AJALUGU 19. SAJAND eksami konspekt ajaloo konspekt (0)

AJALUGU 19. SAJAND



19. SAJAND ★ 19. saj alguses tegemist pärisorjast talupojaga, siis sajandi lõpuks oli pärisorjus 20 aastat kadunud ★ 19. saj lõpuks oli väga palju eestlasi ka välja rännanud, selleks kohaks sai Venemaa, rännati välja ka Am Ühendriikidesse ★ 19. saj algul piirdus eestlaste haridus kihelkonnakooliga, sajandi lõpuks palju eestlasi jõudnud ülikooli ★ Muutustele pandi alus talurahva reformidega, mis toimusid 19. saj I poolel ★ Talurahva reforme oli rohkem kui 1 ★ Eesti alad jagunesid kahe erineva kubermangu vahel: talurahva reformid leidsid aset erinevatel aegadel, alati ei pruukinud reformide tulemused olla 100% samased ★ Pärisorjuslik mõisamajandus ei olnud enam nii tulus, talupojal ei olnud kindlust et tema maa rentniku suremisel ei saa naine ja lapsed sinna elama jääda, tal oli suht suva sellest maast ★ Mõisnikud, kes olid 18. saj tegelenud ohtralt viina põletamisega (teenisid raha), 19. saj see nii pop polnud, mõisnikel oli kapitali puudus ★ Toonased valitsejad Vm l muutustega alustada ei tahtnud ★ Tahtsid mõnes väiksemas piirkonnas muutustega algust teha, kuidas need mõjutavad ★ Erinevatel gruppidel erinevad huvid -> viis reformideni ★ Reformid toimusid jupi kaupa I reformide grupp - 1802 Igaüks (algab sõnadega Igaüks, Eestimaa kubermang), 1804 anti välja samasugune seadus Liivimaa kubermangu kohta, eestimaal korrati - Talude kasutamisõigust sai pärandada - Talupojal tekib õigus vallasvarale - Teokoormiste normeerimine (varem ka - reduktsioon, vene võimuga kadus, brownie patendiga tuli), nüüd uuesti, Brownie patent kehtis ainult Liivimaa kubermangu kohta, nüüd ka Eestimaal, aga Liivimaal tuli kõik need maad, mida talupoeg kasutab üle hinnata, Eestimaal ei tehtud; see tekitas rahutusi - Piirati kodukari õigust (mõisnik võis talupoega karistada ilma igasuguse kohtuta), rendiperemees oli kodukariõigusest vaba, talupoegade müümine keelati - !!! hakkab kujunema teatud talupoegade kogukond, kes hakkab ise oma asjade lahendamisega tegelema; LUUAKSE VALLAKOHUS, mis hakkab talupoegade omavahelisi tülikys lahendama, kohtunik ei ole mõisnik, vaid talupoegadest endast


moodustatud kohus, mõisniku määrata ainult ⅓ sellest, tema määrab ühe kohtuniku, ühe valivad rendiperehemed, ja ühe valivad sulased ★ Miks mõinikud nendele seadustele vastu ei protestinud?/Kuidas õnnestus vene võimudel mõisnike veenda……? - kui mõisnikud nõustuvad, saavad riigilt laenu. Mõlemas kubermangus rajati krediitkassad. Riigi poolt anti nende krediitkassadele tagastamatu summa raha, krediitkassadel omakorda oli võimalik seda mõisnikele laenuna anda, Vene riik finatseeris neid laenuasutusi ★ Kui mingi seadus vastu võeti, talupojad mõistsid seda valesti, ja talurahva seadused tõid kaasa talurahva rahutused ★ Kumbas kubermangus talurahva rahutused puhkesid? - Eestimaal, sest seal ei toimunud maade mõõtmist ega hindamist, seadus oli tõlgitud eesti keelde (ei jäänud see seaduste vahesus märkamata);sõjaväe osade ja talurahva kokkupõrked vms ★ Talupojad siiski ootasid, et pärisorjus kaoks, aga selleni jõuti alles teisel kümnendil ★ ★ Valitseja Aleksander I kirjutas Liivimaa kubermangu seadusele alla 1819, Eestimaa 1816, aga kõigepealt tuli seadused tõlkida eesti ja läti keelde. ★ Eestimaa kubermangus igas vallakohtus toodi 1 liige Tallinnasse, seal tehti vallakohtu liikmetele seadus teatavaks, nädal hiljem talupoegadele kirikus ★ Liivimaal kirjutas alla, aasta läks aega kui kutsuti vallakohtu liikmed Riiga, mõne aasta möödudes loeti kihelkonna kirikus ette AMETLIK 1816, 1819, aga tegelikult toimus mõne võrra hiljem mitmes erinevad etapis ★ Talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maa jäi mõisnikule ★ Varem ei tohtinud kõrgemalt enam küsida, aga nüüd kaotas see kehtivuse, oli vabaleping - talupoeg ja mõisnik lepivad omavahel renditingimustes kokku, kui tahtis talu edasi pidada pidi leppima mõisniku tingimustega, sest liikumisvabadus oli tal piiratud tal polnud kuhugi minna (ühe kihelkonna mõisniku juurest võis minna teise kihelkonna mõisniku juurde), hiljem võis kubermangu piires vahetada ★ Nüüd tekkisid vallad - talurahva omavalitsuslik kogukond ★ See ei olnud iseseisev, tegutses mõisniku järelvalve all Vallad hakkasid tegelema: - kooli pidamisega (E iga 1000 inimese kohta pidi kool olema, L 500 -> L rohkem); kooliõpetaja oli vabastatud sellest, et teda võetakse nekrutiks ja vabastatud pearahast


- Magasiait - vald pidi vaeseid üleval pidama - Olulised olid vallakohtud - Talupojad pidid ka valla teede eest hoolitsema Talupojad hakkavad kohalikku elu iseseisvalt korraldama mõisniku järelvalve all Vanemas eesti keeles vabadus: priius, pärisorjast sai prii inimene, kellele oli tarvis anda prii nimi e perek nimi ★ Õiguslikus mõttes talup olukord oli parem, aga maj viletsamaks sest saj alguses olid koormised määratletud, pärast enam määratletud ei olnud. Mõisnikel avanes võimalus talupoegadelt rohkem sisse nõuda ★ 40ndatesse jääb väljarändamise katse, reaalselt väljaränadamiseni ei jõutud, sest talupoegadel passi ei olnud, ja kui isegi jõudsid toodi nad tagasi ★ Majanduslikku olukorda halvendas 30ndate/40ndate aastate ikaldused ★ Nad tahtsid rännata soojale maale, sest olid kuuldused et seal paremad tingimused maa harimiseks, sel ajal Vm üritas Lä poolsest Eu sisse tuua ümberasujaid Mustmulla vööndisse, nendele jagati soodsalt maad, see oli ikkagi mõeldud Lä tulnud ümberasujatele, mitte baltisaksa talupoegadele ★ Talupojad hakkasid koostama nimekirjasi nendest, kes tahavad välja rännata (eeskätt Liivimaa kubermang), neile anti teada, et mingit välja rändamist ei toimu, talupojad ei uskunud ja ütlesid oma rendilepingutest lahti -> SÕDA talupoegade ja sõjaväe osa vahel ★ Suurem kokkupõrge Pühajärve juures: Pühajärve sõda ★ 40ndatel üritati oma olukorda parendada ka usuvahetusega PÕHJUS: talupoja püüe keerulisest majandulikus olukorrast välja püüelda, oma mõju ka ikalduse perioodil ★ 40ndatel hakati ka massiliselt kartulit kasvatama, ikalduse mõjutused (talupojad ise vabatahtlikult kasvatasid) -> aitasid talupojal nälja hädast paremini välja tulla ★ Anti teada, et majanduslikel põhjustel usuvahetust toimuda ei saa ★ Saaremaal vahetas usku 30% inimestest, II kohal oli Pärnu maakond 28%, teistes Liivimaa maakondades usuvahetus oli mõne võrra väiksem ★ Miks S&P? - siinsed maad polnud kõige viljakamad, majanduslik olukord ikalduse tõttu kõige viletsam, Tõstamaa ja Häädemeeste kihelkond (liikusid õigeusku) ★ Usuvahetuse käigus hakatakse maapiirkondadesse rajama ka õigeusukogudusi


★ Kui õigeusku ristiti -> said uued eesnimed lähtuvalt õigeusu kalendrist ★ Eestlastest õigeusklike eesnimi vene k -> õigeusk ★ Saj keskel jõuti järjekordsete talurahva seadusteni ★ 49 a antakse seadus välja Liivimaa kubermangus, 56 Eestimaa kubermangus -> nüüd pannakse kirja seadusesse see, et tuleb minna teorendilt üle raharendile ★ Vaja uusi töölisi, sest kes mõisapõllud üles harib, hakatakse tööle palkama aasta sulaseid MOONAKAID -> sai palka toidumoonast, majutus - mõisas olemasolevad hooned, ehitatakse mõisa ka uusi hooneid, kus M pere saab ühe toa, nendeks eeskätt perein, mees käib mõisas tööl, naine hoolitseb pere ja laste eest, palgati aastaks jüripäevast jüripäevani, lepingut oli võimalik ka pikendada, Mona küla ★ Seadusega jagati maa mõisa maaks (mõisa põllud) ja talu maaks (talu maa), seni talu maad põlluribad, talumaid hakati müüma päriseks, avanes võimalus talu maa endale päriseks osta ★ Toimus terviklike maavalduste moodustamine, toimus krunti ajamine ★ See müümine siiski mõisniku otsustada, kui ta müüa ei tahtnud, siis polnud midagi teha ★ Am kodusõda, ei saanud sealt vedada puuvilla Eu, Eu oli vaja leida puuvillale alternatiivi->lina, lina hinnad Eu tõusid -> eeskätt Lõ-E talupojad hakkasid tegelema linakasvatusega, eriti hästi kasvas lina MULGIMAAL 17.05 Seadused tõid kaasa järjekordse protesti laine, haaras eeskätt Põ-Ee, Harjumaa lõuna osa, kus leidis aset Mahtra sõda 1858 aasta kevadel 1 talupoeg kutsus teiste mõisavaldade talitajad kokku kutsunud, et hakata vastu. Juunis kogunesid talupojad Mahtra mõisa, mõisniku poolt kokku kutsutud sõjavägi, toimus talupoegade ja mõisnike vaheline konflikt, mille tulemusena mõningad talupojad said surma. Ühele osale vastu hakkajatele määrati kadalipp (10x läbi 100 mehe jooksmine-said 1000hoopi). Ja saadeti Siberisse ka. Esimesed eestlaste kogukonnad siberis -> eestlased kui kurjategijad siberisse saadetud, vangis teatud aja ära istunud, peavad pärast siiski sinna jääma -> tekivad esimesed külad Siberisse (eestlaste) Mahtra Verepõld - toimus talupoegade nuhtlemine


1863 PASSISEADUS (mõjutas talurahva elu tugevalt) - oli võimalik taotleda endale passi, millega talupoeg sai endale liikumisvabaduse (16/19 tema liikumisvabadus jäi piiratuks, nüüd kehtis mõlemas kubermangus) - Pidi olema vähemalt 21 -> sai passi nõuda - Kõik võlad pidid olema tasutud - Kõik maksud tasutud - Ema või isa pidid talus lahkudes kindlustama elatusvahenditega - Anti tähtaajaline 3kuud-3aastat - Sõjaväekohuslased - ei saanud passi pikemalt kui 1 a - Mitte väe kohuslased - valge pass, väe kohuslased - punane pass Eesti ja Liivimaa kubermangus oli võimalik liikuda kuni 3 versta kaugusele, kaugemale oli vaja juba kroonupassi Talupoeg võis ka linna elama minna või Peterburi kubermangu (talu hinnad odavad) VALLA PASS Kui tahtis nt Siberisse, pidi taotlema KROONU PASSI VALLAS TULI PASSI RAAMATUT PIDADA Kõige lähim piirkond, kuhu mindi oli Peipsi kallas Orava - nt Võru Orava ümbruse talupojad (Venemaa kaardil tekkinud külad, viitavad Eesti päritolu talupoegadele need nimed) Passiseadusega algas massiline väljaränne Venemaale, enne Siberisse minekut mindi Krimmi ja Kaukaasiasse Võis olla ka nii, et algul rännati ühte kohta, aga seal ei läinud hästi, siis mindi teise Tuldi tagasi seoses Tartu rahuga Eesti keelt säilind vb Ülem SOentuk Enne I ms oli u 100 000 eestlast välja rännanud Lõplikult teorent -> raharent 1868, pärast ei saanud nõuda, et käis mõisapõlde harimas, vaid said nõuda ainult raha 1866 ilmus vallaseadus - omane mõlemale kubermangule; vald kui talupoegade omavalitsuslik kogukond Vallaseadus (1866) Kõik vallaperemehed ja 1/10 maata meestest moodustasid valla täiskogu Täiskogu valis vallavolikogu, mis valiti kolmeks aastaks Maata meeste seast vallavanemat ei valitud, peremeeste seast valiti


Olla volikogu liige või vallavanem oli auamet (palka ei saanud) Palgalised ametid - vallakirjutaja (sekretär vms), vallakasakas (käskjalg, tegi teatavaks vallavolikogu poolt vastuvõetud otsuseid, valla arestikambris olevat meest valvas) valla kooliõpetaja, raha tuli nt passide välja andmisest, magasivilja müügist, raha läks koolid, vaeste ülalpidamiseks 1) vallalaegas tähendab ka reaalselt kasti, kus hoiti valla raha, blankette, pitsatit 2) valla eelarve e vallalaegas Valla seadus tähendas, et antud territooriumil elavad talupojad hakkasid ise oma elu korraldama Vallal palju hooneid: Sõmeru vallamaja - maa saadi mõisnikult rendil, summa jagati kogukonna meeshingede vahel, vald nõudis neilt raha, sest see oli valla kogukonna otsus asutada Tori vallamaja - telliskividest Sauga magasiait - hoiti magasivilja, ehitatud kividest Mingits valla kohtumajast tehtud vaestemaja Koolis palju erinevaid hooneid, mis olid valla kasutada Piirikivid, kus rist ja ristiots kinni -> märkis, kus sinu valdused lõpevad, kinnine edasi ei lähe; pandi paika kui toimus maade välja mõõtmine, võis olla ka talu nr raiutud; tähistati päriseks ostetud talu piire Kõige varem hakati päriseks ostma Mulgimaal (1860, on Lm kubermangu osa), lina Miks mulke (viljandist lõunas) Tartumaal/Pärnumaal ei sallitud? - ostsid teiste talud ära, mõisnik müüs ju talu sellele, kes selle eest raha pakkus Liivimaal algas talude päriseksostmine 1860ndatel, Eestimaal alles 1880ndatel Üks kultuur, mis aitas talu päriseks osta KARTUL Seda müüdi viinavabrikutele 19. saj olid teraviljad oma tarbeks, müügiks enam ei kasvatatud, Lõ-Vm oli võimalik tunduvalt odavamalt teravilja saada, nüüd kartuli kõrval karjakasvatus Miks 60ndad oluline murrang? mitmeväljasüsteem ja miks? - ei ole enam mõisa
renti, vaid see mida kõike ma teen, kuulub mulle


KULTUUR 19. SAJ I POOLEL ● Rootsi aja lõpul 1710 ülikool kinni pandud ● 1802 avati uuesti Tartus ülikool ● Ülikooli 1. Rektor - Parrot - sai Alexander I hästi läbi, siis ülikool sai hästi laialdase autonoomia, ülikool ei allunud kohalikule võimule
(rüütelkondadele), vaid allus otse haridusministeeriumile Peterburis, 1) kohalikud baltisakslased ei saanud ülikooli tegevusse vahetult sekkuda
2) ülikoolile anti finantse (Ülikooli hoone juurest paistab Jaani kirik, ülikooli juures Tähetorn näeb välja
nagu vallikääru majakamaja, anatoomikum (ümara katusega), ülikooli rmtk -
keskajast pärit toomkirik, mille ühte osasse ehitati rmtk, ülikooli kliinikum
(ravimine+õppetöö) - hooned kasutusel kuni 20. saj lõpuni, peahoone tänaseni ● Samal ajal, kui ülikool uuesti avati, avati ka Peterburis Rahvahariduse ministeerium, mis pani paika haridussüsteemi, mis Vene riigis toimis ● Kõige madalam: vallakool -> kihelkonnakool ● linnas kihelkonnakooli tasemel andis haridust elementaarkool -> kihelkonnakoolist/elementaarkoolist oli suund edasi -> kreiskooli
(maakonnas asuv kool) -> gümnaasium -> ülikool ● Kihelkonnakoolis ja vallakoolis eesti keeles ● Elementaarkoolis saksa keel, mõningad üksikud nt Võrus eestikeelne ● Edasi kõik saksa keeles (kreis, gümn, ülik) ● Vallakirjutaja haridustee piirdus kihelkonnakooliga -> oli võimalik taotleda valla koolmeistri kohta ● Kihelkonnakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati erinevaid seminare Cimze seminar ● Kreiskooli hariduses piisast elementaarkooli õpetajaks saamiseks ● Gümnaasiumis õpetamiseks oli tarvis ülikooli haridust ● Gümnaasiume oli 2 : Tallinn, Tartu ● Faehlmann, Kreutzwald ● Algul põ-e ja lõ-e keeles, 1843 Ahrensi grammatika - võttis kirjakeele aluseks põ-e keskmurde, selle baasilt on kaasaegne kirjakeel alguse
saanud, alus uuele kirjaviisile ● 1806 ilmus ajaleht Maarahva Näddala Leht, Tartus ilmunud saksa k leht, tegemist oli pärisorjadega siis erilist lugemist ei olnud, kardeti et selline


ajaleht võib talupoegi mässule õhutada, lõpetati ära see värk; arvati et
ajaleht kadunud, 30 a tagasi leiti Moskvast arhiivist üles ● Maarahva Näddala Lehe väljaandja - Otto Wilhelm Masing Talu ostja jäi krediitkassale võlgu
1897 Vm I rahvaloendus - eestlaste arv
Ülem-Soentuk -> küla, kus eestlasi kõige rohkem RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvustunde teke ja areng (keel jn) -> kultuuriline rahvuslus -> pol rahvuslus, kus esiplaanile seatakse riik 19. saj Ida-Eu oli rahvusliku liikumise saj
Lätlaste rahvuslik liikumine eestlastega sarnane, esmalt sama vaenlane:
baltisakslased
Soomlastel algas RL varem, ei saa rääkida baltis ja venelastest, vaid oluline oli
vabaneda Rootsi mõjust
Leedu puhul oluline Poola
Baltisakslased arvasid: et eestlased väike rahvas, pole võimalik kõrgkultuuri jõuda, 1) eestlaste tulevik ainult saksastumises 2) eestlased on arenemisvõimeline ja kultuurrahvas (estofiilid, eestlastest haritlased) Letofiilid - huvitatud läti k arendamisest, koolide jne arendamine
RL saavutas Eestis oma lõppeesmärgi 24.02. 1918 (1857-1918) Eeldused rahvuslikule liikumisele: - pärisorjus peab olema kaotatud - kirjaoskuse levik (oskaks lugeda) - valla rajamine, valdade teke - Maaharitlaskonna teke - oma osa estofiilide tegevusel


Rahvuslik liikumine algab 1857: Perno Postimees, Kalevipoeg kuni 1881
ärkamisaeg, sest 1881 vahetus Vm valitseja, liberaalse Aleksander II asemel tuli
šovinist Aleksander III ja algas venestamine - vene k ja õigeusu pealesurumine 1881-1896 venestamine 1896 Tartu renessanss, uus tõus rahvuslikus liikumises
1905 Eesti mõjutatud sündmustest, mis saavad alguse Vm
1905-1918 poliitiline etapp 1918 rahvusriigi teke IDEED-rohkem vastuvõtmist maapiirkondades, laiemas mõttes ka 1896 linnaelanike seas vms Olulised isikud Ärkamisaeg ★ Jakobson ★ Jannsen, Koidula (väiksem side rl iga) ★ Hurt (läks Peterburi, suuruselt II linn peale Tallinna, eestlaste kogudused
- sai Jaani koguduse kirikuõpetajaks, ta eesmärk oli tegelt Helsingisse minna, aga jäi siiski Peterburi) Venestusaeg ★ Villem Reiman Uus tõus ★ Jaan Tõnisson ★ Konstantin Päts I üldlaulupidu - andis tõuke rahvuslikule liikumisele, lauldi (vähemuses) isamaa laule
Lipu õnnistamine - üliõpilaste jaoks (eesti soost ÜÕ)
Sakala - esmakordne radikaalne liikumine
Venestaminse algus -
Kalevipoeg -


VENESTAMINE ● 1881-1894 Aleksander III sai võimule, jättis kinnitamata kõik baltisakslaste privileegid ● Enne venestamist: senaator Manasseini revisjon -> keskvõimu poolt saadeti balti kubermangudesse eeskätt Liivimaale M, kes pidi tutvuma
kohalike oludega, et vaadata, mida muuta või jätta samaks ● Senaatorile esitati palju palvekirjasid ● Palvekirjad saab liigitada kaheks: 1) eestlased ja lätlased kaebasid BS võimustamise peale ● 2) bs kaebused: eestlaste ja lätlaste rahvusliikumine ● Palvekirjasid kasutati ära venestamise läbiviimiseks VENESTAMISE SAAB JAGADA KAHEKS 1) Administratiivne (poliitiline) venestamine - kaotati kõik erinevused balti kubermangude ja Vm põhiosa vahel (õiguskorralduses), igasugused erinevused kadusid, balti kubermangude õiguskorraldus muutus sarnaseks Vm ga
Toimus õigussüsteemi kaasajastamine - mõisnikud kaotasid igasugu politseilise võimu, - kohtupidamine muutus mitteseisuslikuks (1kohus-vallakohus jäi,
talup mõistsid kohut, kohtupidamisse ei sekkunud enam
rüütelkonnad) - Balti kubermangudele kohandati Vm linnaseadus Keskajal - raad -> kuulusid suurkaupmehed, eluaeg
Kuni linnaseaduseni oli võim linnades väga kitsa ringkonna käes - BS
suurkaupmehed
Hääleõigus - need kes maksid makse, kinnisvara inimesed
Linnaseadusega linna juhitavad organid muutusid valitavaks, linna
omavalitsusse oli võimalik pääseda eestlastel ja linnades olevatel venelastel
(enne suurkaupmehed) Eestlaste seas oli tekkinud kinnisvara omanikke, üürimajasid püstitasid
(puitmajad, trepikoda vb kivist) -> majaomanikuna sai temast hääleõiguslik
kodanik
Linnavalitsuses said etteotsa linnapead - I linnapea Pärnus Brackmann
EESTLASED SAID HAKATA LINNAASJADES KAASA RÄÄKIMA ADMINISTARTIIVSES


2) Kultuuriline venestamine - asjaajamiskeeleks muutus vene keel, seni oli selleks saksa keel
(valla ja vallakohtu tasandil jäi eesti keel, kirjutaja pidi vene k
mõista, sest riigiasutustega asjaajamine läks saksa k -> vene k) Ametnikud, kes vene k ei osanud -> tuli lahti lasta -> vene ametnike sissevool eestisse - Haridussüsteem -> vene keelseks, alates valla kooli 3. klassist tuleb
õpetada vene keeles, enne seda soovitatav selles keeles, et oleks
hea üle minna vene keelele, valla koolist kõrgemal kõik vene keeles,
eesti keeles lubati: emakeelelugemine, luteri usuõpetus ja
kirikulaul, olenes õpetajast: mõni nõudis ka vahetunnis vene k rääkimist - Vene keelse õppe kõrval, hakati peale suruma vene õigeusku,
Liivimaa kuberner: vb mitte nii suur venestaja, Eestimaa kuberner:
suurem venestaja, püstitati Toompeale venestamise sümbol: Nevski katedraal, Virumaale - vene õigeusu klooster Kuremäe
klooster, vene õigeusku suundumine eeskätt põhja eestis - Aleksandrikool avati vene keelsena Põlvamaal, eesti kirjameeste
selts pandi kinni (venestamine + erinevad kirja seltsid kaebasid 11
peale, järeltulijad ei olnd nii tugevad juhid, panid kinni siis) - Hugo Tre neri eragümn teke Tartus MAJANDUSLIK ARENG 19. SAJ II POOLEL JA 20. SAJ ALGUSES ★ Enne I maailmasõda oli Eesti põllumajanduslik maa, jätkuvalt oli
tegemist põllumajandusliku maaga ★ Kandev jõud põllumajanduses - mõisad ★ Tekkisid suurtalud - need, kes olid suutnud osta endale päriseks rohkem
hektareid, hakkasid intensiivsemalt põllumaj arendama ★ Enne oluline teravilja kasvatus ★ Nüüd TVK oma tarbeks ja müügiks seda ei toimu, Lõuna pool oli seda
odavam kasvatada ja Ee ja Lä aladel kasvatatav teravili polnud enam
konkurentsivõimeline ★ Enne TV viina põletamiseks, nüüd tuleb teravilja asemele kartulikasvatus
-> viina põletamine kartuliks


★ Teraviljakasvatuse asemel -> karjakasvatus (piimakarja kasvatus, mitte
piima müümiseks, vaid et sellest valmistada võid, koort ja juustu) ★ Karjakasvatusega seostub tõuaretus - veised, kelle piima ja rasva % oleks
suurem ★ Piima töötlemiseks hakati mõisatesse ja talude ühisetegevusega piimatöötluse ettevõtteid - MEIEREI ★ Piimakarjakasvatamine intensiivistus pärast seda kui Eestisse rajati
raudteed ja sai ühendust Peterburiga ★ Piimakarja toodang -> hakati vedama Peterburi (või, hapukoor, juust) ★ Meierei toodang leidis tarbimist ka Eesti linnades ★ Sest 19. saj II poolel hakkavad linnad kasvama ★ Kasvatati ka sigu (rasvasead, mida müüdi ka Vm -> rasv ja liha) ★ Mõisapõlde haris - moonakad (mõisa aasta sulased) RAUDTEE - 1870 Balti raudtee Paldiski -> Tallinn -> Tapa -> Peterburi - laiarööpmeline raudtee - Aeg: vähem kui 12h - Aitas kaasa karjakasvatuse veole Peterburi - 6 a hiljem ehitati Tapalt liin Tartusse - Tartu mõni aeg tupiktee - edasi sealt enam ei saanud - Edasi Tartu -> Valga -> Riia -> Pihkva -> Moskva; laiarööpmeline - Raudteejaamade ehitamine - Laiarööpmelise kõrvale ehitati ka kitsarööpmelisi: Pärnu -> Mõisaküla -> Valga - Hiljem Mõisaküla -> Viljandi -> Türi -> Tallinn - Pärnu sai 20. saj alguses raudteeühenduse Tallinnaga TÖÖSTUS - Peamine tööstusharu: tekstiilitööstus, keskus: Narva - Narvas oluline: Kreenholmi manufaktuur - puuvilla töötlemine - Kr m ümber kujunesid elamud - Tööliste jaoks - elukasarmud - Seal oli ka veski, pood, saun, politseijaoskond, postkontor, pesukoda - 2 olulist kirikut: Aleksandri kirik ja õigeusu kirik - Terviklik tööstuslinnak


VABRIKUD JA TÖÖLISED Kõige olulisem tööstuslinn Narva - Kreenholmi manufaktuuri pärast, see oli
oma aja kohta suurim tööstusettevõte (5000 töölist) I kohal tekstiilitööstus, keskus Narva, väiksemaid oli ka Sindis ja Kärdlas
(mõlemas Kalevi vabrik, kus toodeti kalevit-linast riiet) II kohal metalli- ja masinatööstus, keskus Tallinn - Raudteede peatehas ->
vedurite ja vagunite remont (praegu Tallinnas Vaba Lava)
Teine oluline tehas - Tviigatel, tegeles vagunite valmistamisega Tallinnasse rajati ka ettevõte Volta - elektrimootorite tootmine
20. saj alguses, enne I ms rajati Tallinnase terve rida laeva ehitustehaseid ->
seotud Vm valmistumisega sõjaks; need tehased saanud oma nime omanike
järgi (nt Noblessner, Vene-Balti laevatehas); need laevatehased ei olnud reisi v kaubalaevad, vaid SÕJALAEVAD III kohal paberitööstus, Räpina paberivabrik, Kohilas, Tallinnas
Paberitööstuse juurde kuulub ka tselluloos - Pärnusse rajati 1900 tselluloosi
vabrik Waldhof
ka Waldhofi juurde tekkis linnak, ehitati nii meistritele ametnikele ja töölistele elamispinda, aga kogu tööliskond seal majutust ei leidnud, said ka Pärnu
linnas korterit üürida 1915 lasti W õhku, Vene võimud kartsid sakslaste dessanti Pärnusse ->
likvideerisid IV kohal tsemenditööstus
Kunda ja Aseri Enamus toodangust veeti välja, Vm huve arvestav tööstus, mitte Eesti huve
Oli ka väikeettevõtteid (vilja jahvatamine, tellise tehased) 1907 püstitati Pärnu Haigla
*Pärnu elektrijaam *Nahksild


Linnade eestistumine - linnade rahvastik kasvas (kõigepealt maal, kellel ei
olnud võimalik leida nii palju tööd -> 1 osa liikus linna, teine osa liikus
riigisiseselt
Kadakad - eestlased, kes üritas rääkida saksa keelt, olla nagu sakslane 1905 I VENE REVOLUTSIOON
Põhjused: ● Majanduslikud põhjused - töölised: madal palk, kehvad töötingimused (nt pikk tööpäev),
sotsiaalsed garantiid puudusid (polnud haiguskindlustust,
töötukindlustust) kogu Vm pigem ühesugused - talupojad: probleem maa -> maarendi ja ostu hinnad olid kõrged, koha peal valitses maa puudus, vene talupoeg ei saand maad
juurde hankida - hingemaad jagati perioodiliselt inimeste vahel
ümber, ühiselt vastutati küla kogukonna liikmete võlgade eest;
kogu Vm pigem erinevad ● Poliitilised põhjused - Venemaal valitses absolutism, Vm elanikud ei olnud kaasatud riigi
valitsemisse, puudusid kodanike õigused ● Rahvuslikud põhjused - Saab rääkida venestamisest (polnud ii intensiivne kui A III ajal) - Vene keele ja õigeusu pealesurumine - +sakslaste ülemvõim Eesti tingimustes Kõiki põhjuseid võimendas Vm-Jaapani sõda 1904-05 - Port Artur - Vm Vaikse ookeani laevastiku baasiks - Sõda alustas Jaapan üllatusrünnakuga Vene laevadele, mis paiknesid
Vaiksel ookeanil - Oluline: tuli välja, et Vm sõjavägi on ääretult vananenud, ei ole võimeline
Jaapanile vastu astuma, VM Vaikse ookeani laevastik suuresti hävitati,
Vm suutis ajada katki suhted Inglismaaga, Ingl keelas kasutada Suessi
kanalit, Vm eskaader pidi sõitma ümber Aafrika lõunatipu - Kaardi peal sõda Hiina ja Korea ja Vm ja Jaapani juures, seal paremal ääres Revolutsioon ei puhkenud Eestis, vaid Peterburis
Alguseks Verine Pühapäev 9. jaanuar 1905:


- Rahvas, Peterburi tehasetöölised olid koostanud palvekirja tsaarile, küll
hea tsaar meid aitab - Mindi 1000ndete töölistega seda üle andma, tsaari palees ei olnud - Rahvahulga võttis hoopis vastu sõjavägi, miks tule avas?
1) riigivõimu poolne versioon - rahva seast olevat tehtud 1 lask, sõjavägi vastas sellele lasule; algas paanika, kes kukkus tallati ära - Verine pühapäev AJEND !Revolutsioon tähendas: kõik hakkasid streikima (töölised, mõisasulalised, üliõpilased, gümnasistid) ● Erinevatel gruppidel erinevad nõudmised ● Üliõpilased ja gümnasistid esinesid kui toetajad (toetasid mõisasulaseid jne) ● Lisaks streikimisele peeti miitinguid ja kirjutati palvekirju ● Eestis streigiti, peeti miitinguid ja kirjutati palvekirju, oluliseks muutusid AJALEHED - avaldati nõudmisi, mida inimesed tahavd, levitati erinevaid nõudmisi - Postimees ja Teataja 1905 16. oktoober Tallinnas Uuel turul toimus massimeeleavaldus -> isevalitsuse vastane demonstratsioon; oli Uus Turg, sest varem oli turgu peetud Raekoja
platsil, aga toonastes turutingimustes RK plats muutus kitsaks ja pääs sinna
oli keeruline -> turg üle toodud sinna kus Estonia teater (see Opera kohvik vms), - seal toimus demonstratsioon, mis lõppes sõjaväe sekkumisega. (nagu
Tallinna Verine pühapäev) - Relvastamata rahva pihta avati tuli (väidetavalt rahva seas tehtud I lask,
aga pigem tegemist linna komandandi käsuga) - 90 ohvrit - Seda tuntakse Uue turu Veresauna nime all Järgmisel päeval 17. oktoobril 1905 andis Nikolai II välja manifesti: tuntakse kui
Oktoobri manifesti nime all


1) Lubati Vml kehtestada kodanikuõigused ja -vabadused -> st et anti ühinemisõigus -> anti võimalus moodustada poliitilisi parteisid 2) Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ehk rahva esindus (Vm pidi saama rahva esinduse) Üle kogu Vm algas erinevate parteide loomine, mis kannavad erinevaid
nimetusi, Eestis olulised: 1) Eesti Rahvameelne Eduerakond ehk ERE, loomise taga: Jaan Tõnisson
2) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ehk ESDTÜ VABADUSEPÄEVAD: aeg oktoobri manifestist kuni sõjaseisukorra
kehtestamiseni Allikad lk 125:
A - ERE, millist riigivormi pooldati allikas? - tahetakse monarhia säilimist, aga
ollakse arusaamisel, et tegemist ei ole absoluutse monarhiaga, vaid kontstitutsioonilise monarhiaga
B - ESDTÜ,  mis riigivormi taotlsesid? - kõigepealt tahtsid vabariiki, planeerisid
tulevast proletaarset organisatsiooni,et rajada sotsialistlik ühiskond, aga eelkõige olid vabariigi poolt, tahtsid, et revolutsioon jätkuks Millis partei ideedest oli mõjutatud Marta Lepp, miks? ESDTÜ, sest ta pidi
ärritama ja kihutama masse kodanlaste vastu (kodanlased ERE pooldajad, aga
töölised sots-demokr partei pooldajad), tahtis lõpuni asjaga minna vms Kes tegelesid sots demokr kihutustööga tööliste hulgas? - töölised ja
gümnasistid Algasid vabadusepäevad -> nendesse päevadesse jääb novembris toimunud
ülemaaline rahvaasemike koosolek Tartu - st et erinevatest valdadest valiti
esindajad Tartusse, erinevad seltsid valisid oma esindajad Tartusse Koosolek lõhenes kaheks, sest saadikute arusaamad olid erinevad 1) Aulakoosolek - toimus Tartu ülikooli aulas, osalejad: parempoolsed/vasakpoolsed radikaalid, osavõtjaid 500 2) Bürgermusse koosolek - Saksa seltsi Bürgermusse juures toimusid, osalejad: mõõdukad, osavõtjaid 300 Mõlemad koosolekud võtsid vastu terve rea otsuseid
ERIARVAMUSED:


● A: valitsuse asutused tuleb boikoteerida, B : manifesti põhjal tuleb maa omavalitsuse korra ettevalmistamiseks maa-asemikkude kogu kokku kutsuda ● Maksud, mis maakassasse lähevad peavad maksmata jääma, teine? ● Peab viivitamata kroonu kassas raha võtma välja ja kulla vastu vahetada, teised tegid seda äärmisel juhul ● A: rahvarelvastamine, B rahvarelvastamise kohta: teatud kontoll relvade kasutamise üle ● Maaküsimused A: kõik maa tuleb teha terve seltskonna ühiseks omandiks, propageeritakse maa ühisomandit; B: ei ütle selle kohta
midagi SARNASUSED: ● alkoholi vastasus, taheti poed kinni panna ● koolis õpitagu emakeeles ● praeguste valitsusasutuste boikoteerimine ● valimisõigus nõuti ka naistele, al 18 a ● Poliitvangide vabastamine TÄHTIS: kui rahvaasemikud Tartus koju läinud, siis väga paljudes kohtades
hakati võimu üle võtma - hakati Aulakoosoleku otsuseid ellu viima Vaalis koostati EV põhiseadus, samasuguseid Vabariike kuulutati ka mujal aga
neid ei peetud riigi vabariigiks, nt mõisaküla ja velise -> võim läks linna komiteele vms Detsembri I pooles toimus Tallinnas Volta tehases koosolek, osalesid Tallinna
töölised ja erinevate valdade saadikud, õhutati töölisi maale minema õppima
läti keelt -> tahtis et tegutseksid nii nagu Lätis, seal oli jõutud mõisate rüüstamiseni; maal tööliste salgad liitusid kohalike revolutsiooniliste
komiteedega, hakkasid mõisu rüüstama Kohale saadeti karistussalgad e sõjavägi e need, kes kohapeal langetasid
otsuse ja selle ellu viisid; sõjavälja kohtu tulemusena terve rida inimesi hukati
või said terve rida kadalipu hoope


Need, keda peeti mässujuhtideks, leidsid karistamist kohapeal; osalenud
vangistati ja toimusid kohtuprotsessid Karistussalkade puhul kohene karistamine; juhiks baltisakslastest ohvitserid,
kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate näpunäiteid järgiti 1905 a revolutsioon oli alanud suurte ootustega, aga siiski suruti maha
Mis mõttes oli revolutsioon 1) poliitiline - protestiti valitsuse vastu ja sooviti muutusi: protest absoluutse valitsemise suhtes, soov ise valitsemises osaleda, soov saada
ühinemisvabadus ja valimisõigus; ka autonoomia nõudmine 2) rahvuslik - tahtsid baltisakslaste ja venelaste ülemvõimu kaotamist
3) agraarne - taheti maad juurde saada, liiga palju maad oli mõisnike käes, taheti soodsamaid maa ostutingimusi Gustav Suitsu luuleread: vabaneda rangest ülemvõimust, Eesti riigi mõtet ei
olnud ( see tuleb alles seoses Vm l toimunud oktoobripöördega ); vana riik, kus rahvas võimult kõrvale jäetud saab läbi, nüüd uus, kus rahvas kaasatud
(lubatud luua parteisid ja esinduskogu)