19. sajand, vene aeg (0)

Sarnased õppematerjalid

8

odt

Mahtra sõda referaat POLE SISUKOKKUVÕTE!

...........6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8  Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil 1858 toimus Mahtra mõisa õuel kokkupõrge teivaste ja hangudega relvastatud 700-800 talumehe ja püssidega viiekümne soldati ning paari ohvitseri vahel. Talumehed sundisid soldatid põgenema. Mahtra sõjast sai eestlaste vabadusarmastuse sümbol juba kaasajal, mille tähendust kasvatas veelgi rahvuslik ärkamisaeg. 1902 ilmus Eduard Vilde sulest romaan ,,Mahtra sõda" .

Kirjandus

14

doc

Referaat mahtra sõja kohta

Korrategu. See oli eriline abiteo liik, mida nõuti mõisa karja hooldamiseks. Laudaperioodil tuli loomi sööta, joota ja hooldada. Suvel oli vaja lüpsta, karjatada, võid ja juustu valmistada. Omajagu tööd nõudis nuumhärgade eest hoolitsemine. Korranädalal olid teolised mõisas terve nädala järjest. Viinapõletamine. XVIII sajandi keskpaigast kuni XIX sajandi keskpaigani põletati viina enamikus mõisates nii kohaliku kui Vene turu tarbeks. Töö tegid abiteo korras ära taluperemehed alates vilja ning linnaste veost ja lõpetades vaadi viina põletamisega. Viina hulga ja kvaliteedi eest vastutas samuti taluperemees. Voorid ja veod. Mihklipäevast jüripäevani nõuti rakmetegu mitmesugusteks vedudeks ja voorideks. Vedada tuli küttepuid, heina, vilja, viina ja ehitusmaterjale, osa sellest abiteopäevadena. Ka mõisahoonete ehitamisel ning parandamisel

Ajalugu

21

doc

Eesti uusaeg

Baltisaksa ühiskonnas selline pingete aeg, omavahel läksid kokku ühelt poolt liberaalne osa literaate ja teiseltpoolt rüütelkonnad. Talurahva ja omavalitsuse küsimus. Liberaalid olid baltikumis tallinnas ja riias. Literaadid kirjutasid oma juttu ajalehtedes ja ajakirjades. Tõuke andsid mahtra sõda ja anija meeste peksmine. Kõik toimus 1858. Anija ja kurisoo talupojad läksid 20 juuli mõisast õigust nõudma, mõis ütles et, Tallinnasse mingi ka. Lõppes sellega, et saadi vene turul kõvasti peksa. Algas pressi sõda. Ajakirjanduses hakaksid Blagovestsenski raamatu pooldajad omavahel sõdima., kestis poolteist aastat. See oli Revalsche Zeitungis. Toimetaja Russov, väljaanne asutati 1860. Riia. Seal oli Rigasche Zeitung. Baltische monatschrift. Propageerisid, et sakslased peaksid omavahel nö rahvuslikul pinnal lähenema. Suured piirid aadli ja mitteaadli vahel tuleks ületada. Kihid peaksid lähenema.

Ajalugu

2

doc

Talurahvaseadused

abilistest ja valla kohtust. Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil. Uuendused tõid suuri muutusi. 1) Inimesed said vabamalt liikuda, mis soodustas nii linnade ja alevite kasvu kui ka tööstusettevõtte arengut. 2) 19. saj I poolel sai vabrikutööstus alguse. (Narva jt.) (Kreenholmi manufaktuur Narvas) Puuvill. 6.a) usuvahetusliikumine ­ Põhjused ­ Massiline usuvahetusliikumine. 1) vene õigusu kiriku aktiivsuse kasv Balti kubermangudes. 2) Peamine motiiv on peetud Eesti ja Läti talupoegade looutsi parandada oma majnduslikku olukorda, omandades maad ja aavutades mõisakoormiste kergendamise. 3) protest Baltisaksa mõisnike kontolli all olnud lutrliku kiriku vastu. Tulemus: 1) Uute õigeusu koguduste avamine 2) Ühendati õigeusu kogudusi. 3) Suurenes apostlikku õigeusku üleminek. 4) Pani eestlasi tõesti mõtlema, kes nad siis ikkagi on ja mida nad tahavad.

Ajalugu

4

doc

Eesti XIX saj

saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks

Ajalugu

9

docx

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

....................................8 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT..................................................................9 Kasutatud kirjandus:............................................................................................. 10 2 1. BALTI ERIKORD Balti erikord oli Balti kubermangude (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa) laialdane autonoomia (e omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastate alguseni. Balti erikord kehtestati 1710.aasta kapitulatsiooniaktidega ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Uusikaupunkti rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-eesti koos poole Lätiga Liivimaa, üks keskusega Tallinnas (õieti Toompeal), teine Riias. Rüütelkonda ei

Ajalugu

6

docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon ­ riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased ­ karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad

Ajalugu

18

docx

Eesti 19. sajandil

20 hoonet  Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu  19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid  19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark  Mõis kui tootmisüksus  19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük   19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam.  Piimakari, peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine.  Kartulikasvatus piirituse toorainena  Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus.  Talupoegade teotöö mahu suurenemine. Opman, kubjas, kilter. Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda.  Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid

Ajalugu

Kommentaarid (0)