II tunnitöö Laevaõnnetus (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Autode ja masinate remondi osakond
Koostaja :
LAEVAÕNNETUSED
Referaat
Juhendaja : Marko Taremaa
Tartu 2010
Juhtum ookeanil
Oli aasta 1971 . Laev "Nero" sõitis Bermuuda saarte lähedal kiirusega 23 sõlme. Õhtunetaevas oli punane. Päike oli juba horisondile vajumas. Mida madalamale ta laskus, seda punasemaks ja tumedamaks taevas läks. Kuid eelseisvas kummalisest sündmusest ei olnud veel mingit märki.
Kell 19 oli juba pime. Nagu lõunamaal ikka, läheb siin väga järsku pimedaks . Äkitselt hakkas taevas helendama ja horisondi kohale ilmus punane kera, mis kiirgas heledat valgust. Esialgu ei märganud seda ilmutist keegi peale vahis oleva tüürimehe. Aga kui helepunane kera lähemale liikus, hakkas tema valgus paistma läbi kaptenikajuti illuminaatori. Kera liikus aeglaselt ja diagonaalis laeva poole suundudes. Kell 19.13 oli ta veel paljas valguspunkt , kell 19.39 aga juba apelsini suurune.
Kell 19.55. Kera lähenes ja võttis suuna laevavööri poole. Lisaks tüürimehele olid tekile tulnud kapten ja mõned madrused. Punast värvi helendus valgustas inimeste nägusid ja muutis need surnute sarnaseks.
Kell 20.03. Kera oli laevast veel umbes 50 meetri kaugusel ning üha lähenes. Kapten andis käsu masinad seisma panna. "Peame ootama," teatas ta, "liigne äkilisus ja kiirustamine tundmatus olukorras pole kunagi kasulik."
Kell 20.13. Radist andis eetrisse hoiatuse lähedalasuvatele laevadele.Ühtlasi saatis ta radiogrammi neemele, Cornwalli staapi, ja kirjeldas tundmatut objekti. Staap käskis hoiduda igasugustest aktsioonidest, mida objekt võiks käsitleda kui rünnakut. Selleks ajaks oli juba üsna selge, et tegu võib olla ainult lendava taldrikuga, UFOga.
Kui kell sai 20.19, radist kuulis eetris kummalist praginat. Ka staabist teatati, et side laevaga on halvenenud ning tugevad praksatused segavad seda. Objekt ise oli juba jõudnud 5 meetri kaugusele laeva pardast. Tema punakas valgus ületas tugevuselt isegi laevatulede kuma . Lähenev kera tundus oma telje ümber pöörlevat ja tema sisemusest paistsid hele- ja tumepunased keerised. Tüürimees, kes seisis kõige lähemal, ütles, et ta kuuleb nõrka raksumist. Tema sõnad anti kohe raadio teel edasi staapi.
Kell 20.21 ületas kera laeva reelingu ja võttis suuna laeva suurele korstnale. Ehkki masinad olid seiskunud, keerles korstna juures veel nõrk suitsusammas, mida tekitas ahjus osaliselt põlemata süsi. Nagu tuulest kantud , muutus kera liikumine kiiremaks. Vahemaa, mis oli jäänud korstnani, kattis ta ühe hetkega.
Ja siis, kell 20.22, kõlas tohutu kärgatus, mis paiskas pardalolijad titaanliku jõuga vastu laevapoorti, lõhkus korstna maatasa ning kiskus laevalae küljest kraana lahti, mida kasutati kauba peale- ja mahalaadimisel. Plahvatuse tagajärjel tekkis laeva pardasse 5-meetrine auk, kust hakkas vett sisse voolama. Ent siiski püsis laev veel mõnda aega veepinnal. Kapten, kes seisis korstnast kõige kaugemal, tuli teadvusele esimesena. Ainsa pilguga haaras ta kogu juhtunu ning lülitas sisse häire. Automaat laskis päästepaadid vette. Koos paari madrusega kanti meeskonnaliikmed paatidesse.
Kell 20.52 läks laev põhja. On suur õnn, et pääseda õnnestus koguni kõikidel madrustel. Öö läbi kiikusid päästepaadid vee peal, kuni hommikul valges märkas neid möödasõitev laev ja võttis tormist merehaiged madrused oma pardale .
Teadlased on palju pead vaevanud, mida kujutas endast see punane objekt, mis nii palju kahju põhjustas. Praeguseks on nad kindlad, et see oli erakordselt suur keravälk. Nagu teada, võib keravälku kõige sagedamini näha õhtul ja seal, kus maapinna ja taeva vahel on palju elektrilaengut. Keravälk liigub hääletult või tasakesi pragisedes, kui ta aga satub elektrijuhtide lähedusse, võib ta kas hajutada oma elektrilaengu hääletult või lõhkeda tohutu pauguga . Käesoleval juhul toimis elektrijuhina laeva korstnast väljuv suits.

Viis suurimat rahuaegset laevahukku 20. Sajandil

“ Dona Paz” ( Filipiinid ) põrkas 1987. aastal kokku teise laevaga.
Kokku uppus üle 3000 reisija .

“ Titanic ” (Sbr.) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513
nimest.

Kaks aastat hiljem põrkas “Empress of Ireland ” (Sbr.) kokku teise
alusega, uppus 1012 inimest.

1986. aastal uppus Aasovi merel “Admiral Nahhimov”, viies
merepõhja 423 inimest.

Aasta hiljem kaldus külili parvlaev “ Herald of Free Enterprise”
(Sbr.), viies merepõhja 193 inimest.

Suurimad laevahukud II maailmasõjas

16. aprillil 1945 torpedeeris NSVL -i allveelaev L-3 Läänemere
lõunaosas Saksa aurikut “Goya”. Alusel oli umbes 7000 inimest,
kellest 6666 uppus.

3. mail samal aastal pommitasid Briti lennukid Lübecki lahes põhja
Saksamaa reisiauriku “Cap Arcona”. Hukkus 5594 inimest.

3. jaanuaril samal aastal torpedeeris NSVL -i allveelaev S-13
Läänemere lõunaosas Saksamaa reisiauriku “Wilhelm Gustloff”.
Uppus 5438 inimest.

10. veebruaril torpedeeris sama allveelaev Saksamaa reisiauriku
“General von Steuben”. Aluse pardal oli 4267 inimest, kellest uppus
3608.

Suurimad laevahukud Eesti lähivetes

3. detsembril 1941 uppus Loode-Eesti ranniku lähedal turbiinaurik
“ Jossif Stalin ”, mille pardal oli 5640 inimest. Neist hukkus 1900.

28.-29. augustini 1941 uputasid pommitajad ja allveelaevad kokku
kümme laeva. Nende pardal uppus kokku 9300 inimest.
Ohvriterikkaim õnnetus oli aurikuga “Atis Kronvalds”, mille pardal
uppus vähemalt 1600 inimest.

22. septembril 1857 uppus purjeliinilaev “Lefort”, viies merepõhja
828 inimest.

24. augustil 1941. aastal uppus Prangli lähedal aurik “Eestirand”.
Pardal olnud 2800 mobiliseeritud mehest hukkus vaid 34, sest laev
juhiti madalikule.
Laevaõnnetused läbi aegade
Viis suurimat laevahukku rahuajal 20. sajandil
Aasta
Laeva nimetus
Hukkunute arv
1987
Dona Paz
Üle 3000
1912
Titanic
1513
1914
Empress of Ireland
1012
1986
Admiral Nahhimov
423
1987
Herald of Free Enterprise
193
Suurimad laevahukkud Teises maailmasõjas
Aasta
Laeva nimetus
Hukkunute arv
16 aprill 1945
Goya
7000
3 mai 1945
Cap Arcona
5594
3 jaanuar 1945
Wilhelm Gustloff
5438
10 veebruar 1945
General von Steuben
3608
Suurimad laevahukud Eesti lähivetes
Aasta
Laeva nimetus
Hukkunute arv
3 detsember 1941
Jossif Stalin
1900
28-29 august 1941
Atis Kronvalds
Vähemalt 1600
22 september 1857
Lefort
828
24 august 1941
Eestirand
34