osapool. Mõiste arvutieetika võeti kasutusele 1970. aastail (TÜ Eetikakeskus). Arvutieetika tegeleb eetiliste probleemidega, mis on päevakorrale tulnud arvutite laiema levikuga maailmas. Arvutieetika problemaatika on seotud infotöötluse ja –kasutamisega (Laanemäe 2003, lk 68). Siinkohal tasub märkimist, et tegelikult on paberkandjal informatsioon tunduvalt turvalisem, kui digitaalsel kujul olev informatsioon (Praust 1997, lk 172; Laanemäe 2003, lk 68). Arvutites olev informatsioon on salvestatud arvuti mällu. Siinjuures on informatsiooni väärtus väga erinev. Näiteks tudengi arvutis olev õppematerjal omab palju väiksemat väärtust kui mõne firma andmebaas. Eriti väärtuslik on siinjuures riiklike andmebaasides olev informatsioon, mida nii mõnedki persoonid sooviksid vaadata ja omada. Võõraste andmebaaside omamiseks ning nende uurimiseks on erinevaid põhjuseid. Näiteks
ümbruses moodustavad Tudulinna valla, mis vähesel määral ulatub lääneservas ka kihelkonna aladelt välja. Lõunaservas asuv Peipsi rannikuäär Vene kaluriküladega moodustab tänapäeva Alajõe valla peamise osa. Kuremäe kloostri ümbruse suured hõredad alad ning Narva jõe ääres asuv Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Iisaku kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga tänapäeva Mäetaguse valda (V. Praust, 1999- 2009). Iisaku kihelkonnas paiknes kümme mõisat, millest üks oli kirikumõis, neli rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ning üks poolmõis. Neile lisandus veel ka üks karjamõis. Kümme mõisa, mis asusid Iisaku kihelkonnas on järgmised: Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak), Iisaku (Isaak) rüütlimõis, Kauksi (Kauks) rüütlimõis, Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis,
19. Sajandist pärinevad ka mitmed muud mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool. Vaatamisväärsematest hoonetest võiks mainida neogooti stiilis aita ning kaasajal veidi ümber ehitatud karjakastelli. Kloostriehitised kaotasid sellega seoses oma funktsiooni ning lagunesid. 1928. aastal varises kokku suur osa väravatorni fassaadist, mille idakülg oli varisenud juba 19. sajandil. (Praust 2010) Kloostri korrastus ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel. Esimeseks suuremaks tööks oli kirikut tükeldavate seinte ja vahelae lammutamine, millega kaasnes ka põhjatiivale katuse panemine. Alates sellest ajast kuni tänapäevani on kloostrikompleksis tehtud mitmeid korrastus ja restaureerimistöid. Neist viimased lõppesid 2001. aastal, mil puhastati rusudest ja korrastati kloostri lõunatiiva varemeid ning väravatorni
Mööda seda ei edastata infot mitte elektrisignaalidena, vaid hoopis valgusimpulsina - see võimaldab üle kanda hoopis suuremaid infomahte, kui mistahes elektrisignaalil põhinev kaabel. Valguskiu keskmine läbilaskevõime on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil ja miljon korda suurem kui tavalisel kahejuhtmelisel telefonikaablil. Fiiberoptilise kaablikiu võib teha aga juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu selliseid kiude.( V. Praust , ,,Võrgutamine? Arvutite võrgutamine!", http://katye.planet.ee/netist/vork.htm) Valguskaabel(inglise fiber-optic cable) on kiudoptiline kaabel, mille sooneks on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaabli kiud on pikad, inimese juuksekarva läbimõõduga puhta klaasi salgud. Ühes valguskaablis võib olla sadu või tuhandeid kiude. Üks valguskiud koosneb kolmest osast
tegelikult teadma. Meie referaat käsitlebki andmeturvet ning viirusetõrjet, et meile vajalik ning konfidentsiaalne info ei satuks valede inimeste kätte ning samuti et meie arvuti ei satuks viiruste ohvriks. ANDMETURVE JA RÜNDETARKVARA Andmeturve Infotehnoloogia arenedes läheb järjest rohkem hinda info ning seetõttu on tänapäeval üsna suureks ja aina tõsisemaks probleemiks saanud info ehk andmeturve. Infoturve tegelebki andmete omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega (Praust 1997: 169). Info on salvestatud füüsilistel kandjatel- arvutiketastel või magnetlintidel-, kuid neil sisalduva info väärtus ületab andmekandja enda väärtuse tihti sadu ja tuhandeid kordi. Võrreldes tavamaailma esemetega, on andmekandjad väga väikesed ja kompaktsed, seega kergesti varastatavad või rikutavad. Ühel kõvakettal sisalduv firma andmebaas võib väärt olla palju miljoneid kroone, kuna ta sisaldab hulga inimeste pikaaegse töö tulemust
kolme akna laiust keskrisaliiti aga 24 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Veljo Ranniku 1971 kaarfrontoon. Akende kohal on stiilsed 15 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 16 (Praust) 12 ehisfrontoonid. Fassaadi kaunistavad stiilsed kvaaderrustikaga dekoreeritud pilastrid, akendel on laiad krohvraamistused. Kuni viimase 2007. aasta tulekahjuni oli teataval määral säilinud ka barokset sisekujundust. Avar puittrepiga vestibüül paiknes keskteljel, selle kohal teisel korrusel oli aiafassaadile avanevate akendega saal. Anfilaadsed ruumid olid osalt keskkoridoriga jagatud
Tänapäeval kannab kool nimetust Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool. Mõisahoones asub kaasajal turismikeskus ja Olustvere muuseum. Mõisahoone säilinud interjööridega esindusruume saab välja üürida aga seminarideks ja konverentsideks, samuti pidulikeks üritusteks. Mõisa peasissekäik mõisa vestibüül Piiritusevabrik ja nuumhärgade tall Kasutatud kirjandus Alo Särg ,,Viljandimaa mõisad ja mõisnikud" Valdo Praust ,,Viljandimaa mõisad" Juhan Maiste ,,101 Eesti mõisa" http://www.mois.ee/vilj/olustvere.shtml
Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine
tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks. 5 KASUTATUD KIRJANDUS H. Karik, H. Laanpere, V. Past 1992. Keemia IX klassile. Tallinn: Koolibri H. Karik 1984. Üldine keemia. Tallinn: Valgus Eesti Entsüklopeedia EE10 1998 lk 242, vask Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL=http://home.delfi.ee/09.10.2002 6
Eesti XX saj. arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001. 5. Maiste, J. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. 1996 6. Mälestised · 15893 Palmse mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&id=15893 22.11.2012 7. Mälestised · 7158 Alatskivi mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&mtab=main&id=7158 23.11.2012 8. Palmse mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is 23.11.2012 9. Praust, V. Alatskivi mõis. [WWW ] http://www.mois.ee/tartu/alatskivi.shtml 23.11.2012 10. Praust, V. Palmse mõis. [WWW] http://www.mois.ee/viru/palmse.shtml 11. Raam, V. Eesti arhitektuur 3. Tallinn: Valgus, 1997. 12. Sokk, H. Aravete kekkooli hoone. [WWW] http://www.ambla.ee/web/? lang=et&page_id=518 23.11.2012 13. Välja, L. Eesti XX sajandi arhitektuuri kaitse programm Järvamaa välitööd ja hinnang ehituspärandile. Tallinn: 2009 14. Ülevaade härrastemajast
see ära tabeli veeru ülemises osas sulgudes. Tabel paigutatakse lehe keskele ja sisu trükitakse kirjasuurusega 11 või 12 punkti ning kasutatakse reavahet 1,0. Kui tabel on esitatud kirjanduse andmete põhjal, siis tuuakse viide allikale sulgudes pärast tabeli pealkirja õpetavat punkti (vt tabel 1). Näide: 10 Tabel 1. Infoühiskonna põhiideed ja nende rakendamine. (Praust,V. 2001:34). Infoühiskonna põhiideed Veebiaadress Inimene saab teada, milliseid andmeid riik tema kohta kogub. http:--x-tee.riik.ee- Lihtne ja tasuta luua meiliaadresse http:--www.hot.ee; http:--www.mail.ee- Internetipanga teenused kättesaadavad http:--www.neti.ee-cgibin-teema-ARI-Rahandus- ON-LINE- 5 Joonised 26. Joonised aitavad teksti sisu paremini edasi anda. ,,Joonise nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud, joonised, skeemid ja fotod. Joonised
html (17.10.2010) 13. Köster, G.(2008). Viljandi tn 1 äri- ja eluhoone: eelprojekt. ArcSolution, Tallinn 14. Külauudised. [WWW] http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes-laupa-moisa- restaureerimine/ (22.10.2010) 15. Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 16. Laupa mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Laupa_m%C3%B5is (22.10.2010) 17. Paide. [WWW] http://www.evr.ee/?id=3172 (04.11.2010) 18. Praust, V. Eesti Mõisaportaal. [WWW] http://www.mois.ee/ (15.11.2010) 19. Praust, V. Historitsism. [WWW] http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml (27.10.2010) 20. Praust, V. Jäneda mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/janeda.shtml (05.10.2010) 22 21. Praust, V. Kolu mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/kolu.shtml (01.10. 2010) 22. Pung, A. Türi kirik. [WWW] http://www.tyri.ee/public/files/kirik.rtf (18.10.2010) 23. Raam, V. Eesti arhitektuur 3
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barokk. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk (21.10.2012) 2. Külauudised. [WWW] http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes- laupa- moisa- restaureerimine/ (23.10.12) 3. Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 4. Laupa mõis. [WWW] http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=146 (22.10.2012) 5. Laupa mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Laupa_m%C3%B5is (22.10.2012) 6. Praust, V. Eesti Mõisaportaal. [WWW] http://www.mois.ee/ (21.10.2012) 7. Raam, V. Eesti arhitektuur 3. Tallinn: Valgus, 1997. 8. Mälestised · 15131 Laupa mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15131 (24.10.2012) 7
initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide. Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute pleed - Kodukiri, 2, 86-87 Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri sidekriips ajakiri koma number koma lehekülgede numbrid Artikkel Interneti koduleheküljelt. Kirjes näidatakse: autori nimi, initsiaal(id), artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL=http://home.delfi.ee/ 09.10. 2002 Tekstis viitamine: Viitama peab igat lõiku, mis ei ole töö autori enda kirjutatud. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikust lõiku võetud samast allikast. Raamatu ja artikli puhul pannakse lõigu lõppu ümarsulgudesse number, mitmendal kohal on allikas kasutatud materjalide loetelus, samuti leheküljed, kust lõik sellest raamatust pärineb. Näide
Varemetes korraldatakse üritusi, mille kaudu saavad inimesed tunnetada sajandite tagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid. Vastseliina piiskopilinnus 9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Otto de Voogd 1997 & 2007 & 2009. Vastseliina linnuse varemed. [Online] http://www.7is7.com/otto/estonia/vastseliina.html 2. Valdo Praust ja MTÜ Alt Livland, 2009. Vastseliina piiskopilinnus. [Online] http://www.mois.ee/voru/vastseliina.shtml [15.10.2009] 3. Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus, 2009. Ajalugu. [Online] http://www.vastseliina.ee/linnus/ [19.10.2009] LISA 1 Pilt 1 Vastseliina piiskopilinnus 10 Pilt 2 Pilt 3
rämpstoit. Postimees. 18.november. 2.4. Interneti lehekülg Kui leidsid internetist materjali referaadi jaoks, siis uuri, kes on selle kirjutanud ja millal. Tavaliselt on interneti lehekülgedel nende koostamise aasta olemas ning tõenäoliselt samal ajal on ka sinna riputatud jutt kirjutatud. Interneti koduleheküljelt võetud artikli puhul näidatakse kasutatud kirjanduse kirjes: autori nimi, kaldkirjas artikli pealkiri, URL- aadress ja materjali kasutamise kuupäev. Näide Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL= http://home.delfi.ee/~vpraust. 09.10.2002 2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid Arhiivimaterjalide puhul näidatakse arhiivi nimetus, fond, nimistu, säilitusühiku number ja lehekülg, kust andmed võeti. Näide: Riiklik Keskarhiiv. Fond 80. Riigikogu. SÜ 46, lk 21-26. Õigusakti puhul antakse esmalt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Näide: Perekonnaseadus. 1994. RT I, 75,1326.
erinevaid teemakohaseid interneti allikaid. 3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA 1.1 Turu Üldiseloomustus Sajad säilinud ajaloolised mõisad on kaasajal Eesti ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused. Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame. (Praust 2010) Suur osa Eestis asuvaid mõisaid on kas väga halvas korras või isegi täielikult lagunenud. Siiani säilinud ja säilitatud mõisates asuvad tänapäeval koolid, muuseumid, hotellid, toitlustusasutused, spad, vallamajad, vanadekodud ning muud avalikud asutused. Mõisaportaali haldaja andmetel pakuvad avalikke, turistile ja külalisele mõeldud teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise, Essu, Hüüru,
aianduskool hooldab neid. Kasutatud kirjandus Keskkonnaamet. Räpina mõisa park. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/rapina-moisa- park/#Pargi_kujunemine (viimati külastatud 24.03.2013) Tallinn, T., 2011, Räpina aiad ja pargid, Pakett, SA Räpina Kultuurkapital, Räpina, lk 30-44 Abner, O., Konsa, S., Palm, P., Sinijärv, U. 2012. Eesti pargid 2. Varrak. Tallinn. Lk 221 224. Praust, V. Eesti mõisaportaal. Räpina mõis. Kättesaadav: http://www.mois.ee/voru/rapina.shtml (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23816 Räpina mõisa peahoone. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23816 (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23819 Räpina mõisa park. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23819 (viimati külastatud 24.03.2013)
Sangaste mõisahoone ehk loss koos kõrvalhoonetega valmis berliini päritoluga arhitekti, Tallinnasse Kaarli kiriku projekteerinud O.P. Hippiuse projektide järgi 1880.aastatel. (Maiste, 1996) lk 332-338 Sangaste mõisa hoone fassaadi kaunistab kesaegsest linnusearhitektuurist inspireeritud neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni alakorrus on kujundatud lahtise võlvitud katusealusena, millel on huvitav akustiline efekt- ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuulda. (Praust, 2008) Lossilaadset punastest telliskividest hoonet ilmestab fantaasiarohke liigendus, tornikesed, erneva kõrgusega astmikfrontoonid ja eri kujuga aknad. Esifassaadil paikneb nelinurkne vaatetorn ja tagafasaadil massiivne rõdu. Samuti kui väliskujunduses, on ka sisekujunduses domineerivaks neogooti vormid. Lossi kujundati teemaruume: näiteks mauri dekooriga cabinet ja inglise stiilis söögituba. Kuppelsaali kõrval on mauri stiilis
kaasas "Aastahitt 2009" - ökotool. See on Eesti toode, mis on valmistatud kasest ja sanglepast, immutatud linaõliga ja kokku köidetud kanepiköiega. Laadahind oli poehinnaga võrreldes lausa soodne, 800 krooni asemel 590 ja mitte kroonigi vähem, kuigi tingijaid jätkus. (Paluoja 2009) 2010. aasta laat oli arvult kahekümne teine. Mihkli kihelkonnapäev toimus teemal "Mihkli kihelkonna mõisad läbi aegade". Mihkli kihelkonna mõisatest kõnelesid ajaloohuviline Valdo Praust ja koduloolane, Oidremaa mõisa perenaine Marika Erismaa. Õhtul andis kohalikus kirikus kontserdi C- JAM. (http://www.parnupostimees.ee/288555/mihkli-kihelkonnapaeval-raagiti-moisatest/) 2011.aastal, päev enne Mihkli laata, toimus kihelkonnapäev ja sel puhul kogunes Mihkli kirikusse umbes 400 inimest. Kontserdi andsid Gerli Padar ja Rene Soom. Müügil oli vana tehnikat, näiteks, veneaegne Druzba saag ja muud põnevat, suur valik kalapüügiriistu, kanu, kukkesid, küülikuid,
Need mõlemad kaks teed viisid välja iidsele Virumaa põhjamaanteele. Kolmas, ilmselt väike ja tähtsusetu tee läks Ulliallika poole (tõenäoliselt selle suuna väravat näeme Goeteerise pildil - A.T). Neljas oli praegune Mõisa allee. On tõenäoline, 21 et Kolga mungad rajasid Kahala-Kolgaküla tee, mis kattub Kahala pool enamvähem vana Tallinn- Narva maanteega, pärastpoole aga Loksa teega. /Valdo Praust/ Mina isiklikult pean küll vanemaks hoopis Luuba teed ja Mõisa alled pärinevaks alles 1600ndate keskelt. Vt maa-ameti kaarte lisas. See peatükk koosneb minu enda oletustest, mis on küpsenud aja jooksul kogutud andmete põhjal. Olen siin kirja pannud enda jaoks kõige tõenäolisemad variandid, kuid põhimõtteliselt ei välista ma ka teisi. 7. Tondimäest ei saa mööda vaadata
Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus
annaabi.ee 
