Uurimislaevad Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Urmas Lips Nelli Norit Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on uurimislaev...........................................................................................................................4 2. Süvamere puurimislaev CHIKYU....................................................................................................5 3. Uurimislaev NATSUSHIMA............................................................................................................6 4. Uurimislaev KAIYO.......................................................................................
Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevad...
tähtsamaid üldistusi keemias (tuntud mendelejevi tabelina). Murrang geoteadustes Alfred Pangea Wegener ( 1880-1930), meteoroloog Mandrite triiv on hüpotees mandrite liikumisest üksteise suhtes Laamtektoonika teooria Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: merepõhi laieneb keskmäestikest kahele poole Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968- 1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust Globaalökoloogia Vladimir Vernadski ( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfääriõpetuse arendaja ( elusaine kui biomassi kasutamine füüsikalise suurusena) Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale?
Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri trapi juures oli kogu baasi juhtkond. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin intervjuusid ja lasi end pildistada. Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. Mälestuste jäädvustamine: Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin. Tema nime on saanud uurimislaev. 14. juulil 2001. aasta avati Suurbritannias Gagarini mälestusmärk. https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM (Laulu on kirjutanud Heikki Salo) Baikonuri kosmodroom (Bajkongõri kosmodroom) Maailma suurim raketistardipaik Kasahstanis. (pindala 6717 km²). Kosmodroomi hakati ehitama 12.01.1995 aastal. Kosmodroomil asub 9 raketistardikompleksi, 4 mandritevaheliste ballistiliste rakettide stardiseadet, 11 montaazi-katsekorpust, seal
Laev mahutab kuni 150 inimest, kus teadlastele on kohti eraldatud kuni sajale inimesele. See oli ka üks esimesi laevu, mis 1977. aastal põhjapoolusele jõudis. Chikyu (Jaapan) Laeva pikkus on 210 meetrit ning tema pardale mahutatakse kuni 150 inimest, kellest umbes kolmandiku moodustavad. Puuritava merepõhja maksimaalne sügavus 2,5 km ja maksimaalne puurimissügavus merepinnast on 10 km. Aranda (Soome) Aranda on 5 meetrise süvisega 60 meetrine uurimislaev. Laeva meeskonnaliikmete arv on 13, teadlastele on kohti eraldatud 27. Salme Salme on teistega võrreldes väga väike uurimislaev, kõigest 31 meetrit pikk ja 2,5 meetrise süvisega. Meeskond koosneb umbes 6 inimesest, teadlastele on kohti kuni 12 inimesele. (Liblik, T. 2010) 5.1.2Fikseeritud mõõtmisjaamad Peamiselt kahte tüüpi mõõtmisjaamu – avamere ja kaldajaamad. Need on kas ajutiselt või siis püsivalt eksisteerivad mõõtmisjaamad.
I Maailmasõda 1914-1918 Veebruarirevolutsioon 1917.a. kukutab Venemaal tsaari Aleksander II 24.02.1918. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Pärast II maailmasõda Uuringute üldiseloom: komplekssed uuringud. · K. Mölder 1938-1962. Ränivetikate uuringud. · Halme 1944, 1958 : Soome lahe plankton. · Nikolajev 1949 - 1974: Neeva lahe plankton. · Soome uurimislaev `Aranda' 50.aastatel · J. Lassig, A. Niemi1963-1975: Soome l. plankton · V.Ryabova (1977, 1981, 1986, 1991) ja I. Telesh (80.-90.) Neeva lahe zooplankton · Eestis: fütoplanktonit: J. Tenson, merebioloogia töörühm (1973-1991: K. Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe
konsultandiks Tehnikaülikooli prof. Karl Õiger (eelmised katuse remonttööd tehti 1938.a. ja 1960.a. lõpus kui sõjaväelased omaalgatuslikult kupleid lihtsalt tõrvasid) 26.01.2004 jäämurdja "Suur Tõll" kinnitas otsad Lennusadama kai nr. 36 a äärde, avades Meremuuseumi püsiva kohaloleku. Oktoober 2004 peale jäämurdja "Suur Tõll" on Lennusadamasse üle toodud ka teised Meremuuseumi laevad: allveelaev "Lembit", miinilaev "Kalev", patrullkaater "Grif" ja uurimislaev "Mare". 2006. juulis võeti Lennusadam lõplikult selle ebaseaduslikelt valdajatelt Eesti riigi poolt üle. Vesilennukite angaarid Vesilennukite angaarid ja kogu Lennusadama kompleks ehitati aastail 1916-1917 Esimese Maailmasõja eelse Peeter Suure Merekindluse osana. Angaarid ehitas ja projekteeris Taani firma Christiani & Nielsen, projekti juhiks oli Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz. Eesti Meremuuseum
konsultandiks Tehnikaülikooli prof. Karl Õiger (eelmised katuse remonttööd tehti 1938.a. ja 1960.a. lõpus kui sõjaväelased omaalgatuslikult kupleid lihtsalt tõrvasid) 26.01.2004 jäämurdja "Suur Tõll" kinnitas otsad Lennusadama kai nr. 36 a äärde, avades Meremuuseumi püsiva kohaloleku. Oktoober 2004 peale jäämurdja "Suur Tõll" on Lennusadamasse üle toodud ka teised Meremuuseumi laevad: allveelaev "Lembit", miinilaev "Kalev", patrullkaater "Grif" ja uurimislaev "Mare". 2006. juulis võeti Lennusadam lõplikult selle ebaseaduslikelt valdajatelt Eesti riigi poolt üle. Eesti Meremuuseum Vesilennukite angaarid Vesilennukite angaarid ja kogu Lennusadama kompleks ehitati aastail 1916-1917 Esimese Maailmasõja eelse Peeter Suure Merekindluse osana. Angaarid ehitas ja projekteeris Taani firma Christiani & Nielsen, projekti juhiks oli Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz.
Saksamaalt, lähimast riigist, mis ei olnud lepingule alla kirjutanud. One Eagle ei saanud käia igal ööl täiendamas vajalikke varusid nagu gaasid ja kütus. Laevale sai võtta piiratud hulgal lasti, mis tähendas, et aeg oli kallis. Kahjuks tuli sedagi tarbetult raisata, sest Rootsi valitsus käskis oma flotillil laeva One Eagle sisse piirata ja ahistada. Stockholm saatis pensionil firmajuhi ja keskealise ema vastu, kelle uurimislaev viibis rahvusvahelistes vetes, oma mereväe. Soomlaste saatehävitaja luuras pisut kaugemal, süvendades ähvardust. Nende heituvate manöövrite põhjus ei ole selge. Kas nõnda taheti parvlaevale jäänud surnukehasid kaitsta? Stockholmil oli ka tsiviliseerituid ja tõhusamaid vahendeid, millega saanuks inimsäilmete häirimist vältida. Bemis ja Rabe olid juba mitu kuud varem rootslastest vaatlejaid pardale kutsunud. Kindlasti oleks grupp Rootsi teenistuses olevaid bürokraate
antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969
antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969
antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969