Valgustus Üldreeglina peab katuseakna pind moodustama 10% valgustatava ruumi põrandapinnast, kuid akna suurust, eriti kõrgust tuleks valida vastavalt katusekaldele.Parima valgustuse saab, kui aknad paigaldada katuseviilu mõlemale poolele. Mida kõrgemale aknad paigaldada, seda paremini ja ühtlasemalt sissetulevast valgusest ruum valgustub.Unustada ei tohiks ka väljavaadet ning mugavust akna avamisel ja pesemisel.Katuseaknaid on võimalik valida avanemisvõimaluste järgi -- pakutakse nii kesk- kui ka ülahingedega aknaid. Ülahingedega akent saab muuhulgas kasutada ka väljapääsuna katusele.Akna allosas paiknev link võimaldab akent põrandast kõrgemale paigaldada, ilma et akna avamiseks läheks vaja lisaatribuutikat.Tuleks arvestada katusealuse ruumi eripära: on ruume, mis vajavad rohkem päevavalgust (töötoad) ja ruume, mis võivad olla hämaramad (magamistoad). Ventilatsioon Osa katuseaknaid on varustatud tuulutusklappidega, mis võimaldavad ru...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas
Võrumaa Kutsehariduskeskus Leevi Merari Kupits KBp-18 Katuseaknad Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2018 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Katuseakendest üldiselt.......................................................................................4 Ajalugu..........................................................................................................5 Materjal............
Võrumaa Kutsehariduskeskus Arlis Lepamets KATUSEAKEN Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas
keerab nende lamelle vastavalt päikese kõrgusele ja ilmakaarele. · Tuule kiiruse mõõdik annab signaali tugeva tuule korral kardinad üles tõsta, et vältida kardinate või akende purunemist. · Ilmajaam toimib ka kui hämaraandur ning juhib välisvalgust vastavalt pimeduse saabumisele. · Sademete andur teavitab juhtimissüsteemi sajust ning annab käsu näiteks kõik katuseaknad sulgeda. 6 Turvalisus Kodu on meie kindlus. Nii soovime oma kodu, äriruumide ja vara üle ka kontrolli ja kindlust, et kõik korras on. Turvakaamerad annavad võimaluse hoonet seest või väljast jälgida ning vajadusel seal toimuvat salvestada. Nii saab interneti abil igas maailma punktis hoonest ja seal toimuvast ülevaate. Kodust eemal olles on kardinaid liigutades ja valgustust muutes võimalik tekitada ka kohalolekuimitatsioone.
toetuti teadusele katse ja vea meetod MADALMAAD-Harrastati rohkem peenmaali. Jan van Eyck Teosed: 1)"Genti altar" 2)"Abielupaar Arnolfini portree"rase naine,mees. Bosch- fantastilised tseenid, kohutavad nägemused, ebareaalsus (20saj. sürrealism) Brueghel (hüüdnimega Talupoegade Brueghel) Huvi olustikumaali vastu tekkis tänu talle Teosed: 1)"Jaanuar. Jahimehed lumes". PRANTSUSMAA- Iseloomulikud olid tornid, korstnad, katuseaknad Kuulsamaid ehitisi: 1)Chenonceau´x nagu sild 2)Louvre´i loss kolmnurkne klaaskuppel, suur. Dürer-Oli graafik. RENESANSS EESTIS. Ainuke näide on Mustpeade vennaskonna hoone. MANERISM(maneer-kopeeriti) El Greco-pikaks venitatud näed, haiglane, taeva poole näod. BAROKK. Jaguneb: 1)Pärisbarokk-Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Poolas, Leedus.2)Barokne realism-Hollandis. Iseloomulik oli materjali õige kujutamine, lopsakus,
Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka prantsusmaale. Kuninga kutsel läks sinna elama ka leonardo da vinci. Parimad renessanssnäited on peamiselt 16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad. Nt Chambordi loss. Pariisis alustati aastal 1546 Louvre lossi ehitust, mis sai valmis alles sajand hiljem. Tänu Jean Clouet'ile teame milline Francois esimene välja nägi. Renessanss saksamaal: 15.saj valitses saksamaal kunstis keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür. Esmakordselt võeti kunstis kasutusele paber. Selle tehnika
Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka prantsusmaale. Kuninga kutsel läks sinna elama ka leonardo da vinci. Parimad renessanssnäited on peamiselt 16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad. Nt Chambordi loss. Pariisis alustati aastal 1546 Louvre lossi ehitust, mis sai valmis alles sajand hiljem. Tänu Jean Clouet'ile teame milline Francois esimene välja nägi. Renessanss saksamaal: 15.saj valitses saksamaal kunstis keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür. Esmakordselt võeti kunstis kasutusele paber. Selle tehnika
siis Madalmaades eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Saksamaal kasutati vasegravüüri, mis võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Madalmaade arhitektuuri kuuluvad groteskid, põimornamendid, maskid, kuulid ja püramiidid. Kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga kartuss, mis on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Prantsusmaa arhitektuurile on aga omane katuseaknad, mille abil saab eristada Prantsusmaad Itaalia lameda katustega paladzzodest. Internetist uurides Prantsusmaa arhitektuuri kohta, leidsin Chenonceaux'i lossi, mis tõepoolest oleks nagu sillale ehitatud. Saksamaal aga matkiti itaalialikke eeskujusid valitsejate ja aadlike lossides. Linnaelamute ehitamisel jälgiti endiselt gooti traditsioone. Madalmaade skulptoritel tuli peamiselt kaunistada ehitisi ning valmistada hauamonumente
ehitada, selliste majade ehitamine on kallim. Aktiivse päikeseenergia eelised ja puudused · Kasutatakse päikeseenergia tehnoloogiat, et saada kasulikku energiat · Eelised: ei tekita kasvuhoonegaase, kombineerimine teiste soojusallikatega, süsteem töötab hääletult, kütus on tasuta, päikeseelektri süsteem võimaldab sõltumatust elektrivõrkudest, kollektorite hoolduskulud minimaalsed, tänapäevased kollektorid näevad välja nagu katuseaknad - ei riiva silma. · Puudused: süsteem kallis ja tasuvusaeg küllaltki pikk, paneelide tootmiseks kasutatakse kemikaale, mis on keskkonnaohtlikud. Päikesekollektorid - loodust säästev ja majanduslikult tasuv energia tootmise viis Tasapinnaline e. lamekollektor Vaakumtorudega e. vaakumkollektor · ilmastikukindel · torud püüavad rohkem päikesekiiri
kombineerida teiste soojusallikatega võivad olla mürgised ja - süsteem töötab hääletult keskkonnaohtlikud - ,,kütus" on tasuta saadaval - Päikeseelektri süsteem võimaldab kas osaliselt või täielikku sõltuvust elektrivõrkudest - Päikesepaneelide hoolduskulud on minimaalsed - Tänapäevased kollektorid(paneelid) näevad välja nagu katuseaknad ega riiva seetõttu silma. TUULEENERGIA EELISED PUUDUSED - keskkonnasõbralik, kuna saasteaineid - tuulekiiruse ajaline ebaühtlus ei teki - on takistuseks lindude rändele - tasub rajada ka väikese - tekib mürareostus energiatarbimise korral - tuulegeneraatorid rikuvad - energiaallikas, tuul on kõigile maastikupilti
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 KATUSETÖÖD Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited............................................................................. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID.....................................................................................
Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Louvre Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre
Rohelise logistika roll ja tähtsus tarneahelas Roheline logistika on suhteliselt uus ja kiiresti arenev valdkond. Kui esimest korda hakati kõnelema transpordi kahjustavast keskkonnamõjust 1950. aastatel, siis esimesed arvestatavad uuringud sel teemal viidi läbi 1960-ndate keskel. Kuni 1960. aastateni oldi arvamusel, et looduskeskkonna võime „neelata“ jäätmeid ja asendada kasutatud ressursse uutega on piiramatu. Roheline logistika kui valdkond on kujunenud paljude logistikasektori ettevõtete poolt keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju teadusuuringute baasil viimase 40 aasta jooksul. Rohelise logistika harud 1970. aastatest alates on olnud transpordisektori kahjulike kõrvalmõjude uurimine, suurlinna jaotuslogistika, tagastuslogistika, ettevõtte keskkonnastrateegiad logistikas ning roheline tarneahela juhtimine. Roheline tarneahela juhtimine (GSCM, Green Supply Chain Management) tähendab lihtsustatult keskkonnajuhtimist tar...
kanalisatsiooni- ja veetorude ümbrused ja teised niisked kohad. PÕRANDAD- kapitagused nurgad, kanalisatsiooni- ja veetorustike ümbrused, valamute ümbrus, dushinurkade ümbrus, akende alused. HOONE TERVIKUNA – lekkivate vihmaveetorude ja -rennide ümbrus, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina, alumise palgi või karkassiposti ümbrus, voodrilaua alumine osa, vundamendipealne. KATUSED JA PÖÖNINGUD – seal esineb majavammi harvem, ent üle tasuks kontrollida lekkivad kohad, katuseaknad, korstnaümbrused, väljaehitiste ja treppide ühendused. Muidugi ei pruugi alati tegu olla majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini tõrjutavad seened. Seene liigi saab määrata spetsialist. Ka tugevate kahjustustega maja saab täielikult majavammist puhastada Inimeste seas on levinud arvamus, et kui maja on majavammist juba suurelt kahjustatud, siis pole muud teha, kui maja hävitada (maha põletada). See on müüt, mida ei tasu uskuda. Tänapäeval on
· Sandvitspaneelid koosnevad näiteks erineva viimistlusega mullplastist, mille puhul kandvad konstruktsioonid valatakse plaate läbivatesse õõntesse jms. Põrandakattematerjalid · Ühe- ja mitmekihilised põrandakatted (PVC). · Vaipkatted, alustega ja ilma. · Põrandaplaadid. · Isevalguvad põrandakattemassid (epoksiid-, metüülmetaakrüül-, polüuretaanmassist). · Aknad, uksed, katuseaknad, liistud. · Mitmesugused torud. · Mitmesugused kiud. Kiudusid kasutatakse nii mitmesuguste tugikangastena kui ka teiste plastide armeerimiseks (kilede või ka muude materjalide, näiteks betooni, armeerimiseks). · Lisandid · Mitmesugused polümeerid, mida kasutatakse betooni ja mörtide plastifitseerimiseks jne. · Vaigud (tavaliselt termoreaktiivsed), mida kasutatakse sideainena, näiteks
74 351 Laetarindid 826 m2 762 629370 352 Laekatted,põrandad 825 m2 221 182250 353 Laevooderdised 885 m2 48 42500 758 360 Katused 443760 474 361 Katusetarindid 204 m2 758 154600 141 362 Katuseaknad ja -avad 10 m2 3482 34820 363 Katusekatted 414 m2 474 196020 364 Katusevooderdised 414 m2 141 58320 40 370 Kohtkindel ehituslik sisustus 2500 sBm 22 56250 390 Muud ehitusmeetmed 1091 sBm 16 17452
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS EV-13 ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat Koostas: Anna-Maria Türk Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 SISSEJUHATUS Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest. Aastas leiab Euroopa Liidus aset...
Sarikad 50x200, samm 600mm Soojustus pennide vahel ISOVER KL 37-150mm Soojustus sarikate vahel ISOVER KL 37-150mm Toonimata puidust katuseaknad Ehituspaber Ehituspaber Prussid 50x100mm Puidust Käsipuu 900mm
SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehituses on aina rohkem hakatud vaatama tulevikku ning hakatud otsima kauakestvamaid materjale. Klaas on üks neist materjalidest ja tänapäeval on see ehituses väga laialdaselt levinud. Klaas on oma olemuselt küll üpriski lihtne ehitusmaterjal, kuid samas on ta keeruline paljude kasutusvõimaluste poolest. Tootmisprotsessi erinevates etappides saab klaasile anda mitmeid omadusi, mis omakorda tähendab projekteerijate ja ehitajate jaoks väljakutset valida õiges olukorras õige klaasitoode. Klaasi termiline töötlemine ning lamineerimine on kõige olulisemad klaasi struktuurseid omadusi ning välimust mõjutavad tootmise etapid. Erinevad klaasilahendused on samal ajal nii ainulaadsed ja silmailu pakkuvad kui ka praktilised ja kauakestvad. Käesolevad referaadis on käsitletud klaasi kui materjali omasuded, liigid ning kasutusalad. ...
tehniliste seadmetega. On tõsi, et need töötajad on suuremas riskigrupis, kuid samas ei tasu alahinnata ka kontoritöös esinevaid ohtusid. Nõuded töökeskkonnale Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse. Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
Renessansi teke 15. sajandil 1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimet...
kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega. 4. NÕUDED TÖÖKESKKONNALE (MÜRA, KIIRGUS, VALGUSTUS) Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse. Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.
kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega Nõuded töökeskkonnale Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse. Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.
Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. Pilkington Activ-it võib kasutada kõikides klaasitavates kohtades akendel, talveaedades, klaasfassaadides ja klaaskatustes. Eriti hästi sobib Pilkington Activ raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, nagu näiteks katuseaknad ja klaaskatused.[8] 4.4 Tuletõkke klaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Kui nõutakse kaitset ka suurte kuumuste eest (tuleklass EI), siis lahenduseks oleks mitmekihilised tuletõkke klaaikihid. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes
juhtudel, kui sisevooderdise ja välisseina vaheline ruum on suletud, paigaldada nii, et seda ei saaks eemaldada ja asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata; ja - kui vooderdis ei kata tervet seina täies kõrguses ning vooderdise ja välisseina vaheline ruum ei ole täielikult suletud ning kõikidel muudel juhtudel, kui veoseruum sisaldab tühikuid, et sellised ruumid oleks võimalikult väiksed ja tolliläbivaatuseks kergesti ligipääsetavad. · Katuseaknad on lubatud tingimusel, et need on tehtud piisavalt tugevatest materjalidest ja et neid ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata. Sellest olenemata on lubatud kasutada klaasi, kuid juhul, kui kasutatakse muud kui purunemiskindlat klaasi, tuleb katuseaknale paigaldada tugev metallvõrestik, mida ei saa väljastpoolt eemaldada; võresilma läbimõõt ei tohi ületada 10 mm. 10
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KLAAS- JA KLAASITOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Klaasitootmise ajalugu eestis.........................................................................................4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond....................................................5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel..........................................................................6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel...................................................
Ehitustööd kestsid üle 3 aasta, selle põhjuseks oli ebaharilik ehitusmaterjal raudbetoon, mis oli kõige odavam. Raha kokku hoidmiseks projekteeris Wright hoone neli külge kõik ühesugused moodustus kuup. Sellega loobus Wright traditsioonilisest kirikuehitise mudelist. Ta paigutas kõrvalruumid kiriku taga asuvasse teise hoonesse. Nende kahe ploki vahel paikneb lame sissekäik, nii et kokkuvõttes moodustub H-kujuline põhiplaan. Kirikusaalis olid ka katuseaknad, mis mõjusid aukartust äratavalt. Kandvad kontruktsioonid on vaid neli nelinurkset piilarit, mille vahele kinnituvad lamekatuse katuseaknad. Siseruumi iseloomustavad lineaarsed geomeetrilised ornamendid. Wright moodustas pikkadest lamedatest ribadest ja taladest asümmeetriliselt paigutatud ruute ja ristkülikuid, mis näivad ennetavat ühe kõige olulilisema modrenistliku kunstivoolu hollandi rühmituse De Stijl6 ja maalikunstnik Piet Mondriani stiili. Pilt toodud Lisas 2. 3.7
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Uste ja väravate asukoht, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbele vastavalt Aknad, läbipaistvad või valgust läbilaskvad pinnad seintes, vaheseintes, ustes ja väravates peavad olema kaitstud purunemise eest tuleb need märgistada või tõsta sellise pinna silmatorkavust. Avatavate akende ning katuseakende avamine ja sulgemine peab olema turvaline. Avatuna ei tohi aknad olla ohtlikud. Päikesepoolsed aknad peavad olema valgust reguleeriva kattega. Aknad ja katuseaknad tuleb projekteerida nii, et nende puhastamine ei oleks ohtlik. Uksed ja väravad peavad olema nõuetekohaselt konstrueeritud ja vajaduse korral varustatud turvaseadmetega. Põhilistel liikumisteedel ja mõlemas suunas avatavatel ning pöördustel ja- väravatel peab olema läbipaistev ava. Mootormehhanismiga avatavad uksed ja väravad peavad olema varustatud ohutusseadeldisega, et vältida inimeste vigastamist. Vajaduse korral tuleb nad varustada selgelt eristatava ja lihtsalt
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vet...
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, us...
kuulsat muinasjutuvestjat Charles Perrault'd6 "Uinuva kaunitari" kirjutamisel, jt. NB! Suurenda pilte! a) Azay-le-Rideau' loss b) Ussé loss Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksnes nende abil võib prantsuse renessanss-stiilis losse kergesti eristada täiesti lameda katusega itaalia palazzodest. (Prantsusmaa kliima erineb Firenze kliimast; siin tuleb maju kütta, seega peab katus ka kõrged korstnad ära mahutama või peitma.) NB! Suurenda pilte! Chenonceau' loss Cheri jõe sillal
vahel tuulutusvahet, puuduvad tuulduvad sõlmed ja tuuletõke peab olema korrektselt teibitud. Pööningulaed ja pööning (soojustused plaat- ja puistevillaga)- Puistevilla korral puistevilla paksus ja kommunikatsioonide asetsemine villas vajalik eraldi soojustus. Käiguteed pööningul on vajalikud, samuti puistevilla servade kaitsmine kaldu tuuletõkestusega (tuuletõke üle pööningu pole vajalik). Katuseaknad alumine ja ülemine soojustussõlm ning palede soojustamine sageli probleemiks. Samuti tuulutuse möödavool aknast.Tootja sõlmedel pole tuuletõket- korrektsed sõlmelahendused väga olulised. Parapetiga lamekatused (profiilplekil ja kandval r/b paneelil). Vajalik lähtuda katuse materjalist (SBS katus vajab kindlasti tuulutust, PVC katus võib olla projekteerija loal tuuldumatu). Küsimuseks kihtide
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn ,,bioloogiline pimedus"). Loomulik valgustus võib olla: · Ülavalgustus- katuseaknad · Külgvalgustus aknad · Kombineeritud valgustus: nii üla-kui külgvalgustus. Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgustusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgustusele (kunstkiud). Tööruumides kus ei ole loomulikku valgustust või
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
