TALLINK (0)

Eesti Merekool
TALLINK
Referaat
Ülari Viljak
11LJ
Tallinn 2018
Table of Contents
Ajalugu 7
Tallinki algus 7
Eminre 7
1
AS Tallink Grupp
Tallink logo .svg
Asutatud 1989
Peakorter Tallinn
Valdkonnad Laevandus
Käive 1 miljard eurot ( 2017 )
Puhaskasum 50 miljonit eurot (2017)
Töötajaid 7163 ( 2016 )
Tütarfirmad Tallink Silja AB, Tallink Silja OY, SeaWind Line, OÜ Hansaliin , OÜ HT Laevateenindus, OÜ HT Meelelahutus, AS Tallink Duty Free jpt.
Koduleht http://www.tallink.co m
http://www.tallink.ee
AS Tallink Grupp on Eesti laevanduskontsern, millele kuuluvad parvlaevad ja ro-pax-laevad sõidavad Läänemerel Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Tallinki kontsern omandas ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on hotellikett (Tallink Hotels), mis hõlmab nelja hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel , Tallink Express Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ja ühte Riias. Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink Takso).
Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas. 2016. aasta augusti alguse seisuga oli aktsiahinna järgi ettevõtte turuväärtuseks 647 miljonit eurot. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on AS Infortar.[1]
Tegemist on suuruselt teise käibega ettevõttega Eestis. 2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot.[2]
Tallinki juhatuse liikmed on Paavo Nõgene (juhatuse esimees), Janek Stalmeister, Andres Hunt ja Lembit Kitter . Grupi kommunikatsioonijuht on Katri Link ja turundusjuht on Margus Hunt. Tallink Grupi nõukogu esimees on Enn Pant .
Sisukord
1 Ajalugu
1.1 Tallinki algus
1.2 Eminre
1.3 Uus kaubamärk Hansatee
1.4 Uus juhatus
1.5 Uus liin
1.6 Kiirlaevad
1.7 Stockholmi liin
1.8 Uued laevad
1.9 Uued liinid
1.10 Uued kiired parvlaevad
2 Börsile minek
3 Silja Line'i ost
4 Saksamaa liini ost
5 Laevastik
5.1 Praegune laevastik
5.2 Teistele reederitele renditud laevad
5.3 Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad
6 Vaata ka
7 Viited
8 Välislingid

Ajalugu

Tallinki algus

Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. Tallinna–Helsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev Tallink Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga –Helsingi ro-ro-laev Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri TALLINK ja korstnamärk tl.
Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp . See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi– Rostock . Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev Georg Ots. 1. jaanuaril 1993 lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

Eminre

Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn– Stockholm .
Uus kaubamärk Hansatee[muuda | muuda lähteteksti]
19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen . Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996 muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks , kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui Regina Baltica alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis Meloodia nime all Tallinna–Helsingi liinile.
Uus juhatus[muuda | muuda lähteteksti]
Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond , mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist Enn Pant, kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks Normandy, mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.
Fantaasia ja Vana Tallinn Tallinki värvides (1998)
Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal Erastamisagentuuri kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.
1997. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva Fantaasia. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi.
Uus liin[muuda
Table of Contents
Ajalugu 7
Tallinki algus 7
Eminre 7
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii Paldiski Lõunasadama kui ka mõnd aega soikunud tegevusega Kapellskäri sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasi reis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil 1998 ja laev sai uueks nimeks Kapella .
Kiirlaevad[muuda | muuda lähteteksti]
1997. aastal ostis Hansatee katamaraani Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis .
Aprillis 1999 alustas liiniliiklust Tallink Autoexpress. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis 2001 lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.
Hoopis teist tüüpi olid aastal 2004 Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga kiirlaevad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.
Stockholmi liin[muuda | muuda lähteteksti]
1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma Estline ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja Baltic Kristina – rendilepingud 2000. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti .
Uued laevad[muuda | muuda lähteteksti]
Hansatee Group sai kaubamärgi Tallink tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada Tallink Groupiks. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – Tallink Grupp.
30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase Aker Finnyards president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.
Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle Romantikaks. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi.
Romantika sõsarlaev Victoria I (ristiema Ilon Wikland) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit Maarianhaminasse, sest Ahvenamaa liinidel jäi tax-free-kaubandus alles.
Kolmas selle seeria laev Galaxy (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku Navitrolla jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis 2006. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm.
Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. 2008. aastal valminud Baltic Princess (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt Silja Line'i kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm.
2009. aastal valminud Baltic Queen (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad 1990. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni.
Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi all Tallink Cruise.
Uued liinid[muuda | muuda lähteteksti]
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–Peterburi–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas . 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini Finnjetiga ja Helsingi–Peterburi kruiise Silja Operaga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid 2010. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.
Kui aastail 2002–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud Rigas Juras Linija pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn Silja Festivaliga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.
Uued kiired parvlaevad[muuda | muuda lähteteksti]
Star 2013. aastal
Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki kiire parvlaeva Star valmimine 2007. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka Superstar, taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – Nordic Jetline ja SuperSeaCat. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.
Jääklassiga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasi reisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi Tallink Shuttle ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.
Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega Meyer Turku. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi Megastar .
Börsile minek[muuda | muuda lähteteksti]
Tallink Grupp valmistas 2005. aastal ette 31,5 miljoni aktsia emissiooni ning aktsiad muutusid börsil vabalt kaubeldavaks 1. detsembril. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ning 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste investorite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.
Silja Line'i ost[muuda | muuda lähteteksti]
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i kruiisilaev Silja Opera . Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi Tallink Silja, kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid Silja Line ja SeaWind Line.
Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. Sea Wind sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile Tallinn–Vuosaari.
Saksamaa liini ost[muuda | muuda lähteteksti]
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – Superfast VII, Superfast VIII ja Superfast IX –, mis olid sõitnud liinil Hanko–Rostock. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko Helsingi Läänesadamaga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast Vuosaari sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust alustati taas aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele.
Laevastik[muuda | muuda lähteteksti]
Praegune laevastik[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik
Laev Laeva tüüp Ehitusaasta Laevastikus alates Liin Kogumahutavus Lipp Märkused
Megastar kiire parvlaev 2017 2017 Tallinn-Helsingi (alates 29.01.2017, esimene väljumine Tallinnast 13.30) 49 000 Eesti Eesti gaasikütusega, tuleb liinile Tallinn-Helsingi 2017. aastal
Silja Europa parvlaev 1993 1993 Tallinn-Helsingi 59 912 Eesti Eesti Kuni 11.12.2016 uuenduskuuril Muuga sadamas
Baltic Queen parvlaev 2009 2009 Tallinn-Maarianhamina-Stockholm 48 915 Eesti Eesti
Baltic Princess parvlaev 2008 2008 Turu–Maarianhamina/Långnäs–Stockholm 48 915 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all
Sea Wind ro-pax-laev 1972 2008 Tallinn–Vuosaari 15 879 Eesti Eesti
Star kiire parvlaev 2007 2007 Tallinn–Helsingi 36 250 Eesti Eesti
Silja Serenade parvlaev 1990 1990 Helsingi–Maarianhamina–Stockholm 58 400 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all
Silja Symphony parvlaev 1990 1990 Helsingi–Maarianhamina–Stockholm 58 400 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all
Galaxy parvlaev 2006 2006 Turu–Maarianhamina/Långnäs–Stockholm 48 915 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all
Victoria I parvlaev 2004 2004 Tallinn–Maarianhamina–Stockholm 40 975 Eesti Eesti
Romantika parvlaev 2002 2002 Riia-Stockholm 39 864 Läti Läti
Regal Star ro-pax-laev 2000 2004 Paldiski–Kapellskär 15 281 Eesti Eesti Renoveeritud 2004
Isabelle parvlaev 1989 2013 Riia–Stockholm 34 384 Läti Läti
Teistele reederitele renditud laevad[muuda | muuda lähteteksti]
Laev Ehitatud Aastad laevastikus Kogumahutavus Rentiv laevafirma Lipp Nimi Tallinki laevastikus
Stena Superfast VII 2001 2006–2011 30 285 Renditud firmale Stena Line Suurbritannia Suurbritannia end. Superfast VII
Stena Superfast VIII 2001 2006–2011 30 285 Renditud firmale Stena Line Suurbritannia Suurbritannia end. Superfast VIII
Atlantic Vision 2002 2006–2008 30 285 Renditud firmale Marine Atlantic Kanada Kanada end. Superfast IX
Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad[muuda | muuda lähteteksti]
Nimekiri ei ole täielik
Laev Ehitatud Aastad laevastikus Kogumahutavus Praegune staatus
Tallink 1972 1989–1996 10 341 Lammutati Indias 2005. aastal.
Transestonia 1972 1990–2000 6 040 Lammutati Indias 2006. aastal.
Saint Patrick II 1973 1992–1995 11 481 Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik Kanada valitsus.
Georg Ots 1980 1993–2000 12 549 Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks.
Corbiere 1970 1994
1998 4 238 brt Nüüd Apollo , omanik Labrador Marine Inc.
Balanga Queen 1968 1994 11 979 Nüüd Discovery , omanik Discovery Cruise Line.
Ambassador II 1970 1994 7993 brt Nüüd ujuvkasiino, omanik Sterling Casino Lines.
Meloodia 1979 1996–2007 17 955 Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
Tallink Express I 1989 1997–2001 430 Nüüd Panormitis, omanik A.N.E.S. High Speed Ltd.
Normandy 1981 1997 17 043 Omanik Equinox Offshore Accommodation Ltd.
Baltic Kristina 1973 2001–2002 12 281 Nüüd Rigel , omanik Ventouris Ferries.
Tallink Autoexpress 1996 1999–2006 4 859 Nüüd Alcantra Dos, omanik Acciona Trasmediterranea.
Tallink Autoexpress 3 1997 2004–2007 3 971 Nüüd Queen Nefertiti , omanik Arab Bridge Maritime Co.
Tallink Autoexpress 4 1996 2004–2007 3 971 Nüüd Speedrunner II, omanik Aegean Speed Lines.
Fantaasia 1979 1997–2006 16 405 Omanik Norra ettevõte Boa RoRO.
Tallink AutoExpress 2 1997 2001–2007 5 419 Müüdud firmale Consolidada de Ferrys.
Vana Tallinn 1974 1994–2011 10 002 Nüüd Adriatica Queen.
Kapella 1974 1998–2012 7 564 Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS
Regina Baltica 1980 2001–2012 18 345 Müüdud Skandiaavia ostjale
Silja Festival 1986 2006–2012 34 414 Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le
Superstar 2008 2008-2017 36 400 Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp)
1