Meedia juhib ja mõjutab meie igapäevaelu (1)

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi.Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab parlament, võttes vastu seadusi ja kinnitades riigieelarve. Valitsus suunab ja koordineerib ministeeriumide, ametite, inspektsioonide ning teistetäidesaatva võimu asutuste tööd. Valitsuse tegevust juhib peaminister. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi, vaid on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja,primus inter pares. Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendiettepanekul. Välja kujunenud riigiõigusliku tava kohaselt teeb president esmalt valitsuse moodustamise ettepaneku valimised võitnud erakonna juhile, kes alustab teiste erakondadega koalitsioonikõnelusi. Põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus teha

Ajalugu

21

doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

kommunikatsiooni võrgustik, mis jõuab iga kodanikuni ja kaasab neid erineval määral, kuigi mõju avaldavad muidugi ka kõiksugu teised tegurid (regionaalsed, sotsiaalsed jms). Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog, milles enamik selle tasandi subjekte osalevad. Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist. Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile. Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule.

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

45

doc

Suhtekorralduse eksami materjal

kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima · probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust

Suhtekorraldus

15

doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

ja kinnitada: praegu me tegeleme väljakaevamistega, kuju saatuse otsustame hiljem pärast arutelu, seni akrediteerime teatud arvu kodanikuliikumiste liikmeid ja meediaesindajaid, et need saaksid toimuvaid töid jälgida. Kõik need ülilihtsad sammud oleksid vältinud öise korralageduse, lõhutud aknad ja Molotovi kokteilid. Nende sammude tegemata jätmine demonstreerib meile kõigile, et Eesti valitsusel ei olnud huvi säilitada rahu omaenese riigis ­ peaminister ei pöördunud venekeelse meedia poole mitte enne probleemi teravnemist, eesmärgiga rahu säilitada, vaid siis, kui enam midagi vältida ei saanud. Kummaliseks jääb see, et kuigi valitsus oli teinud nii ilmseid kommunikatsiooniprohmakaid oma kodanikega suheldes, ei tekkinud eestikeelses meedias isegi mitte arutelu tagasiastumise teemal. Eesti meediapilt keskendus küsimusele "kes siin maal elavad / kes siin maal võivad elada?", mitte sellele "mismoodi kõik inimesed, kes sellel territooriumil asuvad, võiksid elada?"

Ajalugu

11

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt

raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene ­ vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama. Inimesed peavad probleemist aru saama nii, nagu meie seda tahame. See ongi töö sotsprobleemidega ­ selliste sots probleemi tüüpide loomine. Nende avalikkuses esitamine ja publiku veenmine. Et meie tüüp on ainuke viis, kuidas sots probleemist mõelda. Kuidas seda teha?. Tüübi loomine tähendab sisuliselt vastamist tervele reale küsimustele. Need vastused peavad olema ette valmis. II. Kui palju kahju tingimused põhjustavad ­ peate näitama kellele ja kui palju ta kannatusi põhjustab. Kes põhjustavad tingimusi, kes on kurikaelad

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

71

docx

Merekultuur ja etikett

laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust. Traalivõrku jäi kinni Eestis haruldane käilakuju(vöörikuju) Ilmselt Horatio Nelsonit kujutav käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg) Nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust. “Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Läänlasele Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.” Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on

Merendus

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

.................................................... 76 Lisa 1 ........................................................................................................................................ 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,

Käitumine ja etikett

51

docx

Populaarkultuuri teooriad

kunsti sisse; massikultuuril aga analüüsitakse seda, mida sellega saab. Populaarkultuur on probleemide sümptom, millel puudub individuaalsus. 4. Populaarkultuur on otseselt seotud ärisuhetega. Kurdetakse taga teatud kultuuri kadumist. Kasulik tulu mõjutab. Ta on toodetud ja tarbitud. Romantismi ajal oli, et kunstink ei vastutanud millegi kõrvalise eest, ta vastutas aind enda loomingu eest, ta loovutas oma erilisuse, ta pidi jälgima oma südameloovust; ärisuhete puhul aga räägitakse vaid ärilisemanipulatsioonist.

Populaarkultuuri teooriad

Kommentaarid (1)