Räpina mõisa park (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Räpina mõisa park
Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II
Referaat
Juhendaja : Dots. Mari Nõmmela
Tartu 2012

Sisukord

Sissejuhatus 3
Ajalooline ülevaade 4
Pargi ajalugu 6
Mõisaansambel aastal 2013-03-31 8
Räpina mõisa peahoone 8
Räpina mõisa vesiveski 8
Räpina mõisa tall -tõllakuur 8
Räpina mõisa aednikumaja 9
Omandi ja haldamise probleemid 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis . Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani.
Joonis 1. Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu topograafilisel kaardil.
Joonis 2. Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3

Ajalooline ülevaade

Mõisakompleksi omanikest ja hoonetest 18-21 saj.
Räpina mõis asutati 1582. aastal. 1728 . aastal omandas mõisa Peeter I õukondlane K. G. von Löwenwolde, kes rajas 1734. aastal Räpinasse paberivabriku. Tema ehitas ka mõisasüdame esimest korda esinduslikumalt välja. (Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von Schultzid, kelle käest siirdus see üsna kiiresti von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850ndatel aastatel mõisa hilisklassitsistlik peahoone, mis on kasutusel ka tänapäeval ning on tuntud ka kui Sillapää loss.
Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente (Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid. Tänaseni neist säilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait, mis praeguseks on osalt ümber ehitatud. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks pargiks, mille lõpetab põhjatipus väikse künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel.
1853ndatel aastatel said mõisa omanikeks von Siversid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers. Pärast võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks.
Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpuks paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal . (Eesti mõisaportaal)

Pargi ajalugu

Ülevaade pargiala kasutusdünaamikast 18. saj. – 2013. a.
Vanimad puud pargis pärinevad 18. Sajandi keskpaigast kuid pargi rajamisega alustati tõeliselt 1856 . a. Siversite poolt. Mõisa omanik P.A. von Sivers tõi 1858- 1859 . aastatel Saksamaalt sisse ka võõrliike, peamiselt okaspuid ( Keskkonnaamet ). 1980-ndatel aastatel kujundati park ümber tuntud baltisaksa aedniku Moritz Aleksander Walter von Engelhardti poolt. 1938. aastal park rekonstrueeriti, kuid algne põhikavand on säilinud. 2002. a. teostati pargis kujundusraiet (Muinsuskaitseamet).
Koos Sillapää lossiga kavandati tõenäoliselt ka kogu poolsaart hõlmav park ning selle kaugemas punktis Võhandu kaldal rotund . Von Engelhardt tuli Sillapää lossi parki rekonstrueerima tõenäoliselt oma sugulusidemete tõttu toonaste omanike von Siversitega. 1882.-83. aasta kaardil näeme kogu poolsaart hõlmavat pargilahendust, looklevaid teid ja häärberi ees suure muruväljakuga rondeeli. Selgelt hoonega risti olevat vaatekoridori võime aimata aiapoolsel osal, millega on antud vaade teisel pool paisjärve asuvale luteri usu kirikule. Tõenäoliselt ongi von Engelhardti teeneks Sillapää pargi peatelje väljaarendamine piltmaastikuks, mis on inglise maastikuaia üks tähelepanuväärsemaid stiiliilminguid (Tallinn, T. 2011).
Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud . Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt .
Lossi teise fassaadi ette jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal veepeegliga. Optiliselt jätkub väljak sealt maastikupargile iseloomuliku aknaga maastikku– avatud vaatega paisjärvele. Pargiaasa raamivad kontrastsed üksikpuud ja puudegrupid ning ebakorrapäraselt paigutatud madalamate ja kõrgemate põõsaste rühmad. Peahoonest kaugemal on kasutatud õrnema ja heledama lehestikuga liike, mis lasevad pargiaasa paista pikema ja suuremana. Peahoone rõhutamiseks on sümmeetriliselt lossi ette kahele poole istutatud kitsavõralised siberi nulu grupid. Peasissepääsu trepilt avaneb maastikule raamitud vaade. Raam tekib peaukse kohal asuvat rõdu toetavatest sammastest ja rõdu põrandast. Pargis leidub maalilisi maastikupilte ja suurepäraseid kaugvaateid. Nende loomisel on oskuslikult valitud eri värvi lehestikuga puid-põõsaid ning kasutatud lehtpuude-okaspuude värvi ja kuju kontraste. Peahoone otsaväljakut ilmestab põlistest pärnadest ring. Põhja poole jäävas looklevate teedega parkmetsas vahelduvad väiksemad välud tihedama puistuga, kus harilik pärn, vaher , saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Vanade puudega ääristatud ringtee kulgeb vee piiril , sealt avanevad vaated jõele. Põlispuude varjus on mõisa kunagine jääkelder. Peahoone eest alguse saav vaatetelg läbib parkmetsa, selle lõpus paisjärve ääres on 1847. aasta paiku ehitatud paviljon . Väheldase künka otsas asuvat ümara põhiplaaniga klassitsistlikku rotundi kutsutakse Musitempliks. Pargi teises servas on mõisaaegne maakividest laotud kaev , mille pudelikaela meenutavat sisemust näeb läbi klaaskatte. Räpina pargi vabakujulises osas on alles mälestusmärk aastail 1918–1919 nõukogude võimu eest võidelnutele. Pargi esiväljakul on skulptuur „ Daam kitarriga“ 
Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis (2010). Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu , läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm ’Exoniensis’, põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandžuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired : põhja- nahkhiir , veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki.
Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas.
Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 8,45 hektarit (Keskkonnaamet).

Mõisaansambel aastal 2013-03-31

Mõisakompleks koos parkidega on terviklikult säilinud. Räpina mõisa muinsuskaitsealused objektid on Räpina mõisa peahoone, park, vesiveski, tall-tõllakuur, pargipaviljon ning aednikumaja. Kõik mälestised kuuluvad ehitismälestiste hulka.

Räpina mõisa peahoone

Räpina mõisa peahoone on ükssuurejoonelisemaid hilisklassitsistlikke hooneid Eestis. Mälestise üldseisukord on rahuldav. Hoone pargiküljel asuvat rõdu restaureeriti 90-ndate lõpus. Kondensveest vabanemiseks soojustati puistevillaga maja pööning. Vähemal määral on tehtud fassaadi hooldamist. Osaliselt on tehtud vahelagede remonti. Joonis 3. Räpina mõisa peahoone eestvaade Foto: J. Vali 14.08.2003

Räpina mõisa vesiveski

Vesiveski üldseisund on rahuldav. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpul. Räpina mõisa vesiveski on kahekorruseline, massiivne krohvitud kivihoone. Kaetud on veski poolkelpkatusega, mille kelba ja räästa all on laiad krohvikarniisid. Aknad on erineva suuruse ja kujuga. Katusekorrusel on suur vintskap kottide tõstmiseks kotilaele. Säilinud on originaaluksi ja mitmeid detaile mis väärtustavad üldkujundust (Muinsuskaitseamet).

Räpina mõisa tall-tõllakuur

Hoone on heas seisukorras. Hiljuti lõppesid restaureerimistööd. Tall-tõllakuur rekonstrueeriti eesmärgiga muuta see loomemajanduskeskuseks (Räpina vald. 2012). Hoone on ehitatud 19-nda sajandi keskel ning ümberehitatud 1975. aastal. Pikk, maakivihoone, millel enne ümberehitust 1975. aastal on olnud 7 pealt kõrge kaarega sissepääsuust. Avade ümbrused olid ajastule omaselt raamistatud tellistega. Hoone poolkelpkatust on kõrgemaks ehitatud, et kasutada hoonet nõukogude ajal aianduskooli sööklana. Vaatamata suurtele ümberehitustele on maakivist kehand säilinud algses mahus ja algsel kujul.

Räpina mõisa aednikumaja

Räpina mõisa aednikumaja on ehitatud 20. sajandi algul. Aednikumaja on ühekorruseline puidust keldrikorrusega hoone. Puitlaudisel on krohv . Hiljem on hoonet juurdeehitusega pikendatud. Hoone on kaetud viilkatusega. Hoonele on iseloomulikud arvuka ruudujaotusega aknad. Seinu katavad puitsõrestik ja viinamarjaväädid. Hoones paiknevad ametikorterid.
Räpina mõisa pargipaviljon
Räpina mõisa pargipaviljon on ehitatud 19. sajandi teisel veerandil. 2011. aasta suvel toimusid restaureerimistööd. Pargipaviljon on ilus, klassikaline 8 heleda toskaana sambaga rotund. Ümarehitis on kaetud pealt madala kupliga, mille ääres lai puitkarniis. Räpina mõisa pargipaviljon üks väheseid originaalkujul säilinud pargipaviljone (Muisuskaitseamet). Joonis 4. Räpina mõisa pargirotund Foto: J. Vali 11.06.1999

Omandi ja haldamise probleemid

Räpina mõisa ehitised kuuluvad kultuurimälestistena Räpina vallale. Valdaja on Eesti Vabariik 2003. aastast. Omanik on Haridus - ja Teadusministeerium 2011. aastast ning samal ajal koos ministeeriumiga volitati alale ka Räpina Aianduskool. Kaitsekohustus on loodud 2006. aastal (Muinsuskaitseamet).

Kokkuvõte

Räpina mõisa park on väga omapärase ja mitmekesise ajalooga , mitmete omanike all olles on igaüks talle midagi omaltpoolt juurde pannud . Saime põhjalikud teadmised Räpina mõisa ajaloost ja sellest kuidas ühte ajaloolist ala uurida ning kust materjale leida. Huvitav oli teada saada ka, et pargis leidub üle 600 taimeliigi , osad neist eksootilised, osad kaitse all ja Räpina aianduskool hooldab neid.

Kasutatud kirjandus

Keskkonnaamet. Räpina mõisa park. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/rapina-moisa-park/#Pargi_kujunemine (viimati külastatud 24.03.2013)
Tallinn, T., 2011, Räpina aiad ja pargid, Pakett , SA Räpina Kultuurkapital , Räpina, lk 30-44
Abner, O., Konsa, S., Palm , P., Sinijärv, U. 2012. Eesti pargid 2. Varrak . Tallinn. Lk 221 – 224.
Praust , V. Eesti mõisaportaal. Räpina mõis. Kättesaadav: http://www.mois.ee/voru/rapina.shtml (viimati külastatud 24.03.2013)
Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23816 Räpina mõisa peahoone. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23816 (viimati külastatud 24.03.2013)
Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23819 Räpina mõisa park. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23819 (viimati külastatud 24.03.2013)
Muinsuskaitseamet. 2006. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid. Mälestised. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=729 (viimati külastatud: 30.03.2013)
Muinsuskaitseamet. Mälestised 23815 Räpina mõisa vesiveski. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23815 (viimati külastatud: 30.03.2013)
Muinsuskaitseamet. Mälestised 23817 Räpina mõisa tall-tõllakuur. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23817 (viimati külastatud: 30.03.2013)
Muinsuskaitseamet. Mälestised 23818 Räpina mõisa aednikumaja. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23818 (viimati külastatud: 30.03.2013)
Muinsuskaitseamet. Mälestised 23820 Räpina mõisa pargipaviljon. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23820 (viimati külastatud: 30.03.2013)
Delfi. Räpina mõisa tall-tõllakuuri rekonstrueerimistööde hankelepingud said allkirjad. Kättesaadav: http://eestielu.delfi.ee/eesti/polvamaa/rapina/elu/rapina-moisa-tall-tollakuuri-rekonstrueerimistoode-hankelepingud-said-allkirjad.d?id=64083475 (viimati külastatud: 30.03.2013)
Siseministeerium . Räpina linnaehituslikud väärtused. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/public/Rapina.pdf (viimati külastatud: 30.03.2013)
Maa-ameti Geoportaal. Ajaloolised kaardid. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU41&user_id=at&bbox=702210.127376598,6444479.43705977,704565.866438014,6445334.93289784&setlegend=FUU1511=0,FUU6722=1,FUU6746j=0,FUU6748j=1,FUU6746i=0,FUU6748i=1&LANG=1 (viimati külastatud: 31.03.2013)