renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola- Rootsi sõjad nurjasid need plaanid. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni 18. sajandini 1760. aastatel lammutati kiriku kõrged kaksiktornid, kuna need hakkasid kindlustustööde tõttu kalduma. Samuti müüriti kinni toomkiriku peauks. 19. sajandi lõpus rajati toomkiriku põhjatorni veetorn 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. On tuntud oma kaksiktornide poolest. Tänapäeval on see Tartu Ülikooli ajaloomuuseum. Tornid on külastajatele avatud.
bussijaam автобусная станция kirik церковь emakeel родной язык kodakontsus гражданство valitsus управление valgeroos Белая роза rahvuslind национальная птица suitsupääsuke касатка kuupäev число esimeselkorrusel первом этаже vald волость kirikud Церкви venekeel русский Язык maakonnakeskus Центр уезда kodulinn Родной город aasta год riigipiir граница keskkool Средняя школа töötama работать elanikud жители ilmakaar страны света pühad праздник riigid страны rukkilill василёк tunniplaan расписание уроков veetorn водонапорная башня Viljandi järv Озеро Вильянд...
11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - 50. minema - 51. saun - 52. gümnaasium - 53. pannkoogid (paksud) - 54. kali - 55. Eesti vabariik - 56. toiduained - 57. pirukad - 58. linnapea - 59. president - 60. õppima - 61. pealinn - 62. kalamari - 63. Hüva leili! - C e ! 64. õppeained - 65
rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn Kasutatud kirjandus hthttps://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/images/215647/Vana%20veetorn.jpgtps://et./wiki/ http://static2.visitestonia.com/images/13146/510_360_false_true_1a03d6c99056d32c3f0448f df80c69b7.jpg http://static2.visitestonia.com/images/13146/510_360_false_true_1a03d6c99056d32c3f0448f df80c69b7.jpg.
sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja "inglise stiilis" söögituba. (5) Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Mõisasüda püsis Bergide kasutuses 1939. aastani. Praegu hooldab seda Sangaste vald. (3) Kunstiteadlase Leo Gensi kirjeldus Sangaste lossi arhitektuuri kohta: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku
kaugliinidele mõeldud bussipeatus, mis sinna alles aasta tagasi sai, ennem asus kaugliinidele mõeldud bussijaam Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi juures kuid, kuna Viroonia oli soodsam koht ning seal käib rohkem inimesi siis tõsteti ta sinna. Kaubanduskeskuses asuvad mitmed poed ning söögikohad, paljud noored veedavad seal aega n.ö. niisama istudes. Joonis 8. Viroonia kaubanduskeskus Maamärgid Joonis 9. Veetorn Kohtla-Järvel asuv veetorn jääb näha kohe kaugelt, kui sõita linna sisse Jõhvi poolt, veetorn pole enam kasutusel kuid on ürtitatud leida erinevaid lahendusi selle uuesti kasutusele võtmiseks kuid siiani tulutult. Joonis 10. Nitroferdi tehase hooned ja VKG korstnad Peaaegu igast korterist on näha Nitroferdi tehasehooneid ning VKG korstnaid. Joonis 11. VKG korstnad
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42
koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Ka kõrvalhoonetest on paljud kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi seminare konverentse, pidusid jne. Samuti saab seal ööbida. Mõisa viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli tuntud sordiaretaja. 19. sajandi lõpul aretas ta kohalikele oludele väga sobiva rukkisordi Sangaste
mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878. aasta märtsil hakkas C. R. Jakobson Viljandis Tartu tänaval välja andma ajalehte Sakala, millest sai lühikese aja jooksul loetavaim ajakirjandus- väljaanne eestlaste seas. 1897.a. sai linn kitsarööpmelise raudtee. 1890. asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1911. aastal veevärgi ja kanalisatsiooni vana veetorn kui linna üks sümbolitest on kasutusel täna vaatetornina. 1930-ndail aastail hakati pöörama suurt tähelepanu linna heakorrale ja Viljandi kui suvituslinna arendamisele. Suure panuse linna arengusse andis legendaarne August Maramaa, kes oli esimese Eesti iseseisvusajal linnapea ametis ligi 16 aastat. Nõukogude ajal paiknes Viljandis dessantvägede eriüksus. Tasub märkida, et nõukogude ajal oli Viljandi linn, kuhu ei püstitatud ühtki Lenini ega Stalini ausammast.
1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. Viljandisse jõudis sild aga alles järgmisel aastal, sest osade äratoomiseks pidi üks veoauto Viljandi ja tarvastu vahet käima kolm korda. 50-meetrine sild paigaldati Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. Töid teostas Werner Eldringi metallitööfirma. Viljandi vana veetorn. · Aastal 1911 võis Viljandi end uhkelt kuulutada üheks esimeseks veevärki omavaks linnaks Eestis. · 30 meetri kõrgune punastest tellistest jalandiga ning kaheksakandilise puidust mahutiruumiga veetorn on läbi aegade olnud linna veevärgi sümboliks. · Tänaseks on see renoveeritud ja kasutusel vaatetornina, mille viimaselt korruselt saab pilgu heita kogu linnale. · 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Torni
00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904, aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Sealt liigume edasi veetornini, lähme ka veetorni sisse: 3. Viljandi Vana Veetorn Teatud reservatsioonidega võib puhasvuuk-tellisehitiste alla paigutada ka 30 meetri kõrguse vana veetorni Laidoneri platsi servas. Torn pärineb 1911. aastast ning on üks vanemaid seda liiki ehitisi Eesti väikelinnades. Isikupärase ilme annavad rajatisele punastest tellistest tüvi ja sellele toetuv laiem kaheksatahuline puidust veepaagiruum, mistõttu rahvasuus kutsutakse torni pudrunuiaks. Kella 13.00 paiku jõuame Viljandi Lossivaremete juurde: 4. Viljandi lossivaremed
mõisate viinavabrikute viin, mis toimetati Tallinna kaudu Venemaale. Tallinnast toodi mineraalväetisi, maisi, tööstuskaupu. Reisijate vedu moodustas 26%. Tähtsal kohal oli postivedu. Kuni raudtee valmimiseni toodi posti postijaamade kaudu. 1900. aastal hakkas see kulgema raudteed mööda ja osa postijaamu kaotati. Kuni 1902. aastani oli raudtee kahjumis, seejärel hakkas saama kasumit. Eriti suured olid veod 1911.1913. aastatel. 1905. aastaks oli valminud veetorn, mille taga asus küttepuude ladu. Depoos võis hakata veduritele remonti tegema. Mahukas kaubaait võimaldas mugavalt laadida. Eraldi raudteeharu tehti puupapivabrikusse, mis kiirendas tunduvalt vabriku vedusid. 1915. aastal hakkasid sõjaväevõimud ehitama kitsarööpmelist Paide Tamsalu teed. Tamsalu valiti Tapa asemel, sest sealt kulges Paide suunas juba 1,7 versta pikkune kitsarööpmeline raudtee. 60,7 km pidi valmima juba järgmisel aastal, kuid proovisõit sai teoks alles 1917
Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev varikoda
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest
Tartus asusid kõige tähtsamad kirjastused, trükikojad ja Riigi Keskarhiiv. (Salupere 2004: 31) Linnas arenes vilgas ehitustegevus, mida toetas riik. Massiline korteriehitus algas Tartu 1960. aastatel. Tänu mõisamaade võõrandamisele sai võimalikuks uute linnaosade rajamine endistele mõisapõldudele. (Salupere 2004: 33) 1944. aasta augustilahingud Tartu pärast olid niivõrd ägedad, et linn oli elanikest peaaegu tühi. Suur osa linnast hävines, ülikool ja veetorn olid ühed vähesed hooned, mille õhkulaskmist õnnestus takistada. 1949. Aasta märtsiküüditamise ajal viidi Tartust Siberisse 700 linlast. 1956. aastal toodi tagasi neli viiendiku küüditatud ja ellujäänud poliitvangidest. (Salupere 2004: 37) Linnas algas hoogne ehitustöö, mis tõi kaasa elamuehituse kandumise linnaservadesse. Ehitati elamispinda, tervishoiu- ja haridusasutusi, tootmispindu, administratiivhooneid, töölissööklaid, lasteaedu ja klubisid
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 c Etioopia Referaat Õpetaja:Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia 5 Kliima 5-6 Majandus 6 Eksport 7 Transport 7 Rahvastik 7 Religioon 8 Haridus ...
HOONE PROJEKTEERITI VENEMAA ARHIDEKTI K.VERHEIMI JA INSENERI V.VESTFALEN POOLT. JAAMAKOMPLEKSI MOODUSTASID: REISIJATE HOONE, VÄIKESE TORNI JA VARIKATUSEGA IMPERAATORIPAVIJON (TSAARI JA TEMA PERELIIKMETE KÜLASKÄIKUDE JAOKS) JA NEID ÜHENDAV 39 MEETRI PIKKUNE POOLKINNINE GALERII NING KOGU JAAMAHOONE ULATUSES OLI 216 MEETRI PIKKUNE KATUSEGA PERROON. LISAKS KUULUVAD JAAMAKOMPLEKSI ABIEHITISED: PAGASIAIT, PLATVORMIGA KAUBALADU, VEETORN, DEPOO, VEDURITE PÖÖRDSILD, RAUDTEELASTE ELAMUD JA TEISED VÄIKSEMAD ABIHOONED. HAAPSALLU RONGILIIKLUS ALGAS 1905. AASTAL. VIIMANE RONG LAHKUS HAAPSALUST AASTAL 1995. AASTAST 1997, TEGUTSEB HAAPSALU RAUDTEEJAAMA IMPERAATORIPAVILJONIS EESTI RAUDTEEUUSEUM. LINNAGA TUTVUMISEKS SAAB HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" TEHA MEELDEJÄÄVA RONGISÕIDU. JAAMAHOONE ON POPULAARNE KA FILMIVÕTETEKS. 8 KOKKUVÕTE .
aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. 15 Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi, näiteks: pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega.
ja sundimatu paigutus eri tasapindadel, ruumide mitmekesine konfiguratsioon, maitsekad detailid tõstavad Sangaste lossi esile teiste omasuguste, nagu Alatskivi või Vasalemma hulgast. Loss ehitati aastail 1874- 1881. Ehitamiseks vajalikud punased tellised põletati mõisa lähedal kivivabrikus. Tellisetehase seadmed, sealhulgas ka tellisevormid olid ostetud Saksamaalt. Lossi alusmüürideks toodi Soomest graniidimürakaid. Sangaste ansamblisse kuuluvad ka tornkindlust meenutav veetorn, ,,kastelli tüüpi" hobusetallid, laudad, massiivne müür ümber aia. Kõik ehitised on punasest tellisest, mis samuti on tüüpiline pseudogooti mõisahoonele. Pärast F. Bergi surma müüdi pärijate poolt korraldatud oksjonil 1939. a. suurem osa lossi mööblist, raamatukogust ja majakraamist. Laastavalt mõjusid ka sõjasündmused, rüüstamised ning lossi valdajate ( aretuspunkt, ülikool, turisminõukogu) sagedane vahetus.
Lossi ümber kujundati vabaplaneeringuga park. Krundi tagaosas, Lasnamäe nõlvaku all paiknesid tenniseväljakud. Nende lähedal oli madal palkseinte ja õlgkatusega talutare tüüpi majake -- krahvinna maalimisateljee. Praeguse Maarjamäe memoriaalkompleksi territooriumil asus ühekorruseline paekivist müüridega kasvuhoone ning selle lähedal aed tiigiga. 1910. aastal ehitati insener Voldemar Lenderi projekti järgi peahoonega harmoneeruv veetorn. Maarjamäe. Suvituskohast restoraniks 1920. aastatel emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Prantsusmaale ning mõnda aega kasutas lossi suvituspaigana Hollandi konsul Eestis. Aastail 192628 rajati trepiterrassi ette mere äärde praegune Pirita tee, mis katkestas senise otseühenduse merega. 1932. aastal avati suvemõisa peahoones restoran Riviera-Palais. Tõenäoliselt Jaan Martinsonile kuulunud äri aitasid juhtida tema tütar Rosalie Lehr koos oma abikaasaga --
kompositsioone. Vanu vorme kasutati uutes seostes. Neogootika kõige esinduslikum näide on ehk Valgamaal asuv Sangaste mõis (projekti autor Otto Pius Hippius) (joonis 2). Tegu on väga eripalgelise mõisahoonega, mis on küllaltki liigendatud ja esmapilgul seetõttu raskesti hoomatav. Seda tingib ka rohke risaliitide, ette- ja tahaastmete, astmikviilude ja tornilise katuse kasutamine. Lisaks peahoonele lisandusid 1880. aastate teisel poolel mõisaansamblisse karjahoov, hobusetall ning veetorn. Sangaste lossi seostatakse Suurbritannia lossidega, mis on ka igati loogiline, sest briti arhitektid oskasid väga hästi süveneda keskkaja arhitektuuripärandisse ja seal oli historitsism hinnas. Hinnati keskaegse arhitektuuri maalilisust ja kihilisust. Põhiplaanid olid historitsistlikel hoonetel küllaltki keerulised. Otsesem viide briti gootika jäljendamisele on Tartumaal paiknev Alatskivi mõis (Arved von Nolcken) (joonis 3)
12 Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal 20. sajand 1905 aasta revolutsioonile vaatamata toimus Tartus aktiivne ehitustegevus, ehitati peamiselt väljaspool Kesklinna ja juugendstiilis hooneid, nende seas sai ka 1906 aastal teater „Vanemuine“ endale uue hoone (Pullat,1980). 1926 aastal sai linnaarhidektiks Arnold Matteus, tema eestvedamisel likvideeriti vanalinnas kõnniteele ulatuvad trepid, 1929 lasti käiku uus veevärk ja veetorn. 1935 aast l valmis Munga tänaval Eesti panga hoone, 1938 avati imposantne Tartu turuhoone Emajõe kaldal. 1940 aastal kerkis Riia mäele Kaitseliidu hoone (Pullerits, 2005). Peale 1941 aasta juulis hävis sõja tallermaal Tiigi tänava puitelamute rajoon koos Maarja kirikuga, raekoja ja ülikooli taga olnud kesklinna hoonestus. 1944 aasta lahingud purustasid linna veelgi, tulekahjud lõõmasid kõikjal ja kedagi ei olnud kustutamas. Pommitamises
Vaatluskohaks 19 on Kassitoome. Sealseteks maamärkideks on Katoliku kirik (ill 22) ning Toomakiriku varemed (ill 23). Vaatluskoht 19 22. Vaade Katoliku kirikule 23. Vaade Toomkirikule 22 Vaatluskoht 20 24. Vaade veetornile Vaatluskohaks 20 on Tiigi tänav ning sealseks maamärgiks Tartu veetorn (ill 24). Vaatluskoht 21 asub Riia tänaval ning sealseks peamiseks maamärgiks on Pauluse kirik (ill 25). Vaatluskoht 21 25. Vaade Pauluse kirikule 23 3.3 Maamärkide defineerimise tulemused Antud uurimuse käigus defineeriti valitud piirkonnas 19 maamärki. Nendest kõige olulisema
Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: · Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad.
ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Kõrvalhooned Paljud kõrvalhoonetest on kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. (Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne.) Asukoht Ajaloolise jaotuse järgi kuulus Sangaste rüütlimõis Tartumaale Sangaste kihelkodna. Kaasajal jääb Sangaste mõis Valgamaale Sangaste valla territooriumile. Fakte
tornikesed. Kaunid on ka fuajee ja jahisaal. Torni teasel korrusel asub raamatukoguruum, kus on söilinud algseid seinakappe, selle ees lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esindulikumad olid keskaegset linnust meenutav tallikompleks, laudahoone ning väike veetorn. Peahoone taga teasel pool tiik on liigirikas metsapark, kus huvitavamad puud- ja põõsaliigid on õppe-eesmärgil nimesiltidega varustatud. Nõukogude ajal oli mõisas puhkekodu ja pioneerilaager, praegu on ta kasutusel mitmesuguste seminaride, konverentside, pidude jne korraldamise paigana. Mõisast kihelkonnakeskusse suundunud viie kilomeetri pikkusest alleest on säilinud vaid üks puurida. (Praust, 2008) Lk 257-26 1912.aastal tunnistati Sangaste mõis Venemaa parimaks majapidamiseks
kihelkonnas oli sel ajal 15 mõisa, lisaks 16 55 Hoburaudkaar Sangaste mõisa sisekujunduses. Allikas: Vikipeedia 2007 karjamõisa. Peahoonega sarnases stiilis on 34 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Eesti Mõisad) 22 ehitatud ka tornkindlust meenutav veetorn ja kastellitüüpi tall-tõllakuur, kõrvalhooneid leiab mõisapargist veelgi. Praegu on Sangaste koos metsapargiga (75ha) Eesti kõige liigirikkam mõisapark. Seal kasvab puid ja põõsaid kokku 490 liigist ning need on paigutatud päritolu järgi kuude osakonda. Lossi taga seisva hiigeltamme olevat istutanud Peeter I, sellest ka nimi – Peetri tamm. Üheks peamiseks turistimagnetiks on Sangaste lossi sosistamisefekt: seistes
Franjo Tudjman (Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja. Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. ● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja. Bosnia-Hertsogoviina ● 3.märtsil.1992 kuulutas end iseseisvaks. ● Algas 1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda. ● Sõjategevus toimus bosnia, moslemite, horvaatide ja serblaste vahel. Jogoslaavia sõdade kaart Sarajevo piiramine (1992 – 1995) - Olümpiamängude linn Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.septembril 1991. ● Iseseisvumine kulges veretult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
