igati paika. Samas oli olnud ka lahinguid, mida eestlased võitsid ja mis muutsid meie esivanemaid vaid julgemaks ja võidurõõmsamaks. Arvatavasti algaski põhiprobleem sellest, et eestimaad esindavaid julgeid sõdalasi oli liialt vähe, mis tõi kaasa mitmeid teisi sellest sõltuvaid tegureid. Ajapikku tõusis kõikides riikides rahvaarv, kaasaarvatud eestis. Ning mida enam rahvavaim ja rahvas ise kasvas, seda arenenumaks ja tugevamaks riigiks me muutusime. Just nimelt see näitab kui suured me tegelikult oleme, et jõudsime oma mõtteviisi, majanduse ja muude teguritega järgi suurtele ja võimsatele riikidele. See võlu, olla nii suur ja ühtaegu ka nii väike, on meis alati peitunud, lihtsalt oma rahvas pidi selle üles leidma. Nüüdseks on Eestimaal piisavalt elanikke, kes teavad, kust kaevata juude aina uut ja uut kulda.
VALGUSTUS · Valgustus - oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas. See tähistas demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed...
kultuur Eliitkultuur priviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Subkultuur mittepriviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Kontrakultuur vastandab end domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder 18. sajandi filosoof. Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid. Igal rahval on oma unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks ja hakkab püüdlema rahvusriigi loomise poole. Enne ärkamist eksisteerib rahvus nö. uinunud olekus. Benedict Anderson rahvus on inimeste viis maailmas enda kohta määratleda. Rahvused hakkasid tekkima u. 16-17 sajandi paiku. Enne seda tundsid inimesed kokkukuuluvustunnet nendega kes olid nendega sama religiooni või allusid samale valitsejale
- Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid - Rahvuskultuur sama keele kõnelejad - Massikultuur laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv - Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud - Subkultuur vähemus - Kontrakultuur vastandab domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on tõelised ajaloo subjektid. Rahvus o noluliseim tunnus, keskne tunnus on keel, igal rahval on unikaalne rahvavaim - Rahvuslik ärkamine rahvus saab iseendast teadlikuks Anderson rahvus on viis maailmas enda kohta määratleda, enne oli kokkukuuluvustunne läbi religiooni või valitseja Massikultuuri analüüs ja kriitika frankfurdi koolkond Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxist. Lääne massikultuuri kriitika, sest kommerts surub peale kapitalismi väärtusi ja muudab inimesed samasuguseks. Asjastumine tendents vaadata asju lähtuvalt turuväärtusest
18 sajandil. Rõhutati erisusele. Keskajal oli arvamuse ja päritolu ühtsus. Tänapäeval on rahvuse määratlemisel 2 koolkonda, kes omavahel vaidlevad. Esimene püüab rahvust defineerida mingite omaduste kaudu. Ja teine omaduste iseloomulikele külgedel polegi tähtsust, rahvuse määrab ühine tahe. Inimesi seob üheks rahvuseks territoorium, keel. Paljud arvavad, et keel ongi see ainuasi. Siis 19 sajandi Saksa romantikute mõjul lisandus sinna ritta ühine ajalugu, mälu. Volksgeist- rahvavaim. Herder Siis lisandus hiljem sinna ka veel ühine majanduselu. Teine koolkond. Seda esindas Hans Kohn. Ütleb, et kõik see mida eelnevalt loetles aitab kaasa, kuid määravaks on tahe, tahe olla üks rahvas. See väljendub rahvuslikus liikumises, ühistegevuses. Sama kehtib ka identiteedi vaidluste üle. Herder. Identiteet on samastama end kellegi teisega. Selle määravad ära objektiivsed asjad, keel tõug jne
Iga keel on erinev erinevates kultuurides on erinev maailm. W. von Humboldt : igas keeles on oma vaim. Kirjeldas indoneesia keeli: ,,Kava keelest Jaava saarel". Keeles peale vormi ja sisu on olemas veel tähtsam asi keele sisemine vorm. = 2 + 8 x 10 (saksa keel) 82 = 8 x 10 + 2 (eesti keel) keele sisevorm = 4 x 20 + 2 (prantsuse keel) Meie mõttemaailm on sisemine vorm. Kõiki asju mõtleme eelkõige nii. See on rahvavaim, kuidas me midagi mõtleme. XXCII rooma numbrite puhul tuleb kindlaks teha kese ( C ) ja seejärel lahutada vajalik arv A O S subjekti ja objekti vahekord. Aga on olemas ka teistsugused keeled: ergotiivsed (ergo järeldus); kõneleja samastab end objektiga (mitte ,,Peeter (S) loeb raamatut (O)" vaid ,,Raamat (O) on loetud Peetri (S)poolt). Teistmoodi mõtlemine on neil indiaani keeltel: Nootka, Hopi, Navajo. Nende keelte rääkijad näevad protsessi. L
erinevates kultuurides on erinev maailm. W. von Humboldt : igas keeles on oma vaim. Kirjeldas indoneesia keeli: ,,Kava keelest Jaava saarel". Keeles peale vormi ja sisu on olemas veel tähtsam asi keele sisemine vorm. = 2 + 8 x 10 (saksa keel) 82 = 8 x 10 + 2 (eesti keel) keele sisevorm 12 = 4 x 20 + 2 (prantsuse keel) Meie mõttemaailm on sisemine vorm. Kõiki asju mõtleme eelkõige nii. See on rahvavaim, kuidas me midagi mõtleme. XXCII rooma numbrite puhul tuleb kindlaks teha kese ( C ) ja seejärel lahutada vajalik arv A O S subjekti ja objekti vahekord. Aga on olemas ka teistsugused keeled: ergotiivsed (ergo järeldus); kõneleja samastab end objektiga (mitte ,,Peeter (S) loeb raamatut (O)" vaid ,,Raamat (O) on loetud Peetri (S)poolt). Teistmoodi mõtlemine on neil indiaani keeltel: Nootka, Hopi, Navajo. Nende keelte rääkijad näevad protsessi.
lapsi, suur ebavõrdsus) maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo 5. industriaalne (enamik inimesi ole enam tõelised subjektid. Rahvused on ürgsed moodustised, põllumajanduses, linnastumine, peremudeli muutus, mille keskseks tunnuseks on keel. Igal rahvusel on oma suur asutustihedus) unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess, 6. postindustriaalne (valdav on teenindussektor, mille käigus saab rahvus iseendast teadlikuks. Kõige pearessurss on info, mitte tehnika) õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil 7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja simpansi rahvusriik. lahknemine, 200 000 a tagasi tekkis Aafrikas tänapäeva Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus
· Kontrakultuur domineerivale kultuurile vastanduv. Domineeriva kultuuri peab iga kontrakultuur ise välja mõtlema, tavaliselt massikultuur või kõrgkultuur Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder (1744-1803) · Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu. Rahvused on ajaloo tõelised subjektid · Rahvused on ürgsed moodustised ammu tekkinud · Rahvuse keskne tunnus on keel · Igal rahvusel on oma unikaalne rahvavaim · Rahvuslik ärkamine protsess, mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks · Rahvusriik kõige õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria · Rahvus on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda, kogukonda luua · Kuni 16. Sajandini tunti ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või allusid samale valitsejale
Eliitkultuur e. kõrgkultuur – priviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Subkultuur – mingi vähemuse seas levinud kultuur Kontrakultuur – vastandab end domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder – 18. sajandi filosoof. Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvused on ürdsed moodustised. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid. Iga rahva keskne tunnus on keel, aga igal rahval on ka oma unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine – protsess mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks ja hakkab püüdlema rahvusriigi loomise poole. Enne ärkamist eksisteerib rahvus nö. uinunud olekus. Benedict Anderson – rahvus on inimeste viis maailmas enda kohta määratleda. Rahvused hakkasid tekkima u. 16-17 sajandi paiku. Enne seda tundsid inimesed kokkukuuluvustunnet nendega kes olid nendega sama religiooni või allusid samale valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga
RAHVUSKULTUUR Kõige tuntum kultuurivorm, kõige sagedamini räägitakse sellest, kui mõeldakse kultuuridest. Klassikaline rahvuse teooria Johann Gotfried Herder (1744-1804) (rahvus avastatakse selle teooria järgi, see on olnud koguaeg olemas), ütles: Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu. Rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvused on ürgsed moodustised (on eksisteerinud ammusest ajast peale). Rahvuse keskne tunnus on keel. Igal rahvusel on oma unikaalne rahvavaim (psühholoogiline ühtsus). Rahvuslik ärkamine - protsess, mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks. Rahvused ei ole alati endast teadlikud. Rahvusriik kõige õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil. Selline riik on eeldatavasti üsna stabiilne, nad saavad üksteisest aru, neil on üks keel, kultuur, seega peaks neil olema vähe konflikte. Teine teooria: Looja Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus on teatav viis
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
seadused, mille alusel nad eksisteerivad ja hävivad) seadused on algmõistuse ja erinevate olevuste vahel ja seosed erinevate olevuste endi vahel. Me kõik oleme subjektideks selles ruumis. Teiseks on sellised seadused, mida me ei ole ise loonud vaid on loodud algmõistuse poolt. Inimene on oma olemuselt pidevalt uut otsiv. Inimene on aldis vastu võtma ühiskonna poolt loodud uusi seadusi. Rahvavaim, mis on aluseks seaduste loomisel, - on võrdsuse vaim ja ebavõrdsuse vaim- sellest, milline vaim domineerib, sõltub selle riigi vaim. Võrdsuse vaim viib demokraatia. Seadused on hädavajalikud seosed, mis tulenevad asja enda olemusest. Teisisõnu, inimestevahelised suhted, mis tekivad ühiskonnaelu käigus. Seadused on niisugused nähtused, mis ei ole omased ainult inimestele. Seaduste subjekte on palju, sest kõikidel elusatel ja elututel on oma seadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
