Eesti uusaeg (1)

Eesti uusaeg .
Mahtra sõda.
1856 .
Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see.
Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst.
Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused-
Kuulsaim 2 juuni mahtras.
Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne.
Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast.
Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama.
2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi.
Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi.
Siis saabus see rahvas, relvadega.
Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks.
Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata , ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoone , viinakelder, viljaait põletati.
Peale seda liiguti sealt mõisast edasi.
Lõpuks tuli abiväge ja suruti see mäss maha. Nendele kohut mõistma asus sõjakohus.
Väga karmid karistused, osad mõisteti surma.
Kaks said 1000 hoopi kadalippu, mida peeti surmavaks. Saadeti asumisele, osad said 100 hoopi ja ka 50.
Karistamine toimus talvel. Isegi need kaks kes said tuhat hoopi jäid elama.
Soov massiliselt venemaale rännata, et pääseda mõisaorjusest.
Maltsvetlaste liikumine, prohvet Maltsvelt. Rikas talupoeg .
Maltsvelt on talunimi. Tegutses põhiliselt järvamaal ja kuusalus. Võimud hakkasid teda taga kiusama .
Ta hakkas rääkima, et rändame välja, sõitis sõpradega Krimmi. Hakkas otsima neid maakohti kuhu viia mõisaorjusest äraväsinud talupojad.
Samal ajal kogunes hulk tema järgijaid Lasnamäele. Ja hakkasid tema ettekuulutuse kohaselt ootama valget laeva.
Oodati paar nädalat ja siis loobuti.
Osa seltskonnast. U 700 põhja-Eesti talupoega siiski Krimmi jõudsid.
Algab talupoegade uus ajastu.
VENEMAA. SÕDA
19 saj suurim läbikukkumine 1853 -1855 Krimmi sõda. Venemaa sõdis üksi Krimmi, Türgi, Inglismaa ja Sardiiniaga, Prantsusmaa.
Sõda toimus krimmis. Aga mõjutas ka läänemere piirkonda.
Sõda sai alguse sest Venemaa okupeeris ..?
450 000 inimelu nõudis see sõda.
Mitmed ajaloolased on sellisel arvamusel, et keiser Nikolai I et 1855 aasta veebruaris tegi keiser selle sõja ebaõnnestumise pärast enesetapu, arvatakse et ta mürgitas ennast.
Selle sõjaga sai selgeks, et venemaa oli äärmiselt mahajäänud maa.
Krimmi sõda sai tõukeks uuendustele, mida hakkas läbiviima keiser Aleksander II
Sõjaliselt ja tehniliselt oli äärmiselt maha jäänud. Transport oli mahajäänud, raudteed , teed jms.
Nekrutid kes pärisorjade seast võeti olid kirjaoskamatud, teenisid 25 aastat, oli kehv sõjavägi.
Mujal oli ülemindud juba üldisele sõjaväeteenistusele. Väike koosseis rahuajal, sõjaajal sai suure armee kokkukutsuda, õpetatud reservid .
1862 - 1874 viidi sõjaväe vallas läbi hulk reforme.
1874 kehtestati üldine sõjaväekohustus.
Teenistuskäik sõltus haritusest. Mida haritum, seda lühem teenistus .
1874 reform oli ainult mis tunnustati ka kohe Baltikumis.
Aleksander II 1860 reformid .

• 1861 maarahva seadused. talupojaseadused
  
• Passikorraldus . Kõik said rännata igast külast külasse.
  
• Passi eest tuli maksta. Ei tohtind olla vallale ja mõisale võlgu ja kohustused olid täidetud.
  
• Liikumisvabadus oli oluline teetähis uue kapitalistliku tööturu tekkele.
  

1865- kaotati kodukaristusõigus. Õigus mõisnikul omavoliliselt talupoegi karistada kadus .
1868- lõpetati ära teoorjus . Keelati nõuda teotööd. Tegelikult tehti seda siiski edasi mahajäänud piirkondades, eriti Saaremaal ja Põhja-Eestis.
18 -vabastati talurahva kogukond , vallavalitsus mõisniku kontrolli alt. Muutus struktuur.
MAJANDUS.
1860ndad- saabus kapitalism .
Mitmeväljasüsteem, uued loomaliigid , uued põllukultuurid.
MÕISAT
Agrotehnilisi uuendusi propageerisid juba seltsid.
Hakati maksma rahalist motivatsiooni. Trahvihirm kehva töö eest.
Talud .
Peremehed pidi muutuma kapitalistlikeks väikeettevõteteks.
1860ndad. Käivitus liivimaal talude ost. Eestimaal umbes 10 aastat hiljem, 1870ndatel.
Talupojad said raha oma talu saakide müügist.
Talupoeg oli vaba edendama oma talu nii kuidas tahtis.
SOTSIAALNE KIHISTUMINE
Mõisahärrast sai suurettevõtja, talupojast väikeettevõtja.
Mõisates põhitöötajad olid moonakad - perekond, kellega sõlmiti leping. Tegid tööd mõisale ja said selle eest tasuks eeskätt moona . Suur osa palgast saadi moonas, toit, riided jms.
Said tasuta korteri ja kütte.
Olid olemas moonamajad.
Kandimehed- pidid töötama maa eest. Kandimehed pidid mõisa antud maatükist end ära toita.
Päevilised- töötati päevatasu eest. Käidi hooaja töödel. Põhiseltskond olid vabadikud , see seltskond kellel oli kuskil ääremaadel väike hurtsik , maad vähe.
Rahvuse ja rahvusluse mõisted
Natio.
Päritolu ja seisukoht käisid nagu koos.
18 sajandil. Rõhutati erisusele. Keskajal oli arvamuse ja päritolu ühtsus.
Tänapäeval on rahvuse määratlemisel 2 koolkonda , kes omavahel vaidlevad.
Esimene püüab rahvust defineerida mingite omaduste kaudu. Ja teine omaduste iseloomulikele külgedel polegi tähtsust, rahvuse määrab ühine tahe .
Inimesi seob üheks rahvuseks territoorium , keel. Paljud arvavad , et keel ongi see ainuasi.
Siis 19 sajandi Saksa romantikute mõjul lisandus sinna ritta ühine ajalugu, mälu.
Volksgeist- rahvavaim . Herder
Siis lisandus hiljem sinna ka veel ühine majanduselu.
Teine koolkond. Seda esindas Hans Kohn.
Ütleb, et kõik see mida eelnevalt loetles aitab kaasa, kuid määravaks on tahe, tahe olla üks rahvas.
See väljendub rahvuslikus liikumises, ühistegevuses.
Sama kehtib ka identiteedi vaidluste üle.
Herder. Identiteet on samastama end kellegi teisega . Selle määravad ära objektiivsed asjad, keel tõug jne
Renan- objektiivsetest asjaoludest sõltumata valib inimene endale ise rahvusliku kuuluvuse.
Soov elada koos.
Inimkond jaguneb rahvasteks. herder
Need erinevad teineteisest ümbritseva looduse, keele ja iseloomu poolest.
Benedict Anderson .
A Faas- väike grupp haritlasi hakkab uurima väikerahvast, keelt, kultuuri.
Eestis vastab sellele etapile estofiilide tegevus.
B faas. On see, kui tekib suurem grupp aktiviste, kes hakkavad äratama. Rahvuse loomise projekt.
18saj. oli eestlane maarahvas.
1880ndael ja 1890ndatel toimub see üleminek b faasist c faasi.
Rahvuse definitsioon- suurem, inimeste rühm, mida ühendab ühine ajalooline päritolu ja keel. Ning tahteühtsus. Ilma selle tahte ühtsuseta rahvust pole.
Modernism . On seotud kapitalistliku modernse ühiskonna tekkega.
Tekkis ameerikas ja lääne euroopas.
Ühiskond pidi muutuma dünaamiliseks..
Rahvuslus peab muutuma masside ideoloogiaks.
Rahvus on suveräänne.
Kui keskajal arvati, et võim valitsejatele tuleb jumalast. Monarhid valitsesid jumala tahtel, päritolust. Nüüd aga peab saama valitseja võimud rahvalt .
Rahvuse liikmed on põhimõtteliselt võrdsed.
Kaks rühma rahvuslusi. Idatüüpi ja lääne tüüpi rahvuslus.
Seda nimetatakse Hans Kohni dihhotoomia.
Rahvuslus on süvik, ja idatüüpi efnik, läänes on liberaalne rahvuslus ja idas illliberaalne. Piir nende kahe vahel jookseb Reini jõge pidi.
Kohn püüdis ida ja lääne rahvuslust lähendada periodiseerimisega.
EESTI
RAHVUSLIKU ÄRKAMISE EELDUSED.
Eelduseks oli laiemas mõistes moderniseerimine , ehk tema kõigis vormides . Majanduslik areng, sotsiaalne areng, kihistumine, kapitalism, kommunikatsioon, liikuvus, vormide muutus.
Oluline eeldus on ka see, et eestlased elasid siin territooriumil ja domineerisid.
1897 . sakslasi 3,5% ja venelasi 4% Eestis.
Mobiliseerimine, liikuvus. Sotsiaalne, ei oldud enam ainult talupoeg, mingi linna ja tehti ka muid ameteid.
Eesti rahvusest haritlaskonna kujunemine.
Haridus , üldine haridus, rahvakooli areng.
Oli maal siuke kiht nagu talurahvakoolide õpetajad. Nad oskasid lugeda ja kirjutada, olid kõige altimad minema kaasa rahvusliku liikumisega kaasa minema. Lugesid eesti haritlaste propagandat ja läksid sellega kaasa.
Järjest suurem osa inimesi ei ole seotud põllumajandusega.
Kui inimesel polnud enam talu, siis ei olnud ta enam selle kohaga nii seotud. Mida vähem pon seotud põllumajandus sektoriga seda liikuvam inimene on.
Linnad olid saksastumise pesad 19 sajandil.
Oli seda kuni 19 saj lõpuni, sest järjest rohkem eestlasi läks linna ja assimileeruti.
TALURAHVAS moodustas u 80%
Ei olnud enam mõisa otsese majandusliku surve all, kuid tunnetas, et on uustulnud.
Sotsiaalne vastuolu viidi rahvuslikule pinnale. Mõisnik sakslane-talupoeg eestlane.
19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette.
19 II pool aga ajalehed, ajakirjad , raamatud.
Luterlikus keskkonnas oskas talupoeg enamasti lugeda ja ka kirjutada.
Omavalitsuslik moment.
Vennastekogude liikumine.
Etniline asuala.
Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed.
Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks.
Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk.
EESTI AJALOOKIRJUTUS
19 sajandi lõpul hakati uurima rahvuslikku liikumist, tekkis huvi ärkamisaja vastu. Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik . Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid.
Heinrich Rosenthal . Villem Reiman . Anton Jürgenstein.
„ Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane , ta oli arst“ : D
Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused.
Mihkel Martna.
PROFESSIONAALNE AJALOOTEADUS .
Hans Kruus. „Eesti küsimus“ tartu 2005.
Friedebert Tuglas „Eesti kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus“ tartu 1932
1930ndate aastate lõpuks oli ajalooteadus suutnud niipalju, et eesti ärkamisajast oli terviklik arusaam.
Rudolf Põldmäe.
Oli vaba nõukogudelikust ideoloogeast.
Ea Jansen 1921-2005.
1949 lõpetas tartu ülikoolil. Edasi suunati Tallinna.
Elutöö oli tal Sakala uurimine .
„Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadest.“
1994 akadeemia „balti rahvuslusest, rahvusliikide tekkimisest Baltikumis“
Rahvuslus on inimgrupi ajavältel kujunenud vaimne ühtsus. Mille rahvusluseks kujundavad sotsiaalsed protsessid, ehk modernisatsioon.
Baltisaksa avalikkus 1860ndatel.
Taust sellele on venemaalt.
Seal oli kujunenud välja oluline jõud, avalikkus.
See seltskond, literaatide seltskond ja majanduse areng surusid peale selle, ete venemaal toimusid mitmesugused liberaalsed vormid valitsemiskorras.
Tundus, et on uus hingamine .
Baltisaksa ühiskonnas selline pingete aeg, omavahel läksid kokku ühelt poolt liberaalne osa literaate ja teiseltpoolt rüütelkonnad. Talurahva ja omavalitsuse küsimus.
Liberaalid olid baltikumis tallinnas ja riias.
Literaadid kirjutasid oma juttu ajalehtedes ja ajakirjades.
Tõuke andsid mahtra sõda ja anija meeste peksmine .
Kõik toimus 1858.
Anija ja kurisoo talupojad läksid 20 juuli mõisast õigust nõudma, mõis ütles et, Tallinnasse mingi ka. Lõppes sellega, et saadi vene turul kõvasti peksa.
Algas pressi sõda. Ajakirjanduses hakaksid Blagoveštšenski raamatu pooldajad omavahel sõdima., kestis poolteist aastat. See oli Revalsche Zeitungis. Toimetaja Russov, väljaanne asutati 1860.
Riia.
Seal oli Rigasche Zeitung.
Baltische monatschrift.
Propageerisid, et sakslased peaksid omavahel nö rahvuslikul pinnal lähenema. Suured piirid aadli ja mitteaadli vahel tuleks ületada. Kihid peaksid lähenema.
Esimene nõudmine, et talumaad müüksid mõisnikud riiklikult fikseeritud kindla hinnaga ja ainult eesti talurahvale. Senikaua kuni pole maahinnad fikseeritud ei tohi müüa ega ära ajada talupoega.
Teoorjus keelata. 1865 keelatigi. Al 1868-
1868 ja 1869 oli eestis suur viimane näljahäda. Tabas põhja eestit ja saaremaad.
Selle abistamiseks kogusid peterburi patrioodid kui ka baltisakslased päris suure rahasumma , selleks loodi spetsiaalne komitee, selle orgunni tulemusena koguti sitaks raha, abistamaks näljahädalisi.
1915 17% kõrgharidusega eestlastest oli lõpetanude Peterburi ülikooli,.
Väga oluline eesti kultuuriloos muusika , kunst , juristid jne.
Peterburi mindi . Sest tööd oli kerge leida, stipendium oli osades kohtades tasuta.
Vahepeal tulevad need Eesti haritlased, Jakob Hurt , Jakobson , Jannsen jms. siis puudusin ja kui olingi kohal ei viitsind kirjutada, neid tunnevad ju kõik:D
Eesti uusaeg. 13 märts
Esimene eksam kuskil mai lõpus.
Eesti talurahva ajalugu I osa.
LUGEDA
Eesti talurahva olukord hakkab vene ajal nii õiguslikus kui majanduslikus korras arenema.
17saj lõpu kümnendite seadusaktidega pandi oaika taliupoegade õigused.
1691 liivima halduse majandustegevusjuhend,
1696 aasta liivimaa kroonu mõisate majandus reglement.
Erinevalt kroonutalupoegadest on eramõisate talupoegade olukord raskem. Seal hakkan rolli mängima balti erikord.
Rosen leidis et siinne talupoeg on pärisori.
Suunismaisus. Sellega kaasneb talupoegade põgenemine pagemine . Lihtsam koostööd teha eesti ja liivimaa vahel.
18 saj soodne majanduslik olukord. Varasemad suhted hakkavad takistama arengut.
Probleem oli ka mõisate tasandil olemas, tuuakse välja, et erinevates piirkondades hakati kehtestama oma talupoegade jaoks eraõigusi
Schultz von Ascheraden.
1764 kui katariina II ringsõidu tegi.
Liivimaa maapäev oli koos. Siis esitas kindralkuberner Brown maapäevadel terve rea propositsioone.
Tahtis et taluipoegadele antakse kindrapiiriline omandiõigus vallasvarale. Muidugi teatavatel tingimustel.
On, et määratakse kindlaks mõisa koormised , et need vastaksid tegelikult talu võimalustele.
Kodukorra õ´ iguse piiramine.
Otsustas et vanaviisi jätkata ei saa ja esitab 14 punktise positiivse määrused 1765 15 märts. Toimub nende hääletamine. Kuulutatakse välja 12 aprill 1765
Vallasvara ja raudvara vahe.
Talupojal on õigus omada vallasvara aga samal ajal pidi olema talu võlgadest vaba.
Raudvara kuulus mõisale.
Vallasvara- väikeesemed mida sai ühest kohast teise paigutada.
Raudvara- kõik see varandus mis on vajalik talupidamiseks. Hädavajalik.
Loomad, järgmise aasta külvivili. Kõik need tööriistad millega talupoeg põldu haris. Neid ei tohi omada.
Õigus mõisaomanike peale kaevata.
Märts 1784 . Ollakse rahutud viiratsis.
Pearaha maksu kehtestamisega avastasind talupojad et see ei kergenda nende olekut viad on lihtsalt üks uus maks. Kõik jäi praktiliselt samaks.
Pärisorjuslikku korda hakati kritiseerima.
Pärisorjuse kriitikud.
Heinrich von Jannau - 1753- 1821 . Laiuse kirikuõpetaja. Uurib samal ajal ajalugu. Tema konkreetne ajaloohuvi keskendub pärisorjuslikule korrale. Tema arusaama kohaselt tuli talupojad kohe pärisorjusest vabastada. Reformid pidid läbiviima monarh mitte mõisnikud.
Merkel - 1769-1850-
Rääkis, et pärisorjus takistab riigi arengut, uuenduste vastuvõtmist.
Petri-
Eesti uusaeg 20 märts
Eelmine loeng 1804 aasta talurahvaseadused .
Kokkuvõtteks olid need seadused talurahvakaitseks ja need muutused kohendasid varasemat süsteemi kuid ei muutnud seda. Olid kohendavad.
Nende kahe seadusega tekkis rivaliteet kahe kubermangu vahel. Liivimaa ja eestimaa vahel.
Keskvõim soovid seda et talurahva seadused oleks kubermanguti võrdsed.
1804 a seadus nägi maamõõtmist ja hindamist.
Talurahvas ei olnud rahul. Liivimaal oli väljaastumisi vähe, sellele vaatamata paigutati küladesse sõdureid, sest kardeti, et talurahvas hakkab rahutusi tegema.
Eestimaa kubermangus toimus ülestõus kose -uuemõisa sõjad. 1805.
TALURAHVA SEADUSTE II JÄRK.
1816 eestimaa
1817 kuramaa
1819 liivimaa.
Eelmine periood püüdis talurahvast kaitsta mõisnike omavoli eest, siis nüüd talurahvas vabastati isiklikest sõltuvustest.
Majanduslikes mõttes oli selle taga füsokraatlik mõtteviis, siis nüüd tuli selle asemele liberalism .
Ühest küljest oli see justkui jätk 1804 aasta seadustele.
Põhjused olid majanduslikud, mõisate ja taluda majandamise raskused.
Viljahindade languse tõttu hakkasid ka mõisat majanduslikesse raskustesse sattuma.
Viljahinnad langesid Napoleoni sõdade tõttu.
Kui ta väed olid võidukad, siis ta sundis kehtestama kontinentaalblokaadi inglismaa vastu. Seega vilja ei saanud enam sinna saata ja viljahinnad langesid.
Venemaal olid ka rahalised probleemid, kehtisid nii panko rubla / paberraha ja ka hõberaha.
Mõisnike sundis reideerima 1804 aasta seadusi oli maamõõtmise teema, kahte moodi:
Eestimaal tahtis riik, et eestimaa mõisnikud mõõdaksid maad ära ja koostaksid vakuraamatud, mõisnikele oli see aga kallis protseduur .
Liivimaal maamõõtmised toimusid, aga seal oli häda selles, et 1804 aasta seaduses oli kirjas, et kui nüüd selgub , et talud olid tõepoolest teinud rohkem koormisi mõisale kui enende maj. kandevõime lubas. Siis oleks pidanud mõisnik tagantjärele pidand selle talupoegadele korvama.
Mõisnikele tähendas see seda, et talurahvas hakkas täiesti õigustatult nõudma neilt ületöötamise eest korvamist.
1807-1808 oli Eestimaa kubermangus suur näljahäda. Ka see ajendas Aleksander I välja andma ukaasi. Et 1804 aasta seaduseid tuleb revideerida, et kindlustada nii mõisnike kui ka talunike vastastikune heaolu.
Sellele reageeris Eestimaa rüütelkond sellega, et kui maamõõtmine ja töökoormised peaks läbi viima. Peaks midagi reguleerima, siis see tooks kaasa vältimatu mõisnike laostumise.
1811 saatis Eestimaa rüütelkond keiser Aleksander I KUULUTADA TALUPOJAD VABAKS.
Siis aga tulivahele 1812 aasta isamaasõda.
Aleksander I on ajalukku läinud, et tema võimuperiood kuni 1812 oli liberaalne. (1812 tungis Napoleon venemaale ja sai lüüa)
Venemaal ta ei julgenud talurahvast vabastada. Kuid
Baltikumis mis oli läänele ligemal. Arenenud, ning siin ta „proovis“ seda.
Ka Napoleon vabastas talupojad vallutatud aladel. Kuigi Aleksander vabastas nö kogu euroopa Napoleoni ikke alt.
Üks oluline moment oli see idee, et majandus peab olema liberaalne ja ka talurahva ja mõisa suhted tuleb vastavalt sellele ümber korraldada.
Majandusliku liberalismi idee autor on Adam Smith.
„rahvaste rikkus“ 1776.
Selle raamatuga ei sündinud mitte ainult majandusliberalism vaid majandusteadus .
Tema mõttekäik: maa ja rahva kogutoodangut., võib suurendada töö tõhustamine ja teiselt poolt tööhulga tõus.
Tööviljakust on võimalik tõsta osavusega ja masinatega. Siiamaani arvati et rikkust saab vaid põllumajandusega.
Sunni asemel, peaks inimesi tööle panema rohkem motiveerimine ja omakasu.
Ta väitis seda, et missast, et kõik inimesed ajavad taga omakasu, kasvab seeläbi ka ühiskondlik heaolu.
See nähtamatu käsi mis kõiki koos hoiab, on TURG . Turg ja konkurents sunnib omakasu taga ajades mõtlema teistele.
Talurahvast ei pea kaitsma ja normeerima, vaid õiged töömeetodid ja normid aitavadki viia kokkuleppele.
EESTIMAA JA LIIVIMAA SEADUSED 1816 JA 1819.
Üldpõhimõtetelt olid nad sarnased.

Talurahvas vabastati pärisorjusest, kuulutati isiklikult vabaks.

Aga maa kuulutati mõisnike ja riigi omades riigi omaks.
(st olenemata sellest kuidas talupoeg ka töötas, siis oli mõisnikel peale rendilepingu lõppemist õigus ta sealt välja tõsta)

Talupoeg kes tegi tööd pidi tegema seda rendilepingu alusel, see, et ta sai maad kasutada pidi ta tegema tööd mõisas.

Ainuke legaalne asjaolu mis vabastas talupoja mõisatööst oli see, et ta oli vigane .
Seda pidi ta lausa kohtu kaudu tõestama. Eestimaa seaduses oli kirjutatud: talurahva seisuse liige peab tegema tööd mis toob mõisale kasu.

Ühelgi taluperemehel ei lubatud hakata popsiks või sulaseks , talupidamine oli kohustuslik.

Liikumisvabadus. Tegelikult Eestimaa keelas talupoegadel linna minna, enne kui meeshingede arv kubermangus polnud jõudnud 210 000 meest.
1840ndatel tuli muutus ja alles siis ai talurahvas rohkem liikuda .

Säilis kodukaristus õigus, ehk kergete ülesastumiste eest talupoegi kohtuväliselt karistada.

Vallakogukonna kui omavalitsusalge või organi sisseseadmine. Vald oli seisuslik omavalitsusorgan.
Üks mõis hakkas võrduma ühe vallaga. Vallakogukonnaliikmed teostasid omavalitsust üldkoosolekute ja eestseisjate kaudu. Üldkoosolek, sealt valiti endaseast eestseisjad, kes täitsid põhiliselt politseilist laadi ülesandeid. Eestseisjate kaudu võisid talupojad esitama palve ja kaebekirju. Neli asja mille kaudu oli enne ühiselt vastutatud: 1. Magasinivili.18saj oli see mõisnike kohustus. 1799 Paul I andis välja ukaasi, millega magasi vilja pidid hoopiski varuma mõisakogukonnad. (See oli esimene talupoegade ühte liitev asi) talupoeg iseseisvus tänu sellele. 2. Moment mis liitis ühes mõisas elanud inimesi tervikuks. Oli vallakohus . 1802 Eestimaal ja 1804 Liivimaal. 3. Vaeste hoolekanne . 4. Vallalaegas. Sellega ei peetud üleval ainult vaeseid vaid ka muid kulusid .
Inimesi liitsid ühised kohustused, nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed.

Kohtukorraldus. Eestimaal: 1802 al. Oli olemas vallakohus, nüüd see kaotati, 1816.
Selle asemele tuli kihelkonna kohus, kogukonnakohus. Eksisteeris kihelkonna tasandil. Esimees, kohtuvanem oli mõisnik, kaasistujateks olid talupojad. See lahendas talupoegade omavahelisi tsiviilnõudmisi, võlad, peksmised jms. talupoegade kaebustes mõisnike vastu oli Eestis sellel vaid lepitav funktsioon .
Kreisikohus- eksisteeris maakonna tasandil. Sinna said talupojad kaevada mõisnike vastu. Eesistuja mõisnik, kaasistujad pooleks.
Ülemmaakohus- seal istusid koos maanõunikud. Kubermangu tasand. Kui seal ka talupoeg rahule ei jäänud võis talupoeg edasikaevata venemaa senatisse.
Liivimaal käis asi teistmoodi:
Vallakohus- liikmed: talupojad
Kihelkonnakohus- hõlmas mitut kihelkonda. Eestistuja mõisnik, kaasistujaid 3, need olid valitud vallakohtupoolt.
Kreisikohus- kaasistujad pooleks, esimees mõisnik.
Liivimaa õuekohtute talurahvaasjade departemang - sealt edasi sai kaevada juba senatisse.

Nimed. Priinimed.
Eesti uusaeg.
Vennastekogudused.
Nendevahel tekkis suhtlusvõrgustik. Lävisid omavahel. Ametlikud nad luteri kirikust ei eraldunud.
1857 oli neid u 83 000
1832
1850 ndatelõpul hakkas langus. 19saj lõpuks olisee liikumine läinud täielikult luteri kiriku kontrolli alla.
Riigimõisad. Kuidas reguleeriti agraarsuhteid riigile kuulunud mõisates.
liivimaal elas 75 % eramõisates. Eestimaal 98 % eramõisates.
1819
1886
Riigimõis ei näinud majanduslikult erinev välja kui eramõis.
Aga need kes riigimõisates mõisnikke mängisid olid ajutised isikud.
Rentnikud olid enamasti kas teenete eest saanud isikud või ka kodanike seisusest. Riigi mõis ei andnud rentnikule õigust osaleda maa pärimises.
Taluperemehel oli hoolsa valitsemise korral õigus rendilepingut uuendada (polnud võlgu jms) tavaliselt olid rendilepingud lühikesed. Ca 6 aastased.
Rendilepingud taluperemeeste ja mõisaomanike vahel sooviti et kestaks samakaua kui mõisa enda rendileping, ehk umbes 12 aastat
1841 - tsaarivalitsus andis välja riigimõisate valitsemise reglemendi.

• Millega tuli siia selline haldusaparaat, mis oli mitmeastmeline ja hakkas kontrollima kuidas mõisamajandamine on jms.
  
• Määrati keskmine summa mida võib rendi eest küsida.
  
• Hakati nõudma raharendi sisseviimist, lõppes ära teotöö, taluperemehed maksid riigimõisa rentnikule raharenti.
  

1859 - talupojad said talude ostuõigused. 1869 tuli sunduslik väljaost. St. kõigile maavaldajatele, nii vabadikud ja taluperemehed, neile jaotati kätte nende omandiõigust näitavad väljaostu aktid.
1886 muudeti see sunniviisiliseks. Toimus kõiktäpselt reguleeritud hindade alusel. Maad olid ära mõõdetud.
BALTI SAKSA ÜHISKOND 1820-30 ndatel.
Stillleben.
Julius Eckardt.
Tegemist oli vähemusega.
Nendel aastatel tugevnes nende ühtekuuluvustunne ja õitses nende omanäoline kultuur.
Osaliselt võtsid aadlikud valgustajate põhimõtted omaks. Aga see oli seotud arusaamaga et ainult aadlid jms saavad ühiskonda uuendada.
Kuna 1802 oli taasavatud tartu ülikool, siis neil aastal väärtustas baltisaksa ühiskond väga haridust.
Üks haritumaid rahvakilde euroopas.
Valgustatuse ja hariduse alusel tekkiski neil arusaam, et ainukesed õiged asjade korraldajad ongi nemad.
Need kes kritiseerisid olid vabade elukutsete esindajad.
Literaadid.
Vene keskvõimu ja balti aadli suhe oli kahemõtteline, aadel oli 18saj astunud juba rõõmuga tsaari teenistusse. Teisalt aga püüti saavutada siinsete provintside autonoomiat. See väljendus selles, et taheti et siin ei kehtiks üleriigilised seadused vaid kohalikud.
1830 ndatest võib rääkida, et teatud üksikutes valdkondades püüti siinsetesse oludesse sekkuda.
Üks tulemustest oli huvi põllumajanduse vastu. Agrotehnilised muudatused ja uuendused ja põllumajanduslik mõte, seltsid, need tulid kõik mõisatest ja balti aadlikelt.
Püüti siis tolle aja arusaamade kohaselt ratsionaliseerida mõisamajapidamist. Tähendas uusi ja paremaid kultuure, mis andsid paremat saaki ja talusid ilma paremini,.
Paremaid põllumasinaid, kartulikasvatuse tulek, maaparandus , et kuivendada soid ja võtta põllumaad juurde.
Üks oluline põllukultuur, mis siis oli ristik . See tõi paratamatult kaasa ülemineku mitmevälja süsteemile. Enne oli 3 väljasüsteem, talivili, suvevili, kesa . Sellega muudeti seda. St seda., et kui varasema süsteemiga oli 1/3 koguaeg kesa all ehk vaba. Siis nüüd läks see väiksemaks.
Ristik söödeti sisse meriino lammastele, andsid head peent villa jms.
Põhja eestis kartul , lõuna eestis lina ja keskeestis merino lammas-
Selle ristiku harimine nõudis paremaid põllutööriistu, atru jne
TALUMAJANDUSE KRIIS 1820-1840
Talurahva vilets elujärg takistas ka mõisate arengut.
Tööhulk mõisas suurenes. Kuid talupoegadelt polnud enam võimalik rohkem väljapressida. Pidurdas mõisaarengut. Teotöö pidurdas kõike. Tööloomad olid alatoidetud.
Need uuendused mida mõis püüdis uuendada, need mõjusid teotöö säilitamisega halvasti.
Selleks, et seda tööd kätte saada tehti tükitöö.
Oli ettenähtud teha 3 päeva nädalas. Kuid anti nii suur tükk näiteks künda, et seda ei suudetud selle ajaga ära teha.
Mõisad püüdsid taludelt palju väljavõtta.
Kokkuvõtteks mõisa surve nõrgendas talude kandevõimet, see, et taludel puudus majandus tegevuse võimalus, pani talupoja virelema. Oli vaja intensiivsemat majandamist, mida oli võimalik saavutada minnes üle raharendile ja palgatööjõu kasutamine mõisates.
TALURAHVA KÄÄRIMINE 1840ndatel.
See oli põhiliselt Liivimaal, Eestit ei puudutanud eriti.
On tuntud euroopas kui „näljaste 40ndate“ all.
Nälg oli nii venemaal kui ka saksa aladel.
Oli näljasurmi, kuid näljahädadel surevad inimesed pigem haigustesse , mis tulenevad alatoitumisest. Otseselt nälga mitte.
Talurahvaseas hakkasid rahutused.
Nad ei hakanud kellelegi vastu, vaid mingi abi otsima. Sooviti välja rännata.
Öeldi sellepeale, kui keegi talupoeg liivimaalt lahkub ,. Siis ainult raudades ja Siberisse:D
Pühajärve sõjatamm.. 300-400 aastat vana.
Talupojad tahtsid olla keisri all, mitte sakste all.
8 mai.
1891 muutus postimees päevaleheks. See väljaanne püüdis venestust mitte kiita, oli vähestest mitte venemeelne leht.
Eesti üliõpilaste selts. Alguseks loetakse Kalevipoja õhtuid. Kuid registreeriti 1883.
1890 toimus asutamiskoosolek .
Tarternitas vilnjensis. Selle taga hermann , rosenthal jne.
Seekord saadi ka tunnustus baltisaksa korpidelt. Nüüd keeldus seda tunnustamast ülikooli kuraator.
13 mai
1896-1905.
Reiman. 1861-1917
Taara 1883- 1890.
Jaan Tõnisson, sai Reimanilt suurt mõjutust.
Sündis 1868- surma aeg on täpselt teadmata.
Pärit Viljandimaalt.
Läks õppima juurat.
Tartu ülikoolis käies, astus ta EÜS-i.
1894 algab tema esilekerkimine ja oli soetud viienda üldlaulupeo korraldamisega.
Postimees läks samuti tema toimetada. Hermanni juhtimisel on öeldud, et postimehel oli umbmäärane eesti meelsus .
1899 kutsuti tartu eesti põllumeeste seltsi algatusel kokku esimene eesti põllutöö kongress .
Arutati 4 küsimust. 1. Kõrgema põllutöökooli asutamine.
2. piima ühistud. 3. Tootmisühistud ja tarvitajate ühistud.
4. ühise keskorgani loomine. Kes esindaks nende huve näit. valitsusega jms.
See moodustati, oli 9 liiget. Koosolekul domineeris tartu ja tartumaa.
Krenštein. „ olevik “
Jaan Tõnisson heitis krenšteinile ette, et ta räägib segast ja vastuolulist juttu.
Jaakosnlased- radikaalsed meelestatud tartus õppinud üliõpilased.
ÜHISKOND JA MAJANDUS 19 saj II POOL
1897 elas Eesti piires 986 000 inimest.
Neist eesltasi oli 89-90% teisel kohal oli venelased ca 5% siis sakslased ca 2-3 %
25 000 elas Pihkva kubermangus, enamus Peterburi kubermangus,.Siberisse väljaränne muutus massiliseks 20 saj.
19 saj oli 4 kohta kuhu välja rännati. 1 samara kubermang lõuna venemaal, krimm, pihkva ja Peterburg.
1880 asuti lähemale, kuid hakati minema ka venemaa aasia ossa . Näit. taga kaukaasiasse.
1890 siberisse.
Palju elas inimesi linnades.
1863 elas linnas Eesti aladel u 8,7%
1897 oli see protsent Eestis 19,2%
1/5 oli siirdunud linna.
Lätis oli see protsent 28%. Seda sellepärast, et Riia oli suurlinn
Eesti alal oli selleks keskuseks Tallinn. Linnasid oli Eestis seeaeg 12.
Tallinnasse mindi sellepärast, et see oli kubermangu kesksus ja seal arenes tööstus.
Tartusse tõmbas inimesi ülikool.
Narva tõmbas tekstiili tööstus.
15 MAI
15 mai
1870. 20saj vahetuseks oli eesti ala kaetud tiheda raudtee võrguga.
Esimene teadaolev telefoniühendus eestis 1881. Kunda ja kunda mõisa vahel.
Viljandis rajas suurtööstus tel. ühenduse.
tööstuseareng oli aeglane, sest püsis kaua pärisorjus.
Venemaal oli väga madal tööviljakus, puudus kvalifitseeritust tööjõust.
Venemaa krediidi turg ei suutnud rahuldada tööstuse arengut.
19saj esimestel aastakümnetel domineeris eestis manufaktuuri tööstus, juhtis klaasitööstus.
1866 kaotati tsunfti sundlus. Nüüd lubati kõigil tsunftivälistel inimestel asutada oma käsitöökoda vms.
Esimeseks vabrikuks peetakse eesti alal 1822 asutatud narva kalevi vabrikut. 1827 võeti seal kasutusele esimene aurumasin.
Suurimaks ettevõtteks oli Faure põllutöö masinate tehas. Tartus.
Tartus olid arenenud väga hästi trükikojad.
Mõisades viinatootmine.
Elekter - algul valgustati tehase hooneid , siis hakati alles seda rakendama mootoritel.
Metskapten . Polnud formaalset kapteni koolitust.
Sotsiaalne kihistumine linnades:
Etnilises vaatepunktis va narva ja valga said ülekaalu linnarahvast eestlased.
Olme kultuur 19saj teisel poolel
Eesti oli agraal maa, u 20% ainult elas linnas, suurem osa toodangust tuli maalt.
Linn oli selline parema ja peenema elu sümbol. Inimesed said sellest hästi teada, sest oli liikumisvabadus. Tihe suhtlus oli linnaga. Ilmus ka maale järjest rohkem inimesi kes olid näiteks linnas õppinud, ning nad levitasid seal linlikku mõtteviisi jms. eestlastest olid vahendajad järgmised kihid: kaupmehed jne.
Üritati igal pool käia riides nagu tegid seda linlased. Pop vabrik kangas mille naised üle võtsid oli siks .
Teine oli elamute kultuur millest üritati uueneda. Maja uuendused. Katus madala,, aknad väikesed, korstnaga. Hakati ehitama eraldi elumaju. Põhja eestis- vana rehielamud ehitati ümber, külmkabreid ehitati ümber elamispinnaks kuhu tehti ahi, köök ja ka rehetuha ehitati ümber ja hakkas muutuma ainult majandus ruumiks
Lõuna eestis püüti ehitada uusi elumaju. Eeskujuks linn, agul ja alevikes olevad puumajakesed. Neil oli ka kividest vundament . Linnamood avaldus ka toa sisustuses, hakati ostma vabrikumööblit või lasti seda kohapeal tisleritel teha. Seinasängist sai voodi. Kirstust sai kapp ja kummut.
Pinkideasemele tulevad toolid . Tuba valgustati petrooliumlambiga. Puit nõud asendusid savist ja bajanssiga. Varem tehti süüa lahtisel koldel, nüüd tehti pliidi peal. Enne tehti suurtes kogustes pajas. Nüüd sai praadida jms, popiks söögiks muutusid praetud liha, muna, pannkoogid .
Agana leiva asemele tuli korralik puhas rukkileib, peenleib , lääne- Eesti saartel magushapu leib. Olulisele kohale tuli kartul. Varasemate tanguputrude asemele/kõrvale tuli riisi ja mannapuder.
Näiteks seente söömine liikus ida-Eestist läände.
Lõuna Eestist mujale kohupiim ,veritangu vorstid , mulgipuder.
Kohvi ja tee joomise harjumus algas kujunema linnaeestlaste ja mõisa eeskujul. Sageli valmistati kohv nn kodukohvist. Gevara.
Muutus ka meelelahutuse laad , vabaaega hakati sisustama seltsides.
Rahvusliku liikumise c faas. Vaieldav küsimus. 1890ndad. Esimene võimalus. Teine: 1905. Jannsen ja teised on seda meelt , et 1890ndad.
Venestuse lõpp 1894- 1895 . 1894 vahetus keiser venemaal.
Samas võib öelda ka, et venestus kestis kuni 1914.
Venestus reformid Eestis.
1889-1895
1885- …
1917
1870 .. baltikumis 1877 - linnaseadus. 1873 Narvas.
Põhisisu: kaotati seisuslik linnavalitsemine, tekkis võimude lahusus ,
Valida said ainult need kes maksid linnamakse. Valijad jaotati kolme kuuriasse. Maksumaksjad a kinnisvarade pealt ja teised ettevõtete pealt.
1884 esitas ta keisrile raporti . Tõi seal välja eestlaste ja lätlaste nõudmised: muuta kubermangu piire (teha rahvuskubermangud), eesti ja läti keele kasiutamine kohtus ja ametiasutustes, maaasutuste reforme.
1880ndate keskpaigal määrtati siia ametnikud.
1889?
Nõuti et kogu ametiajamine oleks vene keeles
Politseireform, kõigepealt venemaal, nüüd ühtlustati balti kubermangudega, likvideeriti Liivimaal sillakohus ja eestis haagi kohus.
Reformid hariduse vallas
1885 algas sellega, mida talurahva paljude ärkamisaja liidrid olid soovinu, oli see, et koolid allutati rahvaharidusministeeriumile. Riiklikule alluvusele.
Koolid pidid minema venekeelsele õppele.
Venestamise huvides hakati soosima uusi koolitüüpe, linnakoolid, ministeeriumi koolid.
Keskharidus oli 0,36% eestlastest. Sakslastel 24. Venelastel 8.
1889 hakkasid Tartu Ülikoolis toimuma suured muutused. Dekaanide valimine lõppes, neid hakati määrama rahvahariduse ministri poolt. Venekeelne õpe viidi sisse õigusteaduskonda.
Hiljem ka teistesse teaduskondadesse, va usuteaduskonda.
Oluline muudatus oli see, et tartu ülikooli uksed avati õigeusu hariduse kasvandikele.