Bioloogia üldkonspekt (0)

Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56
1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik
Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02
Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ökosüsteem kasutamine ja kaitse. Koosluseline Biotsönoos ehk Biotsönoloogia, geobotaanika Metsandus , elukooslus rohumaaviljeus Populatsiooni Populatsioon Populatsioonigeneetika , Sordi- ja tõuaretus, line populatsiooniökoloogia, jahindus , kalandus evolutsiooniõpetus Organismiline Organism, organ, Botaanika , zooloogia , nende harud, Taime- loomakasvatus , kude geneetika jt meditsiin Rakuline Rakk , organell Rakuõoetus ehk tsütoloogia, Miktobioloogia bakterioloogia rakendusalad Molekulaarne Molekul , viirused Molekulaarbioloogia, viroloogia Biokeemia rakendusalad
Bioloogia Page 2 Anorgaanilised ained ekh keemiline koostis 7. september 2009. a. 13:51
Muud ained: · Kaltsium · Magneesium · Raud · Fosfor · Tsink · Naatrium · Kaalium · Fluor · Seleen
Keemiline element Ülesanded organismis Süsinik Keskne eluelement- kuulub kõikide biomolekulide koostisse CO2 - hingamise lõppprodukt, fotosüntees Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises Osaleb vesiniksidemete moodustamisel Mida enam vesinikku, seda energiarikkem Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse Tugev oksüdeerija Kindlustab hingamise Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s Energia saamine Fosfor ATP, GTP, CTP, UTP Nukleiinhapete koostises Väävel Aminohapetes ja vitamiinides Naatrium (rakuväline) Veetasakaal ja reguleerimine Kaalium (rakusisene) Närviimpulsside kandumine rakkude vahel Magneesium Kuulub luude koostisesse Klorofülli keskel Magneesiumpektaadist sõltub marjade küpsus Kaltsium Reguleerib vee hulka Luude koostises Vajalik vere hüübimiseks Vajalik lihaste tööks (puudumisel krambid) Raud Heem - rauaühend, mis annab verele punase värvuse Hemoglobiini koostis (seob hapnikku) Jood Osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesil Puudumisel struuma
Bioloogia Page 3 Vesi 21. september 2009. a. 13:50
Vesi: · Meduusid 95%-98% · Vetikad 90%-95% · Seened 95% · Kurgid 95% · Piim 89%-90% · Liha, kala 65%-85% · Kanamuna 55%-65% · Puit 45% · Samblikud , seemned 12%-15%
Vee põhifunktsioonid organismides: · Universaalne lahusti · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi · Tagab raku siserõhu ehk turgori · Kindlustab ringeelundkondade töö · Osaleb termoregulatsioonil · Täidab kaitsefunktsiooni Pisarad- vähendavad hõõrdumist, eemaldab võõrkehi Liigesevõie- vähendab hõõrdumist Lootevesi- imetaja loode areneb vesikestas ehk amnionis
Bioloogia Page 4 Orgaanilised ained 9. september 2009. a. 12:51
Bioloogia Page 5 Sahhariidid 21. september 2009. a. 13:48
Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostis on süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid - süsiniku aatomeid molekulis 3-6: · Riboos (C5H10O5) · Desoksüriboos (C5H10O4) · Glükoos (C6H12O6) · Fruktoos (C6H12O6) Oligosahhariidid - 2-3 on omavahel liitunud: · Maltoos e linnasesuhkur - kaks glükoosijääki · Sahharoos e suhkur (suhkrupeedist)- glükoosi- ja fruktoosijääk · Laktoos e piimasuhkur - galaktoosi- ja glükoosijääk Polüsahhariidid- palju monosahariide: · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen
Sahhariidide funktsioonid: · Energeetiline- üle poole energiavajadusest saame süsivesikutest · Varufunktsioon- taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · Struktuurne - rakukestad , tselluloos, lülijalgsete kest · Transport · Kaitsefunktsioon- linad, antikehade koostis, kaitse ära külmumise eest · Atraktiivne ehk ligimeelitav- nektar · Bioregulatoorne- hormoonid · Biosünteesimine- aminohapeta ja valkude loomine
Bioloogia Page 6 Lipiidid 21. september 2009. a. 13:49
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuhu kuuluvad: · Rasvad · Õlid · Vahad · Steroidid
· Lihtlipiidid e rasvad Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid · Liitlipiidid Moodustuvad kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste elementidega Fosvolipiidid - katavad rakku · Steroidid Tsüklilised, keeruka koostisega Suguhormoonid Neerupealise hormoon (adrenaliin) Vitamiin D - Luustikuvitamiin Kolestorool Tekitab ateroskleroos (veresoonte lupjumine )
Lipiidide ülesanded: · Energeetiline (sh varuained )(1g rasva=38,9 KJ) · Kaitse soojuskadude ja mehaaniliste vigastuste eest · Toidu värvuse ja lõhna säilitamine, maitse parendamine · Toidu tekstuuri parandamine · Vitamiinide (A, B, E)transpoet ja lahustamine (seega ka omastamine ) · Rakumembraani ehituse ja talituse tagamine · Ainevahetuse reguleerimine · Hormoonid
Bioloogia Page 7 Valgud 16. september 2009. a. 12:47
Valgud ehk proteiinid on biopolümerid, mille monomerid on aminohappe jäägid. Aminohapped on amfoteersed. Ühinedes tekib beptiit-side. -COOH-i OHja amino H ühinevad veeks . Erinevus oleneb järjestusest ja hulgast. Inimene on kaotanud võime osasid aminohappeid sünteesida (asendamatuid 8). Need peame toidust saama. Osaliselt asendamatuid 3 ja asendatavaid 9. Struktuurid: 1. Primaarstruktuur a. Järjest koos 2. Sekundaarne struktuur a. Võib olla spiraalis või lainetades b. Aine vahel vesiniksidemed c. Siidikiud d. Ämlikuniit 3. Tertsiaalstruktuur a. Gloobuli kujul b. " Pusa " c. Ensüümid 4. Kvaternaarstruktuur a. Mitu polüpeptiiti koos b. Vere hemoglobiin Lagunedes lihtsamaks ( denaturatsioon ) ja kerib uuesti tagasi (renaturalisatsioon). Valkude ehitus: globulaarne või kiuline . Kindlustavad kasvu ja arengu. Valkude väärtus/kvaliteet sõltub seeditavusest ja aminohappelisest koostisest.
Valguvaegus: · Kasvu seiskumine · Vastuvõtlik haigustele · Seedehäired · Vereloome häired · Apaatia · Lihaste kängumine
Valkude ülesanne · Ensümaatiline funktsioon Valgud mis reageerivad biiokeemiliste reaktsioonide kiirust · Ehituslik funktsioon Rakuorganellides Küünised Karvad Kabjad Sõrad Suled · Kaitsefunktsioon Antikehad · Regulatoorne funktsioon Valgulised hormoonid Insuliin · Liikumisfunktsioon Lihasrakkudes Kontraktsioonilihased · Transportfunktsioon
Bioloogia Page 8 · Transportfunktsioon Veres Hemoglobiin Albumiin Rakumembraanides · Retseptorfunktsioon Rakumembreaanis on retseptor, mis valid , mida lasta raku sisse. · Energeetiline
Bioloogia Page 9 Nukleiinhapped 21. september 2009. a. 13:59
Bioloogia Page 10 DNA 21. september 2009. a. 13:59
Desüksüribonukleiinhape (DNA) on biopolümer, mille monomerideks on desoksüribonukleotiidid. Lämmastikaluse nimi Monomeri nimi Tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A A=T Guaniin Guanosiinfosfaat G C=G
Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C Tümiin Tümidiinfosfaat T
Replikatsioon ehk kahekordistumine · Dna on kromosoomida tähtsaim osa · Ühes rakus on 1 DNA · Replikatsiooni käigus kahekordistub DNA molekul · Igas on 46 kromosoomi, mis sisaldavad 3,3109 nukleotsiidi (kokku 1,5m) · Inimese DNA replikeerub 8 tunniga · E. Coli (kolibakter) DNA replikeerub 42 min
Bioloogia Page 11 RNA 21. september 2009. a. 14:00
Ribonukleiinhape (RNA) on biomer, mille monomerid on ribonukleotiid RNA: 1. Informatsiooni-RNA (mRNA - messenger) 2. Transport-RNA (tRNA) 3. Ribosoomi-RNA (rRNA )
Bioloogia Page 12 Rakuõpetus 23. september 2009. a. 12:57
Esimene mikroskoop - 1590 Valgusmikroskoop - 1665 Ainuraksete ja bakterite uurimine - 1650 Munaraku avastamine - 1826 Taimede rakuline ehitus - 1838 Loomade rakuline ehitus - 1839 Iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel - 1858 virchow
Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Rakk on elusüsteemi elementaarüksus · Kõikide organismide rakud on sarnase ehitusega, keemilise koostisega ja ainevahetusega · Tütarrakkude moodustumine toimub emarakkude jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitus on vastastikulises kooskõlas · Hulkrakses organismis sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe
Bioloogia Page 13 Rakud 23. september 2009. a. 17:43
Hydra - will paralyze its prey
Bryozoan - moss animalcule
Bell Animalcule
Volvox -algae
Bioloogia Page 14 Stentor - trumpet animalcule
Spirogyra - algae
Noctiluca
Microscopic algae
Bioloogia Page 15 Microscopic Algae Starfish Larva
Diatoms
Volvox - each black dot is a cell
Bioloogia Page 16 Epiteelkude 23. september 2009. a. 13:08
Ehituslikud iseärasused: · Rakud oaiknevad tihedalt üksteise kõrval · Rakuvaheainet on vähe · Teistest kudedest eraldatud bassaalmembraaniga · Esinevad epiteelirakud , närvilõpmed, vahel ka lihanäärmed
Funktsioonid · Katab keha ja elundite pindu · Vooderdab kehaõõnt · Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna ja kehaosade ning organite vahel · Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna mõjutuste eest · Võimaldab ainevahetust väliskeskonna ja organismi vahel · Eritab nõresid · Osaleb haavade paranemisel
Bioloogia Page 17 Sidekude 28. september 2009. a. 13:44
Omadused Luukude · Palju rakuvaheainet · Rakke on koos suhteliselt vähe · Rakuvaheaine on hajusalt rakkude vahel
Ülsanded · Kaitseülesanne Veri Rasvkude · Tugiülesanne Luu Kõhr · Kohev sidekude Tagab elastsuse ja vetruvuse · Kõõluste kollageensed kiud Ühendavad lihased luudega · Kohehev ja tihe sidekude Seovad omavahel teisi kudesid · Toitefunktsioon Veri
Kõhrkude
Bioloogia Page 18 Konna veri
Inimese veri
Bioloogia Page 19 Bioloogia Page 20 Lihaskude 28. september 2009. a. 14:15
· Vöötlihaskude Ehitus: Lihaskiud on pikas ja hulktuumsed Ristippidi vöödilised ja paiknevad skeletilihastes Talitus: Allub tahtele Kontraktsioon kiire · Silelihaskude Ehitus: Ühetuumalised käävjad rakud Ei ole vöödilised Siseelusndite lihaskude Talitus: Ei allu tahtele Kokkutõmme aeglane Vegetatiivse närvisüsteemi poolt reguleeritavad · Südamelihaskude Ehitus: Lihaskiud hargnenud Moodustavad võrgustiku Ristpidi vöödilised Talitus: Tahtele mittealluvad Erutuse juhtimisvõime Automatism
Bioloogia Page 21 Eukarübotsete rakkude võrdlus 12. oktoober 2009. a. 14:35
Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest - Tselluloosist ja liguiinist Kitiinist Vakuool Väikesed lipiidid Suur keskvakuool rakumahlaga Väikesed lipiidid Plastiidid - Kloroplastid, kromoplastid , leukoplastid - Tsentrosoom Alati Kõrgematel puudub Osades rakkudes Varusüsivesinik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumalisus Harva Väga harva Sageli Rakkude jagunemine Piiratud Piiramatu Piiramatu Ainevahetustüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne
Sibula rakk:
Seene rakk:
Bioloogia Page 22 Enda rakk:
Bioloogia Page 23 Bioloogia Page 24 Raku ehitus 19. oktoober 2009. a. 13:43
Raku osa Ehitus Talitus Loomarakk Raku- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja vakudest. Rakumembraani läbivad mõlemas membraan Kaks kihti fosfolipiide, mille peal ja vahel sunas ained. Passiivseks paiknevad hajusalt valgud trasnspordiks kulutab energiat, aktiivseks mitte. Osmoos ja diffusioon. trasnportvalgud Rakutuum Kaetud tuumamembraaniga. Sees 1 või mitu Juhiv raku elutegevust. tuumakest. Kromatiim asub niitidena Tuumakeses sünteesitakse rRNA- karüoplasmas. Tuumamembraan on tihedalt d ja kromosoome. Enamasti 1 ühendatud tsütoplasmavõrgustikuga. tuum. Erandina 2 või mitu. Tuumakesed, piirkonnad kus kromosioomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma- Sileda ja karedapinnaline. Läbib raku Karedapinnalisel ribosoomid . võrgustik tsütoplasmat. Siledapinnalisel ansüümid, mis võtavad osa lipiiidide ja sahhariidide sünteesist. Tsütoplasma Poolvedel aine, mis liidab kõik organellid üheks Pidevas liikumises ja seob ühtseks tervikuks. Veest (60%-90%). Lahustunud tervikuks. orgaanilised ja anprgaanilised ained. Enamus dissotsieerunud. Anorgaanilised osalevad raktsioonides ja tagavad pH. Palju madalmolekulaarseid org. ühendeid ja kõik biopolümerid. Ribosoomid Pannakse kokku rakutuumas olevates Valkude süntees. Sama mRNA tuumakestes. Sünteesijärgselt looguvad läbi molekuliga seotud moodustavad tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse polüsoomid Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud Lagundab ja lõhustab vanu raku põiekesed. osi ja ülejääke. Makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Fagotsüteeritud aineosakesed. Kromosoom Golgi Kanalite süsteem. Koosneb üksteise kohal Sünteesitakse ja paigutatakse kompleks asuvatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ümber valgud mis on toodetud. ja neid phendavatest kanalikestest. Tekivad lüsosoomid. Jõuab lõpuni valkude töötlemine ja nende akkumine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Mitokondrid Iga mitokonder on ümbritsetud kahe Valke sünteesitakse tas asuvates membraaniga. Sisemembraan moodustav ribosoomides arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Leidub DNA ja RNA molekule. Tsütoskelett Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab Ührndab rakumembraani, tsütoplasmas võrkja struktuuri. Vastavalt tuumavälismembraani, valkudele on fibrillid , mikrofilamendid ja tsütoplasmavõrgustiku ja mikrotuubulid . Muutused nende struktuurides enamuse rakuorganelle. Raku
Bioloogia Page 25 mikrotuubulid. Muutused nende struktuurides enamuse rakuorganelle. Raku põhjustavad väliskuju ja organellide asukoha tugi ja liikumissüsteem. muutumist. Tsentrosoom Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast Raku jagunemisel lähtuvad silindrilisest tsentrioolist. Kumbki neist koosneb tsentrioolidest valgulised fibrillid - mikrotuubulistest. Igas loomarakus 1 (tuuma kääviniidid. Need jaotavad läheduses). kromosoome tütarrakkude vahel.
Bioloogia Page 26 Seened 25. november 2009. a. 14:14
· Elupaik - maismaal: maapinnal, taimede ja loomade sees ja peal, taimejäänustel, metskõdus jne · Koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest. Kasvades tekib seeneniidistik ehk mütseel. · Eluks vajavad: toitaineid, soojust, niiskist. · Ei vaja valgust. · Paljunevad eostega ja suguliselt. · Puudub aktiivne liikumine · Rakukestad kitiinist · Rakud jagunevad piirdumatult · Osad on pestiidid · Ei fotosünteesi · Varuained: glükogeen ja rasvad · Inimese elus Söögiseened Ca 400 liiki kasutatakse Ravimitööstises Kahjustavad hooneid Majavamm Põhjustavd haigusi Mürgitused Inimese seenhaigused ahk mükoosid: Pindmised mükoosid Dermatomükoosid ehk naha seentõved Trikhofüüdid Sügavad mükoosid Bronhobulmolaar Kahjustavad kultuurtaimi · Tähtsus: Surnud orgaanilise aine lagundajad Osalevad mulla tekkes Aitavad taimedel omastadda toitaineid Põhjustavad orgaaniilisi heigusi Lagundajad Torikeelised lagundavad puitu
Loomne toitumistüüp (heterotroofne) · Surnud taimede/loomade jäänused · Elusorganismides (pestiidid)
Seened: · Saprotroofid Eritavad ensüüme Lõhustavad toitaineid Lagundajad · Biotroofid Parasiidid Toituvad elusorganismide kudedest Põhjustavad seega haigusi Sümbioodid Vastastikuliselt kasulik kooselu taime või loomaga
Mükoriisa (seenejuur)
Bioloogia Page 27 Mükoriisa (seenejuur) Seen annab mineraalaineid ja vett, saab orgaanilist süsinikku Esinemine tõenäoline 80% katteseemnetaimedest ja 100% paljassseemne taimedest mükotroofid
Seened · Ikkeseened Must täpphallik Nutthallik Sõrmikuhallik Kärbsehallitus · Kottseened Kerahallik Pintselhallik Suur-punalindik Mürkel Kurvel Verev karikseen Pärmiseened Jahukasted Tungaltera Kevadkogrits Trühvlid · Kandseened Torikulised Austerservik Puravikud Kärbseseened
Taimede seenhaigused: · Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste
Bioloogia Page 28 Hallitusseened 25. november 2009. a. 14:37
Nutthallitus · Looduses Hallitusseeened lagundavad surnud orgaanilist ainet Eritavad kahjulikke või mürgiseid aineid · Inimese elus Rikuvad Toitu Raamatuid Riideid Pintselhallikust saadakse antibiootikume, penitsiliini Juustude tootmisel
Bioloogia Page 29 Pärmseened 25. november 2009. a. 14:42
· Üherakulised · Toituvad Suhkrust Vees lahustunud mineraalsooladest · Paljunevad Pungudes Eoste abil · Tekitaad käärimist Pärmiseenta elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol Kasutatakse õlle ja veini tegemisel Pagaritoodetes Paljunevad Toituvad suhkrust Tekib CO2 ja alkohol Eralduvad Tainas kerkib · Sümbioos Pärmiseened ja puuviljakärbes Pärmiseen ja äädikhappebakterid Teeseen
Bioloogia Page 30 Bakterid 25. november 2009. a. 16:49
· Ehitus DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga Erinevad genoomid Väikese genoomiga mükoplasma ja parasiidid Suuremaga aktinomütseedid Tuumapiirkond e. Nukleoid Selles on 1 rõngakujuline kromosoom Kromosoomistik on haploidne Plasmiid DNA väikesed rõngasmolekulid Võimaldavad jääda ellu antibiootilises keskonnas Limakapsel Kaitsev kuivamise eest Sisaldised Tärklis Glükogeen Polüfosfaadid Jne Puuduvad Mitokonder Plastiidid Golgi kompleks Tsentrioolid'tsütoplasmavõrgustik Lüsosoomid Viburid Liikumiseks Karvakesed Kinnitumiseks Gaasivakuoolid e. Aerosoomid Tsüanobakteritel Reguleerivad vastavalt veerõhule Reguleerivad erikaalu Nad on eeltuumsed e prokarüoodid · Kuju Kera Kokid Pulk Batsillid Spiraalsed Spirillid Keerits Spiroheedid Niitjad Jätketega Vibroomid · Suurus Väikseim Mükoplasma 0,1-0,3 m · Paljunemine
Bioloogia Page 31 · Paljunemine Pooldumine Generatsiooniaeg Aja hulk mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks · Toitumine Autotroofid Süsinikallikas CO2 Heterotroofid Saavad energia org ühendite oksüdatsioonist Süsinikallikad on org ained Suhkur Aminohape Tselluloos Nafta Kemosünteesijad Saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest Nitrifitseerijad Väävlibakterid Rauabakterid Fotosünteesijad Kasutatakse valgusenergiat Tsüanobakterid Eraldub hapnik Rohebakterid Hapnik ei eraldu Purpurbakterid Hapnik ei eraldu · Hingamine Aeroobne Vajavad hapniku Anaeroobne Kasutab hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone Eritavad redutseeritud vorme H2S N2O N2 Kääritajad · Kasutamine Tööstus Toiduainete tootmine Hapendamine Antibiootikumid Ensümid Toidupaksendajad Aminohapped Vitamiin B12 Põllumajandus Bakterväetised Komposti valmimine Silo valmistamine Suuhaiguste tõrjeks Hetivee puhastamine Biopuhastid
Bioloogia Page 32 Küsimused 25. november 2009. a. 17:30
1. Mis on normaalne mikrofloora j amiks on see tähtis a. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusrtekitajate eest, takistades kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. b. Stimuleerib antikehade teket. c. Toodab ainevahetusprodukte d. Moodustub bakteristest. 2. Milles on tingitud Sveitsi juustu kibe maitse ja augud? a. Propionibacter shermani lisamisest b. Kuumutades eraldvad CO2 mullid 3. Millel põhineb hapukapsa ja hapukurkide saamine? a. Piimhappebakteritel 4. Millest on tingitud muda must värvus ja ebameeldiv lõhn? a. Anaeroobsete sulfaate redutseerivate bakterite tegevusest
Bioloogia Page 33 Aine- ja energiavahetus 25. november 2009. a. 17:48
· Autotroofsed Organismid, kes kasuttavad oma elustagavuseks valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist ainet · Heterotroofsed Organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidud sisalduva org aine oksüdeerimisel
Assimilatsioon e anabolism - kõik biosünteesi protsessid Dissimilatsioon e kotabolism - kõik lagunemisprotsessid Assimilatsioon + Dissimilatsioon = Metabolism Organismile vajalik energia vabastamine toimub rakuhingamisel. Glükoos on rakkude põhiline energiaallikas . Glükoosi lagundamine - glükolüüs.
1. Toitained sisaldavad keemilist sideenergiat. Põhilised energiaallikad on spsivesikud ja rasvad. Mõnikord kasutatakse energiaallikatena ka proteiine ehk valke. 2. Ensüümid lõhustavad toitained seedetraktis väiksemateks molekulideks, sealt imenduvad need vereringesse ja veri transpordib need rakkudeni. 3. Rakkude elutegevuseks vajalik energia saadakse toitaine molekulide lühustamisel. Glükoosi lüolikku lagundamist, mille tulemisel vabaneb energia ja eraldub süsihappegaas nim rakuhingamiseks.
Bioloogia Page 34 Küsimused 4-8 lk. 88 25. november 2009. a. 18:39
4. ATP moleku on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 5. ATP on universaalne energia talletaja ja plekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 6. Energiat salvestatakse kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekulile. 7. Koos fosfaatrühmaga kantakse energia üle mõnele teisele keemilisele ühendile. 8. ATP moodustub käärimise, hingamise, glükolüüsi ja fotosünteesi käigus.
Bioloogia Page 35 Glükoosi lagundamine 30. november 2009. a. 13:55
Bioloogia Page 36 Bioloogia Page 37 Bioloogia Page 38 Bioloogia Page 39 Bioloogia Page 40 Bioloogia Page 41 Bioloogia Page 42 Bioloogia Page 43 Mudelid 2. detsember 2009. a. 12:55
1. 5 2. 5 3. 5 4. 5
Bioloogia Page 44 Fotosüntees
Screen clipping taken: 9.12.2009; 12:59
Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:00
Bioloogia Page 45 Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:00
Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:00
Bioloogia Page 46 Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:00
Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:01
Bioloogia Page 47 Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:01
Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:01
Bioloogia Page 48 Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:01
Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:02
Bioloogia Page 49 Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:02
Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:02
Bioloogia Page 50 Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:02
Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:03
Bioloogia Page 51 Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:03
Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:03
Bioloogia Page 52 Screen clipping taken: 9.12.2009; 13:03
Fotosüntees on taimede kloroplastides toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis).
Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena
Bioloogia Page 53 energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena moodustub molekulaarne hapnik (O2) ning eralduvad elektronid ja H+- ioonid . Eraldunud elektronid liiguvad edasi fotosüsteem I, H+-ioonid jäävad aga esialgu membraani siseküljele. Ka fotosüsteem I klorofülli molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. Elektronid liiguvad edasi NADP molekulidele, mis võtavad juurde H+-ioone ning moodustuvad NADPH2 molekulid ­ need kasutatakse ära pimedusstaadiumi reaktsioonides. Elektronide liikumisega fotosüsteem II-st fotosüsteemi I kaasneb täiendav H+-ioonide sisenemine membraani siseküljele, mille tulemusena on nende kontsentratsioon siseküljel suurem kui välisküljel. H+-ioonid pääsevad välisküljele tagasi läbi ensüümi ­ ATP süntaasi, mis salvestab nende väljumisega vabaneva energia ATP molekulidesse. Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemuses ja moodustavad Calvini tsükli. Kui valgusstaadiumi reaktsioonideks on oluline nähtava valguse olemasolu, siis pimedusstaadiumis pole sel tähtsust. Calvini tsüklis kasutatakse väliskeskkonnast saadavat CO2 ning valgusstaadiumis moodustunud NADPH2 ja ATP molekule ning sünteesitakse glükoosi molekule. Fotosünteesi tulemuslikkust mõjutavad peamiselt temperatuur ja valgus ning CO2 kontsentratsioon.
Pasted from
Bioloogia Page 54 Mudelid 2. detsember 2009. a. 12:55
1. 5 2. 5 3. 5 4. 5
Bioloogia Page 55 Paljunemine 14. detsember 2009. a. 14:04
· Suguline Kaks vanemat Muutlikkuse aste suur Munarakud Spermatosoidid Viljastumine (sugurakkude ühinemine) Sugurakude valmimisel Meioos Kromosoomide arv väheneb poole võrra Pärilikkusstruktuuride ümberkombineerimine · Mittesuguline Vegetatiivne Vanim paljunemisviis Vanemate päriliku muutlikkuse aste Üks vanemorganism Ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastamist Kiire paljunemise viis Näiteks: Pooldumine pungumie Hulgijagunemine Juurevõsudega Lehtedega Võsundid Risoomid Mugulad Sibulad Sigikehad Eoseline Eos Üherakuline kestaga 1 vanemorganism Muutlikuse aste suurem Eostes meioos Seened, sõnajalad, samblad
Bioloogia Page 56 Rakutsükkel 11. jaanuar 2010. a. 13:59
· Interfaas DNA replikatsioon Rakuorganellide arvu suurenemine Sünteesitakse makroenergilisi ühendeid (ATP) Tsentrioolide kahestumine Kromosoomid keerduvad lahti · Mitoos Toimub kromosoomide võrdne jaotumine Tütarrakud geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks
Bioloogia Page 57 Meioos 15. jaanuar 2010. a. 11:06
Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. 1. 1. profaasis on toimunud kromosoomide ristsiire a. Homoloogilised kromosoomid on vahetanud omavahel võrdse pikkusega osi (kestab päevi- aastaid) 2. Metafaasis ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile 3. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest 4. Telofaasi lõpus ei moodustu Tähtsus · Ühest diploidsest 4 haploidset rakku · Ristsiirdel suurendab erinevust Tütarrakud geneetiliselt erinevad · Kaasneb sugurakkude küpsemisega, eoste moodustumisel jms
Mitoosi ja meioosi erinevus Mitoos Meioos Keharakkude toootmine Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkused diploidne kromosoomistik 2n Haploidne kromosoomistik n Rakud identsed Rakud geneeriliselt erinevad Moodustub 2 uut rakku 4 rakku Ei ole ristsiiret 1. Profaasis ristsiire Üks mitootiline jagunemine 2 järjestikust jagunemist.
Bioloogia Page 58 Kt 15. jaanuar 2010. a. 10:49
Interfaas Tunne pildilt ja kirjelda õiges järjekorras meioosi faase Mitoosi tähtsus Millised tunnused joonisel näitavad, et rakk jaguneb meioosi teel? (kromosoomide ristsiire) Meioosis on kaks jagunemist. Esimese jagunemise profaasis on kromosoomide ristsiire. Metafaasis ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud. Liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Mitoosi ja meioosi erinevus Mitoos Meioos Keharakkude toootmine Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkused diploidne kromosoomistik 2n Haploidne kromosoomistik n Rakud identsed Rakud geneeriliselt erinevad Moodustub 2 uut rakku 4 rakku Ei ole ristsiiret 1. Profaasis ristsiire Üks mitootiline jagunemine 2 järjestikust jagunemist.
Bioloogia Page 59 Mudelid 17. veebruar 2010. a. 13:41
1. RNA polümeraas 1. 2. Tsütidiinforfaat 3. Tümidiinfosfaat 4. Guanosiinfosfaat 5. Adenosiinfosfaat 1 6. Adenosiinfosfaat 2 7. Uridiinfosfaat I) 2. RNA polümeraas Tsütidiinforfaat, Tümidiinfosfaat, Guanosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, Uridiinfosfaat 3. Adenosiinfosfaat 1:desoksüriboos, desoksüribonukleiid Adenosiinfosfaat 2:riboos, ribonukleatiid Ühine: H2PO4 , C4H4N4NH3 Vahe on suhkrus (süsivesikus) 1. RNA-d sünteesiv ensüüm II) 2. RNA 3. TGATGACATGACGA 1. Adenosiinfosfaat III) 2. RNA tümidiinfosfaadiga 1. Tsütidiinfosfaat 2. C IV) RNA Komplementaarne G-ga 1. Uridiinfosfaat 2. Uridiinfosfaat V) RNA-sse On komplementaarne A-ga 1. Guanosiinfosfaat VI) 2. G on RNA-s ja komp C-ga
1. RNA transkriptsioon 3. RNA-polümeraas VII) 4. ACGUT 5. ACUGAGUGC VIII) DNA
Bioloogia Page 60 Morgan 19. veebruar 2010. a. 10:53
Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad , kusjuures Seadus: Ühes kromosoomis olevad geenid on lineaarses aheluses ja päranduvad üheskoos Reegel: Mida lähemal nad on teineteisele seda väiksem on tõenäosus et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad
Kärbsed Geenid kromosoomides, röntgen põhjustab mutatsioone, homeootililised geenid. Tüsedus sama mis inimesel. Nägemine.
Bioloogia Page 61 Bioloogia seosed 2. september 2010. a. 10:55
Fundamentaalteadus -uuritakse objektide ja nähtuste olemust ja nende seaduspärasusi Rakendusteadus - teadmiste praktiliste rakenduste leidmine Üldbioloogilised teadused - geneetika, molekulaarbio, rakubio, arengubio, öko, evolutsioon Eribioloogilised teadused- botaanika, loomafüsioloogia, taimegeo, lihhenoloogia Rakendusbioloogia - bio haruteaduste avastatu praktilise kasustuse võimaluste uurimine. Biotehnoloogia - meetodid ja protseduurid, mille puhul kasutatakse elusorganisimile omaseid protsesse seadmetes ainete tootmiseks või sigimise ja pärilikkuse mõjutamiseks Roheline revolutsioon - ristamise ja pärilikkuse abil uute põllukoltuuride aretamine Biotõrje- kahjurite hävitamine teiste organismide või nende toodetud toksiinidega Louis Pasteur -marutõvevaktsiin, mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja, avastas molekulide kiraalsuse, selgitas käärimist, töötas välja pastöriseerimise ja vaktsineerimise põhimõtte Pastöriseerimine- kuumutamise teel toiduainete töötlemist vältimaks roiskumist/hapnemist/käärimist tappes seda põhjustavad mikroorganismid Alexander Fleming- Antibiootikumide avastamine
Bioloogia Page 62 Meristeempaljundus 6. september 2010. a. 13:50
tsclientusb0 -bus0-targ... Inserted from:
Bioloogia Page 63 Bioloogia Page 64 Bioloogia Page 65 Bioloogia Page 66 Bioloogia Page 67 Bioloogia Page 68 Bioloogia Page 69 Bioloogia Page 70 Bioloogia Page 71 Bioloogia Page 72 Bioloogia Page 73 Bioloogia Page 74 Bioloogia Page 75 Bioloogia Page 76 Bioloogia Page 77 Bioloogia Page 78 Bioloogia Page 79 Bioloogia Page 80 Bioloogia Page 81 Glamüüdia
Bioloogia Page 82 Bioloogia Page 83 Bioloogia Page 84 Embrüosiirdamine 6. september 2010. a. 14:04
embrosiirda minejavilja... Inserted from:
Bioloogia Page 85 Bioloogia Page 86 Bioloogia Page 87 Bioloogia Page 88 Bioloogia Page 89 Bioloogia Page 90 Bioloogia Page 91 Bioloogia Page 92 Bioloogia Page 93 Bioloogia Page 94 Bioloogia Page 95 Bioloogia Page 96 Bioloogia Page 97 Bioloogia Page 98 Bioloogia Page 99 KT 9. september 2010. a. 10:41
Fundamentaal- ja rakendusteadus Rakendusbioloogia Biotõrje L Pasteur A Fleming Meristeempaljundus Kloonimine Totipotentsus Hübridoomitehnoloogia, monokloonne entikeha, hübridoom Embrüosiirdamine loomadel ja inimestel, in vitro viljastamine Imetajate kloonimine, dolly Inimeste kloonimise probleeme, reproduktiivne kloonimine Tüvirakud, rakuteraapia , nabaväädivere tüvirakk, täiskasvanu tüvirakk Alheimer, parkinson Geenitehnoloogia , GMO, transgeensed loomad/taimed, Geeninokaut, geeniteraapia , DNA - sõrmejälgede meetod
Bioloogia Page 100 Homöostaas 20. september 2010. a. 14:02
homoostaas
Inserted from:
Bioloogia Page 101 Bioloogia Page 102 Bioloogia Page 103 Bioloogia Page 104 Bioloogia Page 105 Bioloogia Page 106 Bioloogia Page 107 Bioloogia Page 108 Bioloogia Page 109 Bioloogia Page 110 Bioloogia Page 111 Bioloogia Page 112 Bioloogia Page 113 Bioloogia Page 114 Bioloogia Page 115 Bioloogia Page 116 Bioloogia Page 117 Bioloogia Page 118 Bioloogia Page 119 Bioloogia Page 120 homostaas - 12090609...
Inserted from:
Bioloogia Page 121 Bioloogia Page 122 Bioloogia Page 123 Bioloogia Page 124 Bioloogia Page 125 Bioloogia Page 126 Bioloogia Page 127 Bioloogia Page 128 Bioloogia Page 129 Bioloogia Page 130 Bioloogia Page 131 Bioloogia Page 132 Bioloogia Page 133 Bioloogia Page 134 Bioloogia Page 135 Bioloogia Page 136 Bioloogia Page 137 Bioloogia Page 138 Bioloogia Page 139 Bioloogia Page 140 Bioloogia Page 141 Bioloogia Page 142 Bioloogia Page 143 Bioloogia Page 144 Bioloogia Page 145 Bioloogia Page 146 Bioloogia Page 147 Bioloogia Page 148 Bioloogia Page 149 Bioloogia Page 150 Bioloogia Page 151 Bioloogia Page 152 Bioloogia Page 153 Bioloogia Page 154 Bioloogia Page 155 Bioloogia Page 156 Bioloogia Page 157 Bioloogia Page 158 Bioloogia Page 159 Bioloogia Page 160 Bioloogia Page 161 Bioloogia Page 162 Eritamine ja veebilanss 4. oktoober 2010. a. 13:46
Eritamine ja veebilanss
Eritamisega tegelevad neerud , kops (veeaur ja CO2), nahk (vesi ja soolad ) Eritamine ­ ainevahetuse jääkide eraldumine kehast nerude (kops,nahk) kaudu Defekatsioon ­ seedimata toidujäänuste eemaldamine
Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat
Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea , kaaliumioonid) ei koguneks organismi - filtreerivad pidevalt verd (jääkproduktid kogunevad uriini ja eralduvad kehast) - reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi)
Uriin on neerudes toimuva lõpp- produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu).
Neerude töö:
Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis ). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad (peaaegu samad ained mis vereplasmaski). Ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi nefronite pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemaldatakse need ained , mida tagasi ei imata. Reabsorbeeritakse 99% esmasuriinist. Uriini tekib umbes 1cm³ minutis.
Inimese veebilans.
Sisse: joogiga 2/3, toiduga 1/3, tekib kehs oksüdatsiooniprotsessides (glükoosi lagunemise lõppsadus)
Välja: ained lahustunud kujul uriini koosseisus , väljahingamisel, naha kaudu väljuvad vesi ja soolad
Bioloogia Page 163 Osmoos ­ lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse olulisemaid tegureid. Osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Loomade keharakkudes säilitavad osmootse rõhu (rõhk mis peab mõjuma suurema kontsentratsiooniga lahusele, et osmoos katkeks) erituselundid. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni
Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem.
Termoregulatsioon
Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu.
Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus.
Bioloogia Page 164 Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta. Selline info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda ja tundes kuuma või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks.
Soojusbilanss
Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: - soojusjuhtivuse teel soojusülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis ( soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht , vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus) Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude.
- konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi)
- aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime)
- soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael , käed)
Kriitilised temperatuurid
25º ­ 30º C ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat ­ termoneutraalne tsoon
Ülemine kriitiline temperatuur ­ temperatuur , mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda enam tagada organismi normaalset temperatuuri
Kui temperatuur ületab ülemise kriitilise piiri, siis - hakkab kehatemperatuur kiirest tõusma (ensüümid kehas töötavad kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja)
Bioloogia Page 165 kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja) - higistamine enam ei jahuta keha, kuna nahk on juba 100% higiga kaetud Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44º C , tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja pärast inimene sureb . (Miks?: Ensüümid denatureeruvad. Ainevahetus ei ole enam tasakaalus, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Osad ensüümid töötavad kiiremini kui teised ja nii võivad kuhjuda mõned ainevahetuse vaheproduktid, samas kui eluliselt tähtsaid lõppprodukte jääb puudu. Rakud kahjustuvad pöördumatult.)
Alumine kriitiline temperatuur ­ temperatuur , mille juures organism ei suuda enam püsivat temperatuuri säilitada
Kui temperatuuri alandada alla kriitilise piiri, siis - ei suuda organism enam sooja toota - ainevahetus peatub ja saabub surm
Miks kehatemperatuur tõuseb? PALAVIK (Refereerides H. Jänes ,,Miks kehatemperatuur tõuseb" ajakirjast ,,Tervis")
Kehatemperatuuri kõrgenemise kutsuvad esile palavikku tekitavad ained ehk pürogeenid. Väljas organismi sattunud pürogeenid on sagedasti viirustest ja bakteritest pärit ained (lipopolüsahhariidid). Pürogeenideks võivad olla ka organismi enda vigastatud rakkudest pärit valgud (n. peale operatsiooni).
Miks tekib külmatunne kui palavik tõuseb?
Väljastpoolt kehasse sattunud pürogeenide toimel moodustuvad sisetekkelised pürogeenid (valgud, mille mõjul ajus sünteesitakse rasvhapped ­ prostaglandiinid) ja nad nihutavad peaajus paikneva termoregulatsioonikeskuse talitluse kõrgemale temperatuurile. Siis käitub soojusregulatsioonisüsteem nii nagu oleks välistemperatuur langenud, mistõttu tuleb teha kõik keha soojuse säilitamiseks (naha veresooned ahenevad, higinäärmed lõpetavad tegevuse, sooja vere juurdevool nahasse väheneb ja nahk muutub jahedaks). See tekitab külmatunde, millele lihased vastavad kokkutõmmetega (külmavärinad). Samal ajal tugevdab termoregulatsioonikeskus ainevahetuses oksüdatsiooniprotsesse, millega vabaneb rohkesti soojust. Nii tekibki palavik (soojust tekib rohkem kui ära antakse).
Vähese või mõõduka palaviku kasulikkus: - sisetekkelised pürogeenid ergutavad immuunsüsteemi (moodustub rohkem antikehi ja õgirakke)
Kõrge palaviku kahjulikkus: - häirib närvisüsteemi talitlust - halveneb söögiisu ja pidurdub seedenõrede eritumine, süljeeritus väheneb - häirub ensüümide talitlus
Bioloogia Page 166 Mitmekesisus 14. oktoober 2010. a. 11:03
Silmapõhjamuster, sõrmejäljed, keelemuster, Värvid Silmad Nahk Juuksed Kasv võimed
Bioloogia Page 167 1. november 2010. a. 14:03
1. a. USA-mugav, b. IND-mudaonnis c. EST-mugav elu 2. Parem kasvatamine , vähem inimesi 3. Optimaalsemad niisutusviisid , liigse aurustumise vältimine, vähem inimesi 4. Liigne kasutus, vähem inimesi vaja, et säästa. Loomadele elupaik. Vihmametsad ->farmaatsia, õhku vaja 5. Optimaalsemaks ja vähem liigseid kulutusi tegema.
Bioloogia Page 168 Öko 2. detsember 2010. a. 10:57
okotegurid
Inserted from:
Bioloogia Page 169 Bioloogia Page 170 Bioloogia Page 171 Bioloogia Page 172 Bioloogia Page 173 Bioloogia Page 174 Bioloogia Page 175 Bioloogia Page 176 Bioloogia Page 177 Bioloogia Page 178 4 22 40
Bioloogia Page 179 Bioloogia Page 180 Bioloogia Page 181 Bioloogia Page 182 Bioloogia Page 183 Bioloogia Page 184 Bioloogia Page 185 Bioloogia Page 186 Bioloogia Page 187 Bioloogia Page 188 Bioloogia Page 189 Bioloogia Page 190 Bioloogia Page 191 Bioloogia Page 192 Bioloogia Page 193 Bioloogia Page 194 Bioloogia Page 195 Bioloogia Page 196 Keskkonnaprobleemid 10. jaanuar 2011. a. 13:43
1. Ülerahvastatus 2. Taastumatute loodusvarade raiskamine 3. Kliimamuutused 4. Kõrbestumine 5. Reostamine 6. Ebaoptimaane tarbimine 7. Prügi
Bioloogia Page 197 Ohustatud liigid 9. veebruar 2011. a. 10:54
Luuderohi Vasakkeerme pisitigu Saarmas Ebapärlikarp Kiilid Vingerjas Hink Põlgas Lendorav Roheline kaksikhammas Eremiitpõrnikas Kaunis kuldking Karvane maarjaleht Sookiilakas
Bioloogia Page 198 Kohastumine 28. veebruar 2011. a. 11:58
kohastumus ed Inserted from:
Bioloogia Page 199 Bioloogia Page 200 Bioloogia Page 201 Bioloogia Page 202 Bioloogia Page 203 Bioloogia Page 204 Bioloogia Page 205 Bioloogia Page 206 Bioloogia Page 207 Bioloogia Page 208 Bioloogia Page 209 Bioloogia Page 210 Bioloogia Page 211 liigiteke2
Inserted from:
Bioloogia Page 212 Bioloogia Page 213 Bioloogia Page 214 Bioloogia Page 215 Bioloogia Page 216 Bioloogia Page 217 Bioloogia Page 218 Bioloogia Page 219 Bioloogia Page 220 Bioloogia Page 221 Bioloogia Page 222 Bioloogia Page 223 Bioloogia Page 224 Bioloogia Page 225 Bioloogia Page 226 Bioloogia Page 227 Bioloogia Page 228 Bioloogia Page 229 Bioloogia Page 230 Bioloogia Page 231 Bioloogia Page 232 Bioloogia Page 233 Bioloogia Page 234 Bioloogia Page 235