Eesti pole erand. Erinevatel rahvastel on oma rahvuslikud ärkamisajad. Ajastu, kus hakkab välja kujunema uus Euroopa kultuuriline kaart. Rahvuslikkus hakkab toimima väga tugevate ajalooliste muutuste katalüsaatori või jõuna. Erinevates Euroopa paikades on filosoofilised põhendused erinevad, kuid üks kesksemaid ja seda protsessi selgitavaid teooriaid on pärit Saksamaalt. Mõjutab selgelt ka Eestit ja rahvusliku liikumise arengut. Oluline Saksa filosoof ja mõtleja oli J.G.Herder. Kirj 18.saj lõpupoole mitmeid rahvusteemadega seonduvaid tekste. Üks väga mõjukas tekst: 1772 „Keele algupärast“. Keelt me ei mõtesta intellektuaalse süsteemina ja äraõpitava konspetsioonina, vaid selle keele algupära on möödapääsmatult seotud ühe või teise piirkonnaga, kus keelt räägitakse. St keelt on mõjutanud ka paljud kultuurivälised tegurid. Keel on omamoodi üheltpoolt intellektuaalne ja sotsiaalne konstruktsioon ja teiselt poolt kuulub ta ka loodusesse ja esindab
Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde
selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. (Jaan Kross arvas, et tegu on olnud eestlasega). Elas 16. sajandil. Selle kroonikaga saab alguse Eesti linna narratiiv. Ennist olid kirjutanud kõik eestlasest kui maarahvast nüüd tuleb mängu linn ja selle olulisus siinses kultuuris. Huvipunktis on alamkiht, talupoeg, veidi kritiseerib ka aadlikke, mis oli tol aja väga tavatu. [[Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks
3 värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise- avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus
1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu kui zanr peab paratamatult oma ülesandeks seadma kirjanduskaanonite loomise Annus. Nn traditsioonilise lähenemise kriitika: keelekeskne, baltisaksa kirjanduse väljajätt, ärakasutamine. Baltisaksa kirjandus just kui kaoks niipea, kui tekib eestikeelne kirjandus. Mis on kaanon?
See mis kusagil kaugel põhjas toimus, oli Eurooplastel ähmane ettekujutus (info liikus hobustega, aeglaselt). Kroonika, mis anti välja Liivi sõja ajal. Esimene trükk müüdi kiiresti läbi. Info sõja kohta oli vahetu. Sündmused olid põnevad saksa lugejale. Kirjeldab üksikasjalikult, mida moskoviit korda saatis. Kroonika kirjutatud alamsaksa keeles. B. R. sündis arvatavasti 1536, oli pikka aega Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Pühavaimu kirik oli aegade algusest peale maarahva kirik. Teada on, et B.R, oli lihtsast soost. Tema isa oli talupoeglikku päritolu, oli Tallinnas voorimees. Eesti päritolu mees oli jõudnud väga kõrgele positsioonile - esmalt kirikuõpetaja, pärast rae liige. Kuidas sai lihtsast poisist hea haridusega heal järjel olev mees? Põhjus ilmselt reformatsioonis, mis sai alguse 1517. a. Mõne aastaga jõudis Liivimaale. Kirikureformi üks idee oli see, et jutlusi peetaks kohaliku rahva keeles.
Psühholoogiline kujutamislaad; hele, optimistlik, rõõmus. - Fr.Tuglase novellid ja romaan "Felix Ormusson", V.Ridala luule, A.H.Tammsaare üliõpilasnovellid ja jutustus "Varjundid" TÄHTSUS · avas meie kultuurile uued perspektiivid · rikastas kirjanduslikke sidemeid · tõstis kirjanduslikku kultuuri · kunstielu organiseerimine · raamatukujunduse taseme tõstmine · keeleuuendused · asjatundlik kirjanduskriitika: Tuglas ja Suits seadsid esiplaanile mõisted "vorm", "kompositsioon", "stiil", "aine", "teema" · avaldati K.J.Petersoni ja J.Liivi loomingut 9.) Kirjanduselu 1920. aastatel. "Siuru" ja ,,Tarapita" Veebruarirevolutsiooni järel hakati otsima võimalusi eesti kirjanikkonna organisatsiooniliseks ühtekoondamiseks. 1917. a. kodumaale naasnud Fr. Tuglas oli üks agaramaid initsiaatoreid, kes püüdis värvata organisatsiooni liikmeiks enamikku eesti kirjanikest
2. E. Vilde ,,Pisuhänd" 3. E. Vilde "Külmale maale" 4. E. Vilde "Mahtra sõda" 5. Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 6. Lydia Koidula "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" 7. J. Kross "Kolme katku vahel" 8. J. Kross ,,Wikmani poisid" 9. Oskar Luts "Tagahoovis" 10. A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" 11. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan" 12. Arved Viirlaid "Ristide hauad" 13. Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" 14. Kivirähk "Rehepapp", "Mees, kes teadis ussisõnu" 15. Fr. Tuglas ,,Popi ja Huhuu", "Inimese vari", ,,Toome helbed" 16. Bornhöhe "Kuulsuse narrid" 17. M. Unt ,,Hüvasti , kollane kass" 18. S. Henno "Elu algab täna" 19. K. J. Peterson "Laulud, päevaraamat ja kirjad" 20. J. Liiv "Vari" 21. A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 22. August Gailit "Toomas Nipernaadi" 23. August Gailit "Ekke Moor" 24. F. R. Kreutzwald "Kalevipoeg" 25. F. R. Kreutzwald "Paristaja poeg" Kirjandusvoolud Klassitsism - valitses 17.saj., sai alguse Prantsusmaal Louis XIV valitsemise ajal
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi
trükki eesti rahvalaul "Jörru..." Eestikeelses kirjasõnas leidsid balti kroonikad ulatuslikku kasutamist XIXsaj teisest poolest peale. Kroonikate materjale kasutati poliitikas, ajaloo tuvastamisel, samuti suur roll eesti ajaloo-ainelise ilukirjanduse kujunemisel. Kun ristiusustamise tagajärel, XIII sajandil kattus Eesti pind võõramaalastega, siis eesti keelt kuulis vähe, valitsev klass võõrad. Alles XV saj alul hakkas kirik tasapisi tähelepanu osutama vaimulike rahvakeele oskusele. XV saj lõpust ja XVI saj algusest säilinud mitmeid teateid mittesaksa jutlustajatest. Samuti hakkas esile kerkima usuliste tarbetekstide vajadus. XV ja XVI saj säilinud mõned käsikirjalise eestikeelsed märkmed, lauseriismed. 2. 16. sajandi ja 17. sajandi alguse eestikeelsed tekstid, nende eesmärgid ja keel (S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, G. Mülleri jutlused jm).
jõud teevad S-u loomingu aegumatuks. Oina aja Niimoodi oli huvi nooreestlastel peamiselt pagulasluules on ,,Tuli ja tuul" oluline kogu, kuid välismaise kultuurielu vastu. Nooreestlased Suitsu teedrajava tähenduse eesti luules määravad pidasid impressionismi ja sümbolismi suure kõigepealt ,,Tuulemaa", aga ka ,,Kõik on kokku tulevikuga kunstivooludeks. Üksikud unenägu" ja ,,Elu tuli". autorid( Tuglas, Suits, Ridala) said Lääne kultuurilt ja kirjanduselt rikastavaid mõjutusi. "N- 15.E.Enno(1875-1935), V. Ridala(1885-1942) ja El" puudus ühtne esteetiline programm. Oma teised. kunstisuuna iseloomustamiseks võtsid Luulepeamised saavutused ja uuendused aastail nooreestlased tarvitusele nimetuse uusromantism. 1905-1916 on seotud üksikute võimekate Tänapäeval tarvitatakse mõistet "uusromantism" poeetidega. G.Suitsule, E
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J
Mõistab, et armastus on tähtsaim. Eneken ootab teda kodus. Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja. 9. Tuglase elu ja loomingu ülevaade prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid. Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr. Tuglas peale 1905. aasta revolutsiooni kuni tsaarivõimu kukutamiseni poliitiline pagulane (1906-1917), asus põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse. Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli
Tunnused: põhineb kindlal süźeeskeemil, juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses, tegevus areneb kulminatsiooni suunas, tegevus lõpped puändiga, süźeed pingestab juhtmotiiv, tegelased individualiseeritud, tegevuskoht- ja aeg ei ole väga olulised. Liigid: jutustav, psühholoogiline ja sümbolnovell Esindajad: Nikolai Gogol, Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Friedebert Tuglas, August Gailit, Peet Vallak jaArvo Valton. Kirjandus ja sõda: Sõda on piirolukord, kus inimene peab otsutama, kuidas käituda. Sõda on halb, sest tihti kannatavad süütud. Sõda on hea, sest see tähendab uue elu algust. Sõda kujutas juba Homeros oma teoses „Ilias“. Sõjast kirjutatakse ka Vanas Testamendis. Sõja teemale keskenduvad ka keskaegsed kangelaslaulud nt. „Rolandi Laul“. Seda teemat puudutab ka „Kalevipoeg“. 20. sajand tõi
,,Poiss ja liblik" 11. Aforism- Tam ,,Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus 12. lühi romaan- Enn Vetemaa ,,Monument" Ilukirjanduse funktsioonid:tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,,Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo ,,Hüljatud" Muusika- ,,Carmen", Lydia ,,Mu isa maa ja mu arm, Bulgakuv ,,Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud ,,Kalevi Poeg", Jüri Harrak ,,Suur Tõll", LilliPromet ,,Primavera"(Kevad) Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, ,,Kevade", ,,Uku aru" Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid
Tartus eksisteeris koolide vaheline ring: ,,Eesti Külvaja". Korraldasid Koidula mälestusõhtu, mille eesti neid karistati.Rühmitus lagunes. 1903.a. tekkis uus ring, mis kavatses välja anda neljanda albumi. See ilmus 1904.a., kandis nime ,,NoorEesti", siis saab alguse rühmitus ,,Noor Eesti". Antakse välja kuus numbrit albumeid ajavahemikus 19051915. G. Suits toimetas need. Juhtfiguurid: G. Suits ja Fr. Tuglas. Albumites avaldatakse noorte loomingut. Esimeses kahes albumis on kõrvuti vanema põlve ja nooreestlaste looming. Alates kolmandast albumist ainult nooreestlaste looming. Kirjutavad: M. Under, Semper, A. Alle, J. Barbarus, Visnapuu jt. Kritiseeriti vanema põlve kirjanike loomingut Albumitega ühinesid ka kunstnikud, kes illustreerisid nooreestlaste töid nt. N. Triik, Kr. Raud, K. Mägi jt. Albumid paistsid silma heade illustratsioonidega.
Selle kirjandusliku liikumise arvates algab kogu kultuur rahvaluulest ja ka eesti haritlased võtsid selle mõtteviisi üle. 32. Nimeta kaks inglise romantikust luuletajat. Kaks kuulsamat inglise romantikust luuletajat on Byron ja Shelly. 33. Milline inglise kirjanik on rajanud romantilis-ajaloolise romaani? Too mõni näide. Romantilis-ajaloolise romaani on inglise kirjanikest rajanud W. Scott. Näiteid: ,,Ivanhoe", ,,Rob Roy". 34. Too viis romantismile omast tunnust romaanist ,,Jumalaema kirik Pariisis". Viis romantismile omast tunnust romaanist ,,Jumalaema kirik Pariisis": tegelased on kangelased, tegelased on staatlised, kontrastid tegelaste vahel, tundelisus, jõuliste elamuste ja fantaasia rõhutamine. 35. Millise tuntud vene romantilise luuletaja vaarisa on seotud Eestiga? Eestiga on seotud vene romantilise luuletaja Pukini vaarisa. 36. Kelle nimega seoses tähistatakse Eestis emakeelepäeva? Milles seisnes tema tähtsus? Mida tead tema loomingust?
. 1901-1902 ilmus G. Suitsu toimetusel 3 albumit ,, Kiired", hakkab tööle koolide vaheline ring Eesti külvaja, mis lagunes ning tekkis uus ring - Eesti ühisus, seal kavandati ,,Kiirte" 4 albumit, ,illele otsustati nimeks panna Noor eesti. Kokku loodigi 5 albumit 1905, 1907, 1909, 1912, 1915 . Loodi ka 6 numbrit ajakirja ,, Noor-Eesti" Noor eesti koku kutsuja: G Suits ja teljeks oli Helsingi Tartu. Noor eesti all liikusid : Suits, Tuglas, Aavik, B. Linde, Grpnthal-Ridala, Aino Kallas, Tammsaare. ( kunstnikud: N.Triik, K. Raud, K. Mägi) Põhimõte: 1. protest balti mentaliteedi vastu, taheti jõuda Euroopasse v.a Saksamaale 2. Tõstetakse esile indiviid ja tema mõttemaailm rahvas rivistub kirjaniku järgi, mitte vastupidi (Nietzsche lugemine) 3. on opositsioonis rahvuslikkusega eemale matsist ja tema jumalast - tuglas 4. järgiti puhta kunsti ideaali 5. Vormikultus sisu korval tähtis vorm . 6
kultuuri, edendagem eesti elu! *ajaleht "Postimees" *toetajad: Villem Reiman, Oskar Kallas | -K.P: *Pärnumaalt *uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja vaadetele, vaid selleks on vaja saavutada majanduslik võim *"Teataja" *toetajad: Eduard Vilde, A.H. Tammsaare, Jaan Teemant Mis põhjustas 1905 a revolutsiooni? a)sotsiaalsed vastuolud: 1)linnades-jõukas kodanlus vs. Vene töölisklass 2)maal- jõukas vs. vaene taluperemees. Balti-Saksa mõisnik vs. Eesti talupoeg b)poliitilised vastuolud: rahval puudusid kodanikuõigused(sõna-,trüki-,usu-,ühinemis-) c)majanduslikud vastuolud: vara kapitalistlik jõhkrus Tähtsamad sündmused Eesti alal nt. tulistamine, mõisate põletamine, karistussalgad 1905 a revolutsiooni tähtsus Eestile * esimene poliitiline erakond ERE *streikide demostratsioonide kogemus=poliitiline ärkamine Kultuur XIX ja XX saj vahetusel *1905 rühmitus "Noor-Eesti", mille tähtsamad tegelased olid
mitmekesised) · Eesti kirjanduse uuenemist ei tinginud ainult ajaloolised sündmused kuid ka Euroopas levinud mõtted ning kunstivoolud. · Individualism, isikliku vabaduse ja sõltumatuse nõudlemine. · Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevaate ümberhinnangute keerisesse. Noor-Eesti rühmitus · Uuenduslikud põhimõtted kujunesid välja mitme aasta jooksul, kuid siht Euroopasse seati juba Noor-Eesti I albumis 1905.aastal. · Rühmitusse kuulusid Suits, Tuglas, Ridala, Aavik, Linde · Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. · Noor-Eesti kahes esimeses albumis (1905, 1907) ilmus väga erineva laadi ja tasemega luuletusi ning proosapalu ( Sööt, Haava, Vilde jt) · Vilde parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormiskasutust · Novell ,,Jumala saar" Tuglas kasutas eriti kujundlikku , romantilist stiili ning Vilde naeruvääristas seda.
kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) eesti juurtega, ema sakslanna, ise pidas end sakslaseks
raharendile (Eestimaa ja Liivimaa) 1 1868 Kaotai teotöö (vaesemates taludes, kus raha nappis, võis teotöö edasi käia, see oli kokkuleppe asi. 2.Talurahva koormised Mõisale teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b)abitegu (hooajatööd) Riigile Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus. Kogukonnale Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid, magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti) 3.Talurahva omavalitsus vald, vallakohus, vallareform. Vald Vallad olid väikesed, ulatudes ainult ühe mõisa piiresse. Kohus oli vaeste abistamine, magasiaida täimine, koolide ehitamine ning nende korrashoid, kontroll koormiste üle. Vald sõltus palju mõisnikust, kes pidi kinnitama üldkoosoleku otsused.
Mõisas kirjeldatakse kuidas peremees elab I korrusel ja II korrusel kanad. Parun vanapoiss. Suhtleb ainult 2 õega. Suletud tulevikuta seltskond. Romaani peategelaseks Tõnu Prillup- kogu elu vaene olnud, ema ütles, et temast saab tulevikus rikas mees, kuna oli karvane. Ootas seda rikkust. Prillupi naine sureb, järele jääb 2 last. Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad. Mari kingib Tõnule 3. Lapse. Muutunud mõisnik Kremer, nüüd laostunud, tal pole järetulijaid, pole tulevikku.Mäeküla mõis on piimamõis, olulisim mees piimamees, töötleb ja müüb. Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused
Dost väidab, et rahal on inimeste üle suur jõud ja et headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Raamatu põhitees on see, et ühiskonda tuleb parandada ilma revolutsioonideta (kujuneb ka üheks peateesiks tema elus). Teos äratab suurt tähelepanu. 1860-62 ,,Märkmeid surnud majast" (sunnitööst), 1861 ,,Alandatud ja solvatud"- inim käitub sageli hetkeaje sunnil. Romaanides tähelepanu alateadvusel, instinktidel. 1866 ,,Kuritöö ja karistus", mida plaanis kirj juba enne sunnitööle minekut. See on psühholoogiline romaan, olulised kunstilised võtted nt vastandamine (Nevski prospekt vs Heinaturg). Tegelased pole konkreetsel negatiivsed ega positiivsed. Kompositsioonilt klassikaline kriminull, millele lisatud sotsiaal-filosoofilised alltekstid. Kasutab sellest romaanist alates teisiktegelasi, kes seesmiselt sarnanevad peategelasega. Nad on inetute, moraalitute mõtete kandjad. Vastandab härrandlikkust ja rahvuslikkust. Ümbersünd
Gustav Suits õppis Tartu poeglaste gümnaasiumis. Ta pani aluse kirjandushuviliste ringile ,,Eesti külvaja". See hakkas välja andma albumit ,,Kiired", ilmus kolm osa 1901-1903. Esimesel osal oli oma moto ,,Vihukene Eesti paremaks kirjanduseks" (vms). Algupärase kirjanduse edendamine, väliskirjanduse propageerimine, arvustuse vaimu edendamine (need kolm punkti olid albumi tagakaanel). See rühmitus tõi ka Juhan Liivi avalikkuse ette. Tartus loodi uus ring ,,Eesti Ühisus". Sellega liitus ka Tuglas. Noor-Eesti album ilmus 1905. Tuumiku moodustasid: Gustav Suits, Fr. Tuglas, Villem Ridala, B. Linde, J. Aavik, A. Kitzberg. Selles on sõnastatud kaks kuulsat loosungit: ,,Enam kultuuri, enam Euroopa kultuuri." Ja ,,Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks." 1907 ilmub Noor-Eesti teine album, mis tähistab esimese perioodi lõppu. Esimeses ja teises albumis esinevad vanem ja noorem põlvkond koos. 1908st aastast võetakse kindel suund
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda _____ aastat. Baltimaade al
See sisaldas rohkelt õpetusi igapäevaeluga toimetulekuks. Et aga maarahvas pühapäeviti oma aega mõistlikumalt kasutaks, kirjutas ta ka teose ,,Pühhapäwa Wahhe-lugemissed", mis kirjeldab elu-olu välismaailmas. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest teos sisaldas endas palju huvitavaid andmeid. Kuid Masing tõi uut ka kalendrikirjandusse tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju sisukam ja laiahaardelisem. Pastor Masing oli lisaks kõigele ka hea keeletundja, ta valdas saksa, eesti, prantsuse, ladina, kreeka ja itaalia keelt ning mõistis veel umbes 4-5 keelt. Tema huvi eesti keele vastu väljendus aga võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ning püüdluses täiustada vana kirjaviisi. Just tema tõi eesti tähestikku Õ-tähe. 5. Vanim eestikeelne raamat Vanim eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, kuid ei ole kahjuks säilinud, kuna põletati.
ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra kihelkonnakoolis. Tema kirjutamisstiil oli lopsakas ja isalikult õpetlik, natu ajastule kohane. Lugejad hakkasid Jannsenit peagi Postipapaks kutsuma. "Perno Postimees" ei olnud võitlev ega ühiskonnakriitline,alalhoidlikkus ilmnes isegi kasutatavas vanas kirjaviisis, kuid kõik see polnudki esialgu oluline. Ajalehe murranguline
jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946.a ja esmavaatus oli 1953. a ,,Endla'' teatris. 6. Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline;
nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas. Esimene loominguperiood oli 1904 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu ,,Sonetid". 1918 ilmus kaks kogu - ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende värvide ja rütmide elamuse kirjeldamine. Armastuse kujutamisel kasutas aastaaegu. Lüüriline tegelane oli valges kleidis nagu pulmaline, ääretult rõõmus.
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi
1928. Romaan sai kiiresti tuntuks ja tõlgituks. Koosneb 7 novellist, peategelane romantiline seikleja - on eesti kirjanduses täiesti uus kuju, kuigi maalilmakirjanduses on hulkuriromaane ka enne kirjutatud. Süzheeks on peategelase rännak mööda Eestimaad varakevadest hilissügiseni. Esimese novelli muretust parvepoisist saab lõpuks resigneerunud intelligent. Palju kontraste - muretu Nipernaadi ja asjalik, purutõsine, rikas ja kitsi talupoeg. Naised armuvad temasse murdu, sest ta oskab neid panna igatsema millegi teistsuguse ja parema järele. Tolleaegses eesti kirjanduspildis mõjus TN mänglevus väga värskelt ja vaheldust pakkuvalt. ,,KARGE MERI"(1938) Kirjeidab suletud külakogukonda maailmast eraldatud hülgepüüdjate saarel. Omad kindlad, kohati julmad ja ebaõiglased tavad. Tegelaste galerii mitmekesine: tugev ja iseseisev Epp Loona,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
