Veekindlad alad, sajad suletud ning mitmesuguse tugevusega kajutiuksed, paljud kõrgete barjääridega tekid ja korrused aeglustavad vee sissetungi. Laevaarhitekt Andres Björkman, kes omab Lähis-idas samasuguseid parvlaevu, hakkas pärast Estonia juhtumit asja uurima et ära hoida samasuguseid õnnetusi oma laevadega. ,,Leidsime peagi, et lõpparuandes on stabiilsusarvutused täiesti väärad, autotekist allpool on veekindel kere, mille neljateistkümnele sektsioonile normaalses olekus ujuv laev toetub. Seal on kaheksateist tuhat kuupmeetrit kinnisesse ruumi suletud õhku, mis hoiaks laeva veepinnal." See kõik viitab aga asjaolule, et allpool veepiiri olnud laevakere ei olnud terve selles oli auk, mille kaudu vesi laeva sisemusse jõudis. Auk seletaks väga palju kahtlaseid asjaolusid. Miks teadsid alumiste tekkide inimesed üles joosta enne, kui laev kõvasti kalduma hakkas
2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust alustati taas aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele. Laevastik[muuda | muuda lähteteksti] Praegune laevastik[muuda | muuda lähteteksti] Vaata ka Silja Line Silja Line'i praegune laevastik Laev Laeva tüüp EhitusaastaLaevastikus alates Liin Kogumahutavus Lipp Märkused Megastar kiire parvlaev 2017 2017 Tallinn-Helsingi (alates 29.01.2017, esimene väljumine Tallinnast 13.30) 49 000 Eesti Eesti gaasikütusega, tuleb liinile Tallinn-Helsingi 2017. aastal Silja Europa parvlaev 1993 1993 Tallinn-Helsingi 59 912 Eesti Eesti Kuni 11.12.2016 uuenduskuuril Muuga sadamas Baltic Queen parvlaev 2009 2009 Tallinn-Maarianhamina-Stockholm 48 915 Eesti Eesti Baltic Princess parvlaev 2008 2008 TuruMaarianhamina/Långnäs
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RANNAMÄGI Uurimistöö Koostanud: Henry Veetamm 7.c Juhendaja õp: Meeri Sild Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 KÜSITLUS................................................................................................................................4 VAATLUSE ANALÜÜS...........................................................................................................5 RANNAMÄGI................................................................................................................
kõikumistest tuleneva kahju/risk. Kasutatud laeva ostmisel on väga oluline teada saada, milline on laeva seisund (laeva ja laeva klassifikatsiooni dokumente tuleb inspekteerida ja laev tõsta kuiv-dokki – vaadatakse üle laeva veealune osa; seda vaatab ka klassifikatsiooniühing. Juhul kui on ettekirjutusi, siis müüja peab need kõrvaldama). Laeva dokkimine Estonia puhul maksis 15 milj dollarit. Kui laev on dokist välja tõstetud, on ostjal kasulik puhastada ära laeva kere ja värvida see spetsiaalsete värvidega (annab laevale kiirust) – see aitab kokku hoida laeval kütust ja lõppkokkuvõttes raha. Draw down on peale laenulepingu sõlmimist (MOA on sõlmitud) tavaliselt kuskil kuu või kahe pärast. (Estonia puhul toimus see samal päeval: 13. jaanuar, laupäev) Kui raha on makstud, siis antakse kirjalik teatis müüjale, et nüüd toimub laeva üleandmine (laeva üleandmise koht on ka kokku lepitud, kuna koht on määrava tähtsusega – kui pika maa peab
ja taeva vahel on palju elektrilaengut. Keravälk liigub hääletult või tasakesi pragisedes, kui ta aga satub elektrijuhtide lähedusse, võib ta kas hajutada oma elektrilaengu hääletult või lõhkeda tohutu pauguga. Käesoleval juhul toimis elektrijuhina laeva korstnast väljuv suits. 1) Viis suurimat rahuaegset laevahukku 20. Sajandil a) "Dona Paz" (Filipiinid) põrkas 1987. aastal kokku teise laevaga. Kokku uppus üle 3000 reisija. b) "Titanic" (Sbr.) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513 nimest. c) Kaks aastat hiljem põrkas "Empress of Ireland" (Sbr.) kokku teise alusega, uppus 1012 inimest. d) 1986. aastal uppus Aasovi merel "Admiral Nahhimov", viies merepõhja 423 inimest. e) Aasta hiljem kaldus külili parvlaev "Herald of Free Enterprise" (Sbr.), viies merepõhja 193 inimest. 2) Suurimad laevahukud II maailmasõjas a) 16
Kõige lähemal olev laev RMS Carpathia oli 93 km kaugusel ning oleks Titanicuni jõudnud 4 tunniga. Kell 2 oli vesi tõusnud C-tekini ja laeva vöör oli vajunud vee alla. 2.05 kui viimane päästepaat lahkus, õnnistas orkester laeva. Pärast viimase päästepaadi lahkumist tõusis laeva ahter 45° nurga alla ja hakkas aeglaselt vette vajuma. Kell 2.10 hakkas laeva ahter kerkima juba üle veepinna. Laev vajus, vöör ees. Vee suure sissevoolu tagajärjel purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. korstna vahelt pooleks. Laeva 2223 reisijast pääses eluga vaid 776. Paljude surma põhjustas alajahtumine, sest vee temperatuur oli -0,56°C. 1513 inimest uppus jäises vees või läksid laevaga põhja. Mõned päästepaadid läksid laeva uppumiskoha juurde tagasi, et otsida ellujäänuid. Leiti 9 ellujäänut, kellest 3 surid hiljem. Vaieldi päästepaatides kas minna tagasi laeva juurde või ei
arutlesid rahastajad tunde, päästepaatidest vaid 10 minutit. ,,Titanicu" rahastajad ei tahtnud, et pikk päästepaatide rivi varjaks esimese klassi reisijate vaate merele. ,,Titanicu" kapteniks sai Edward John Smith, kes oli oma 26-aastase teenistuse vältel olnud kapteniks 17. laeval. ,,Titanicule oli ettenähtud rohkem kui 900 meeskonnaliiget, kellest üle poole olid seotud reisijate teenindamisega. Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1. Tekil 66 inimest ( 7,5% ) 2. Masinaruumis 325 inimest ( 36, 1% ) 3. Teeninduses ja toitlustuses 494 inimest ( 56 , 4%) Kuna vettelaskmisel ahter ees ei tohi olla laev liiga raske, tuli laev lõpuni ehitada alles sadamas. ,,Titanicu" vettelaskmisest kuni esimese reisini oli kavandatud 305 päeva. Selle ajaga oli vaja ehitada mastid, korstnad ja siseruumid, ning lisada peamasinad ja päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis.
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine.........................................................................................................
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist n
.................................18 9.3. Vana-Liivimaa .....................................................................................................................19 9.4. Rootsi kuningriik .................................................................................................................20 9.5. Venemaa ..............................................................................................................................20 9.6. Iseseisvus .............................................................................................................................21 9.7. Teine maailmasõda ..............................................................................................................22 9.8. Nõukogude okupatsioon ......................................................................................................23 9.9. Iseseisvuse taastamine ............................................
* 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3.1 Valitsus * 4 Territoorium ja haldusjaotus * 5 Sümbolid ja tähised * 6 Rahvastik o 6.1 Keel * 7 Riigikaitse * 8 Majandus o 8.1 Eksport o 8.2 Import o 8.3 Vaata ka * 9 Ajalugu o 9.1 Esiajalugu o 9.2 Muinas-Eesti o 9.3 Vana-Liivimaa o 9.4 Rootsi Kuningriik o 9.5 Venemaa Keisririik o 9.6 Iseseisvus o 9.7 Teine maailmasõda o 9.8 Nõukogude okupatsioon o 9.9 Tänapäev * 10 Kultuur o 10.1 Kirjandus * 11 Sport o 11.1 Vaata ka * 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited * 15 Välislingid [redigeeri] Nimi Next.svg Pikemalt artiklis Eesti nimi teistes keeltes Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi.
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljes
Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. Seda tänu E.Savisaare, T.Made, S.Kallase ja M.Titma varasemale ettepanekule. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ja oma eelarve ning rahasüsteem. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja rahaväärtuse langus ehk inflatsioon. Iseseisvus taastati 20.augustil 1991.aastal. 31.peatükk Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Presidendi ja parlamendivalimised toimusid 1992.aasta septembris. Kuna esimeses voorus ei saanud kumbki kanditaatidest üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida Riigikogul. Riigikogu valis esimeseks presidendiks Meri. 1993.a alustas tegevust Riigikohus. Iseseisvuse taastamine lõi eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992
Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi välispoliitika märgatavalt agresiivsemaks muutumise. Rahva hääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseisev demokraat
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
1918. aasta veebruaris alustasid Saksa väed idarindel uut pealetungi, mille käigus nad peagi vallutasid ka Eesti alad. Sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19. veebruaril luua kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, selle liikmeteks olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Komitee kätte anti kõrgeim võim kuni normaalsete olude taastumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati ka välja kuulutada ka Eesti iseseisvus ja deklareerida oma neutraalsust käimasolevas Saksa-Nõukogude sõjas. Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati,
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARNOLD RÜÜTEL.....................................
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis v
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistika klenditeenindaja Kristiina Väärtmaa RAHA Referaat Ester Altermann Paide 2014 SISUKORD RAHA............................................................................................................................................ RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 19281941...........................................................
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................
varimajanduse ja hindade tõusu tekivad tõrked Venemaalt kaupade saamisega, algab erasektori kasv. Üleminek väga valuline. Loodi iseseisev Eesti Pank tehti ettevalmistusi oma rahale üleminekuks. NL kuulutas välja blokaadi; Eesti ettevõtete rahad külmutati Moskvas probleemid palkade maksmisega. 1991 sündmused kulmineeruvad. Moskva ei taha leppida. Ülemineku aeg ainult Lätis ja Eestis, mitte Leedus täielik iseseisvus, kuid Lääs ei reageeri. Moskva blokaad tabab kõige rohkem Leedut ähvardas kriitilise olukorraga, meie olime kohustatud aitama. Moskva saadab täiendavad väeosad, mille eesmärk on võtta üle elulised organid. Ohvrid Vilniuses, mõned päevad hiljem ka Riias. Meie pääseme sellest. Boriss Jeltsini visiit Tallinnasse, kust sünnib ühine deklaratsioon Moskvale, et paluda ratsionaalset poliitikat. Mõistis, et NL laguneb nagunii. Tallinnas valmistuti ka võimalikule rünnakule.
Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.................................................................................................6 Vabariigi Pre
Eesti Meremuuseum Hai - klassi jaht "Haili" AJALUGU Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda
Laev tõsteti välja ning 2002.a. suveks õnnestus laev reservfondi toel täielikult taastada. Hai - klassi jaht "Haili" AJALUGU Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Eesti Meremuuseum Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil
Eesti Pank ja kroon Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus_____________________________________________________________3 Eesti Pank______________________________________________________________ 4 Eesti kroon_____________________________________________________________ 5 Eesti rahasüsteem________________________________________________________ 6 Eest rahareform (1992)____________________________________________________7 Pildid__________________________________________________________________8 Kokkuvõte______________________________________________________________9 Kasutatud kirjandus_____________________________________________________ 10 2 Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes teostab riigi rahapoliitikat. Eesti panga ülesanne on tagada hinnastabiilusus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtet
Referaat Hüvasti Eesti kroon Koostaja: Tartu 2010 Eesti Vabariigi rahaühikuks pole olnud alati kroon. Kui loodi Eesti Vabariik, siis ei kehtinud kroon vaid 1918 oli kastutusel mark ja penn, kuid alates 11. juulist 1924 paralleelselt kasutati väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon kehtis aastatest 1928-1940. Kroon hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Enne kui leiti nimetus kroon, siis sell
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. K
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad..................................................................
EESTI PANK JA KROON Referaat 2008 1. Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................
Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte...............................................
1904.a. moodustati Rakvere Linna Tulekinnituse Selts 1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts. Oluline koht oli karja kontrollühingutel. Esimene kontrollühing loodi 1.mail 1909.a. Kaubandusoperatsioonidega tegelesid varem põllumeesteseltsid. Ostu-müügi ühingud tekkisid 1902.aastal. Tegevust alustasid Antsla ja Sindi tarbijate ühistud. EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940 1. Majanduse üldiseloomustus 24.veebr. 1918.a. kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus Riigi majandus vajas ümberkorraldamist. 1918.a. nov. hakkas kehtima Eesti mark 1928.a. asendati Eesti krooniga Eksport import toimus väliskaubanduse nõukogu kaudu Piirati importkaupade sissevedu. Tööstuse ja kaubanduse arendamiseks anti tegevusvabadus erakapitalile. Tootmisaladest tähtsaim oli põllumajandus. Põllumajanduslik toodang moodustas a. 1928-1930 74 % Eesti kogutoodangust. Oluline tähtsus ka metsandusel. Mets hõlmas 20,1 % maast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
