indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, täielik süsteem teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus diskreetne juhuslik suurus, dispersioon, integraal, mediaan, ülemine rada 19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus
RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3. Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade
Tugeva neg lineaarse seose korral: regressioonikordaja iseloomustab sõltuva muutuja välenemist sõltumatu mutuja ühe ühikulise muutumise korral Tugeva samasuunalise(positiivse) lineaarse seose y=a+bx korral: regressioonikordaja peab olema eranditult positiivne Valimi sobiva suuruse arvutamisel: kasutatakse üldkogumi suurust kordumisteta väljavõtu puhul Indeksite arvutamisel: hinnaindeks leitakse mikroandmete puhul kokkuleppeliselt Paasche indeksina Standardhälbe arvutamise juures: kasutatakse ruutkeskmist Varieeriumise hindamisel: ei ükski eelpool nimetatud valikutest Keskmine esindusviga on oma sisult: väljavõtukeskmiste standardhälve on ruutjuur valimite keskmiste dispersioonist I tüüpi viga saab tekkida: ainult siis, kui lükkame tagasi õige nulllhüpoteesi Piiresindusviga on oma sisult: keskmine esindusviga teatud usaldatavuse juures
Nt: hind (Ip)x kogus (Iq) = Maksumus (Ipq) kogus hind = tarbitud kauba maksumus; kogus omahind = toodangu maksumus; aeg kiirus = tee pikkus; külvipind saagikus = saak; töötundide arv tootlus = toodete arv. · Ühismõõtsustamine ehk ühismõõtseks saamine. · Varasema perioodi kaubakogus Laspeyres hinnaindeks: ILP= p1q0/p0q0 Juhul kui võrrelda hilisema perioodi kaubakogumi maksumusi hilisemates ja varasemates hindades, saab Paasche hinnaindeksi: IPP= p1q1/ p0q1 · Juhul kui ühismõõtsustajateks on varasema perioodi hinnad, saab Laspeyresi koguseindeksi: ILq=p0q1/p0q0, kus q1 tänane kogus, q0 baas, eilne kogus. Juhul kui ühismõõtsustajateks on hilisema perioodi hinnad, saab Paasche koguseindeksi: IPq=p1q1/p1q0 VALIMID · Kui vaatlusega ei ole võimalik vaadelda kõiki uuritava kogumi liikmeid, vaid on
(jooksevhindades arvutatud) ja reaalse (püsivhindades arvutatud) KP-de suhet SKP (või ka RKP) deflaator on üldine hinnaindeks, mis mõõdab sisemajanduse kogutoodangu komponentide keskmise hinna muutumist baasaasta suhtes SKP deflaator ei erinegi väga THI-st (kui graafikutelt neid võrrelda), kuid selle arvutamine on keerukas ja mahukas ning seetõttu kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel siiski THI-d Laspeyre indeksid fikseeritud ostukorvi alusel arvutatavad hinnaindeksid (THI) Paasche indeksid muutuva ostukorvi alusel arvutatavad hinnaindeksid (SKP deflaator) 4. Töörusemäär kui tööturgu iseloomustav põhinäitaja SKP ja RT kasv -> riigi maj. tegevuse pos. näitajad Töötus potentsiaalselt võimalik, aga tegelikkuses mitteesinev majandustegevus Töötuse määra kasv maj. tingimuste halvenemine Töötus ehk tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised
Vali üks vastus. a. Durbin-Watsoni testi b. Fisheri testi c. t-testi Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Tugev negatiivne korrelatiivne seos tähendab, et Vali üks vastus. a. eksisteerib ka põhjuslik seos b. põhjuslikku seost ei ole kindlasti c. põhjuslik seos võib olla, kuid ei pruugi olla Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Baasperioodi kaalusid kasutatakse Vali üks vastus. a. Paasche indeksi arvutamisel b. Laspeyres indeksi arvutamisel c. Fisheri indeksi arvutamisel Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 4 Hinded: 1 Aritmeetiline keskmine on Vali üks vastus. a. 1. järku algmoment b. 1. järku keskmoment c. 2. järku keskmoment Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Erinevates mõõtühikutes mõõdetud osakogumite avaldamine ühtsetes mõõtühikutes on Vali üks vastus. a. ühismõõdustamine b. tegurite summeerimine
a. Durbin-Watsoni testi b. Fisheri testi c. t-testi Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Tugev negatiivne korrelatiivne seos tähendab, et Vali üks vastus. a. eksisteerib ka põhjuslik seos b. põhjuslikku seost ei ole kindlasti c. põhjuslik seos võib olla, kuid ei pruugi olla Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Baasperioodi kaalusid kasutatakse Vali üks vastus. a. Paasche indeksi arvutamisel b. Laspeyres indeksi arvutamisel c. Fisheri indeksi arvutamisel Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 4 Hinded: 1 Aritmeetiline keskmine on Vali üks vastus. a. 1. järku algmoment b. 1. järku keskmoment c. 2. järku keskmoment Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Erinevates mõõtühikutes mõõdetud osakogumite avaldamine ühtsetes mõõtühikutes on Vali üks vastus. a
indeksanalüüs, mille arvutustulemused on esitatud. tv on tööviljakus erinevates osakondades, w on töötajate osakaal erinevates osakondades. Millised väited on õiged? Keskmine tööviljakus tõusis 2,8%, tööviljakuse muutusest põhjustatud keskmise tööviljakuse langus oli 2,6%.Vali üks või enam: 19. Milline indeks millise reegli järgi arvutatakse? a. Fisheri indeks on ülejäänud kahe indeksi geomeetriline keskmine b. Paasche indeks kasutatakse aruandeperioodi kaalusid c. Laspeyres indeks kasutatakse baasperioodi kaalusid Tõenäosus - Test 5 1. Sea vastavusse 1. Sündmus C, mille korral toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad koos C on sündmuste A ja B summa 2. Sündmus C, mille korral toimub nii sündmus A kui ka sündmus B C on sündmuste A ja B korrutis 3
ka tootlikkuse muutused. Seetõttu tuleb indeksis ka vastavalt tootluse muutusele kaalusid muuta. nt mõjutab tööjõu tootlikkuse muutus tööjõu vajadust tellisseina ehitamisel ning vastavalt ka maksumust Tööjõutootlikkus muutus 25% (kaheksalt kuuele). 59. Mida tähendab Laspeyresi indeks Kui indeksis kasutatakse baasiaasta osakaalusid, siis tuntakse seda Laspeyres indeksina 60. Mida tähendab Paasche indeks kui indeksis kasutatakse aga jooksva aasta või mõne muu vaadeldava ajahetke osakaalusid, on see Paasche indeks. 61. Mida kujutab endast tüüpehitus objekt maksumuse hindamise seisukohast Tüüpehituse puhul on tegemist ehitusega, kus aja ja raha kokkuhoiu eesmärgil kasutatakse standardseid detaile ja konstruktsioone. Eelisteks on ehituskestuse lühenemine ja see, et detailide valmistamine tehases on lihtsam kui ehitusplatsil. Piiravateks teguriteks
III samba tooted on: 1. Vabatahtlik pensionifond. 2. Garanteeritud tulususega pensionikindlustus. 3. Investeerimisriskiga pensionikindlustus 110.Mis on EPI indeksid ja nende areng viimase 5 aasta jooksul Eestis? EPI indeksid hindavad II samba fondide poolt loodavat tulusust. Eesti Pensioniindeks EPI kajastab kogumispensioni fondide osakute puhasväärtuse muutust, võrreldes fondide varade summaarset puhasväärtust eelmise arvutuspäeva vastavate andmetega. Indeksi arvutusel kasutatakse Paasche indeksi valemit. EKV alustas indeksi arvutust 1 juuli 2002. Baasväärtuseks oli 100. Arvutatakse kolme alamindeksit: 1. EPI-00 konservatiivse strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad 100% varadest võlakirjadesse või hoiustesse. 2. EPI-25 tasakaalustatud strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 75% varadest võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% aktsiatesse. 3
aastal börsikrahhidega) 15. Kui SKP deflaator 2009. aastal oli 125 (1,25) ja nominaalne SKP oli 15 miljardit, siis 2009 aasta reaalne SKP on: 12 mljrd (15/1,25) 16. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: korporatsioonide akstsiade ostmine (LOETAKSE: ettevõtete kuulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele; kodamajapidamiste kulutused uuselamuehitustele; muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi 18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse
muutuse mõju; b) reaalset SKP´d arvestatakse selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta) hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse Paasche hinnaindeksina, ehk deflaatori leidmiseks kasutatakse jooksva perioodi kaubakogust. 3) tööstustoodangu tootjahinnaindeks mis iseloomustab Eestis valmistatud toodete hindade muutust. Indeks hõlmab nii siseturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita. Kaaludena kasutatakse baasaasta (momendil 1995.aasta) tööstustoodangu müügikogused.
annaabi.ee 
