Ehitaja peab tagama, et peale ehitustööd on piirkond samas seisus kui enne ehitust. Seega on omanikul õigus nõuda, et ehita peab kogu tekitatud ehitusprahi ära vedama koos seadmete ja ehitistega mida oli vaja ehituse käigus. Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet 18. Töövõtuleping, selle olemus ning olulisemad eripärad ehituses ( Jüri Sutt lk30) Leping sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärgiks on fikseerida töö maht, täitmise tähtaeg, hind ning kohustuste ja vastutuse jaotus osapoolte vahel. Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse - Tellija ja ehitusettevõtja vahel - Tellija ja konsultandi vahel - Tellija ja juhtimistöövõtja vahel - Tellija ja ehitusjärelevalve vahel - Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel 19
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Tegelased: Indrek Karin Indreku naine Köögertal pankrotis ärimees Paralepp advokaat Vesiroos Karini isa Tiki Indreku noorem tütar Miia vanem tütar Tiina teenija (2. osas haigete jalgadega laps) proua Meeli Karini sõbranna härra Sutt ajakirjanik proua Itam/Kitty Karini sõbranna proua Horst Karini sõbranna kunstnik Mägar maalis Kitty lapsest pildi peale ta surma isand Pilu kirjanik Ida Langebrunn Karim hambaarst; Karini kunagine kooliõde, käib halva tujuga tema juures Aleks Karim Ida mees Melesk õpilane Mauruse koolist, sai Indrekult öömaja Kalvi Indreku töökaaslane Rönee laulja, armub Karinisse
SÕNA OMASTA OSASTAV SAMAMOODI KÄÄNDUVAD V SÕNAD Pesa Pesa Pesa Onu, tädi, mõru, vilud, nüri, südi Tore Toreda Toredat Kole. nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet
Mehaaniline liikumine Merili Sutt Mj213 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Autod sõidavad, tuul puhub, jões voolab vesi, lind lendab, inimene kõnnib. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid Trajektoor Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori järgi liigitatakse liikumist: Sirgjooneline Kõverjooneline Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s Teepikkuse mõõtühikud: 1 m; 1cm; 1km ... Mõõdetakse piki trajektoori A B B A Ajavahemik ehk aeg Ajavahemik näitab liikumise kestust Ajavahemikku tähistatakse tähega t Ajavahemikku ühik on 1 s; 1min; 1h Kiirus Keha kiiruseks nimetatakse füüsik...
MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adavere Põhikooli pedagoog 1 ERET NIINEMETS Kase tänav 2-9 48001 ADAVERE Telefon 56729405 Pr
2. Google fotod. (23.02.2015). [http://www.seasky.org/solar- system/assets/animations/system_menu_saturn.jpg] 3. Ivask, J. Suur nelik. Horisont 2/2007. (23.02.2015).[ http://www.horisont.ee/node/48] 4. Kosmoloogia. Interaktiivne astronoomiaõpik. (23.02.2015). [http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html] 5. Puss, A. Välisplaneedid õhtutaevas ja katsed neid vallutada. (23.02.2015). Sirp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-05-08-08-49-48/] 6. Sutt, J.K. Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest. Novaator.(23.02.2015). [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/saturni_rongad_jaine_malestus_kunagistest_kuudest /#samal_teemal] 7. Suurkask, T. NASA kavatseb läkitada allveelaeva Saturni kuu peale. Forte. (23.02.2015). [http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa-kavatseb-lakitada-allveelaeva-saturni-kuu-peale? id=70777583] LISAD Lisa 1. Päikesesüsteem
Valga Põhikool KEEDUSOOL referaat Lenna Uibopuu 8. klass Juhendaja: Merike Madal Valga 2012 SISUKORD Pildid................................................................................................................. Luuletus............................................................................................................. Huvitav teaduslik jutt.............................................................................................. Anekdoodid, vanasõnad........................................................................................ Kasutatud allikad............................................................................................... http://www.soolaladu.ee/public/products/extra_big.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sodiu...
elu toob ja kui midagi peaks juhtuma ning peaks tekkima vajadus kandideerida kuskile, siis tal pole peale gümnaasiumi hariduse oma Cvsse midagi kirjutada. Kuid tänu sellele on tal tohutu elukogemus, mida koolis õppides ei saa. Õppimist häirivad ka hobid ning spordiga tegelemine. Eelkõige tippspordiga tegelemine ja koolis õppimine ei käi käsikäes. Tartu Rocki korvpallimeeskonnas pole ühtegi meest, kes omaks kõrgharidust, ainult mu parim ja Rocki noormängija Saimon Sutt õpib avatud ülikoolis kehakultuuri, kuid on tunnistanud, et ilmselt jätab ka tema õpingud pooleli, kuna tahab välismaale mängima saada ning kui iga päev on kaks trenni siis kool ei mahu tihti tema päevaplaani. Aga vastandiks võin tuua oma venna, kes on Bigbank Tartu võrkpallimeeskonna noormängija ja käib alles 11ndas klassis ja on juba praegu sellise suhtumisega, et ilmselt järgmine aasta ei jätka nendega, kuna tahab gümnaasiumi edukalt lõpetada ning
Charles Baudelaire ja sümbolism Carolin Laubre Tallinna Reaalkool Tallinn 2009 Realism ja romantism Romantism Realism · 1789-1830 · 1830-1870 · Eelkäija sentimentalism · Kokku põimumine · Eeldus: Suur Prantsuse romantismiga Revolutsioon · Eeldus: vastuolu kodanluse · Rahulolematus kaasajaga; ja töölisklassi vahel minevik/tulevik · Materialism, positivism · Vastandumine; sisetunne · Kunsti eesmärk eneseväljendus · Välditi idealiseerimist · Ainestik argielust Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kri...
november, 2017]. [4] Tallinna Tehnikakõrgkooli moodle, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/40530/mod_resource/content/0/Katusetoeoed2/Rullmaterjal i_paigaldusjuhis.pdf [Kasutatud 27.november, 2017]. [5] Columbia-Kivi AS; "Kasutusjuhendid" [Võrgumaterjal]. Available: http://www.columbia- kivi.ee/kasulikku/kasutus-juhendid/armeeritud-muuritise-ladumise-betoneerimise-juhend [Kasutatud 27.november, 2017]. [6] J. Sutt, Ehituskorraldus, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1997, p. 14-15. [7] "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses", [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/13181373 [Kasutatud 27.november, 2017]. [8] O. Müürsepp, J. Sutt, Ehitusplatsi korralduse kavandamine, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2004, p. 65. [9] A. Veski, Ehituse organiseerimine, Tallinn: Eesti NSV kõrgema ja kesk-erihariduse ministeerium, 1976. [10] O. Müürsepp, J
html 11. Ramsland, K. (2005). Psychopathy and the Brain. Külastatud 23. jaanuaril 2012.a. adressil http://www.trutv.com/library/crime/criminal_mind/psychology/robert_hare/6.html 12. Ramsland, K. (2005). Dr. Robert Hare: Expert on the Psychopath. Profile. Külastatud 26. jaanuaril, 2012.a. aadressil http://www.trutv.com/library/crime/criminal_mind/psychology/robert_hare/index.h tml 13. Saarma, J. (1980). Kliiniline psühhiaatria. Tallinn ,,Valgus" 14. Sutt, J.K. (2011). Psühhopaadi aju on eripärane. Külastatud 22. jaanuaril, 2012.a. aadressil http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/psuhhopaadi_aju_on_eriparane/ 15. Slik, J. (2000). Psühhiaatria. Medicina. 16. Traat, U. (2000) Kriminaalne psühhopaatia 26. jaanuaaril, 2012.a. aadressil http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=uno%20traat%20kriminaalne%20ps %C3%BChhopaatia&source=web&cd=1&ved=0CCYQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.e-ope.ee%2F_download%2Feuni_repository%2Ffile%2F965%2F %25C3%2595ppematerjalid
ning see avaldab lisaks töökeskkonnale ja suhtlemisele mõju ka haridusele. Infoallikaid on palju ja teosed on kergesti kättesaadavad ning inimesed oskavad neid võimalusi hästi ära kasutada. Autoriõiguse seadusega on autoril õigus ise otsustada oma teose oleviku ja tuleviku üle, avaldamise üle internetis või siis selle kategooriline keelamine, välja arvatud vaba kasutamise juhtumid. Viited 1. http://www.autor.ee/est/vasak/Teosevabakasuta/kautamineoppeto 2. Sutt, E. Õpiobjektide repositooriumid levik, omadused ja vajadus nende järele, 2009 - http://www.e-ope.ee/images/50000902/eneli_mag.pdf 3. Väljataga, T. Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid. Kaugkoolituse tehnloogia, 2007 - http://www.slideshare.net/terje1/piobjektid-metaandmed-repositooriumid 4. Lorents, M. Repositeeriumi juhend, 2009 - http://www.eope.ee/images/50001073/Repositooriumi_juhend_uus.pdf 5. Autoriõiguse seadus, http://www.riigiteataja
Sissejuhatus Raadio leiutamise tähtsust inimajaloos on keeruline üle hinnata. Raadio on alusepanija mobiilsidele, televisioonile ja internetile - ilma nendeta on praktiliselt võimatu tänapäeva maailma ette kujutada. Ehkki raadiolained ümbritsevad inimesi kogu aeg ning on lahutamatu osa meie igapäevaelust, on raadio ajalugu tavainimesele üsna tundmatu. Veelgi mõistamatumaks jäävad raadiolained ja nende toimimismehhanismid. Käesolev referaat annab ülevaate raadio leiutamisest ning viib kurssi raadio arenguloo ja algusaastatega Eestis. Samuti tutvustab raadiolaine olemust, toimimismehhanismi ja selle erinevaid liike, kasutusalasid ning mõningaid raadiolainetega seotud probleeme. Raadio ajalugu Raadio juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika. 1860. aastatel arutles soti füüsik James Clerk Maxwell raadiolainete olemasolu üle. 1886. aastaks oldi jõutud juba elektrivoolu kosmose suunas saatmiseni raadiolainete kujul. Selle avaliku katse läb...
tingimuste ja riskidega. Uuringut juhtiv Nathaniel Szewzyk Nottinghami ülikoolist ütles nii: ,,Me suutsime näidata, et ussid on võimelised kosmoses kasvama ja paljunema piisavalt pika aja jooksul, et teisele planeedile jõuda ning nende tervislikku seisundit on võimalik lennu ajal jälgida." Ta lisas veel, et varbussi on mõistlik valida pikaajaliseks kosmosemissiooniks bioloogiliste mõjude avastamiseks ja uurimiseks katseorganismina. (Jaak-Kristjan Sutt, 2011) 2.2.1. Ussid kosmosejaamas Varbussi head omadused on muutnud selle üheks enim kasutust leidvaks molekulaar- ja arengubioloogia mudelorganismiks. Varbussil on umbes 20000 valku kodeerivat geeni, inimestel on neid 23000. Suures osas on inimese ja varbussi genoomid samad- hulk geene täidavad mõlema puhul peaaegu samu ülesandeid. Szewczyki teadlasterühma eesmärk oli kindlaks määrata, kas varbuss on orbiidil sama sobilik kui ta on maa peal. Selle saavutamiseks
maapinnast. Ekskavaator Cat 320D kaevab pinnast, tõstes selle kalluri Scania CB8x4EHZ kasti, mis viib selle ladustamis kohta või antud projekti järgi utiliseerimisele. Lisa 2. 3.2.4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla Killustiku padja paksus projekti järgi on 300 mm ning ulatub taldmiku plokist 300mm. kahele poole eemale. Killustik tuuakse minilaadur Cat 236 II'ga, killustiku padi ehitatakse tihendatud 1 Müürsepp, O., Sutt, J. Ehitusplatsi korralduse kavandamine. Tallinn 2004. Lk 20. pinnasele, vajalikule kõrgusele, mis samuti tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465. Lisa 4. 3.2.5. Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus Vundamendi taldmikuplokid paigaldatakse teleskooptõstuk Cat TH 417'ga täpselt oma asukohta, ning seotakse omavahel armatuuri ja betooniga. Töödel osalevad teleskooptõstuki juht ja 2 paigaldajat. Lisa 3. 3.2.6. Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele
Tartu kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond Merili Sutt Emadepäev Iseseisev töö TARTU 2014 Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega,
vahetus) 1000 kr · Nordea. Laenusumma suurendamine üks protsent lisasummast, min 1000 kr. Maksepuhkuse vormistamine 1000 kr, laenulepingu teiste tingimuste muutmine 1000 kr Allikas: pankade hinnakirjad Eesti Pank: eelarvekärped on vajalikud majanduse usaldusväärsuse säilitamiseks 03.02.2009 Postimees Täna toimunud kohtumisel opositsioonifraktsioonide ja sotsiaalpartneritega rääkis Eesti Panga asepresident Andres Sutt, et maailmamajanduse väljavaade on pärast finantkriisi oluliselt halvenenud ning see nõuab Eesti arengu toetamiseks põhimõttelisi otsuseid. Sutt rõhutas, et praegust majanduskeskkonda ja väljavaateid arvestades on esmatähtis viia riigi 2009. aasta eelarve kulud kooskõlla muutunud olukorraga, sest 89 miljardi krooni suuruse kulukärpeta ammenduvad riigi reservid kiiresti. «Riigieelarve parandamisel ei ole seejuures kasu ajutistest meetmetest
Kuigi meie pangad on peamiselt välisomandis, töötavad nad siiski meie heaks ja teevad oma tööd hästi. 2001 aasta lõpus otsustas Reitinguagentuur Fitch tõsta Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu ehk riigireitingu tasemele A, lühiajaliste väliskohustuste reitingu tasemele F1 ja Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemele A+. Varasem Eesti riigireiting oli tasemel BBB+, mis tähendab esmakordset jõudmist nn. Areitingugruppi, märkis Sutt. Lühiajaliste väliskohustuste reiting tõusis tasemelt F2 ja Eesti krooni pikaajaline reiting tasemelt A. "Riigireitingu tõstmine suurendab Eesti usaldusväärsust meie äripartnerite silmis ning kinnitab Eesti integreeritust Euroopa majandusruumiga. Väärib rõhutamist, et reitingu tõstmine toimus ajal, kus maailmamajanduse kasvuväljavaated on endiselt küsimärgi all ning arenevate ja üleminekumajanduste
4 Lõunaeesti murded 4.1 Tartu murre Tartu murdel rajanes omaaegne lõunaeesti kirjakeel, mis kirikukirjanduses oli kasutusel kuni XX sajandi algusaastateni. Murde üks iseloomulikumaid jooni on na-lõpuline kaudne kõneviis, nt sügisetsel üül olna ütsä poiga ja päivä ei võena enne kittä ku ta loojan om `sügisesel ööl olevat üheksa poega ja päeva (~ päikest) ei võivat enne kiita, kui ta loojas on'. Tartumurdelisele kõnekäänule läits sutt pakku, leis karu kate käpäga iist `põgenes hundi eest, leidis karu kahe käpaga eest' vastab Põhja-Eestis sattus vihma käest räästa alla. 4.2 Võru murre Väga omanäoline on vanal Võru- ja Setumaal kõneldav murdekeel, kus on säilinud rohkesti omapäraseid vanu jooni ning toimunud isesuguseid edasiarenguid. Sõnaalguline h on siin selgesti hääldatav, kuid paiguti (nt Harglas) on see võinud koduneda ka mõnedes
Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Mis on sõltuvus ? Inglisekeelne sõna addiction tuleb ladinakeelsest väljendist ad dicere, mis tähendab "end loovutama, anduma või pühenduma". Sõltuvus leiab aset , kui inimene alistub ainele või tegevusele, mis vähehaaval võtab tema elu üle võimust ja lõpuks hävitab inimese, kui ei leita lahendust. Seetähendab, et sõltuvus on mingi aine või tegevuse orjuses olemine.See on vajadus midagi teha, mis erineb soovist ...
Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Siret Kotka Martin Repinski Signe Riisalo Kai Rimmel Keit Pentus-Rosimannus Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Marko Šorin Kristina Šmigun-Vähi Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev 185749 on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. nimi on eraldatud tühikuga. uhu moodustada valemi(te) abil nimest: perenimi, koma, tühik, eesnimi, punkt. N: Alende emi(te) abil nende inimeste initsiaalid (nimetähed: eesnime esitäht + perekonnanime es
Rahu Rahuleid -leiu Rahulik -u Raju Rand Ranna Raud Raua Rebu � �oranz�, vrd. rebane, Rebala jne. Roots Rootsi � �rootslane� Rukis Rukki Rusk -e Rute � LE �roos�rg� Ruuge R��m -u R��mus R��msa R�hn -i R�itsak -a R�ni R��k R��gu Saar -e Saarmas Saarma Sale -da Salm -e Salme Samm -u Sammal Sambla Selge Sepp Sepa Siig Siia Sine � ka �lina� Sirge Sirp Sirbi Sisask -i Suits -u Sulev -i Sulg Sule Sulin -a Susi Soe Sutt Sutemeel -e Sutepelg -pelju Suur -e Suvi Suve S�kal S�kla S�lg S�le S�mer -a S�sar -a S�star S�stra S�ts -e S��m -u S��r -i S�de -me S�inas S�ina S�lg S�lu S�ra S�uk S�ugu S��sk S��se � ka �kotkas� Sygys -e Tabaja Taim -e Tali Talv -e Tamm -e Tarn -a Tart Tardu Tarvas Tarva Tarvet -u < �tarvas� Tasu Tasuja Tasulemb -e Teder Tedre Tee Tera Terane Terase Teras -e Terav -a Tihane Tihase
insener Erich Otting. · 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis. Tol hetkel veel ehitusprahiga kaetud hoovi kavatseti rajada muruplats, kus oleks rohkesti lilli ja kruusatatud kõnniteed. Uue raekoja tornist avanes ilus vaade linnale ja ümbruskonnale. Paistsid koguni Holstre valla ehitused. Esimene paar, kelle abielu raekojas sõlmiti, olid preili Sommer ja härra Eugen Sutt. · Uuele raekojale nõuti aga ka uut kella. Kaaluti mitmeid võimalusi. Põltsamaa kellasepp pakkus 2000 krooni eest Viljandi linnale Põltsamaa lossi vana kella. Uude kellatorni paigutati aga hoopis Saksamaa firmalt AEG ostetud elektrikell, mis tegi oma esimesed löögid 1932. aasta jaaniööl. http://www.visitestonia.com/en/search?q=viljandi&search_set=all
47. Koeral karusem õnn kut ta ise 48. Küünär karust, peotäüs pal'last, nõnda pead vihta köütme 49. Iga maasikas põle karu perses 50. Nälg sunnib karu käppa imema 51. Oma karu, oma kaer 52. Reede ristmine veab redelile, karuse kastmine kaelaköide 53. Siil ajab karu pesast välja 54. "Silk-leib mehe toit, pihl-pohl minu toit," nii olevat öelnud karu 55. Mine sutt pakku, karu kate pojaga iin 56. Tänamata karu lükatakse auku tagasi 57. Ära usu hundi juttu, hundil on need hullud jutud, karul kõned kavalad 58. Vaga lammas, karu tembud 59. Kui vana karu läheb pesast välja, siis pojad jäävadki sinna käppa imema 60. Vana karu ei õpi tantsima 61. Vana karu -- kaval aru
M. Koppel ,,Teeehituskorraldus" Tallinn 1994 J. Sutt ,,Ehituskorraldus" Tallinn 2001 A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujun...
23-37. 15. W. Zhao, R.B. Leeftink, V.S. Rotter. Evaluation of the economic feasibility for the recycling of construction and demolition waste in China--The case of Chongqing. Resources, Conservation and Recycling 54, 2010, pp. 377-389. 16. CMRA. Concrete recycling. Kättesaadav: http://www.concreterecycling.org /how.html (30.10.2012) 17. ZenRobotics. Kättesaadav: http://www.zenrobotics.com/et/toode/ (01.11.2012) 18. Jaak-Kristian Sutt. Novaator Tartu ülikooli teadusuudised. Kättesaadav: http://novaator.ee/ET/tehnika/robot_asendab_inimesi_jaatmete_sorteerimisel/ (30.10.2012) 19. Amity contactors. Kättesaadav: http://www.amityonline.net/amity/demolition _methods.html (30.10.2012) 20. Elitex. Kättesaadav: http://www.elitex.fi/konstruktsioonide-demonteerimine (12.11.2012) 21. Concrete Network. Kättesaadav: http://www.concretenetwork.com/concrete
parkida ei rajata. Ehitusplatsile paaseb autoga vaid projektijuht. Platsil auto hoidmine üüle poole päeva on rangelt keelatud! 47 Kasutatud kirjandus 1. Ekenora ehituse ajanormid 2. Skanska EMV AS ehituse ajanormid 3. ,,Normeerimine ja eelarvestamine" , loengukonspekt, Lauri Peetrimägi 4. Jüri Sutt ,,Ehituskorraldus" , Tallinn,1997 5. Olev Müürsepp, Jüri Sutt ,, Ehitusplatsi korralduse kavandamine", Tallinn, 2004 6. Tehnoloogia II õppematerjalid, Anneli Alt 7. Ehituse organiseerimise õppematerjalid, Aivars Alt 8. Ehituskorraldus ja juhtimine. Loengumaterjalid, Roode Liias 9. OÜ Astlanda Ehitus ,,Kvaliteediraamat" 10. Projektijuhtimise õppematerjalid, Enn Tammaru 11. http://www.betoonelement.ee/public/files/holocore_screen.pdf 12. http://www.tartumaja.ee/files/TAM_lk.pdf 13. http://www.betoonelement.ee/index.php?page=8&action=group_desc&id=32 14
Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4 EETILINE INIMENE?! ALBERT SCHWEITSER: " KULTUURI EESMÄRK INIMESE EETILINE TÄIUSTAMINE" JOHAN VILHELM SNELLMAN 1840 INIMENE ON ENESETUNNETUSVÕIMELINE AUTONOOMNE OLEND, KELLELE KUULUB MÕTLEMISE JA TEGUTSEMISE VABADUSE JA VASTUTUSE HÜVE TÕE JA ILU VÄÄRTUSTE TÄIUSTUMISEL
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Jana Kivimägi III 409 521 7867 Janek Laanearu III 215 620 2559 Janet Roosimägi IIIA 416 620 2506 Jekaterina Ossipova III 319 Jelena Lebedeva III 409 620 2508 Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463 Jüri Sutt IIIB 305 620 2459 Karin Pachel IIIA 223 620 2511 Karl Õiger IIIA 234 620 2396 Kaspar Lasn III 314 Kati Kõrbe Kaare IIIB 306 Kati Roosalu tööleping peatatud Katrin Kuslap III 413 620 2508 Katrin Soone IIIB 309 620 2454 Krista Gilts III 421 620 3103 Krister Raudsepp III 418A 620 2506
Jana Kivimägi III 409 521 7867 Janek Laanearu III 215 620 2559 Janet Roosimägi IIIA 416 620 2506 Jekaterina Ossipova III 319 Jelena Lebedeva III 409 620 2508 Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463 Jüri Sutt IIIB 305 620 2459 Karin Pachel IIIA 223 620 2511 Karl Õiger IIIA 234 620 2396 Kaspar Lasn III 314 Kati Kõrbe Kaare IIIB 306 Kati Roosalu tööleping peatatud Katrin Kuslap III 413 620 2508 Katrin Soone IIIB 309 620 2454 Krista Gilts III 421 620 3103 Krister Raudsepp III 418A 620 2506
· Küüne, küünt, küünesse e küünde, küünte, küüsi, küüntesse e küüsisse. · Ains nom pikale vokaalile järgnev s asendub gen ne-ga · Kaas, laas, lääs, õõs. PÕHITÜÜP KÄSI · Käe, kätt, käesse e kätte, käte, käsi, kätesse e käsisse · Ains nom si-ga lõppevad laadivaheldusliku s-iga sõnad (esi, kesi, lüsi, mesi, susi, süsi, tõsi, vesi) VORMISTIKUST: · Ains part lõpp t liitub tugevaastmelisele t-ga lõppevale kons.tüvele (ett, kett, sutt, tõtt, vett) · Ains illat nõrgaastmelise sse-lõpuga ja geminatsiooniline (meesse e mette, tõesse e tõtte, veesse e vette, soesse e sutte) · de-mitmus, mis on tugevas astmes, on tunnuse t kokku sulanud tüve t-ga ja pannakse kirja ühe tähega: ete, ketesse, lütes, metest, sutele, sütel, tõtelt, veteni. · Mitm part lõputa, homonüümne ains nomi-ga: lüsi, mesi, susi, süsi, vesi
2 EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN Lõputöö graafilises osas on koostatud antud peatüki kohta joonis ,,Ehitusplatsi üldplaan". 2.1 Üldplaani koostamisest Ehitusplatsi üldplaani koostamisel on kasutatud Eesti Vabariigi 08.12.1999.a. määrust nr. 377 ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses". Ajutiste vee- ja elektrivajaduse arvutusteks ning kraana paigaldamiseks on kasutatud juhised O. Müürsepp ja J. Sutt raamatust ,,Ehitusplatsi korralduse kavandamine" . 2.2 Üldine olukord objektil Kinnistu, mille suurus on 3 528 m² asub Huljas. Põhja pool asub Rakvere tee, ida, lääne ja lõuna pool asub pargiala. Ehituse plats asub tee kõrval, mis võimaldab rasketel veokitel sõita tõrgeteta. Kinnistu on tasase reljeefiga, hoonestamata. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Krundil kasvavad vanad puud, millest enamus on IV ja V väärtusklassist
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES
Töömahtude mõõtmise- ja tööde arvestamise reegleid kasutatakse ehitustööde pakkumiskutse dokumentide töömahtude loetelu koostamiseks, tööde hindamiseks ja arvestamiseks. Töömahtude loetelu detailsus sõltub ehitusprojektis pakutavatest tehnilistest lahendustestja nende mahust. Ühikhinnete tasemel ulatub töökirjete koguhulk ehitustööl paarikümne tuhandeni, mis on enamike juhtimisülesannete jaoks liiga detailne tase (professor J. Sutt "Ehituskorraldus") 20. Mille poolest erinevad tellija ja töövõtja kulud Tellija kuludeks on ehitaja/töövõtja kulude ja kasumi summa. Töövõtja kuludeks on alltöövõtjate kulud, materjalide kulud jms. 21. Kuidas krundi hind võib mõjutada ehituse hinda Krunt on üks osa ehituse kogukuludest, mistõttu moodustab ta osa ehituse hinnast. Niisiis kõrgem krundi hind tähendab kõrgemat ehituse hinda. Samas tuleb arvestada ehitise
Samal päeval oli Lihula, Kasari, Kullamaa ja Risti piirkonnas veel umbes 2000 eestlast, kes olid tegutsenud kapten Julius Made ja kontradmiral Johan Pitka juhtimisel ning lootsid mingit vastupanu osutada (BA MA, RH 24-54/160). Suurem osa nendest evakueerus Muhumaale ja nimetati rügemendiks ,,Saaremaa" (ka võitlusgrupp Made või rügement ,,Made"), mis koosnes kahest pataljonist. Rügemendiülem oli Julius Made, I pataljoni ülem Enn Sirvet ja II pataljoni ülem Eugen Sutt. Esialgsest plaanist tagasi vallutada Virtsu-Lihula piirkond ja seal sillapea moodustada loobuti raskerelvade puudumise tõttu (Eesti Diviisi struktuur 1998, 18). 30. septembril 1944 pandi mehed Kuressaares laevale ,,RO- 1" kui 1500 ,,eesti mahajäänut" (estn. Versprengte) ja saadeti Danzigi (BA MA, RM 45-I/246; BA MA, RM 45-I/247). Väiksem osa oli neist ,,pitkapoistena" Mandri-Eestisse jäänud. Septembri alguseks oli saarte kaitse pandud 9. mere-julgestusdiviisile, mille staap eesotsas
1544 1428 Sinisalu Andres Tallinn 04:22:50 M40 1975 2578 Skeps Sandis Läti 04:51:36 M40 257 1899 Skutelis Aivars Läti 03:15:50 M40 2152 1984 Smitke Aivo Harju 05:06:29 M40 897 550 Soodla Guido Tartu 03:51:05 M40 510 287 Soodla Raul Jõgeva 03:31:16 M40 247 558 Soonets Art Tartu 03:13:18 M40 2264 2564 Sutt Andres Tallinn 05:23:01 M40 799 914 Suurman Herkki Harju 03:46:15 M40 1789 1549 Suurmäe Indrek Tartu 04:36:52 M40 578 2573 Säinast Mart Tallinn 03:34:52 M40 189 266 Sügis Harri Harju 03:10:24 M40 2315 2931 Zaluksnis Aigars Läti 05:35:12 M40 Oksana Perova
Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Martin Repinski Mailis Reps Signe Riisalo Kai Rimmel Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Kristina Šmigun-Vähi Marko Šorin Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev duur, mis töölehe Riigikogu andmete alusel moodustab töölehele Tabel andmetabeli sioon, komisjon, e-postiaadress (kindlasti selles järjestuses) gid peaksid olema ka korrastatud tabelis. s kustutama andmed tulemustabelist (pealkirjad jäävad alles). eli moodustamist teatama (MsgBox), mitu kirjet tabelisse tekkis. eduuri käivitamiseks
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
