Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Helilooja tähtsam õpetaja oli tema isa, kapellmeister Leopold Mozart. Ning tema tuntuim õpilane oli Johann N. Hummel Tema loomingu alla kuulusid 19 ooperit, 18 missat, umbes 50 sümfooniat, 27 klaverikontserti ja umbes 20 muud kontserti, 26 keelpillikvartetti, umbes 40 sonaati, 17 klaverisonaati ja 42 laulu. Tähtsaimad teosed on "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt". Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema muusika leiti olevat liiga julge ja jörskude kontrastidega. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm
Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, Moscheles, Hummel) sarnaseid stiiliomadusi. Neid muusikuid tundis ta ka isiklikult. Muretu, materiaalselt kindlustatud ja kunstidest küllastunud lapsepõlv ning hea haridus kujundasid tema valdavalt helge, päikselise, klassikaliselt objektiivse, vormiselge helikeele. Mendelssohn sündis Hamburgis, lapsepõlv ja noorus möödusid Berliinis. Mendelssohni isa oli edukas pankur ja vanaisa tunnustatud filosoof, Lessingu lähedane sõber
Kogu tähtsam tegevus toimub ainult kahe- nelja päeva jooksul. Autor räägib osavalt, kuidas korraga õpetab Caldwell tundi Altoni linnakoolis, kuid samas oleks see nagu Cheironi õpetamine vanakreekas, kangelaste lapsi. Aga nende väheste päevade jooksul on Peteri ja Georgi elu täis sündmusi, mis õpetavad mõlemile elutõdesi. Raamatus on ka teisi vanakreeka mütoloogiategelasi: koolidirektor Zimmerman- peajumal Zeus; garaaziomanik Hummel- tule-ja sepakunstijumal Hephaistos; doktor Appleton- tervise-ja päikesejumal Apollon; võimlemisõpetaja Vera- armastusjumalanna Venus. Kõik need ameeriklased- jumalad mängivad nende päevade jooksul peategelaste eludes suuremat või väiksemat rolli. Kui Peter esimese päeva hommikul üles ärkab tundub talle, et ta ei satu pika aega oma koju. Millest selline tundmus? Kuid ta läheb oma arvamisega täppi. Imelike vahejuhtumite tulemusena ei satu ta koos oma isaga koju kaks ööd.
aastani. Muusikute ühingu presidendi ametis oli Salieri aastatel 17881795, pärast seda sama ühingu asepresident ning kontsertide korraldaja aastani 1818. Salieri saavutas oma elu jooksul kõrge sotsiaalse positsiooni ja teda seostatakse ning võrreldakse tihti teiste tunnustatud heliloojatega nagu Joseph Haydn ja Louis Spohr. Olulise kultuuritegelasena 18. ja 19. sajandi muusikaelus oli ta ka mitmete teiste kuulsate heliloojate õpetaja: Ludwig van Beethoven, Carl Czerny, Johann Nepomuk Hummel, Franz Liszt, Franz Xaver Süssmayr, Franz Schubert. Paar aastat pärast Mozarti surma õpetas Salieri Franz Xaver Mozartit (Wolfgang Amadeus nimetas 4 kuud enne enda surma sündinud poja niimoodi just oma õpilase Süssmayri auks). Antonio Salieri suri 7. mail 1825. aastal ning maeti Viini, Matzleinsdorfer Friedhofi kalmistule, hiljem maeti ta ümber Zentralfriedhofi, kus puhkavad ka Beethoven, Brahms ning Schubert. Salieri matusetalitusel kõlas
Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) Märt Metsla Pavaan, op 50(Gabriel Faure) Mart Aus Sonaat trompetile ja klaverile III osa(Karl Pilss) - Simmu Vasar Napoli tants Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) Kaisa Laasik Bagatell(Bertrand Moren) Taavi Viljat Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) Jose Antonio Page Ramirez Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) Jaan Ots, Simmu
ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 15.16. sajandi paiku. Moldpill Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi pastor Johannes Dillner (1785-1852) varem tuntud monohordi ja hummel `i baasil ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Pillil oli tagurpidi keeratud molli kuju. Psalmodikoniks ristitud pill levis tänu aktiivsele propakandale kiiresti ja omandas vaimuliku instrumendi maine. Rootsis oli see eriti populaarne 1840. - 1860. aastail, levides sel ajal ka luterlikesse naabermaadesse. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks
Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi pastor Johannes Dillner (1785-1852) varem tuntud monohordi ja hummel `i baasil ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Pillil oli tagurpidi keeratud molli kuju. Psalmodikoniks ristitud pill levis tänu aktiivsele propagandale kiiresti ja omandas vaimuliku instrumendi maine. Rootsis oli see eriti populaarne 1840. - 1860. aastail, levides sel ajal ka luterlikesse naabermaadesse. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks
mujale. Veemass peab tükk aega koguma jõudu, millest piisaks tõkke kõrvaldamiseks. On vaja aega, et vesi täidaks kaheksakorruselise hotelli kõrguse ja hiidlennukist Boeing 747-400 kaks korda pikema laeva. Estonia mõõtu laev pidanuks püsima veepinnal tunde, kui mitte päevi. ,,See on lihtne füüsika," ütles Saksamaal Hamburgis tegutseva mereõnnetuste uurimise firma Marine Claims Partner GmbH juht Werner Hummel, kelle Meyer Werfti laevatehas palkas õnnetust uurima. JAIC'i uppumisstsenaariumi õõnestas armutult Prantsusmaal töötav rootslasest laevaarhitekt Andres Björkman, kes on Lähis-idas seilavate samasuguste parvlaevade omanik. Pärast Estonia uppumist sooritas ta stabiilsuse arvutusi, kartes, et tema parvlaevu võib tabada Estonia saatus. ,,Leidsime peagi, et lõpparuandes on stabiilsusarvutused täiesti väärad," ütles ta
Virtuoossus ja selle eripära erinevatel perioodidel on seotud ka pilliehitusega (mõelge ise pillidele, mida oskate mängida): pillide tehnilisi võimalusi täiendati pidevalt.Virtuoossus 19. sajandi esimesel poolel väljendab ka tolleaegset vaimustust mehaanikast ja tehnikast, tehnilistest leiutustest. Järgnev lõik on eriti klahvpillimängijatele ja teadlastele: 19. sajandi esimeste aastakümnete klaverivirtuoosid (Johann Nepomuk Hummel, Friedrich Kalkbrenner, Ignaz Moscheles) eelistasid kerge klahvikäiguga viini klavereid, mis võimaldasid nüansseeritud kõla, täpset artikulatsiooni, teravamaid kontraste ja kiirete passaazide hõlpsamat mängimist. Klaverimängu stiili, mis sisaldas neid komponente, on nimetatud "briljantseks stiiliks" (särav, hiilgav, pärlendav). Selle suuna esindajate mängule oli iseloomulik perfektne tehnika, kiirete tempode eelistamine ja ka elegantne graatsia. Viini klaver oma väikese kõlajõu
Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat on esimene eestikeelne õpik, kus ühtede kaante vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia
annaabi.ee 
