TARTU KOLLEDŽ Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Kursusetöö aines „Plaanimine ja teed” Üliõpilane: Sven Liivamägi Juhendaja: Ülo Amor Tartu 2018 PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI II JOONISED Nimetus 1. Detailplaneering 2. Tänava ristlõige 1 3. Tänava ristlõige 2 4. Tänava ristlõige 3 5. Tänava ristlõige 4 2 Sisukord 1. Üldosa ................................................................
Olemasolevate ehitiste kasutamise analüüs ja pindade inveteerimine. Ruumide vajaduse analüüs. Ehituskrundi valik Võimalike ehituskruntide selgitamine ja võrdlus. Andmed võrreldavate kruntide kohta: - geoteetiline alusplaan koos tehnovõrkudega, - ehitusgeoloogilised andmed, - tehnovõrkudega liitumise võimalused. Kehtivad detailplaneeringud. Krundist johtuvad eritingimused (vaivundament, allmaatorustikud jms.) ja piirangud. Krundi lõplik valik. Eskiisprojekt Ehituprojekti koostamisele eelnev arhitektuuriprojekt, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning lahenduse põhimõtted. Määratud tellijatele hoonest ettekujutuse andmiseks. Esitatakse minimaalses mahus. Eskiisprojekti tegemisel võrreldakse võimalikke lahendusvariante. Eskiisprojekti põhjal saab tellija teha tasuvusuuringu. Eskiisprojekti analüüsi põhjal formuleeritakse lähteülesanne, eskiisprojekti võib kasutada projekteerimisloa taotlemiseks. 2
hambumisjõud. Hammasrataste läbimõõdud planetaarülekandes Hammasrataste toorikute sobivus planetaarülekandes Et termotöötlusega saada arvutamisel eeldatud hammasrataste mehaanilisi omadusi, ei tohi toorikud olla lubatust suuremad. Ringjõud Seejärel kontrollitakse painde- ja kontaktpingeid. Hammaste paindekontroll Hammaste kontroll kontaktpingete järgi Planetaarülekande konstrueerimine Arvutustele järgneb konstrueerimine. Nagu tavalisegi reduktori korral, koostatakse algul eskiisprojekt. Planetaarülekande eskiisprojekt Eskiisprojekti korral planetaarülekandes määratakse: detailide põhimõõtmed ja vastastikune asend, võllide esialgsed mõõtmed, detailide vahekaugused, detailide toereaktsioonid, valitakse laagrite tüübid ning mõõtmed. Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria radiaalkuullagritele, satelliidid aga keskmise seeria sfäärilistele kuul- või rulllaagritele. Saadud tulemuste põhjal tehakse esialgne eskiisprojekt koos esialgsete eskiisjoonistega.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Kaarel Grünberg Ämari alevikus asuva maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Õppeaines Plaanimine ja teed Ehitiste restaureerimise eriala III-kursus Üliõpilane: ,, ,, 2012. a .......................Kaarel Grünberg Juhendaja: ,, ,, 2012. a ..................................Ülo Amor Tartu 2012 PROJEKTI KOOSSEIS I LÄHTEÜLESANNE II SELETUSKIRI
Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1. E e l p r o j e k t (eelkava, skits, vise) Antud ülesande katseline lahendus arhitekti poolt, mille alusel peetakse läbirääkimisi ehituse omanikuga. Mõõtsuhe tavaliselt 1 :50 või 1:100; koosneb plaanidest, lõigetest ja vaadetest. Kujutamistehnika vaba. 2. P õ h i p r o j e k t (kava) Antud ülesande lahendus ehituse omaniku poolt
järgi kavas ehitada hotell. Veel ei olnud detailplaneeringu kohaselt lubatud rajada maa-alust parklat ja hoone kõrgus ei tohtinud ületada maapinnast üheksat meetrit, mida Maxima kavatses rikkuda kahe meetriga. Lisaks kõigele nägi detailplaneering ette kõrghaljastuse ja metsaalade säilitamise Merivälja tee äärse massiivina, aga Maxima planeeris kõik maha võtta. Seega inimesed rõhusid sellele et esitatud eskiisprojekt ei vasta kaheksa aastat vanale detailplaneeringule ja seega tuleks teha eskiisprojektis muutusi, mis aga nurjaksid Maxima ehituse plaani. Minu arvates seisid inimesed oma nägemuse järgi oma seisukohtade eest ja nähes vastukõlasid eskiisprojektis ja detailplaneeringus asusid oma seisukohti kaitsma 5 õigustatult. Kuigi on aru saada, et selgelt rikkama piirkonna inimesed protesteerisid just nn. odava Maxima kaubanduskeskuse vastu.
Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). PROJEKTI STAADIUMID: Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks. Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad
· Arvutamisekskasutatakseaja-jakulunorme, misvastavadkasutatavaleehitustehnoloogialejatöökorraldusele. · Hindamiseksvajalikinformatsioonsaadaksenormbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samutikasutatakseisiklikkekogemusi. 2.MAKSUMUSE HINDAMISE ETAPID Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; · Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang.
lähteülesandes otseselt kirjeldatud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks. Projekteerimistööde maht ja etapid Koolihoone projekt peab olema koostatud põhiprojekti mahus, et oleks tagatud "Tallinna linna eesmärk". Projekteerimistöö peab olema teostatud vastavalt käesoleva lähteülesande tingimustele, ehituse ja projekteerimise normidele, standarditele või muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. Koolihoone projekti staadiumid: Eskiisprojekt Eelprojekt Põhiprojekt Eskiisprojekt: Eskiisprojekti eesmärgiks on kavandatava koolihoone ruumikavandi, fassaadi lahenduse ja asendiplaani tutvustamine ja kooskõlastamine Tallinna linnaga. Tööde teostaja peab arvestama Tallinna linna soove ja sellest johtuvalt korduvate kavandite koostamisega juhul kui esitatud kavand ei vasta täiel määral Tallinna linna soovidele. Eskiisprojekti koosseisus tuleb Tallinna linnale esitada:
parameetrid (tööelementide joonmõõtmed, asendid, siirded jms); 3) koostada arvutusalgoritm 4) esitada mudelite tehnoloogiliste parameetrite arvulised väärtused 5) kirjeldada tööseadise kinemaatikat 6) teha mudelarvutused 7) koostada aruanne. Sissejuhatus Valitud seadeldis on ehitatud Maaülikoolis mustikate puhastamiseks. Masin on kontsrueeritud kättesaadavatest juppidest ja sel puudub arvutuslik skeem, samuti eskiisprojekt ja kahjuks ei tööta ka. Allolevatel piltidel on masina ehitusest pilt, eskiis, välja pakutavad lahendused ja seletused. Pilt1.1 Masina ehitus ja skeem. Eelpool on mainitud, et masin on ehitatud kättesaadavatest juppidest, seega on valitud radiaalventilaator, mille rõhk võib ulatuda kuni 15 kPa, olenevalt tema labade asetusest ja mootori võimsusest. Ventilaator on mõeldud tegelt kasutamiseks õhu ventileerimisel ja selle juhtimiseks mitte pneumotranspordina
mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (päästeteenindus, tervisekaitse, maanteeamet jm.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. 32. Millised on ehitusprojekti osad? -asendiplaan -arhitektuur -sisearhitektuur -tarindid (konstruktsioonid) -soojusvarustus, küte, ventilatsioon -veevarustus ja kanalisatsioon -elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Kõik ehitusprojekti osad võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: 1)eskiisprojekt 2) eelprojekt 3)põhiprojekt 4)tööprojekt 5)teostusjoonised 33. Mis on eskiisprojekt? Tellija esitab arhitektile planeeritava maja lähteülesande, mille järgi projekteerija koostab oma nägemuse ja kontseptsiooni. Pärast kahe-kolme nädalast (aeg sõltub hoone keerukusest, mahust, projekteerimisraskusest jne.) projekteerimist peaks valmima eskiisprojekt, mis on tellija ja arhitekti omavahelise töö tulemus, ning millest võib välja lugeda järgnevat:
ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; · Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang. Eelprojekt · Antakse põhimõtteline lahendus ehitisele;
sidumine krundiga. 2.11. Vajadus ja tasuvusuuring Kui sobiv krunt on välja valitud, siis tuleb sellele enne krundi ostmist kindlasti teostada ka vajadus ja tasuvusuuring arvestades ka ehitus- kui ka kasutuskulusid. Sellisel juhul tuleb ettevõttel määrata maksimaalne kulude piirmaksumus ja vahekord ehituskulude ja maa ostuks võimalike kulud vahel. See tähendab ühtlasi ehitise piirhinna määramist. Koos vajadusuuringuga tuleks koostada ka eskiisprojekti esimene variant. Eskiisprojekt koostamine võimaldab kokku hoida kulusid eelprojekti koostamisele eriti juhul, kui eskiisprojekti koostamisel ja ehituskulude arvutamisel kasutatakse projekteerimisfirma abi. Vajadusuuringu koostamine koos variantlahenduste arvutuste ja eskiisprojekti vormistamsega ei ole kokkuhoiu koht, arvestades, et projekti variantide tasuvusarvutustele tehtavad kulutused on väga väikesed võrreldes projekti järgmise faaside kulutustega – nende mõju projekti efektiivsusele (omaniku
Järgneb hulk avaldusi erinevate ehituslubade ning ümberehituste kohta, mille hulgas esimest korda näeb tulevase majaomaniku initsiaale 1906. aastal (G. Grünwaldt). Analüüsitava elumaja asutamisdokumendiks võib pidada 1914. aasta 14. septembril allkirjastatud pabereid, kust leiame asendiplaani ja eskiisprojekti ning majaehitajale kehtestatud tingimused: ehitada oma kuludega välja kanalisatsioon, muuta sadeveekaevude asukohad ning hankida servituudi jaoks naabrite nõusolekud. Eskiisprojekt on väga pealiskaudne, tõenäoliselt on arhitektuursed probleemid lõplikult lahendatud alles ehitusplatsil. Märkustena on mainitud, et tegemist on savikivikatuse (tänaseks juba eterniidiga asendunud) ja puudekeldriga puitelumajaga. 4 Hoone arhitekti on raske määrata- järelvalvet on teostanud D. Jakobi- tõenäoliselt tsaariaegne linnainsener. Hiljem, Eesti ajal, tegutses ka arhitekt
Sissejuhatus Algallikana on kasutatud Tartu postimehes 24.09. 2013.a. ilmunud artiklit ,,Krossiraja seadustamist saadab tüli". Probleem seisneb selles, et keset Vellaveret ebaseaduslikult rajatud Kulbilohu krossiraja seadustamiseks algatatud detailplaneering tekitab kohalikes inimestes vastuväiteid ja Tartu maavanem jättis planeeringu heaks kiitmata, st. detailplaneering on kehtetu. Krossiraja stardimaja, on ehitatud ehitusloata, Konguta vallavalitsusele on esitatud vaid hoone eskiisprojekt. Ehitusloata käis ka raja asfaltimine, piirdeaia ja muldvallide rajamine. Seega on Kulbilohu krossirajal tegemist ebaseaduslike ehitiste-rajatistega ja Konguta vallas on krossirajaga loodud mudel, mille järgi võib ebaseaduslikult ehitada. Siit koorub esimene tõsine juhtimisalane viga, asjaajamist oleks pidanud alustama kohalikest inimestest, tegevused oleks tulnud kohalikega läbi rääkida. Krossirada on seal aga kogu aeg olnud ja hooned on juba nõukogude ajal ehitatud,
52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja muust karmimat sorti pinnasest võimalikke deformatsioone. 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 0,3m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? • arhitektuuriline eskiisprojekt • eelprojekt (selle alusel toimub ehitusloa taotlemine) • põhiprojekt (materjalid, gabariidid, muu tehniline üldteave – töömahtude ja kulude arvestamine) • tööprojekt (juhised töömeestele) 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3 on ilmselt odavam, kuna saab kasutada rohkem tuldkartvaid materjale. 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? 6m? 58
kvalifikatsiooni ja kohati ka rohkem aega. 4. Kuidas jagunevad masinprojekteerimise süsteemid tarbijate seisukohast ja riistvara ülesehitusest? · Suure ühiskasutatava arvutiga süsteemid · Väikearvutiga ühe tarbija süsteemid · Väikearvutite kohtvõrgud. 5. Masinate ja mehhanismide konstrueerimise erinevad järgud? · tehniline ettepanek (tehnilis-majanduslik põhjendus, põhiparameetrid, võrdlusandmed, patendiuuringud); · eskiisprojekt (printsipiaalsed konstruktsioonilahendused); · tehniline projekt (täielikumad lahendused sõlmede üldvaadetena); · töödokumentatsioon. 6. Millistest etappidest koosneb projekteerimistsükkel? Protsessi algus Lähteülesande püstitamine Hindamine ja ülesande täpsustamine
Ühe tellimuse tavapärane käekäik. Esmalt peale kohaliku OV loa saamist ja kliendi soovide kohaselt koostab arhitekt detailplaneeringu, kus määrab ära kuhu, mida ehitada. Samuti määrab ära ehitise suurima lubatud kõrguse, samuti lubatud ehitiste arvu krundil. Kohaliku OV detailplaneeringu kinnitamise järel hakkab arhitekt vormistama tööjooniste eelvisandit, eskiisi, millega määratakse ära maja välisilme ja suurus. Eskiisprojekt koostatakse tellija nõuete kohaselt. Eskiisi esitluseks kasutatakse lisaks kahemõõtmelistele joonistele ka arvutis tehtud mahukaid kolmemõõtmelisi jooniseid, mis annavad kliendile palju selgema ettekujutluse hoonete tulevasest välimusest. Niisiis tutvustatakse kliendile eskiisi, kui kõik sobib, siis pärast eskiisi koostatakse tehniline projekt, mis võimalab arhitektil taotleda omavalitsustelt ehitusluba. Täpsema ning ülevaatlikuma ettekujutuse saamiseks koostab aritekt tööjoonised
linnaosadevaheline liiklemine ajutiste sildadega. Esimene püsisild, Võidu sild, valmis Tartus 1957. aastal. Kuni Sõpruse silla valmimiseni oli Võidu sild Tartu ainsaks autoliikluse püsisillaks. Silla projekteerimine.Uue silla ehitamisest hakati Tartus rääkima 1960. aastate lõpus seoses vajadusega ühendada rajatav elamurajoon Annelinn paremkalda linnaosadega. Silla projekteerimistöödega alustati 1970. aastate alguses. 1974. aastal valmis Lengiprotransmosti Sõpruse silla eskiisprojekt, kus olulisemad põhimõtted ja silla asukoht juba paika pandi. Edasise töö käigus esialgset lahendust mõnevõrra muudeti. Leningradis projekteerimise tingisid silla gabariidid. Toonaste normide kohaselt tohtisid Eesti projekteerimisasutused projekteerida sildu, mille pikkus jäi alla 100 meetri. Suuremate sildade projektid tuli nö kohustuslikus korras tellida väljastpoolt. Nõukogude aja sillaehituse puhul on üsna palju räägitud militaaraspektist. Tavatasandil
projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). PROJEKTI STAADIUMID: Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks. Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad
sidumine krundiga. 2.11. Vajadus ja tasuvusuuring Kui sobiv krunt on välja valitud, siis tuleb sellele enne krundi ostmist kindlasti teostada ka vajadus ja tasuvusuuring arvestades ka ehitus- kui ka kasutuskulusid. Sellisel juhul tuleb ettevõttel määrata maksimaalne kulude piirmaksumus ja vahekord ehituskulude ja maa ostuks võimalike kulud vahel. See tähendab ühtlasi ehitise piirhinna määramist. Koos vajadusuuringuga tuleks koostada ka eskiisprojekti esimene variant. Eskiisprojekt koostamine võimaldab kokku hoida kulusid eelprojekti koostamisele eriti juhul, kui eskiisprojekti koostamisel ja ehituskulude arvutamisel kasutatakse projekteerimisfirma abi. Vajadusuuringu koostamine koos variantlahenduste arvutuste ja eskiisprojekti vormistamsega ei ole kokkuhoiu koht, arvestades, et projekti variantide tasuvusarvutustele tehtavad kulutused on väga väikesed võrreldes projekti järgmise faaside kulutustega – nende mõju projekti efektiivsusele (omaniku
KOOSKÕLASTUSED, VÕIMALDAB HINNTA PROJEKTI MAKSUMUSE PÕHIPROJEKT TÄPSUSTAB JA DETAILISEERIB EELPROJEKTI ANDMED, TARINDITE JA DETAILIDE JOONISED JA MÕÕTMED, TEHNILISTE PAIGALDISTE PARAMEETRID, NÕUDED MATERJALIDE JA TÖÖ KVALITEEDILE TÖÖPROJEKT TÄPSUSTAB PÕHIPROJEKTI LAHENDUSI, SÕLMEDE LAHENDUSED, PAIGALDUSJOONISED, VALITAKSE KONKREETSE FIRMA MATERJALID JA TOOTED. TÖÖPROJEKTI KOOSTAB VÕI TELLIB EHITUSETTEVÕTJA EELPROJEKTILE EELNEB ESKIISPROJEKT - PROJEKTEERIMISELE EELNEV ETAPP, SKEMAATILISED LAHENDUSED TASUVUS JA TEOSTATAVUSUURINGUTE TEGEMISEKS. AITAB SELGITADA JA TÄPSUSTADA OMANIKU IDEED TEOSTUSJOONISED FIKSEERIVAD TARINDITE JA TEHNOSÜSTEEMIDE ERINEVUSED PROJEKTIST. TEOSTUSJOONISED KOOSTAB EHITUSETTEVÕTJA 31 EHITUSJÄRK - ISESEISVALT KASUTUSELEVÕETAV EHITISE OSA STAADIUMITEKS JA JÄRKUDEKSS JAGAMINE MÄÄRATAKSE LEPINGUS TÜÜPILINE KAVANDI LIIGENDUS :
liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti arengu staadiumidel täpsustuvad tehnilised lahendused, mis omakorda võimaldavad läbi viia üksikasjalisi kuluarvutusi. Projekti staadium Kulude hindamine ja selgitamine Eskiisprojekt koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang
....10 8. ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUS TÄIDETUD TÖÖÜLESANNETEST ....... 12 9. KOKKUVÕTTED JA JÄRELDUSED ....................................................18 10. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKMATERJALID ........................... 20 11. LISAD 11.1.Lehekülg ehitustööde päevikust ............................................................................21 11.2.Majandusaasta aruanne .........................................................................................22 11.3.Vao talli eskiisprojekt.............................................................................................23 11.4. ETTEVÕTTEPRAKTIKA LEHT........................................................................24 Ettevõttepraktika aruanne 1. SISSEJUHATUS Minu ettevõttepraktika kohaks oli OÜ ... Oma ettevõttepraktika kohaks valisin ..., kuna seal töötamine objektijuhina annab
Vastutaval spetsialistil peab olema kutsekvalifikatsioon või erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekti staadiumid: - Eskiisprojekt arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus - Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja
2. Projekteerimis-ehitustöövõtt Projekteerimis-ehituslepingu puhul sõlmib tellija lepingu ühe töövõtjaga nii projekteerimis- kui ehitustöödeks. Töövõtja võtab endale vastutuse projekti hinna eest projekti arengu varases staadiumis. Samuti vastutab töövõtja koostatud projekti eest. Kui projekteerimis-ehitustöövõtja kavatsetakse leida võistupakkumise teel, siis peaks pakkumiskutse dokumentide hulgas olema ka eskiisprojekt, et kõik pretendendid saaksid tellija vajadustest ühtemoodi aru. Kui töövõtja kavatsetakse võtta 2 otseläbirääkimiste alusel, siis peaks eelduseks olema vähemalt tellija enese poolt tehtavate vajadusuuringute lõpetamine ja edasine projekti arendus toimub juba koos ettevõtjaga. Joonis 3.2 Võimalik projekteerimis-ehitustöövõtu korraldusskeem
Tekstdokumentideks on seletuskiri, tehniline kirjeldus ja tabeldokumendid (spetsifikatsioonid, dokumentide loetelu). Kindlasti peaksid olema: detailijoonis, koostejoonis, ülevaatejoonis, gabariitjoonis, paigaldusjoonis, pakkimise joonis, tükitabel, dokumentide loetelu, seletuskiri, tehniline kirjeldus (põhinõuded), ruumide plaanid, patendiformular, sertifikaat. Konstruktsiooni dokumentatsiooni väljatöötamiseks oli ette nähtud rida staadiume: tehniline ülesanne, tehniline ettepanek, eskiisprojekt, katsepartii töödokumentatsioon, tehniline projekt, juurutus- dokumentatsioon, seeria ja masstootmise töödokumentatsioon, ühekordse toodangu tootmise dokumentatsioon. Tööjooniste koostamine. Tehnilise ettepaneku ja eskiisprojekti alusel koostatakse esmalt ülevaate (väliskuju) joonised. Peab arvestama standardsete ja ostetavate pooltoodete optimaalset kasutamist, ratsionaalset piiratud tüüpdetailide ja tüüpmõõtmete kasutamist, piiratud nomenklatuuriga odavate ja
Kulude hindamine ja selgitamine: · koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades · hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt · otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang 29. Töömahtude määramine ja kulude hindamine eelprojekti staadiumis Töömahtude määramine tarindite järgi (täpsem kui eskiisprojekt). Kulude hindamine ja selgitamine: antakse põhimõtteline lahendus ehitisele prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks 30. Töömahtude määramine ja kulude hindamine põhiprojekti staadiumis Töömahtude määramine tööliikide järgi. Kulude hindamine: määratakse kõik tehnilised parameetrid
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad
annaabi.ee 
