Suurejoonelised ehitustööd Kreekas toimusid klassikalisel ajajärgul.Templid ehitati kõrgetesse kohtadesse astmeliselt tõusvatele alustele.Ehitusmaterjaliks oli marmor,kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid,
ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria, joonia, korintose. 1. dooria stiil Kõige vanem. Lihtne tugev sammas. ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.. Kapiteeliks.
Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. Sambad-Kreeka-Rooma mõjutustega. Karniisivööd-eraldavad korruseid. SKULPTUUR: Individuaalsuse-isikupära sünd. Itaalia skulptuur muutub ILMALIKUMAKS. Portree-taassünd, sarnasuse taotlus. Ratsamonument-Rooma ratasmonumentide kujul. ANATOOMIA vastu tuntakse huvi. AKTIPLASTIKA-vanast testamendist. KONTRAFORSS-tasakaal tugi- ja nõajala vahel. CANDORIA-lauljate tribüün. MAALIKUNST: Inimese kujutalisel õiged proportsioonid.
18. sajandi jooksul sai kirik palju kannatada, kuid seda ehitati ja parandati taas ümber. 1849. aastal lasi arhitekt J.D.Felsko ehitada torni, mis on püsinud seal siiani. Kirik sai ulatuslikke kahjustusi ka Riia suure tulekahju ajal, kuid siiski suudeti see taastada. 31. mail 1677. aastal ehitati sinna uus kirikutorn. Jaani kirikus on näha nii gootikat, renessansi elemente kui ka barokiajastu ehitusmeetodeid. Sellel on kõrge gooti frontoon ja väike torn. Jaani kirikul on ka oma legend. Nimelt 15. sajandil tahtsid kaks munka saada pühakuteks ja nad müüriti vabatahtlikult seina sisse kinni. Samal ajal kui nad olid elus, viisid Riia elanikud neile süüa läbi spetsiaalse augu seina sees. Munkadel ei õnnestunud siiski saada pühakuteks, kuid ristikujuline auk on seinas ikka veel alles, kus mõlemad kehad lamavad.
· kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein · risaliit- hoone fassaadis tugevasti esinduv hoone osa hoone ilmestamiseks
Korintose stiil liigendamiseks, punast, musta või kollast värvi. erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 3. Kuidas kaunistati paleede seinu? Teemad ? siseruumide Korintose kapiteel alaosa on karika- või vaasikujuline. seinad olid kaetud krohviga, millel kujutati ornamente või Korintose stiili puhul on sambad eriti kõrged ja saledad. mitmsuguseid pilte. 11. Mis on frontoon, kus asus, kuidas kaunistati? dekoratiivne 4. Miks nimetati Mükeene linna müüre kükloopilisteks viil, mida kasutati fassaadi eenduvate osade, akende ja uste müürideks? Kas tead kuidas nimetatakse selle linna kaunistamiseks. Frontoon ehiti sageli skulptuuride või muu kuulsamat väravat ja mida sellel kujutatakse? Kuna kivide dekooriga. mõõtmed, millest müüre ehitati, olid sellised, et vanade 12
sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest.Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. 2. Nike tempel Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Gooti stiil: Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks
Joonia stiili iseloomustab kergus ja elegants. Sammas toetub baasile ning on sihvakam, kõrgem ja tihedamate kannelüüridega, kui dooria sammas. Samba kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, moodustades voluudi, mis meenutab oinasarvi Arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase, tavaliselt reljeefidega kaunistatud lindina. Enamik joonia stiilis templeid on kahjuks hävinud. Joonisel joonia stiilis templi põhielemendid, neist h- frontoon (tümpanon), g- karniis, f- friis, e- arhitraav, d- voluudiga sambakapiteel, b- baas. Pildil joonia stiilis Nike tempel Ateena Akropolil. 4 Korintose order kujunes 5. sajandeil e. Kr Korintosel ja sai valdavaks stiiliks hellenistlikul ajastul, kui ehitiste juures pandi suuremat rõhku toredusele ja dekoratiivusele. Korintose stiili kannelüüridega sammas toetub samuti baasile ja samba
Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Läänekülje metoobid Lõunakülje metoop. Briti Muuseum. Idapoolne frontoon Lõunapoolne külg Ratsanikud lõunapoolsel friisil. Briti Muuseum Restaureerimistööd
ning kindlustasid linnust, ehitades kaks väikest ümartorni ühe edelaküljele vastu jõge ning teise põhjaküljele vastu vallikraavi. 1 vana kabel 2 kirik 3 käärkamber 4 kapiitlisaal 5 refektoorium 6 kaevukelder 7 eesväravatorn 8 kaitse- ning elutorn 9 10 haakpüssitornid KONSOOLID Padise klooster on tuntud konsoolide poolest. Need on seinapinnast eenduvad kaunistused, millel on nn tugifunktisooon. Konsoolidele toetuvad rõdud, katus, frontoon vms. Neile on raiutud erinevad kindla tähendusega piltkujutised. (pilt 7, 8, 9, 10, 11) Näiteks: (7 foto) Kiriku põhjaseina konsoolil on kujutatud võitlus lõvipaari vahel. Üks kuulub headele ja vagadele, teine on ilmalik ja allub kuradile. ARGEOLOOGILISED VÄLJAKAEVAMISED JA RESTAUREERIMISTÖÖD PADISEL Esimeste teaduslike väljakaevamis- ning konserveerimistöödega Padisel alustas ajaloolane Villem Raam 1937. aastal. Läbi aegade kloostrist väljakaevatud leide säilitatakse Ajaloo
et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda (kogu fassaadi kõrguselt eenduvat fassaadiosa nimetatakse risaliidiks); rohkesti rakendatakse ka võnksiirde motiive. Voluut spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele. Frontoon klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja. Pilaster seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit. Stukk kipskrohv, kipsi ja liivaga segatud lubjamass ornamentaalse dekoori vormimiseks seintele ja laele. Praha Kreml - 23. mail 1618 üle saja protestandi marssisid lossi protesteerima katoliikluse vastu. Ida
Stackelberg, kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates torkab koheselt silma fassaadi liigendat kolmnurkse frontooniga keskrisaliit. Dekoratsioonidest on pilastrid ja akendel lamedad krohvraamistused. Ehitisel on sammasrõdu. Silma torkab ka sokkel, altaan, frontoon ja karniis. Kasutatud on barokiajale levinud väikeste ruuduga aknaid. Päris stiilipuhas ta ei ole, sest hoone esimene korrus on massiivsem kui teine korrus ja teadupärast on see omane vararenessansile. Esmateated Saku mõisast pärinevad aastatest 1489. Arvukad kõrvalhooned on tänaseks peaaegu hävinud. Hoonet on restaureeritud pisteliselt aastatel 1960-1980, kuid 2002 aastal võeti ette järjekordsed restaureerimistööd, mille tulemusena avati seal hotell ja konverentsikeskus
Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. (http://www.freemages.co.uk/browse/photo-1326-erechtheion- temple.html.) Kasutatud kirjandus 1. Kangilanski, J. 1997
trükiplaadi pind on täiesti tasane. Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil. Kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev trükivärv. Mis on tahvelmaal? Tahvelmaal on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Mis on kartuss? Dekoratiivne raam Voluut spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele. Frontoon klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja. Pilaster seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit. Stukk kipskrohv, kipsi ja liivaga segatud lubjamass ornamentaalse dekoori vormimiseks seintele ja laele.
Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel Ladina keel Makedoonia, Früügia, Kürenaika, Egiptus, Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega ● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon) ● Foorum, kapitoolium ● Lubjamört ● Linnaplaneerimise algus ● Kanalisatsioonisüsteem ● Korruselamud ● Akveduktid ○ Veevarustus ● Põrandaalune küttesüsteem ● Altarid templite ees ● Templid ehitati seinte peale ● Kaared, võlvid, kuplid ● Basiilika ● Termid ● Teedeehitus ● Mausoleumid ● Rooma jumalad samastati kreeklaste omadega ○ Mõeldi uued nimed
Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega SAMBAD Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa tüves e. keskmine osa kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose DOORIA JOONIA KORINTOSE SKULPTUUR ARHAILINE AJAJÄRK Arhailine ajajärk:
liivast mört. Fresko maalitakse märjale krohvimördile lubjakindlate värvidega, vabaneva süsihappegaasi/ CO2'e toimel kalgistub pind klaasjaks. Rohkesti Bütsantsis, eriti 14.16.saj. Itaalias (Raffael, Michelangelo). 87. Tiibaltar õhukest kappi meenutav, ühe või enam paari ustega altari kaunistus ristiusu kirikus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. 88. Karniis loogelise ( 3 kujulise) profiiliga liistusarnane ehitise osa; rõhtne ehisliist. 89. Frontoon ehitise esiküljel asetsev etteulatuv viil, akende ja uste ehisviil. 90. pjedestaal kuju või mälestussamba alus.
Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Kreeka Skulptuur Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus.Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Kergelt rusikas käed on surutud külgedele ja pea suunatud otse ette
Erinevusi on aga detailide osas. Nii on mõlema saali ahju dekooris kasutatud põhiliselt rokokoolikku köitraagu ja teokarpe ning nissi ehtivas naisfiguuris tunneme ära müütilise Leda. Ka teiste ahjude dekooris on valdavaks roosiõied, rippvanikud, portreemedaljonid. Maalitud koobaltdekoori omab ühes kõrvalruumis paiknev ahi igat kahlit kaunistab tuulteroos. Viimane ahi on ka oma üldvormilt teistest mõneti lihtsam siledad kahlid, sõlmelised nurgasambad, kolmnurkne frontoon. Nagu eelmisedki ahjud, seisab ka see jalgadel ainult et nendeks pole "lõvikäpad" nagu teistel, vaid neli vormikat balustrit. Lisaks kahele põhikorrusele omab mõisamaja ka pööningukorruse hoone kummaski otsas on välja ehitatud nn kavaleridetoad. Kõrvalhoonetest pole mõis eriti rikas. Tänapäevani on neist enamvähem algsena säilinud valitsejamaja, karjahoov ning üks küünidest, kuna talltõllakuur ja viinavabrik on varemetes.
1. Absoluutse monarhia aeg hakkas lõpule jõudma, lõppema hakkas ka meelelahutuste ajajärk. Algas Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustusfilosoofid innustasid noort põlvkonda. 2. Tõuke andsid Itaalias Vesuuvi jalamil alanud antiikaja linnade Pompeji ja herculaneumi väljakaevamised.. Antiiki hakati matkima ka olmes. Kunst muutus tõsisemaks. 3. Arhitekt Jacques Germain Soufflot, kelle elutööks sai Pariisi Pantheoni ehitamine. See on ristkuppelkirik. 4. Portikus- sammaseeskoda, frontoon- ehitise esiküljel asetsev, enamasti kolmnurkne etteulatuv viil, akna ja ukse ehisviil. 5. ,,Horatiuste vanne"- sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Tüli Horatiuste ja Curatiuste vahel, kas võim peaks kuuluma Roomale või Alba Longale. Horatiuste kolm poega annavad isale vande võidelda kodulinna au eest. Noormeeste õe kallim võitleb vastaspoolel. 6. Maalikunstnik Vigee-Lebrun- esimene maailmanimega naiskunstnik. Kuulsaim teos on ,,Marie-Antoinette lastega". 7
valgusküllasemaks · La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti kujuline sümmetriline põhiplaan, igal küljel keskteljel sammasportikus, tsentraalse kupliga saal, templilaadne fassaad igas küljes, mille kõrgemad tipud mahuvad kujuteldava kaare sisse. Framuugid (sisuliselt valgmik, eraldiseisva raamiga aknaosa) · · Villa Foscari: sümmeetriline fassaad, sammasportikus tõstetud 2. korrusele, kasutatud termakent, kolnurk frontoon, sammasportikus · Villa Barbaro: Villa rustika eelkäija- looduses asuv villa, koos majandushoonetega: eesti mõisatele eeskuju. 2- korruseline eenduv, kõrgem keskmine osa läheb üle sümmeetrilisteks arkaadiga ilustatud tiibadeks, mis lõpevad paviljonidega, keskmise osa fassaadil dekoratiivsed joonia sambad ja kolmnurkfrontoon, kesktelje vastas purskkaev- nymphaeum, aja kujunduses kasutatud exedra vormi.
2. sajandi seikleja Pausanias kirjeldas lühidalt oma kirjutistes friisi, pöörates peamise tähelepanu templi sees olevale kuldsele Ateena kujule. Läänepoolne osa frontoonist kajastas Ateena sündi oma isa, Zeusi peast. Müüdi järgi, Zeus sünnitas Ateena siis, kui tal oli väga ränk peavalu ning ta palus Hephaistosel, vasaraga vastu pead lüüa. Ning kui too seda tegi, Zeusi pea avanes ning sealt tuli välja Ateena täies varustuses. Kahjuks keskmised osad on hävinenud. Idapoolne frontoon kujutas seda, kuidas Ateena ning Poseidon võistlesid üksteisega Ateena linna kaitsejumala nime pärast. Töö frontoonide kallal kestis 6 aastat ning Parthenoni frontoonid on ehtne näide Kreeka klassikalisest kunstist. Figuurid on kujutatud väga loomuliku liikumisega ning kehad on täis energiat, mis purskab välja nende ihust. Kahjuks frontoone enam ei eksisteeri. Osa friisist (algab ülevalt vasakust nurgast). Parthenon?
Okokoostiil tõi uue suuna ka pargikujundusse. Filosoof rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav inglise park looklevate teede, tiikide ja jugadega. Klassitsism 1770-1830 Algas suur prantsuse revolutsioon, mis avas uue lehe. Inimeste meelelaad muutus tõsisemaks, nii ka kunst. Moodi antiigi matkimine. Võimule napoleon-kindlakäeline ja tõsine riigijuht. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris sufloo, elutööks pantheoni ehitamine, korintose sammastega, selle kohal kolmnurkne frontoon. Skulptorid lähtusid antiikaja iluideaalist, tegelased antiikmütoloogiast. Canova tuntuim teos paolina borghese kuju. Falconet on olnud ka rokokoo ajal, aga peeter I ratsamonument on tema klassitsistlik ideaal. Uudne oli see, et hobune ei seisa pjedestaalil vaid töötlemata graniidirahul. Maalikunstnike antiikajast leida opli raske, säilinud olid vaid mõned seinamaalid pomejis. Hakati jälendama antiikskulptuuri maalidel. Piirjooned ja kehavormid maaliti hoolikalt välja ,
Mõne aasta eest maeti siia ümber ka viimase, bolsevike (enamlaste) poolt mõrvatud Vene keisri Nikolai II ning tema pereliikmete maised jäänused. Pühamu arhitektuur esindab itaalia barokki (arhitekt Domenico Trezzini). Kasulik on ka teada, et Peterburi linnale anti nimi mitte linna asutaja Peeter I, vaid apostel Peetruse nime järgi. _____ 1 Ostia meresadam Tiberi jõe suudmealal 27 km Roomast; arheoloogid on suure osa antiiksest linnast välja kaevanud 2 frontoon kolmnurkne katuseviil MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Paulus ei olnud apostel. Ehk ei tohiks me teda nii kutsuda? Põhjenda. 2. Kuidas kutsuti apostel Paulust enne kristlaseks saamist? 3. Millega tegeles apostel Paulus enne kristlaseks saamist? 4. Millist linna seostad apostel Pauluse kristlaseks saamisega? Millise maa pealinn on see tänapäeval? 5. Kus asub tänapäeval tuntuim pühamu, mis on pühendatud apostel Paulusele? Kes on selle pühamu arhitekt? Kas sellel pühamul on ka puudusi?
Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks
kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Templit ümbritsesid sambad tavaliselt igast küljest,kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala ehk frontoon,mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetati friisiks.Friis oli samuti tihti reljeefidega kaetud. Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena akropol. Ateena akropoli tähtsaim ehitis oli Parthenoni tempel.(447-438 eKr). Erechteioni tempel (421-407 eKr) Antiik-Rooma triumfikaar: III saj e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele.Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Kunstiline
Eesti Stalinistliku arhitektuuri näitena saab välja tuua endise Laevastiku Ohvitseride maja Mere pst. 5. Algselt asus asus seal 1910-1940 tegutsenud Eesti suurim kino, mis hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas tulekahju tagajärjel. 1952. aastal alustati arhitekt A. Kuznetsov projekti järgi endise kino müüridele Laevastiku Ohvitseride maja ehitust. Fassaadid on kujundatud vene ampiirstiili vaimus, sissepääsu ja külgfassaadi rõhutavad korintose sambad, peafassaadil kolmnurkne frontoon. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele mõeldud saal
völub oma skulptuuride ja muude detailide kaunidusega. Tempel ehitati körgemale kohale ja enamasti kolmeastmelisele alusele (Mesopotaamia). Tavaliselt olid sammaste arvud tempils 13+6 ja 17+8. (6*2+1) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Vertikaalsed sambasüvendid on kannelüürid ja sammastele toetuva talastiku ülemise osa kaunistus on friis. Templil on viilkatus. Kolmnurkne ala katuseviilide vahel, mis kaunistati ferjeefide vöi skulptuuridega, on frontoon. Siseruum naos jaotati sammaste abil enamasti komeks osaks. Puidust laes olid nelinurksed süvendid kassetid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Oli kolm erinevat stiili: dooria (raske ja lihtne, puudub baas, kapiteeliks kaks kivi, friis on kaks vaheldumisi erinevat plaati vertikaalvaod ja reljeef), joonia (sale ja kerge vorm, kapiteel rulli keeratud voluut ja munavööt, friis reljeef) ja korintos (kapiteeli kaunistab akantuselehtedest jt taimeelementidest reljeef)
Empire keisririik Klassitsismi arhitektuuri isel. Üle 2'e korruse ulatuvad sambad. Sümmeetrilisus, lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Cermain Soufflot(1713-1780). Tema suurimaks elutööks sai Pariisis Pantheoni ehitamine. See oli ladina kvartali kesksel kõrgendikul paiknev võimas ristkuppel kirik, mille fassaadil ees kerkib Korintose sammastega portikus(sammaseeskoda). Selle kohal aga kolmnurkne frontoon. Jaques Ange Gabriel(1698-1782). Prantsuse arhitekt. Suurim elutöö: Treanoni loss Versailles' pargis. Jean Baptiste Vallin De La Mothe(1729-1800). Töötas Peterburis. Suurim elutöö: kunstite akadeemia hoone. Andrejan Zahharov(1761-1811). Admiraliteedi hoone. Andrei Voronihhin(1759-1814). Kaasani peakirik. Klassitsismi ajal levisid ka arhitektuurilised monumendid: triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Tartu Ülikooli peahoone on klassitsistlik ja mitmed
· skluptor · lemmikmaterjaliks valge marmor · Hobusetaltsutaja 16. peatükk Klassitsism · Euroopas 18 saj. lõpp 19. saj. algus · Jaguneb varaklassitsismiks (1780-1800) ja kõrgklassitsismiks (1800-1830) · Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks 1760-1790 Louis16-nda stiil 1790-1800 direktooriumistiil 1800-1820 ampiirstiil Klassitsismi arhidektuuri tunnused: · läbi kahe korruse ulatuvad sambad · kolmnurkne frontoon · rangus · lihtsus · sümmeetrilisus Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Panteon Pariisis Pierre Vignon (1763-1828) Madeleine kirik Pariisis James Hoban Valge maja Washingtonis Johann Wilhem Krause (1757-1828) Tartu Ülikooli peahoone Riisipere mõisahoone Harjumaal Andrejan Zahharov (1761-1811) Armiraliteedihoone Peterburis Tähe võidukaar Prantsusmaal Helsinki südalinnas Soomes James Hoban Valge maja Washingtonis
Kiriku kivist altar ja korintose kapiteelidega ehitud paarissammastega retaabel oli kavandatud linnaarhitekt Geisti enda poolt. Selleks, et kirikusse orel ja altaripilt saada oli kogudus teinud eraldi korjanduse. Kirikus oli Kessleri orel ja altaripildi maalis F. von Sivers. 13 Kiriku peamiseks aktsendiks loetakse läänefassaadi, mille kujundus lähtus ülevenemaalisest tüüpfassaadidest. Seinu ilmestasid nurgapilastri ja lai räästakarniis, portaali rõhutas pilastritele toetuv frontoon. Eelnimetatud kujundusmotiive kasutati ka astmeliselt aheneva torni juures.2 1413 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK 1314Jürjo, V. (1998) Kodutu kogudus Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu, Tartu; Levileht 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus Märkimisväärt on ka fakt, et Maarja kirikus toimus esimese üldlaulupeo peaproov 1969. aasta 17
külgrisaliidid, mille suurtel kolmnurksetel ringakendega ilustatud frontoonidel on profileeritud räästa- ja viilukarniisid. Tähelepanu köidab nende vahel paiknev voolava ääristuse ja lameda, veidi lainelise eenduva ülaäärega minifrontooniga vindskap, millel üks konkreetne tiheda raamistusega aken keskel. Esifassaadi liigendavad veel rõhutatult laiad pilastrid ning kaunite dolomiidist raidpiiretega paraad-trepp. Tagafassaadi keskrisaliidilt, mille krooniks esifassadile sarnane frontoon, laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad- apartemendid asusid alumisel korrusel. Keskel on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit- trepp, 4 kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinevaid profileeritud laekarniise, põrandalambriisid jm, samuti ornamentaalsed seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest
kuulsused. NB! Suurenda pilte! a) Panteoni ainus valgusallikas nn. oculus. b) Panteoni põhiplaan c) Panteoni läbilõige MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis vahe on sõnadel Panteon ja Parthenon? 2. Mis on arhitektuuris rotund? Milline Tallinnna rajatis on rotund? 3. Keda pilgatakse 17. saj. Roomas käibele läinud lausega: ,,Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid."? 4. Mis on arhitektuuris friis? 5. Mis on arhitektuuris frontoon? 6. Kes oli Agrippa ja miks tema nime mainitakse Rooma Panteoni frontoonil? 7. Mitu akent on Rooma Panteonil? 8. Kas tead riigipead, kes oli ühtlasi ka arhitekt? 9. Kes või mis päästis Rooma Panteoni? 10. Kes suurtest renessansimeistritest on maetud Rooma Panteoni? 11. Millisel euro paberrahal on logoks rooma kunsti sümboolika? 8. HAGIA SOPHIA KIRIK ISTAMBULIS (6. saj.) Hagia Sophia uuskreeka keeles püha tarkus. Hoone tellis keiser Justinianus I1.
Härjaturul ( 1. saj. eKr. ), mis oli ehitatud kohalikust hallist travertiinist. Selles templis ilmneb aga selgesti juba rooma arhitektuuris levinud põhimõtteid, milles on ühendatud nii kreeka kui etruski arhitektuuri mõjud. Kõrgele poodiumile tõstetud templi juurde pääseb ainult esiküljel olevast trepist, fassaadile avaneb sügav joonia sammastele toetuv portikus, templi välisseinu liigendavad puht dekoratiivset funktsiooni omavad poolsambad. Friis ja frontoon on siledad, ilma reljeefkaunistuseta. Samas härjaturul on ka väike ümartempel, mida nõnda nimetataksegi - Ümartempel Tiberi ääres. Travertiinist ümarhoone on ehitatud 1. saj. eKr., seda ümbritsev korintose stiilis sammastik pärineb aga juba 1. saj. pKr. Ümartemplit kroonib madal kooniline katus. 2. saj. eKr. hakkas välja kujunema ka Rooma süda - Forum Romanum, millest kujunes linna ühiskondliku elu keskus. Foorumile püstitati rida ühiskondlikke hooneid, nende hulgas
annaabi.ee 
