Eesti 19. sajandil (0)

Eesti valitsemine
Põllumajandus 19. s
Valitsemine:
Keiser Paul I taastas Balti erikorra .
Keskvõim
Keiser- kindralkuberner – 3
kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus , arstiabi, vanglad , sõjavägi, nekrutid , ehitustööd)
Balti provintsiaalseadustik
Balti eraõigusseadustik
Kohalik võim
Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed)
linnavalitsused
19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus
Põllumajandus 19 sajandil
Mõisamajandus :

• 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele.
  
• U 1200 mõisat 1910
  
• U 1-2 tuh ha maad igal
  
• Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks
  
• Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid , laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet
  
• Mõisapark: tiigid , sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu
  
• 19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid
  
• 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid
  

Sagadi Mõisapark
Mõis kui tootmisüksus

• 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük
  
• 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam.
  
• Piimakari , peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine .
  
• Kartulikasvatus piirituse toorainena
  
• Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus.
  
• Talupoegade teotöö mahu suurenemine. Opman, kubjas , kilter . Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda.
  
• Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid
  
• Talupojad töötasid lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel.
  
• Mõis pidas üleval kooli, kooliõpetajat, kirikut ning kirikuteenijaid.
  
• Enne pärisorjuse kaotamist võisid mõisaomanikule kuuluvad talupojad saada erandkorras vabaks
  

Talud ja talurahvas 19 sajandil
Talurahva koosseis 19.sajandil

• Mõisarahvas 10%
  
• Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad (nt kubjas tegeles teoliste tööle-sundimise ja järel-valvega, kilter- kupja abiline, aidamees), majateenijad ja käsitöölised
  
• Külarahvas
  
• Taluperemehed (koos peredega) 40%
  
• Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega
  
• Sulasrahvas 30%
  
• Said teenistust taludes ;peamiselt tegid teotööd mõisa põldudel
  
• Vabadikud (e popsid või saunikud) 20%
  
• Talude äärealadel elavad maata talupojad, kes vastutasuks pisikese maalapi eest aitasid talu- peremehi hooajatöödel 10%40%30%20%
  

1802/1804 talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal

• Aleksander I surus seadused aadlikele peale (laenu tingimus)
  

Sisu

• Keelati talupoegade müümine
  
• Vallasvara ´kuulub talupojale. Talusid sai pärandada.
  
• Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga
  
• Teokoormiste fikseerimise nõue (vakuraamatud)
  
• Loodi vallakohtud
  

Mõju

• Talupoeg jäi pärisorjaks
  
• Mõisnike ja talupoegade suhteid reguleeriti senisest enam
  
• Talupojal tekkis kindlustunne oma vara suhtes
  
• Suurenes talupoegade eneseteadvus .
  

1816/1819 talurahvaseadused
Põhjused
Euroopas oli alanud talupoegade vabastamine pärisorjusest (Suur Prantsuse revolutsioon , Napoleoni sõjad , reformid Preisimaal , Austrias jm)

• Pärisorjuse kriitika. Vene keskvõim survestas Baltikumi aadelkonda.
  

Sisu

• Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Võimalik ümberasumine kubermangu piires. Pandi perekonnanimed. Keelati taluperemeeste ihunuhtlus .
  
• Maa jäi mõisniku ainuomandisse. ´”Vabad” rendilepingud.
  
• Renti tasuti teotöös ja natuuras
  

Mõju

• Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud.
  
• Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma.
  

1840.aa

• Talurahva vastuhakud 1841 . Pühajärve sõda/mõisas
  
• Vene õigeusku üleminek
  

19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused

• Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal
  

Sisu

• Nähti ette üleminek teorendilt raharendile .
  
• Lubati talude päriseksostmist.
  
• Algas talumaa kruntiajamine.
  

Mõju

• 1857 Mahtra sõda
  
• Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure
  
• Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus.
  
• Mõis kasutas raharendist ja talude müügist saadud raha tootmise kaasajastamiseks: maaparandus , tõuloomade soetamine, mõisamoonakate palkamine (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes sai osa tasust moonas).
  
• 1868. a keelati teorent , nüüd olid mõisad sunnitud üle minema raharendile.
  
• Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa maa hinna kasvu, koos rahvaarvu suurenemisega soodustas see eestlaste väljarännet Venemaale.
  
• Talumaa väljaostmine toimus kiiremini Liivimaal. Saaremaale jõudis 20.saj. alguses.
  

Valla omavalitsus

• Vald – ühe mõisa võimkond
  
• Valla omavalitsus kujunes seoses 19. s alguses (1804. a, 1816./19.a talurahvaseadused)
  
• Eestimaal juhtis valda talitaja koos vallakirjutajaga ja Liivimaal kaks vöörmündrit
  
• Ülesanded: vaestehoolekanne, magasivilja varumine, kohtupidamine, vallahoonete ülalpidamine
  
• 1866. a vallaseadus viis valla omavalitsuse kujunemise lõpule
  
• Valla täiskogu
  
• Valla volikogu
  
• Vallavanem
  
• + vallakooli ülalpidamine, seltsielu, dokumentide väljastamine
  

Mõisate põletamine 1905
16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa , Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid, võttis kaasa relvad ja pani põlema härrastemajad. Laupa mõisas purustati ja põletati maha lisaks sellele ka viinavabrik. [..] Otto Taubele kuuluvasse Laupa mõisasse tungisid kurjategijad 17. detsembri hommikul . Siin nagu ka ülalpool nimetatud mõisates mõisahäärber purustati, rüüstati ja pandi põlema. Seejuures teatasid kurjategijad kogunenud talupoegadele, et nad on tulnud kuulutama rahvale rõõmusõnumit ja soovitasid võtta mõisaomaniku asjadest, mis aga meeldib. Sellele vaatamata panid kurjategijad tule otsa ka viinavabrikule, lasid maha voolata keldris olnud piirituse ja varastasid linnaseid . Nad lahkusid Pärnu suunas, võttes kaasa mõisavalitsejalt ähvardustega välja pressitud viis mõisa hobust. Ülevaataja Jüri Miku palvele maja mitte põletada maha vastasid kurjategijad, et see maopesa tuleb ära kaotada. Valitseja tütar Maria Aron tundis kurjategijate seas ära talupoja Johannes Aroni ja mõisatööline Jaan Ringenberg talupoja Aleksander Brenneri
19. s I poole tähtsamad sündmused

• 1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I.
  
• 1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F. Parrot .
  
• 1804 – vallakohtute loomine.
  
• 1806 – ilmus „ Tarto maa rahwa Näddali-Leht”
  
• 1816 – pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
  
• 1819 – pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
  
• 1838 – Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts ( ÕES ).
  
• 1840 – seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda.
  
• 1842 – Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
  
• 1845 – Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine.
  
• 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”.
  
• 1849 – Liivimaa talurahvaseadusega ( analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksost
  

Eesti linnad 19 sajandil
Linnastumine

• Eestis oli 19. s 12. linna. 19.s II p algas linnastumine
  
• 1897.aastaks oli linlaste osatähtsus elanikkonnas 19 %
  
• Linnade elanikkond kasvas 19. s II poolel kiiresti loomuliku iibe ja siserände tulemusel.
  
• Maarahva liikumine maalt linna toimus pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas seda tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus.
  
• Suurimad linnad: Tallinn (u 65 tuh el), Tartu (42 tuh el), Narva (16 tuh el), Pärnu ( 13 tuh el)
  
• Tallinnas tekkis kõige enam töökohti masinaehituses (näiteks suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine. Narva kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus oli tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee). Tööstusettevõtete omanikud olid valdavalt baltisakslased v venelased
  
• 19. s lõpus moodustasid eestlased linnaelanike enamiku, ent saksa keel oli linnas põhikeel (koolid, asjaajamine, jõukamad elanikud). Kadakasakslased . Narva ja Tallinnas kasvas vene elanike arv.
  
• Säilis linnaomavalitsus: linnavolikogu valimistest võtsid osa vaid kinnisvaraomanikud. Linnavalitsuses olid valdavalt sakslased .
  

Laevad Narva jõel. W. S. Stavenhagen, 1867.
Siia rajati korralik kalevivabrik (1819), Venemaa suurim linavabrik (1851) ning
Euroopa suurim puuvillatööstus, Kreenholmi manufaktuur (1857).
Tekstiilitööstus

• Eesti peamine tööstusharu
  
  • puuvillaniidi ja -kanga tootmine Narvas Kreenholmi manufaktuuris
    
  • sitsriide tootmine Tallinna Balti Manufaktuuris. Töölised elasid sitsi linnajaos
    
  • kalevivabrikud Narvas, Kärdlas, Sindis – tooraine kohalik lambavill
    

Kreenholmi manufaktuur

• Asutati 1857 Narva jõe Kreenholmi saarele
  
• Vene impeeriumi suurim tööstusettevõte, u 5000 töötajat
  
• Omanikud baltisaksa , saksa, vene ettevõtjad
  
• Tootis puuvillast niiti ja kangast
  
• Ketrusmasinad pandi tööle vesiveskite,
  
• hiljem turbiinide jõul.
  
• Töölised peamiselt naised.
  
• 1872 suur streik
  

Toiduainetööstus

• 19. s lõpus töötas Eestis ligi 250 viinavabrikut. Maksid riigile aktsiisi.
  
• Peamine tooraine – kartul
  
• 19. s lõpus moodustas Eesti piiritusetoodang 1/10 Venemaa piirituse kogutoodangust. Peamine turg - Peterburg
  
• Viinavabrikute sisseseade valmistamine arendas masinaehitustööstust
  
• Wiegandi masinatehas ja Krulli tehased Tallinnas tootsid ainult piiritusetööstuse seadmeid.
  

Õlletehased

• Suuremates linnades oma õlletehased
  
• Kasutasid kohalikki õlleotra ja linnaseid
  
• Tartus tehas Livonia, A. Le Coq
  

Masinaehitus

• Masinaehitustehased koondusid Tallinnasse: laevaehitus Kopli ps
  
• Vaguniehitustehas Dvigatel alustas Tallinnas tööd 1899. aastal.
  
• Tootmiskompleks valmis 9 kuuga. Dvigateli parimad ajad olid 20. sajandi alguses, mil töölisi oli u 3000.
  
• Toodeti luksusvaguneid Vene ja Hiina raudteele. Ruumid ja sisseseade võimaldasid valmistada 250–300 kauba- ja 20–30 reisivagunit kuus.
  
• Tehti trammivaguneid mitmele suurlinnale ( Moskva , Harkov), aga ka Tallinna jaoks.
  

Paberitööstus

• 19. s toodeti Eestis u 70% kogu Vene impeeriumis tarvilikust paberist
  
• Waldhofi tselluloositehas Pärnus oli üks Euroopa suurimaid.
  
• Enne esimest maailmasõda töötas seal u 3000 töölist. Tootis paberit ja pappi.
  
• Metsa langetamine ja transportimine jõgesid pidi parvetades andis tööd paljudele .
  
• Räpina paberivabrik on Euroopa vanimaid töötavaid paberivabrikuid. See asutati 1734. Vabriku töötamine eeldas jõe ülespaisutamist ning sellest tekkinud paisjärv on tänaseni üks Räpina tunnuseid.
  
• 20. s alguses toodeti seal katusepappi, erinevat paberit. 1918. a valmisid seal ka noore Eesti Vabariigi rahatähed.
  

Raudtee ehitus

• 1870. a lasti käiku Balti raudtee.
  
• Selle ehitanud aktsiaseltsi juhtis Eestimaa rüütelkonna peamees Aleksander von der Pahlen
  
• Paldiski, Tallinna ja Narva linnad said ühenduse Peterburi linna ning Venemaa sisekubermangudega.
  
• Tallinnasse ehitati raudteede peatehased. Seal remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid.
  
• Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu.
  

• Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu.
  

Kuurordid

• Mereõhk, liivarannad , männimetsad ja ravimuda lõid ideaalsed tingimused ravi- ja supelusasutuste kiireks arenguks.
  
• V. Buxhoevden rajas 1824. a. Saaremaale Kihelkonna lähedale Rootsi külla muda - ja kümblusraviasutuse. See oli esimene muda- ja vesiravila mitte ainult Eestis, vaid kogu Venemaal.
  
• 1825. aastal ehitati dr Hunniuse juhtimisel mudaraviasutus Haapsallu. Seal käisid oma tervist parandamas ja vaikelu nautimas keisrid Peeter I, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II.
  
• 1838. aastal alustas tegevust Pärnu esimene kümblusasutus, mida loetakse ka Pärnu kui kuurordi alguseks