunduri väĮurrdpinge pulsilaiusrrrodulatsicoll, nris võinialcįaĮl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
