Elektriohutus konspekt (0)

Üldist
Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri
19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard
EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses.
Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid.
2. Käidu organisatsiooniline korraldus
Iga elektripaigaldis peab olema antud kongreetse käidukorraldaja vastutusele.Üheaegseltööl kahes või enamas üksteisega seotud elektripaigaldises peavad nende elektripaigaldiste käidukorraldajad tegutsema koos.
Juurdepääs paikadele,mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud,peavad olema piiratud.Iga töötoimingu eest vastutab töö juhtija . Tööjuhtija määrab käidukorraldaja.Töö juhtija ja käidukorraldaja võib olla üks ja seesama isik.
Enne mistahes muudatuse ettevõtmises elektripaigaldise talituskorralduses või enne töö alustamist peavad töö juhtija ja elektripaigaldise käidukorraldaja kokku leppima,milliseid ümberkorraldusi elektrisüsteemi talituses on töö sooritamiseks vaja teha ning millistes toimingutes seisneb kavandatav töö.
3. Elektriohuteadlikus
Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pideva järelvalve all. Kõigile elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötoimingutega seotud isikutele tuleb nende tööks vajalikus mahus selgeks teha ohutusnõuded, ohutuseeskirjad ja ettevõttesisesed juhised. Töötajad on kohustatud neid nõudeid, eeskirju ja juhiseid jälgima.
4. Dokumentatsioon
Elektripaigaldise ja selle käidutoimingute kohta tuleb sisse seada nõutav dokumentatsioon.
Rikkevoolukaitselülitite testimise ja turvasüsteemi kohta peetakse päevikuid,kuhu tuleb
kanda korralise ülevaatuse ja testide tulemused, rikked ja muudatused. Elektripaigaldise
omanik peab määrama nimetatud päevikute pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku.
5. Töökorraldus
Käidutoimingute nõuetekohaseks ettevalmistamiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda kõik ohutusküsimused -toimingute sisu ja sellega kaasnevad ohud ning rakendatavad ohutusvõtted.
Elektripaigaldis või selle osa,kus käidutoiminguid teostatakse,tuleb nõutaval viisil ette valmistada ja selles seisundis säilitada.
Sõltuvalt töö keerukusest tuleb töökoha ja töö juhtimiskoha vahel kasutada otsesideliine.
6. Käidutoimingud
6.1 Lülitustoimingud
Lülitustoimingud on ette nähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks:
- talituslülitamised- seadmete sisse ja väljalülitamine aparaatide abil,mis tagab nende riskivaba käidu.
- Elektripaigaldise välja ja taassisselülitamine tööde teostamiseks.
Lülitustoimingud enne ja pärast pingevaba tööd ning avalikes elektripaigaldistes võivad sooritada ainult elektriala-või ohuteadlikud isikud.
6.2 Hooldustoimingud
Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Hooldustoimingute käigus tuleb tähelepanu pöörata järgmisele:
- elektriohu siltide olemasolu ja seisukord
- jaotuskeskuste skeemide olemasolu ja vastavus tegelikkusele
- kaitseaparatuuri ja muu elektriaparatuuri seisukord ja vastavus nõuetele
- kaablite tähistus ja vastavus tegelikkusele
- kruvi- ja poltliidete seisukord
- kõigi vajalike kaitse- ja maandusjuhtide olemasolu ja seisukord
6.2.1 Korrapärane ennetav hooldus :
- jaotuskeskuste puhastamine tolmust
- kruvi- ja poltliidete pingutamine
- vajadusel tähistuste ja märgistuse tegelikkusega kooskõlla viimine
- talitluskontrollitoimingud ( p. 6.3 )
6.2.2 Korrastav hooldus – vigaste osade remont või asendamine
6.3 Talitluskontrollitoimingud
Talitluskontrollitoimingud viiakse läbi elektripaigaldise osadel, millede töökorrast sõltub elektripaigaldise kasutamise ohutus ja talitlus otstarbel , milleks nad on paigaldatud:
- Rikkevoolukaitselülitid:
Nupule “TEST” vajutamisega imiteeritakse kaitstava ahela või seadme riket. Töökorras rikkevoolukaitselüliti peab rakenduma
Turvavalgustid ja –süsteemid:
Igakuisel testimisel tuleb põhitoite katkestamisega iga süsteemi kuuluv turvavalgusti ja evakuatsioonipääsu valgustatud märk sisse lülitada vastavast akumulaatorist saadava toite abil niikauaks, et oleks võimalik veenduda kõikide nimetatud süsteemi valgusallikate korrasolekus. Tekitatud toitekatkestus ei tohi ületada veerandit valgusti või ohutusmärgi nimitoimimisajast. Selle ajavahemiku jooksul tuleb kontrollida kõikide valgustite ja ohutusmärkide olemasolu, puhtust ja nõuetekohast toimimist. Pärast testimist tuleb taastada põhitoide ja kontrollida, et kõik indikaatorlambid või – seadmed näitaksid pinge taastumist.
Iga-aastasel testimisel tuleb täiendavalt igakuisele testimisele testida kõikide valgustite ja ohutusmärkide toimimist kogu nimitoimimisaja jooksul.
1. Lülitus-, juhtimis- ja blokeerimisseadmed
Kontrollitakse võimaluste piires, imiteerides vajadusel töö- või avariiolukorda.
2.Valgustid
Tuleb tähelepanu pöörata järgmiste vigade ja puuduste ilmnemisele nagu tolm, mehhaanilised vigastused, valgusallikate ja süüteseadmete korrasolek.
Ennetava hooldusena toimub valgustite puhastamine tolmust, mille sagedus sõltub valgustatava ruumi otstarbest ja määratakse kindlaks käidukorraldaja poolt ekspluatatsiooni käigus.
Korrastava hooldusena vahetatakse läbipõlenud valgusallikad ja mittetöökorras süüturid.
3. Programmkellad ja –seadmed
Kontrollitakse ajaliste sätete õigsust ja tehakse võimalusel käsitsilülitamise kontroll.
4. Elektrienergia arvestusseadmete kontroll
Arvestite näitude lugemisel igakuiselt tuleb visuaalselt kontrollida ka arvestite ja tariifi juhtimiskella korrasolekut, samuti mõõtmata vooluahela plommide olemasolu.
7. Tehnilise kontrolli toimingud
Elektripaigaldise tehnilise kontrolli korraliselt läbiviidavad toimingud on eesmärgiga kontrollida, kas paigaldis vastab asjaomaste standardite ja eeskirjadega määratud tehnika- ja ohutusnõuetele:
7.1 Visuaalkontroll – enne kasutuselevõttu ja peale ümberehitamist ning edaspidi otstarbekohaste ajavahemike tagant teostatav elektripaigaldise ülevaatus eesmärgiga avastada puudused, mis võiksid takistada paigaldise normaalset käitu või põhjustada ohtusid. Paigaldises tuleb teostada visuaalkontroll alati enne mõõte- ja teimitöid. Ülevaatusi võivad teostada antud tüüpi paigaldise ülevaatuse kogemustega elektrialaisikud
7.2 Teimimine – elektripaigaldise või selle osade vastupidavuse kontroll mingile tavaolukorrast tugevamale füüsikalisele toimele
7.3 Mõõtmine – elektripaigaldise kõigi füüsikaliste suuruste määramise toiming
Teimimist ja mõõtmisi võivad sooritada elektriala või ohuteadlikud isikud. Kõiki teimi- ja mõõtetöödel kasutatavaid seadmeid ja mõõteriistu tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajadusel ka pärast kasutamist. Vajaduse korral tuleb järgida pingevaba, pingealuse või pingelähedase töö nõudeid.
Tehnilise kontrolli käigus avastatud otsest ohtu kujutavad puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada või selliste puudustega seadmed viivitamatult välja lülitada ning välistada nende soovimatu taassisselülitamise võimalus.
Kõik tehnilise kontrolli tulemused tuleb dokumenteerida.
Elektripaigaldiste liigitus
Elektriohutusseadus jagab elektripaigaldised kolme liiki:
Esimese liigi moodustavad nn kõrgendatud ohutasemega paigaldised, nagu näiteks plahvatusohutsoonis või seda sisaldavad elektripaigaldised (näiteks tanklad), suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlik objekt ning haiglad ja meditsiiniruumid, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis. 
Teise liigi moodustavad üle 35 A peakaitsmega madalpingepaigaldised (äri- ja büroohhoned, tööstushooned jne); majutushoonete elektripaigaldised, kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepingepaigaldised (näiteks alajaamad ). 
Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis.
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.
Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud näiteks elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld , istutada ning langetada puid.
Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku .
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus
Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge:
kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 
1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 
1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit; 
35-110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 
220-330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.
Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal.
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse , kaitsevööndis tegutsemise korra, elektripaigaldise tähistamise nõuete ja elektripaigaldise kaitsmiseks vajalike abinõude täpsemad sätted on toodud vastavas määruses (vt. Õigusaktid- elektriohutus ).