Antiikaja templite erinevused. Suurejoonelised ehitustööd Kreekas toimusid klassikalisel ajajärgul.Templid ehitati kõrgetesse kohtadesse astmeliselt tõusvatele alustele.Ehitusmaterjaliks oli marmor,kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid...
Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arh...
Renessanss stiil: Kolmas ühtne kunstistiil euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. ...
Tallinna 21. Kool Riia Jaani kirik Anna-Britt Pähkel 10.c klass Tallinn 2015 Riia Jaani kirik on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku vallakirik, mis pärineb juba 13. sajandist. See on kõige vanem palvemaja Riias. Kirik on ehitatud piiskop Alberti palee alale. 1234. aastal võtsid dominikiinlastest mungad kiriku kabeli eest vastutamise enda kanda ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Ühtlasi leidub kirikus mitmeid kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik jätkas tegutsemist dominiiklaste kabeli ja vallakirikuna kuni 1523. aastani. Pärast mitmeid rekonstruktsioone sai kirik oma praeguse välimuse umbes 1500. aastal. 1523. aastal konfiskeeris Riia linnavolikogu Jaani kiriku. 1582. aastal omandas Jaani kiriku Läti kogudus, kuid hiljem selgus, et see jäi liiga väikseks nende vajaduste jaoks. 1587-1588 ehit...
Montaazitööd · kandvad aluspinnad- taluvad pinnase koormisi vähemalt 0,5 kg/cm2 · mittekandvad aluspinnad- täispinnased, huumusmullad, soostunud pinnased · huumusmuld- toimub orgaaniliste ainete lagunemine · kruus- tekkinud põhiliselt kivimitest, suurusega alates 0,5mm · liiv- suurusega 0,15-0,5 mm · täispinnas- kaevandatud pinnas · pinnase kandevõime- arvutatakse kg/cm2 · süvend- pinnase eemaldamise järel tekkinud kaevend · transsee- pinnase eemaldamise järel tekkinud kraavkaevend · kooritud pinnas- huumusmullata pinnas · aluspinnas- looduslik pinnas ehitiste all · planeeritud pinnas- vajaliku kõrguseni täidetud või kooritud pinnas · tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- alusp...
Korintose stiil liigendamiseks, punast, musta või kollast värvi. erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 3. Kuidas kaunistati paleede seinu? Teemad ? siseruumide Korintose kapiteel alaosa on karika- või vaasikujuline. seinad olid kaetud krohviga, millel kujutati ornamente või Korintose stiili puhul on sambad eriti kõrged ja saledad. mitmsuguseid pilte. 11. Mis on frontoon, kus asus, kuidas kaunistati? dekoratiivne 4. Miks nimetati Mükeene linna müüre kükloopilisteks viil, mida kasutati fassaadi eenduvate osade, akende ja uste müürideks? Kas tead kuidas nimetatakse selle linna kaunistamiseks. Frontoon ehiti sageli skulptuuride või muu kuulsamat väravat ja mida sellel kujutatakse? Kuna kivide dekooriga. mõõtmed, millest müüre ehitati, olid sellised, et vanade 12
sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest.Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. 2. Nike tempel Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Gooti stiil: Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks
Joonia stiili iseloomustab kergus ja elegants. Sammas toetub baasile ning on sihvakam, kõrgem ja tihedamate kannelüüridega, kui dooria sammas. Samba kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, moodustades voluudi, mis meenutab oinasarvi Arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase, tavaliselt reljeefidega kaunistatud lindina. Enamik joonia stiilis templeid on kahjuks hävinud. Joonisel joonia stiilis templi põhielemendid, neist h- frontoon (tümpanon), g- karniis, f- friis, e- arhitraav, d- voluudiga sambakapiteel, b- baas. Pildil joonia stiilis Nike tempel Ateena Akropolil. 4 Korintose order kujunes 5. sajandeil e. Kr Korintosel ja sai valdavaks stiiliks hellenistlikul ajastul, kui ehitiste juures pandi suuremat rõhku toredusele ja dekoratiivusele. Korintose stiili kannelüüridega sammas toetub samuti baasile ja samba
Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Läänekülje metoobid Lõunakülje metoop. Briti Muuseum. Idapoolne frontoon Lõunapoolne külg Ratsanikud lõunapoolsel friisil. Briti Muuseum Restaureerimistööd Põhjafassaadi rekonstrueerimine (2005)
ning kindlustasid linnust, ehitades kaks väikest ümartorni ühe edelaküljele vastu jõge ning teise põhjaküljele vastu vallikraavi. 1 vana kabel 2 kirik 3 käärkamber 4 kapiitlisaal 5 refektoorium 6 kaevukelder 7 eesväravatorn 8 kaitse- ning elutorn 9 10 haakpüssitornid KONSOOLID Padise klooster on tuntud konsoolide poolest. Need on seinapinnast eenduvad kaunistused, millel on nn tugifunktisooon. Konsoolidele toetuvad rõdud, katus, frontoon vms. Neile on raiutud erinevad kindla tähendusega piltkujutised. (pilt 7, 8, 9, 10, 11) Näiteks: (7 foto) Kiriku põhjaseina konsoolil on kujutatud võitlus lõvipaari vahel. Üks kuulub headele ja vagadele, teine on ilmalik ja allub kuradile. ARGEOLOOGILISED VÄLJAKAEVAMISED JA RESTAUREERIMISTÖÖD PADISEL Esimeste teaduslike väljakaevamis- ning konserveerimistöödega Padisel alustas ajaloolane Villem Raam 1937. aastal. Läbi aegade kloostrist väljakaevatud leide säilitatakse Ajaloo
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
Arhitektuur renessansist klassitsismini Antud iseseisvas töös võtan vaatluse alla arhitektuuri alates renessansist kuni klassitsismini. Ülevaate saab antud perioodide arhitektuurilistest üldpõhimõtetest; ehitiste funktsioonidest ja põhiplaanist; välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone...
Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. (http://www.freemages.co.uk/browse/photo-1326-erechtheion- temple.html.) Kasutatud kirjandus 1. Kangilanski, J. 1997
Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali ...
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed j...
Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega SAMBAD Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa tüves e. keskmine osa kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose DOORIA JOONIA KORINTOSE SKULPTUUR ARHAILINE AJAJÄRK Arhailine ajajärk:
liivast mört. Fresko maalitakse märjale krohvimördile lubjakindlate värvidega, vabaneva süsihappegaasi/ CO2'e toimel kalgistub pind klaasjaks. Rohkesti Bütsantsis, eriti 14.16.saj. Itaalias (Raffael, Michelangelo). 87. Tiibaltar õhukest kappi meenutav, ühe või enam paari ustega altari kaunistus ristiusu kirikus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. 88. Karniis loogelise ( 3 kujulise) profiiliga liistusarnane ehitise osa; rõhtne ehisliist. 89. Frontoon ehitise esiküljel asetsev etteulatuv viil, akende ja uste ehisviil. 90. pjedestaal kuju või mälestussamba alus.
Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Kreeka Skulptuur Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus.Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Kergelt rusikas käed on surutud külgedele ja pea suunatud otse ette
Erinevusi on aga detailide osas. Nii on mõlema saali ahju dekooris kasutatud põhiliselt rokokoolikku köitraagu ja teokarpe ning nissi ehtivas naisfiguuris tunneme ära müütilise Leda. Ka teiste ahjude dekooris on valdavaks roosiõied, rippvanikud, portreemedaljonid. Maalitud koobaltdekoori omab ühes kõrvalruumis paiknev ahi igat kahlit kaunistab tuulteroos. Viimane ahi on ka oma üldvormilt teistest mõneti lihtsam siledad kahlid, sõlmelised nurgasambad, kolmnurkne frontoon. Nagu eelmisedki ahjud, seisab ka see jalgadel ainult et nendeks pole "lõvikäpad" nagu teistel, vaid neli vormikat balustrit. Lisaks kahele põhikorrusele omab mõisamaja ka pööningukorruse hoone kummaski otsas on välja ehitatud nn kavaleridetoad. Kõrvalhoonetest pole mõis eriti rikas. Tänapäevani on neist enamvähem algsena säilinud valitsejamaja, karjahoov ning üks küünidest, kuna talltõllakuur ja viinavabrik on varemetes.
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud k...
valgusküllasemaks · La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti kujuline sümmetriline põhiplaan, igal küljel keskteljel sammasportikus, tsentraalse kupliga saal, templilaadne fassaad igas küljes, mille kõrgemad tipud mahuvad kujuteldava kaare sisse. Framuugid (sisuliselt valgmik, eraldiseisva raamiga aknaosa) · · Villa Foscari: sümmeetriline fassaad, sammasportikus tõstetud 2. korrusele, kasutatud termakent, kolnurk frontoon, sammasportikus · Villa Barbaro: Villa rustika eelkäija- looduses asuv villa, koos majandushoonetega: eesti mõisatele eeskuju. 2- korruseline eenduv, kõrgem keskmine osa läheb üle sümmeetrilisteks arkaadiga ilustatud tiibadeks, mis lõpevad paviljonidega, keskmise osa fassaadil dekoratiivsed joonia sambad ja kolmnurkfrontoon, kesktelje vastas purskkaev- nymphaeum, aja kujunduses kasutatud exedra vormi.
2. sajandi seikleja Pausanias kirjeldas lühidalt oma kirjutistes friisi, pöörates peamise tähelepanu templi sees olevale kuldsele Ateena kujule. Läänepoolne osa frontoonist kajastas Ateena sündi oma isa, Zeusi peast. Müüdi järgi, Zeus sünnitas Ateena siis, kui tal oli väga ränk peavalu ning ta palus Hephaistosel, vasaraga vastu pead lüüa. Ning kui too seda tegi, Zeusi pea avanes ning sealt tuli välja Ateena täies varustuses. Kahjuks keskmised osad on hävinenud. Idapoolne frontoon kujutas seda, kuidas Ateena ning Poseidon võistlesid üksteisega Ateena linna kaitsejumala nime pärast. Töö frontoonide kallal kestis 6 aastat ning Parthenoni frontoonid on ehtne näide Kreeka klassikalisest kunstist. Figuurid on kujutatud väga loomuliku liikumisega ning kehad on täis energiat, mis purskab välja nende ihust. Kahjuks frontoone enam ei eksisteeri. Osa friisist (algab ülevalt vasakust nurgast). Parthenon?
Okokoostiil tõi uue suuna ka pargikujundusse. Filosoof rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav inglise park looklevate teede, tiikide ja jugadega. Klassitsism 1770-1830 Algas suur prantsuse revolutsioon, mis avas uue lehe. Inimeste meelelaad muutus tõsisemaks, nii ka kunst. Moodi antiigi matkimine. Võimule napoleon-kindlakäeline ja tõsine riigijuht. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris sufloo, elutööks pantheoni ehitamine, korintose sammastega, selle kohal kolmnurkne frontoon. Skulptorid lähtusid antiikaja iluideaalist, tegelased antiikmütoloogiast. Canova tuntuim teos paolina borghese kuju. Falconet on olnud ka rokokoo ajal, aga peeter I ratsamonument on tema klassitsistlik ideaal. Uudne oli see, et hobune ei seisa pjedestaalil vaid töötlemata graniidirahul. Maalikunstnike antiikajast leida opli raske, säilinud olid vaid mõned seinamaalid pomejis. Hakati jälendama antiikskulptuuri maalidel. Piirjooned ja kehavormid maaliti hoolikalt välja ,
Mõne aasta eest maeti siia ümber ka viimase, bolsevike (enamlaste) poolt mõrvatud Vene keisri Nikolai II ning tema pereliikmete maised jäänused. Pühamu arhitektuur esindab itaalia barokki (arhitekt Domenico Trezzini). Kasulik on ka teada, et Peterburi linnale anti nimi mitte linna asutaja Peeter I, vaid apostel Peetruse nime järgi. _____ 1 Ostia meresadam Tiberi jõe suudmealal 27 km Roomast; arheoloogid on suure osa antiiksest linnast välja kaevanud 2 frontoon kolmnurkne katuseviil MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Paulus ei olnud apostel. Ehk ei tohiks me teda nii kutsuda? Põhjenda. 2. Kuidas kutsuti apostel Paulust enne kristlaseks saamist? 3. Millega tegeles apostel Paulus enne kristlaseks saamist? 4. Millist linna seostad apostel Pauluse kristlaseks saamisega? Millise maa pealinn on see tänapäeval? 5. Kus asub tänapäeval tuntuim pühamu, mis on pühendatud apostel Paulusele? Kes on selle pühamu arhitekt? Kas sellel pühamul on ka puudusi? 6
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Templit ümbritsesid sambad tavaliselt igast küljest,kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala ehk frontoon,mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetati friisiks.Friis oli samuti tihti reljeefidega kaetud. Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena akropol. Ateena akropoli tähtsaim ehitis oli Parthenoni tempel.(447-438 eKr). Erechteioni tempel (421-407 eKr) Antiik-Rooma triumfikaar: III saj e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele.Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Kunstiline
Eesti Stalinistliku arhitektuuri näitena saab välja tuua endise Laevastiku Ohvitseride maja Mere pst. 5. Algselt asus asus seal 1910-1940 tegutsenud Eesti suurim kino, mis hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas tulekahju tagajärjel. 1952. aastal alustati arhitekt A. Kuznetsov projekti järgi endise kino müüridele Laevastiku Ohvitseride maja ehitust. Fassaadid on kujundatud vene ampiirstiili vaimus, sissepääsu ja külgfassaadi rõhutavad korintose sambad, peafassaadil kolmnurkne frontoon. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele mõeldud saal
völub oma skulptuuride ja muude detailide kaunidusega. Tempel ehitati körgemale kohale ja enamasti kolmeastmelisele alusele (Mesopotaamia). Tavaliselt olid sammaste arvud tempils 13+6 ja 17+8. (6*2+1) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Vertikaalsed sambasüvendid on kannelüürid ja sammastele toetuva talastiku ülemise osa kaunistus on friis. Templil on viilkatus. Kolmnurkne ala katuseviilide vahel, mis kaunistati ferjeefide vöi skulptuuridega, on frontoon. Siseruum naos jaotati sammaste abil enamasti komeks osaks. Puidust laes olid nelinurksed süvendid kassetid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Oli kolm erinevat stiili: dooria (raske ja lihtne, puudub baas, kapiteeliks kaks kivi, friis on kaks vaheldumisi erinevat plaati vertikaalvaod ja reljeef), joonia (sale ja kerge vorm, kapiteel rulli keeratud voluut ja munavööt, friis reljeef) ja korintos (kapiteeli kaunistab akantuselehtedest jt taimeelementidest reljeef)
Empire keisririik Klassitsismi arhitektuuri isel. Üle 2'e korruse ulatuvad sambad. Sümmeetrilisus, lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Cermain Soufflot(1713-1780). Tema suurimaks elutööks sai Pariisis Pantheoni ehitamine. See oli ladina kvartali kesksel kõrgendikul paiknev võimas ristkuppel kirik, mille fassaadil ees kerkib Korintose sammastega portikus(sammaseeskoda). Selle kohal aga kolmnurkne frontoon. Jaques Ange Gabriel(1698-1782). Prantsuse arhitekt. Suurim elutöö: Treanoni loss Versailles' pargis. Jean Baptiste Vallin De La Mothe(1729-1800). Töötas Peterburis. Suurim elutöö: kunstite akadeemia hoone. Andrejan Zahharov(1761-1811). Admiraliteedi hoone. Andrei Voronihhin(1759-1814). Kaasani peakirik. Klassitsismi ajal levisid ka arhitektuurilised monumendid: triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Tartu Ülikooli peahoone on klassitsistlik ja mitmed
· skluptor · lemmikmaterjaliks valge marmor · Hobusetaltsutaja 16. peatükk Klassitsism · Euroopas 18 saj. lõpp 19. saj. algus · Jaguneb varaklassitsismiks (1780-1800) ja kõrgklassitsismiks (1800-1830) · Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks 1760-1790 Louis16-nda stiil 1790-1800 direktooriumistiil 1800-1820 ampiirstiil Klassitsismi arhidektuuri tunnused: · läbi kahe korruse ulatuvad sambad · kolmnurkne frontoon · rangus · lihtsus · sümmeetrilisus Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Panteon Pariisis Pierre Vignon (1763-1828) Madeleine kirik Pariisis James Hoban Valge maja Washingtonis Johann Wilhem Krause (1757-1828) Tartu Ülikooli peahoone Riisipere mõisahoone Harjumaal Andrejan Zahharov (1761-1811) Armiraliteedihoone Peterburis Tähe võidukaar Prantsusmaal Helsinki südalinnas Soomes James Hoban Valge maja Washingtonis
Kiriku kivist altar ja korintose kapiteelidega ehitud paarissammastega retaabel oli kavandatud linnaarhitekt Geisti enda poolt. Selleks, et kirikusse orel ja altaripilt saada oli kogudus teinud eraldi korjanduse. Kirikus oli Kessleri orel ja altaripildi maalis F. von Sivers. 13 Kiriku peamiseks aktsendiks loetakse läänefassaadi, mille kujundus lähtus ülevenemaalisest tüüpfassaadidest. Seinu ilmestasid nurgapilastri ja lai räästakarniis, portaali rõhutas pilastritele toetuv frontoon. Eelnimetatud kujundusmotiive kasutati ka astmeliselt aheneva torni juures.2 1413 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK 1314Jürjo, V. (1998) Kodutu kogudus Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu, Tartu; Levileht 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus Märkimisväärt on ka fakt, et Maarja kirikus toimus esimese üldlaulupeo peaproov 1969. aasta 17. juunil Maarja koguduse õpetaja praost A
külgrisaliidid, mille suurtel kolmnurksetel ringakendega ilustatud frontoonidel on profileeritud räästa- ja viilukarniisid. Tähelepanu köidab nende vahel paiknev voolava ääristuse ja lameda, veidi lainelise eenduva ülaäärega minifrontooniga vindskap, millel üks konkreetne tiheda raamistusega aken keskel. Esifassaadi liigendavad veel rõhutatult laiad pilastrid ning kaunite dolomiidist raidpiiretega paraad-trepp. Tagafassaadi keskrisaliidilt, mille krooniks esifassadile sarnane frontoon, laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad- apartemendid asusid alumisel korrusel. Keskel on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit- trepp, 4 kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinevaid profileeritud laekarniise, põrandalambriisid jm, samuti ornamentaalsed seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest
kuulsused. NB! Suurenda pilte! a) Panteoni ainus valgusallikas nn. oculus. b) Panteoni põhiplaan c) Panteoni läbilõige MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis vahe on sõnadel Panteon ja Parthenon? 2. Mis on arhitektuuris rotund? Milline Tallinnna rajatis on rotund? 3. Keda pilgatakse 17. saj. Roomas käibele läinud lausega: ,,Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid."? 4. Mis on arhitektuuris friis? 5. Mis on arhitektuuris frontoon? 6. Kes oli Agrippa ja miks tema nime mainitakse Rooma Panteoni frontoonil? 7. Mitu akent on Rooma Panteonil? 8. Kas tead riigipead, kes oli ühtlasi ka arhitekt? 9. Kes või mis päästis Rooma Panteoni? 10. Kes suurtest renessansimeistritest on maetud Rooma Panteoni? 11. Millisel euro paberrahal on logoks rooma kunsti sümboolika? 8. HAGIA SOPHIA KIRIK ISTAMBULIS (6. saj.) Hagia Sophia uuskreeka keeles püha tarkus. Hoone tellis keiser Justinianus I1.
Härjaturul ( 1. saj. eKr. ), mis oli ehitatud kohalikust hallist travertiinist. Selles templis ilmneb aga selgesti juba rooma arhitektuuris levinud põhimõtteid, milles on ühendatud nii kreeka kui etruski arhitektuuri mõjud. Kõrgele poodiumile tõstetud templi juurde pääseb ainult esiküljel olevast trepist, fassaadile avaneb sügav joonia sammastele toetuv portikus, templi välisseinu liigendavad puht dekoratiivset funktsiooni omavad poolsambad. Friis ja frontoon on siledad, ilma reljeefkaunistuseta. Samas härjaturul on ka väike ümartempel, mida nõnda nimetataksegi - Ümartempel Tiberi ääres. Travertiinist ümarhoone on ehitatud 1. saj. eKr., seda ümbritsev korintose stiilis sammastik pärineb aga juba 1. saj. pKr. Ümartemplit kroonib madal kooniline katus. 2. saj. eKr. hakkas välja kujunema ka Rooma süda - Forum Romanum, millest kujunes linna ühiskondliku elu keskus. Foorumile püstitati rida ühiskondlikke hooneid, nende hulgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
