RANNAMÄGI (0)

Tallinna  Lilleküla  Gümnaasium
RANNAMÄGI
Uurimistöö 
Koostanud :
7.c
Juhendaja   õp: M.   Sild
Tallinn 2012
SISUKORD
SISUKORD........................................................................................2
SISSEJUHATUS................................................................................3
KÜSITLUS........................................................................................4
VAATLUSE ANALÜÜS.......................................................................5
RANNAMÄGI....................................................................................6
LÕBUSTUSPARK JA SUVETEATER..................................................8
ESTONIA..........................................................................................9
KOKKUVÕTE..................................................................................10
KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................11
2
SISSEJUHATUS
Minu   uurimisvaldkond   on   pargid   Tallinnas.   Minu   uurimistöö   eesmärk   on   teada   saada
missugune see park on. Minu  uurmistöö  objekt on Rannamäe park. Uurimustöö kitsamateks
eesmärkideks on, et teada saada kui paljusid parke 12 inimest teavad?
Minu uurimisküsimused  on:
1. Kus asub Rannamäe park?
2. Missugune on Rannamäe park?
3. Kui paljud Rannamäe parki teavad?
Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks  kasutan  järgmisi  meetodeid :Küsitlus,  vaatlus , materjali
otsimine ja materjali töötlemine. Uurimise käigus läbi  viidud   küsitluse  tulemusena selgus, et
inimesed ei tea eriti Tallinna parke   ainult neid, mis on nende kodu ümbruses. Uurimise
käigus läbi viidud vaatlusega märkasin, et inimesed  tunnevad  parke halvasti.  Uurimustööga
kaasneb õppekomplekt, milles sisaldub diagramm ja mäng.
3
KÜSITLUS
Uurimistöö käigus viisin läbi küsitluse.
Küsitluse eesmärk oli teada saada kui mitut parki suudavad 12 inimest ühe minuti jooksul
nimetada. Inimesed vastasid   kõige enam nimetati Löwenruhi parki (7). Kokku nimetati 20
parki: Löwenruh (7),  Tammsaare  (4), Hirve (3), Politsei aed (2), Kopli park (2),  Kadrioru  (2),
Raekoja  (1),  Adamsoni  (1), Estonia (1), Männi (1),  Jüriöö  (1),  Snelli  tiigi (1), Männiku (1),
Räägu  (1), Mooni  (1), Marja (1), Lembitu  (1), Lepistiku (1), Skeit  park (1) ja Gleihni park (1)
Joonis 1. Küsitluse tulemused.
4
VAATLUSE ANALÜÜS
Uurimistöö   käigus   vaatlesin   Rannamäe   parki.   Minu   vaatlusobjektiks   oli   Rannamäe   park.
Vaatlesin   parki   16.   septembril   2012.   Ma   vaatlesin   parki   Rannamäe    pargi    ümbruses   ja
Rannamäe  pargis . Märkasin, et seal kasvavd vahtrad,  kased  ja kastanid. Taimestikuks olid
põõsad    ja   väike   lilleaed.   Lilleaed   oli   ümbritsetud   väikse    nöörist     aiaga .   Suvel   oli   seal
põhuteter. Pool parki oli puhas ja pool parki oli  hooldamata  ja lehed olid riisumata. Seal oli
väike üpris laguneneud  skate  park ja see aasta (2012) avati seal parkuuri huvilistele parkuuri
treenimis  väljak . Pargis jalutasid mõned vanemad inimesed. Mõned  nooremad  käisid seal
tõukeratast sõitmast skate pargis. Park oli keskmise suurusega. Mälestusmärki polnud seal
pargis, kuid pargi juures oli Estonia  huku   mälestusmärk . Endale see park ei meeldinud, sest ei
saanud pargis pargi kohta informatsiooni. Pargis saab korraldada noortele  ekstreem  võistlusi.
Aasta 2012 algul korraldati seal  lumelaua  ja mäesuusa  võistlus . 
Pilt 1. Rannamäe vaated erineva nurga alt.
5
                                                                                       
                                                                                        
RANNAMÄGI
Rannamägi asub Rannamäe tee ja Põhja  puiestee  vahel  aadressiga  Rannamäe tee 11.
Tallinna vanalinna põhjaküljel Suure Rannavärava kõrval  asetseva  Skoone  bastioni  ehitamise
plaanidest on andmeid juba  1634. aastast. Ehitamine algas aastal  1683. Rootsi riigi kõigi
kindlustuste  ülema  Erik   Dahlbergi  (1625–1703)  ja  Tallinna  komandandi  Paul   von  Esseni
(25. september  1631  –  2. august  1699  Tallinn)1686. aastal koostatud ja kuningas  Karl XI
(24.   november  1655  Stockholm  –  5.   aprill  1697  Stockholm)   kinnistatud   Tallinna
muldkindlustuste   uues   generaalplaanis   taheti   Tallinna   muuta   vallutamatuks   tohutu
bastionaalvööndiga.   Vööndisse   pidi    kuuluma    11   võimast   bastioni,   ristitud   Rootsi   riigi
provintside või linnade nimedega. Kuid Tallinn oli vaene,  nappis  raha, materjali ja tööjõudu,
ning   valmis   suudeti   ehitada   ainult   kolm.   Vahendite   vähesuse   tõttu   sai   1710.   aastaks
kavandatud    üheteistkümnest    bastionist   valmis   vaid   kolm:   peale   Skoone   ka  Ingeri   bastion
(Harjumägi) ning Rootsi bastion (Lindamägi). Bastioni ehitamine tekitas hulga konflikte, sest
riigi alluvuses töötanud  lihtrahvas  ja talupojad kuhjasid  valle  linnakodanike aedade peale.
Pärast  Põhjasõja  algust pidid Tallinna  bastionid  kiiremini valmis saama, sellest hoolimata
lõppes    ehitustegevus    alles  1703–1704.  Pärast  Krimmi  sõda  aastal  1857  kaotasid   Tallinna
bastionid   ajapikku   oma   sõjalise   tähtsuse   ning  Venemaa   Keisririik  kustutatas   Tallinna
maakindluste nimekirjast ning määras need alad parkide rajamiseks. 1867. aastal sai Tallinna
linn   bastioni   enda   alluvusse,   mille   järel   ala   ehitati   ümber  1881.   aastaks   künklikuks
pargimaastikuks. Mere poolt oli  bastion  hästi vaadeldav.  19.  ja  20. sajandi  vahetusel töötas
endisel   muldkindlustusel   lühikest   aega   ka  restoran.1876.   aasta   koostatud   endise   Tallinna
muldkindlustusvööndi   haljastuskavas   oli   bastion    näidatud    haljasalana,   koosjalgradadega.
Haljastusplaanide  realiseerimisega  tegeles Promenaadide komisjoni ning tulevase  haljasala
plaani valmistas St. Peterburgi botaanikaaia  direktor  dr. K.  Regel  ning see esitati ja kinnitati
Tallinna   Linnavolikogu  poolt  1880.   aastal.  1885.   aastal   valmis   kavandatud   park,   koos
bastioniga  kujundati  ja ehitati välja haljasalaks ka selle esine  Stuarti reduut. Promenaadide
komisjoniga otsustas Skoone bastioni anda rendile, rentijaks sai hotelliomanik Wicke, kes oli
nõus ehitama restoranihoone, muusikapaviljoni ja hoidma korras teed ja puud. Ala hakati
kutsuma  Rannavärava mäeks  (saksa k.  Strandpforten Anlage), mis 26. oktoobril 1939 sai
nimeks  Rannamägi.  1902 . ja  1903 . aastal renditi aga Rannamägi koos Harjumäega kodanik
6
G. Türnbaumile. 1912–1913 ehitati siia endise Skoone bastioniesise Stuarti reduudi kohale
Tallinna   Elektrijaam.   1929.   aastal   esitasid   Tallinna   spordiseltsid   avalduse   senise   Skoone
bastioni jalamil oleva vallikraavi kasutada spordiväljaks, milleks nad ka loa said ning  senine
juurviljakasvatuseks   kasutatud   piirkond   korrastati  Anton   Soansi  (17.   september  1885
Oranienbaum, Peterburi   kubermang ,  Venemaa  –  26. november  1966  Tallinn) 1929. aasta
planeeringu järgi ning rajati linna  staadion  aastatel 1938–1939 (praegune  spordiväljak  Põhja
puiestee ja Rannavärava mäe vahel). Skoone bastion on oma nime saanud Skåne maakonna
järgi  Rootsis, mäe kohta kasutatakse ka nime  Rannavärava mägi,  Suure Rannavärava  järgi,
mille kaitseks bastion ehitati. [1]
7
LÕBUSTUSPARK JA SUVETEATER
1948. aastal avati ühel bastioni osal Nõukogude armeele kuuluv Madruste klubi lõbustuspark
ja  Suveteatri  hoone.   Nii   töötajad   kui   ka   külastajad   olid   venekeelse   elanikkonna   hulgast.
Asutus oli  populaarne  1972. aastani, kui Tallinna Lauluväljakule toodi tšehhide lõbustuspark.
Bastioni   all   asuvates   varjendites   asus  ENSV   Tsiviilkaitse   Staap  (Rannamäe   tee   11).
Stalinistlikus stiilis Suveteatri hoone, kus sees oli ka kino, oli  tollal  suurim puuehitis Eestis.
10.   juunil  1997.   aastal   põles   Suveteater   ilmselt   süütamise   tõttu   maha.   Nõukogude    armee
lahkumisel   Eestist   sõlmis   omaaegse  Kirovi-nimelise   kalurikolhoosi   haldusdirektor    Lembit
Reimal (1929 - 2006)  Nõukogude armeega  rendilepingu, hiljem aga laiendas Reimal  ühistu
osanike arvu ja kutsus sinna ka vene ärimehe  Vladimir Babuškini(57). Detsembris 2001 lõi
uus liige  Reimali osaluse üle ja valiti  juhatuse esimeheks,. Teiseks osanikuks oli  Grigori
Borissov(09.11.1951-  06.12.2009)  ja   ka  Valentin   Porfirjev,    kunagise    Balti   Ühispanga
juht.2009. aasta suvel viidi Skoone bastioni endise vallikraavi kohal  asuval  spordiväljakul
ning Eesti Raudteele kuuluval maa-alal läbiväljakaevamised, mille käigus selgus, et bastioni
kaitsvad  kontreskarpmüürid  on suures osas hästi säilinud ning asuvad 30 – 50  sentimeetri
sügavusel    maapinnast ,    mistõttu     viibib    Skoone   bastioni   piirkonna    taastamise    plaanide
realiseerimine , mille kohaselt kavandati sinna maa-aluse  parkla  rajamine, mis ulatunuks Suur-
Rannavärava tänavast kuni Suurtüki tänavani. [2]
8
ESTONIA
29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil Turu–Mariehamn–Stockholm. Laev müüdi
edasi 1990.   aastal   Oy    Silja    Line   Ab-le,   seal   ristiti   alus   Silja   Stariks.   Juba   samal   aastal
otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis
kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla. Wasa Line ristis laeva omakorda
ümber, uueks nimeks pandi Wasa  King . Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992.
aastal. Laeva  ostnud  Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all tegutses
tegelikult   kaks   suurfirmat   -   Nordström   &   Thulin   Rootsist   ning   riigiaktsiaselts   Eesti
Merelaevandus .   Laeva   uueks   nimeks   valiti   pärast   pikka   kaalumist   Estonia.   Viimane
omanikevahetus   tõi   laevale   kurseerimiseks   uue   liini Tallinn–Stockholm.   Estoniat   kutsuti
rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud Georg Otsa( ja teisi Eesti ja Soome
või Rootsi vahel kurseerinud aluseid.  Laevapere  töötas kahes vahetuses,  kaptenid  olid Arvo
Andresson(03.02.1954–28.09.1994) ja AvoPiht(1954-28.09.1994)Estonia
 
uppus  28.
septembril 1994 kella   00:55   ja   02:03   vahel   (UTC   +2),   sõites   Tallinnast   Stockholmi   989
inimesega pardal. 989  pardal  olnust  päästeti  137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult
95 hukkunu surnukehad.  Visiir  tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks
pinnale   ning  viidi  Soome Hankosse.  1999. aastal   andis  uurimiskomisjon  visiiri   üle Rootsi
meremuuseumile ning   see   viidi   Rootsi Södertälje sadamasse.   Sealt   viidi   vöörivisiir
2002 Muskö  saarele    Rootsi   mereväebaasi.   Sügavus   on   laevahuku   paigas   70–80   m.   Laeva
uppumisega on  seostatud  Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid
laevakeres jms. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas
tormis  lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud  rambi , mistõttu vesi pääses
autotekile. [3]
9
KOKKUVÕTE
Kokkuvõttes on park ilus ja ajalooline. Pargis on  suviti  teater. Rannamäe
pargis on ka Estonia huku mälestusmärk. Estonia laeva esimene reis oli
Turu-Mariehamn- Stockholm .
See   toimus   29.   Juuni   1980.   Eestlased    tuntsid    huvi   laeva   vastu   aastal
1992. Eestlaste käes ei jõudnud laev kaua olla, sest   aastal 1992 sõitis
laev Tallinnast-Stockholmi, kuid teepeal laev uppus. Pardal oli pea 1000
reisjat, millest 137 inimest päästeti. 
Rannamägi oli algselt kaitse  rajatis . Ehitus  plane  võis leida juba 17. Saj.
Kaitserajatis   rajati   Rootsi   kõigi   kindluste   ülema   ja   Eesti   komandöri
koostöös,   mille   jõustas   kuningas   Karl   XI.   1948   a.   rajati   bastionile
Nõukogude   armeele kuuluv  Madruste  klubi lõbustuspark ja  suveteatri
hoone. Asutus oli populaarne kuni 1972. aastani kuni toodi Lauluväljakule
tšehhidele kuuluv lõbustuspark.
1
KASUTATUD KIRJANDUS
INTERNETI KIRJANDUS
[1] Rannamäe park, loetud:
 http://et.wikipedia.org/wiki/Rannamägi ,12.12.12
[2]Lõbustuspark ja suveteater, loetud:  
http://et.wikipedia.org/wiki/Rannamägi,12.12.12
[3]Estonia, loetud:
http://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_(laev),12.12.12
Tallinn:  Entsüklopeedia , 2. 2004 loetud. 25.12.12
1

Document Outline

• SISUKORD


• SISSEJUHATUS


• KÜSITLUS


• VAATLUSE ANALÜÜS


• RANNAMÄGI


• LÕBUSTUSPARK JA SUVETEATER


• ESTONIA


• KOKKUVÕTE


• KASUTATUD KIRJANDUS