võrdle ooperit ja operetti, Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane.
Tegevustik liigendub vaatusteks, mis omakorda jagunevad piltideks ja need oma korda stseenideks. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone seetõttu treenivad nad oma häält nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Barokiajastust on ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, kes on ooperi naispeategelane. Dirigent, kes on nähtav orkestriaugust juhatab kogu etendust. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Esimeseks suureks ooperiloojaks oli Itaalia helilooja Claudia Monteverdi, kes kirjutas 1607 aastal ooperi „Orpheus“. Ooperikuninga tiitlit kannab Itaalia helilooja Giuseppe Verdi kelle 26 ooperit kõlavad kõigil maailma ooperilavadel, neist kuulsaim on ooper nimega „Carmen“. Nimetus ooper võeti kasutusele 17. saj keskel, varem kasutati
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli)
Juba mitu aastat tagasi sokeeris eestlasi suur ralliõnnetus Markko Märtin sõitis oma kaardilugeja surnuks. Meediat hämmastas aga hiljutine uudis Felix Baumgartnerist, kes sooritas esimesena kosmosest hüppe Maa suunas. Taaskord on tegu hulljulge mehega, kes riskis lausa oma eluga. Seega, kõik riskid ei saa alati õnnestuda ning halvimal juhul võivad lõppeda õnnetult, kuid seda ei saa keegi ette ennustada. Lähtudes Bulgakovi teosest ,,Meister ja Margarita" oli naispeategelane samuti julge iseloomuga. Kui ta ei oleks seda olnud, ei oleks ta Meistriga koos olla saanud. Margarital oli võimalus keelduda salakavala saatana Wolandi palvest tulla ballile tema kaaslaseks, kuid ta võttis pakkumise vastu. Ta riskis oma õnne ja armastuse nimel, saada Meistriga taas kokku. Oleks ta arg olnud, oleks ta saanud keelduda ja elu edasi elada, kuid arvatavasti oleks see teda elulõpuni piinama jäänud. Teose teine näide on see, et Pontius uskus Pilatusesse, kuid ta ei julgenud
Gurov abiellus väga noorelt ja tema abielust puudub armastus. Oma naist ta põlgab, peab teda rumalaks ja kitsarinnaliseks. Üleüldse suhtub Gurov naistesse väga halvasti, ta peab naisi "alamaks rassiks". Kuna ta on oma naist pidevalt erinevate naistega petnud ja ükski nendest naistest pole temas kunagi mingit sügavamat tunnet tekitanud arvabki ta naistest äärmiselt halvasti. Gurovi elu muutub täielikult kui ta märkab oma puhkuse ajal noort daami keda keegi ei tunne. Naispeategelane Anna Sergejevna on üksildane ja kurb noor naine kes puhkab oma väikese valge koerakesega mereäärses kuurortis ja tunneb igavust. Ka tema on abiellunud noorena ja ilma armastuseta. Ta suhtub oma abikaasasse üsna üleolevalt, peab teda lakeiks. Esialgu plaanib Gurov Annaga vaid pisikest igavust peletavat seiklust. Mida kauem nad aga suhtlevad seda sügavamaks muutuvad nende tunded. Kuigi Anna peab oma seiklust Guroviga valeks ja arvab, et sellega ei peta ta oma meest vaid ennast ei suuda
keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad peaosa armastajapaar, tenor ja sopran. Primadonna on ooperi naispeategelane. Aaria on tehniliselt keerukas soololaul milles saab laulja oma meisterlikust demonstreerida. Sellele eelneb tavaliselt jutustav kõnelaul retsitatiiv. Mitme tegelase ühislaulu nim. ansambliks. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Maailmakuulsad ooperid : Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt"
Barnesi impotentsuse tõttu ei ole nad kunagi suhtes olnud, kuid mõlemapoolne huvi teineteise vastu püsis vankumatult platooniline. „Ah, mu lemmik, ma olen nii õnnetu,“ oli tavapärane lause, mida Jake kuulis Bretti suust. Hemingway on loonud Brettist teravmeelse, tugeva ja iseseisva tegelaskuju. Bretti kindlameelsus nii jälgides härjavõitlust kui ka teha olulisi otsuseid oma elus oli oma ajastus midagi uut. Olles ainus naispeategelane, on tema roll raamatus üks suuremaid. Muuhulgas maskuliinsete omaduste seas, oli ta eelkõige naine, kes oskas osavalt mehi oma sõrme ümber keerata. Hemingway on toonud välja kõikides tegelastes oleva kadunud põlvkonnale iseloomuliku elu põletamise. Kuigi nende eluviis on üsna laastav, ei saaks enamus tegelaskujusid hakkama rutiinses elus, kus puuduks põnevus. Hemingway näitas, et kui maailmasõdu parasjagu ei toimu, käib sõdu siiski väiksemal ja märkamatumal rindel.
7.Modest Mussorgski tuntuimad ooperid on? „Boriss Godunov“ ja „ Hovanštšina“ 8. Mida muutis Mussorgski ooperižanris? Mida ta tõi uut? Oli novaator, tema harmoonia oli uudne ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Pani kooli laval liikuma ja tegutsema. 9.Venemaa silmapaistvaim ooperiklassik 19. sajandil on? Pjotr Tšaikovski 10. Mitu ooperit ta kirjutas? Nimeta mõni neist! „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“ 11.“Jevgeni Onegini“ süžee lühikokkuvõte? Naispeategelane oli Tatjana, kes armus oma õe Olga austaja Lenski sõpra Oneginisse. Ta kirjutas talle kirja, kuid Onegin oli tema vastu õel ning külm, öeldes, et ta ei usu armastusse. Tatjana nimepäevaks korraldatud ballil lööb Onegin külge Olgale, mille peale läheb ta tülli Lenskiga ja laseb viimase duellil maha. Süütundega rändab ta aastaid mööda maailma ja naastes Peterburi seltskonda kohtub ta jälle Tatjanaga, kes on vahepeal abiellunud. Onegin
Ooperitele oli iseloomulik suursugusus, rohked tegelased ja võimsad lavaefektid. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane. Napoli ooperikoolkonnas domineerisid kõrvuti tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). 17.sajandi algul kerkis esile viiul nii soolo- kui ka ansamblipillina. Viiuli kiire tõus oli seotud ka kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ning ehitus.
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline
Claudio Monteverdi panus: Helikeel kasutas suurt orkestrit, dünaamika oli kontrastne ja vahelduv, muusika oli väljendusrikas, kasutas muusikalisi kujundeid. Temaatika ainestikku võttis põhiliselt antiikmütoloogiast, palju kujutatakse antiikkangelasi. Olulisemad ooperid ,,Orphens", ,,Odysseuse kojutulek", ,,Poppea kroonimine"; bel canto laulmisviis, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kanduvus, väljendusrikkus; primadonna ooperi naispeategelane kastraat meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud; opera seria Itaalia stiilis tõsine ooper; opera buffa Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis OOPER: zanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, süzee, lavaline tegevus, tegelased, nais ja mees peategelane, dekoratsioonid, aariad, retsitatiivid, saateorkester
orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga Concerto grosso (ka looja) barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille
määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile. Kirjutas L'Orfeo, mida võib kutsuda kõige esimeseks õigeks ooperiks. Helikeel- kasutab orkestri kõlavärvi Temaatika - Vana- Kreeka tragöödia Olulised ooperid - "Orpheus", "Võluflööt" Seleta mõisted: bel canto- laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon. primadonna- naispeategelane ooperis, jumalanna. kastraat- kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega opera seria- domineeriv tõsine ooper opera buffa- koomiline ooper intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis Ooperi definitsioon - Ooper on dramaatiline teos,mis on seatud muusikasse, see põimib näitlemise, laulmise ja musitseerimise ühte.
,,Leegitsev süda" August Gailit 1. Meespeategelase elu jooksul tehtud rängad vead, mis ei lasknud tal elu nautida. 2. Miks ta süda koguaeg valutas nähtamatult, isegi elu lõpul. Tõesta näidetega. 3. Kuidas naispeategelane kannatustele vastu suudab seista. 4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu. Ta võttis endale teenjaid, kelle ta põhimõtteliselt ära kasutas ja paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud
iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo. 22. Concerto grosso- instrumentaalkontserdi tüüp, kuhu kuuluvad väiksem ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikoosseid (concerto grosso) Opera buffa- itaalia koomiline ooper Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm. 23. Bachi loomingu perioodid 1. Arnstadt ja Mühlhausen 2. Weimar 3. Köthen 4. Leipzig 24. 300 kirikukantaati ,,Kantaat nr 140" 20 ilmalikku kantaati 2 (säilinud) passiooni- ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Missad- missa h-moll Oratooriumid ,,Jõuluoratoorium"
Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus. Primadonna- esileedi, ooperi pealauljanna, ooperi naispeategelane Kastraat- meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud. opera seria- tõsine ooper, süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost. opera buffa- koomiline ooper, süzeed rahva elust, kangelane oli tavaliselt teener, sõdur või talunik. Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. Müsteerium- piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega.
Meespeategelane Makar Aleksejevits Devuskin (Makar kreeka keeles võõras; Devuskin - neiu, rõhutatakse meespeategelase süütust). 14.02.07 1) Autobiograafiline foon isiklikest elamustest lähtudes, prototüüpide probleem. Sügavalt isiklikult läbitunnetatud teos. Üheski tema teoses ei ole sellist tegelast, keda võiks samastada autoriga. Peategelased on distantseeritud tema isikust. Naispeategelane Varvara Aleksejevna Dobrosjolova (Dobroe selenie head asulad, rõhutatakse heasüdamlikkust) (Dostojevski õe nimi on Varvara Mihhailovna) Bõkov meenutab Dostojevski õe peigmeest, kellesse ta suhtus küllaltki kriitiliselt, kuna see toetas materiaalselt tema õde ja perekonda. Need on kaks tegelast, kes omavad reaalseid prototüüpe. Selles tekstis peegelduvad autori isiklikud muljed. Erakorteri võimalus, vahetab tihti. Antud perioodil jälgib ta Peterburi vaeseid inimesi.
Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. Tolstoi looming 1870 kuni 1880 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. 1881. aastal kolis Tolstoi Moskvasse. Kirjaniku traagika avaldub 1873- 1877. aastatel valminud romaanis ,,Anna Karenina", milles rahvus on lagunenud sotsiaalseteks rühmadeks ja perekond üksikisikuiks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. 1978 1882. aastal valmis järjekordne teos ,,Pihtimus". Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu. Tolstoi looming 1880 kuni 1910 kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda
11.1816 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Martin Walser. Ein liebender Mann Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ulrike von Levetzow, romaani naispeategelane, kelles vana Goethe leiab uue Lotte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Goethe! Alexander Fehling ja Miriam Stein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
enamikus Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto. Tekkis opera seria (tõsine ooper) ja opera buffa (koomiline ooper). Mõisted: lk. 101 - bel canto ilus laul (kaunis toon, virtuoosne kaunistustega improviseerimine, esituse väljendusrikkus) - intermeedium meelelahutuslik vaatemäng opera seria vaatuste vahel - prima donna ooperi naispeategelane - prima uomo ooperi meespeategelane - kastraatlaulja kunstlikult säilitatud poisihäälega meeslaulja - opera seria tõsine ooper - opera buffa koomiline ooper 11) Ooperi ja oratooriumi võrdlus Oratooriumis puudub lavaline tegevus. Oratoorim on kui ooperi kontsertettekanne. BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 12) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.102
Naispeategelase isa jaoks oli tabu see, et ta Ally kodust ära läks ning endast märku ei andnud. Ksenofoobia väljendus terrorismiaktis. Kuigi fimis seda eraldi ei kajastata, on teada, et Maailma Kaubanduskeskusele korraldasid terrorismiakti islamiäärmuslased rühimtusest Al Queda. 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid Sotsialiseerumiseks oli peategelaste kohtumine, mis leidis aset tänu meespeategelase sõbra õhutamisele. Naispeategelane sotsialiseerus rohkem ka pärast meespeategelasega kohtumist. Näiteks käis poisi sõprade peol, kohtus poisi perega ning võttis koosviibimistest osa. Meespeategelase surma tõttu toimus resotsialiseerumine tema isa 7 ja õe vahel. Varasemad suhted nende vahel olid materiaalsed, aga peale seda nende suhted soojenesid. Näiteks käisid nad koos kunstinäitusel. Peale terrorismiakti leppisid
Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. (EE 1996, lk 463) Antakse laiaulatuslik panoraam Euroopa ja eriti Vene elust XIX saj. alguses, väljendub ka autori omapärane ajaloofilosoofia. Romaanis seisab esikohal kahe vene aadliperekonna Rostov'ide ja Bolkonski'te kroonika ning Pierre Bezuhh'i hingelise arengu lugu. (Eesti Entsüklopeedia, lk 215) ,,Anna Kareninas" on rahvus langenud sotsiaalseks rühmaks ja perekond üksikisikuks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. (EE 1996, lk 463) See on suur psühholoogiline romaan vene kaasaegse kõrgema seltskonna elust. 9 Romaanis ,,Ülestõusmine" käsitles ta kogu aadli elulaadi kuritegelikuna ja vastandas selle enesetäiustamise, kurjaga mitte vastuhakkamise, kasina ja tõsise elu.(ENEKE 4, lk 80)
Ta oli hidalgo (hijo de algo), keda oli Hispaanias sel ajal palju. Don Quijote hullus rüütliromaanidest ja hakkas kujutama ette, et ta on samuti rüütel püüdes kaitsta kõike ja kõiki kurjade jõudude vastu. Ja sel moel hakkasid peale rännakud, kus oli tema kaaslasteks hobune Rocinante ja kannupoiss Sancho Panza oma hobusega. Kõigi Quijote rännakute eesmärgiks oli teenida oma südamedaami Dulcinead. Väga oluliseks oligi teoses naispeategelane Toboso Dulcinea. Dulcinea oli ülim Don Quijote jaoks põhjus, miks ta kõiki oma tempe tegi (või siis miks ta neid seiklusi ette võttis) Aga Dulcinea juures oli kummaline see, et kogu teose jooksul ei ilmunud ta kunagi välja, kuigi tema oli ajendiks kõigele, mis toimus. Ta oli naine, kes juhtis nähtamatult kogu romaani tegevust. Ajal, mil Cervantes kirjutas ,,Don Quijote" ei olnud kirjanduses midagi sellist ühegi tegelasega tehtud. See on väga huvitav viis, kuidas teos üles ehitada
huve. Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. Tolstoi looming 1870 kuni 1880 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. 1881. aastal kolis Tolstoi Moskvasse. Kirjaniku traagika avaldub 1873-1877. aastatel valminud romaanis ,,Anna Karenina", milles rahvus on lagunenud sotsiaalseteks rühmadeks ja perekond üksikisikuiks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. 1978 1882. aastal valmis järjekordne teos ,,Pihtimus". Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu. Tolstoi looming 1880 kuni 1910 kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda
Tapjatel pole südand tappa, jätavad metsa elama lapsega, nende tervis halveneb kannatavad, kitseke aitab last imetada, 7 aastat metsas, krahv satub nendega metsas kokku ja viib naise ja lapse koju tagasi. Ülekohus karistus õiglus (psühholoogiline) Lugejal vabanemine, eetiline. 20. Saj massikultuuris sama põhimõte, halvad saavad karistada rõhutab, kinnitab lugeja usku oma maailmavaatesse, samastumine. Jäädes vooruslikuks, andumata ihadele jõuad rahu ja õnneni. Jenowewa esimene naispeategelane, naise temaatika esindaja . Kristlikult ju keha patu allikas, keha ei tohi tähele panna. Nendes tekstides räägitakse aga ihadest, füüsilisest tõmbest. Kreutzwald toonitab arstina looduslikku-loomulikku, osutab kehale (esimene keha teadvustamine). Unenäod=metatasand 19 saj kirjanduses, peegeldavad tundeid, mõtteid, seletavad elu, on tänapäevane viis kasutada mina-vormi ja läbi selle kirj mõtteid, 19. Saj nii ei kirjutata.
mitmekesisus. Tundub, et Ristikivi on nautinud oma ajalooliste romaanide kirjutamist. Tema ajalooliste romaanide kirjutamise eesmärgiks pole olnud tegelaspsühholoogiaga tegelemine. Ristikivi käsitluses avaldub kogu olemine juhuse kaudu. Juhuse toomisega romaanidesse näitab Ristikivi huvi puudust põhjuse ja tagajärje vastu. Ristikivi ajaloolistes romaanides näeme alati inimeste heitlust iseenda, oma keskkonna ja oma saatusega. Hea näide on siin romaan ,,Mõrsjaliniku" naispeategelane Katarina. Siiski on ilmne, et Ristikivi püüab teadlikult vältida sotsiologiseerivat ühekülgsust ja lihtsustamist, nagu teeksid aeg ja olud inimesest selle või teise. Õiglusetust, ebavõrdsust ja kõike sellega seoses olevat tõepäraselt esile tuues teeb ta ometi selgesti tajutavaks oma suhtumise. Suhtumist toimuvasse, tegelase käitumisse, tema taotlustesse näitab pigem kujutuse värving kui otsehinnang. Kuigi võib ka olla, et neid
Sancho ja Estrella vahele jääb aga Estrella venna surm ja veri ning Estrella ei suuda seda Sanchole andestada. Nad lähevad igaveseks lahku. 10. ,,Printsess de Cleves" La Fayette See lugu avaldati anonüümselt 1678. On psühholoogilise romaani aluseks ja oli väga hea klassikaline teos. Tegevus toimub 1558. aasta oktoobris ja 1559 novembris Henry II palees Prantsusmaal. Romaan toob silme ette väga elava pildi tolleaegsest ajastust. Peaaegu iga tegelane, välja arvatud naispeategelane, on ajalooline tegelane. Tegevustik ja intriigid tulevad esile üpris täpse ajaloolise järjestikusega. Sisu- Kuningas armastas teist naist, see oli kuningannale ok. Õukonnas väga palju kauneid daame ja härrasid. Duc Nemours läks Inglismaale kuningannale kosja. Mademoiselle de Chartes on 15-aastane kaitstud pärijanna, kelle ema on toonud ta Henri II õukonda, et otsida head meest- seltskondlikult ja rahaliselt kindlustatud meest. Ema rääkis tütrele palju armastusest ja meestest. De
1690. aastatel kinnistub ooperites da-capo-aaria vorm. Da capo oli melismaatiliselt kaunistatud ja laulja improviseerimistega. Kujuneb välja itaalia ooperi avamäng (sinfonia; kiire-aeglane-kiire); järjest rohkem hakatakse kasutama orkestrit aariate saatmiseks. Tegelaskonnast: Tegelasi vähe, 6-7. Need ja vahel ka statistid moodustasid ühtlasi koori. Koore ooperis väga vähe, võis olla näit. alguses ja lõpus. Ka ansambleid esineb väga vähe. Peaosad nn. esimene naispeategelane prima donna - sopran; esimene meespeategelane primo uomo - kastraatlaulja; naisalt; tähtsuselt teine tegelaspaar oli seconda donna - sopran; secondo uomo - kastraatlaulja; naisalt. Kõrvaltegelased - tenor, bass, sopran. Pärast esimest tegelaspaari võis olla veel kolmas oluline meesroll. Oopereid kirjutati konkreetseid lauljaid ja truppe silmas pidades; juba olemasolevaid libretosid tehti ümber.
Gogoli ,,Sineli" peategelase nimi on Basmatskin tuletatud sõnast saabas. Akaki Akakijevits Basmatskin D tegelane on Makar Aleksejevits Devuskin akaki kr keeles süütu, heasüdamlik. Devuska vn k neiu (süütus). Ka Makar on heasüdamlik, ta pole õel. Makar kr k õnnis; inimene peaks maailma sündima õndsana. Mõlemale peategelasele antakse ühesugune isanimi. Nad on vaimsetes sugulassidemetes, reaalselt on nad väga kauged sugulased. Naispeategelane on Varvara Aleksejevna. Varvara kr k võõras; vaatamata sugulusele muututakse moondunud maailmas võõraks. Süzee on projitseeritud ,,Sineli" süzeele. Akakil pole loominguvõimet, ta kirjuatb ümber. Samasugune ümberkirjutaja on ka Makar. Ta on väikeametnik, kelle on silma- ja südamerõõm pea 20 aastat noorem Varvara. Makar on teenistusastmelt titulaarnõunik, kelle haritustase on madal. Ainuke tekst, mida ta loeb, on ajaleht
Esimene aspekt, mida näeme filmis on see – võetakse kokku keskne hirm, mis inimesel tehnoloogia ees oli. Tehnoloogiale tuleb ohverdada. Moolok oli müütiline tegelane, kes nõudis ohvreid. Chaplin püüdis sammu püüda masinaga. Katastroof, proovitakse tuua ohverdust. Kas tehnoloogilisel revolutsioonil on tagajärg ikkagi, nõuab ohvreid. Teine on asetatud tööliste mässu konteksti, filmis kujutatud seda, et töölised asuvad vastu. Naispeategelane Maria peab töölistele keldris kõne. Räägib neile Paabeli torni loo. Inimesed ei mõistnud teineteise keelt ja läksid tülli, seal natuke teises kontekstis see. Maria räägib mis juhtub kui inimene enese ja jumala kiituseks loob midagi suurt kuid ei suuda end mõistetavaks teha. Eliit mõtleb midagi välja, rahvas ei saa aru ja hakkab vastu. Filmi keskne solgan. Aju ja käte vahele on vaja vahendajat. Ehitab industriaalajastu skeemi on see, kes mõtleb välja ja see kes teostab
Ooper põhineb Georg Büchneri näidendil „Woyzeck“ (erinevus nimedes) Ooperi ülesehitus lähtub eelkõige ühest tervet teost läbivast juhtmotiivist, millest helilooja tuletab hiljem ülejäänud teemad. Wozzeck – tüüpiline ekspressionistlik kangelane – ühiskonna rataste vahele jäänud inimene. Ühiskonda kajastavatel tegelastel ei ole konkreetseid nimesid (näiteks Kapten, Doktor) Grotesk – mingi veidruse välja toomine. Traagika – vaenulik, ükskõikne ühiskond. Naispeategelane – Marie, Wozzecki laulatamata naine. Ülemtrummar (tambourmajor) Wozzek tapab Marie, kuna viimane petab teda ülemtrummariga. Viskab noa vette, kuid ninnes seda veel kaugemale viskama, upub. Viimane stseen ooperis on M. maja ees. Lapsed mängivad. Lapsele öeldakse, et ta ema on surnud, kuid ta ei saa sellest aru. Ooperis on 3 vaatust, igas neist 5 pilti. Bergi teoste aluseks on alati väga range konstruktsiooon. Berg on andnud igale pildile ühe või mitu kindlat vormi
Raamjutustus paigutatud 14.sajandisse. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20.sajandi ebakõlad. Järgneb teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks: Mõrsjalinik 1965 (vaatleb religiooni), Rõõmulaul 1966 ( vaatleb kunsti), Nõiduse õpilane 1967 (vaatleb teadust). Viimase romaani puhul seoseid Faustiga, aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus. Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saaa kunagi nõiduse õpetajat. Novellikogu Sigtuna väravad (1968) Allegoorilisi lugusid mitme Eur. maa ajaloost, legendide iroonilised töötlused. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi 2l alatasandil: kauges minevikus ja olevikus/lähiminevikus: Õilsad südamed e Kaks sõpra Firnzes1970, Lohe hambad 1970, Kahekorde mäng 1972 (kriminaalromaanina)
Raamjutustus, tegevusaeg 14. sajand. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20. sajandi ebakõlad. Järgnes teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks: "Mõrsjalinik" (1965) vaatleb religiooni; "Rõõmulaul" (1966) kunsti; "Nõiduse õpilane" (1967) teadust. Viimase romaani puhul on seoseid "Faustiga", aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus. Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saa kunagi nõiduse õpetajat. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi kahel ajatasandil: kauges minevikus ja olevikus või lähiminevikus: "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972), esitatud kriminaalromaanina. Viimane raamat "Rooma päevik" (1976) on mõnes mõttes Ristikivi ajaloofilosoofia kokkuvõte. Ristikivi ajalooliste romaanide põhiideed on järgnevad:
väga helded. Näiteks vana krahv Rostov ei kergita kulmugi, kui üks tema poegadest mängis kaardimängus maha 43 000 rubla. Võlg tuli ära maksta, aga mis siis, see käib elu juurde. Kui vana krahv Rostov suri, siis selgus, et perel hulk võlgu. Keegi ei nõua neid kohe, nii armas perekond, et nende võlaga võib oodata. Suuremeelsed, heatahtlikud, väga tugevate omavaheliste emotsionaalsete sidemetega, väga musikaalsed. Siit on kõige olulisem Natasa Rostova, tema selle raamatu naispeategelane. Loomulikult on Rostovide pojad sõjas Napoleoni vastu, üks nendest hukkub ja kogu perekond elab seda väga valuliselt üle. Kõik Natasa üleelamised selles peres sellised, mida koos aidatakse üle elada ja pole kunagi niisugust peremudelit, et iga üks vaatab ise, kuidas hakkama saab. Natasa rostova teose alguses on 13aastane, 1805. Aastal. On siis tunneteinimene, väga kaunis, naiselik, kelle naiselikkus on nii võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek
laenab selleks õhtuks oma sõbrannalt kaelakee. Koju tagasi jõudes avastavad, et kaelakee on kadunud. Ei leiagi enam üles ja pererahvalt ka ei julge küsima minna. Raha polnud,aga kaelakee vaja ju kinni maksta. Et võlga tasuda, elavad kokkuhoidlikult ja töötavad aastaid palju, laenavad raha jne, lõpus aga selgub, et kaelakee oli olnud võlts. On näidatud, kuidas inimesed püüavad niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. M-i romaanid on "Üks inimelu" (1883, Seal on naispeategelane Jeanne. Oli 17-a-ne, lõpetas õpingud kloostris. Sõitis mõisa, mis saab kuuluma Jeanne'i tulevasele oerele. Tutvus seal vikont Julieniga. Abielluvad. Selgub, et Julien on ilge kooner. Said poja Pauli. Jeanne poputab teda ja on tõeline kanaema. Julienil tekkis suhe ka teenijannaga, kesllega ta sai ka poja. Asi tuli välja. Julienil tekkis suhe ka ühe krahvinnaga. Krahv aga armastas oma naist ja tappis nii Julieni kui oma naise. Jeanne elas koos oma isaga ja kasvatas poega
annaabi.ee 
