andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine. Oma vennaskonnakaaslaste au ning heaolu eest seismine kuulus nende moraalinormide hulka.Mustpeadel on värvikas osa Tallinna ajaloos.Nende sõjaline üksus osales Tallinna kaitselahingutes 16.sajandil Liivimaa sõja ajal.1788
seltskondlikud ettevõtmised ja kiriklikud toimingud. Kõiki nimetatud valdkondi vennaskonna elus reguleeris põhikiri, mida Põhja-Euroopa maades kutsuti skraaks. Skraa oli ka omamoodi trahvimäärustik, milles sisaldusid karistusmäärad vennaskonna liikmete poolt sooritatud väiksemate üleastumiste eest (peamiselt rahas või küünlavahas tasutavad trahvid). Esimene, veel üsna napp ja ühekülgne versioon mustpeade skraast on teada 1407. aastast. Nagu teisedki gildid ja vennaskonnad, pidid mustpead oma skraa laskma raes kinnitada, olles sel viisil teatud määral linna omavalitsuse kontrolli all. Aja jooksul mustpeade skraa pikenes ja täienes. Lisaks erinevatele skraa-versioonidele kogunes mustpeade arhiivi ka palju muid dokumente: nn. vendaderaamatud vennaskonna liikmete ja vanemate nimekirjadega, peoarved, koosolekute protokollid jne. Tänapäeval säilitatakse mustpeade arhiivifondi Tallinna Linnaarhiiv Elukorraldus
on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. 1630.-50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 6. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. 1531. aastal aga ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 15311532 selle asemele tollal ülimoodsas
1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati al...
kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgnev suur ümberehitus toimus hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööre, mis
järgnes keskajale. Bogislaus von Roseni poeg. Nimeta kaks Lisa pilt, hoone praegune funktsioon. Ajastu tekkimise põhjust. Teose nimi, autor, tunnused. 1531. aastal aga ostsid mustpead Manufaktuuride maja raehärra Johann Vianti käest ära ja Leonardo Davinci teke. Käsitöö Vitruvian man rajasid järgnenud ümberehituses aastatel omandas
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
enamasti kaugkaubandusega tegelevatest suurkaupmeestest ja keskkaupmeestest. Kraamipoodnikke ja käsitöölisi sinna ei võetud. Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead. (siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda). Käsitööliste gilde nimetati Riias ja Tartus Väikegildiks, Tallinnas oli neid 2: Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Nii rae kui gildide tähtsamad pidustused said juba eelpool mainitud. Autor toob välja ka ühe erinevuse kaupmeeste ja käsitööliste gildide pidustuste vahel, nimelt puuduvad andmed käsitööliste maikrahvipeo pidamise kohta.
Lääne Jõulud pidas perekond siin, kuid õigeusklike püha 6. jaanuaril tähistati juba Eestist kaugemal. 27. detsembril tsaar lahkus Tallinnast. Revalis tsaar on käinud Mustpeade majas, viibinud Niguliste kirikus, Raekojas, Eestimaa rüütelkonna hoones, külastanud paljude ülikute kodusid .Samuti olevat ta osa võtnud ka jõulukuuse püstitamisest Raekoja platsil. Tema Tsaarilik Kõrgus suvatses oma isikliku majesteediõla panna alla kuusele, mida Mustpead põlise tava kohaselt kandsid oma majast Pikal tänaval Suurturule, tänasele Raekoja platsile ülesseadmiseks. Rituaali saatsid muusika ja ringtants. Esmakordselt on aga Tallinna jõulupuud mainitud juba 1441. aastal, mis teeb temast Euroopa teadaoleva vanima avaliku jõulupuu. Põhimõtteliselt tähtsamad vennaskonna sündmused aastas olid mustpeadel jõulu- ja vastlajoodud. Mustpeade peolaud oli rikkalik.
Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970
· linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnal turu lähedal ka raekoda · kaks olulist tunnust linnamüür ja linnaõigus · RAAD linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan, koosnes bürgermeistrist ja raehärradest · PATRITSIAAT linnaaristokraatia · VÄIKEGILD ühe linna käsitöötsunftid · SUURGILD kaupmeeste ühendus (kodanikuks võetud) · MUSTPEAD vallalised kaupmehed või kaupmehesellid TSUNFTID · mingi kindla käsitööalaga tegelejad · ülesandeks oli kontroll tootmise, kvaliteedi ja müügi üle · sageli oli tsunftil oma kaitsepühak või kabel · tsunft võis sõjategevuse korral välja astuda ka iseseisva lahingüksusena · käis pidev võitlus tsunftijäneste (käsitöölised, kes ei kuulunud) vastu · juhtiv osa tsunftimeistritel
vähe. Siiski on Eestist võrsunud ka üks renessansskunsti suurmeister. Tallinnas sündinud ja surnud Michel Sittow (1469-1525) õppis arvatavasti Madalmaades Hans Memlingi käe all ja oli mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister. Michel Sittow - "Maarja kroonimine" Michel Sittow - ,,The Assumption of the Virgin" (Louvre, Pariis) (Ameerika rahvusgalerii) Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks
Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus.Teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud).Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja altareid. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks.
Loo lõpplahendus näitab, et nagu ka päris elus, on inimeste tapmismotiivid üdini erinevad ja igal ühel on midagi varjata. Miks austatakse traditsioone? Eriti minevikus, kuid ka tänapäeval on traditsioonid au sees. Ka Melchior ja teised linna kodanikud talitasid vande kommete ja esivanemate traditsioonide järgi. Nii nagu austas Melchior oma isa, austasid dominiiklased oma reliikviaid ja mustpead oma igipõliseid kombeid. Sellele küsimusele annab hea vastuse Melchiori ütlus, et järgides oma isa õpetusi ja sama moodi talitades, peab ta teda meeles ning säilib tema mälestus. Kas raha võrdub võim? Antud teose ajastus omasid võimu vaid mõjukad ning ka jõukad mehed. Nendeks olid üldjuhul kaupmehed või mingid meistrid, samuti orduülemad ja –pealikud. Siin kohas on hea tõmmata paralleele
Läänemere rahvaste keskaeg Püünsi Põhikool 7.klass Lisett Marmei Ühiskond muinasaja teisel poolel Eesti keskaeg algas 13. sajandil , ja kestis kuni 16.sajandini . Kolmeteistkümnenda sajandi algul olid eestlased veel ristimata , ehk paganad . Meil puudus ka ühtne riik. Terve meie maa jagunes kihelkondadeks , maakondadeks.. Muinasaja lõpupoole elas siin kuni 180 000 inimest , mis on praegusega võrreldes päris vähe . Suuremateks ja tähtsamateks maakondadeks olid Igandi , Sakala , Virumaa , Järvamaa , Saaremaa , Läänemaa , Harjumaa ja Rävala . Selle üle , kes valitsesid maakondi on päris palju vaieldud . Arvatavasti olid rahvajuhid vanemad , aga seda ei teata tänini kas see amet pärandati põlvest põlve . Muidugi võis see erinevates maakondades erinev olla.. Ilmselt ei olnud lihtrahva ja ülikute vahe kuigi suur , aga ka see võis erinevates paikades erinev olla . Kõige madalamal olid orjad , need olid võõrsilt pär...
Suurenenud rasu tekke korral täitub rasunääre ja selle viimajuha rasuga. Sellele lisandub ka rohkesti irdunud sarvrakke. Tulemusena kleepub väljapääsuava kinni ja tekib ummistus [23]. Silmale nähtamatuid koldeid, mis tekivad foliikulijuhade ummistumisel nimetatakse mikrokomedoonideks. Mikrokomedoonid on aknekollete eelkäijad (vt. lisa 4) [17]. Komedoon on surnud sarvestunud rakke, rasu ja baktereid sisaldav, kõva kork pooris. Põhiliselt eristatakse kahte põhitüüpi komedoone: mustpead ehk avatud komedoonid ja valgepead niinimetatud umbkomedoonid ehk suletud komedoonid [17]. Avatud komedoonid ehk mustpead on tumeda rasukorgi peaga, 3 5 mm tihedalt pakitud sisuga pooriavad (vt. lisa 4). Must pea ei ole tingitud mustusest, see on tekkinud pigment melaniinist poori sisu oksüdeerumisel [17]. Suletud komedoonid ehk valgepead on väikesed, 1 3 mm läbimõõduga, valged või roosakad punnikesed naha all (vt. lisa 4). Valgepead tekivad, kui poor äkiliselt täitub ning rasu
Mustpeade vennaskond. Tegemist oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendusega. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Ka nende vapimärgiks on Püha Mauritiuse pea. Vennaskonna kindlat tekkeaega ei osata määratleda, kuid vanim dokument, milles mustpäid mainitakse on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 1400. aasta algusest. Kuus aastat hiljem, 1406. aastal, rentisid mustpead maja Pikal tänaval. 1531. aastal ostsid mustpead maja välja ning hakkasid seda renesanss-stiilis ümber ehitama. Tänu millele on mustpeade maja jäänud siiani nii Tallinna, kui ka muu Eesti üheks silmapaistvamaks, rohkete detailidega tuntud renesansliku ehitusstiili näiteks.6 Juba enne mustpeade algatatud ümberehitust 1531-1532. aastal oli kaheruumilisel kaupmeheelamul erinevalt teistest omataolistest eeskoja peale ehitatud suur saal.
- Tristan ja Isolde - Taavet ja koljat - Aristotele ja Phyllis - Simson ja Delila Kullasepakunst · Ryssenbrechi monstrants, kullatud hõbedast, nüüd asub Ermitaazis Hermen Rode · Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja Bernt Notke · Pühavaimu kiriku altar, Surmatants · Teemadeks Kristuse kannatuslood ja Püha Eliisabeti legend 15. saj Eesti võtab üle Madalmaade uuendusliku kunsti · Maarja altar, kujutab 30 mustpead ja ühte vanemat meest · Lucia Legendi meister 16. saj kiviskulptuur · Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal · 1529 Tallinna vapikivi Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis 4 piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa · Kõige paremini säilinud · Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik
Kristuse ja 12 apostli kujudega kaunistatud baptisteerium peksti puruks ja altarimaalid põletati. Toomkiriku vaimulikkond pääses. (Petkunas 2008: 3.) 1526 toimus pildirüüste Pärnus. 15. märtsil 1526 gildivendade ja kaubasellide eestvõtmisel, evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel tungis üleskihutatud linnarahvas, nii sakslased kui eestlased koostöös, kirikusse. Peksti puruks altarid, maalid ja pühakujud. Mõned uurijad on väitnud, et Uus-Pärnu pildirüüstet juhtisid mustpead. (Heinrich Laakmann on aga teisel seisukohal, kuivõrd mustpeade vennaskonnast Uus-Pärnus ei ole 16. sajandist ühtegi jälge). Uus-Pärnus, nagu ka teistes hansalinnades elas kaubaselle, kes võisid olla uue õpetuse levitajad, linnarahva üleskihutajad ning pildirüüste algatajad. Pärast kiriku rüüstamist pööras rahvas oma meelepaha otseselt linnarae vastu. Linlaste vaesus ja uued evangeelsed ideed
viibivaid kaupmehi. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega. Vennaskond oli tegev ainult Tallinnas, Riias ja Tartus. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel.8 Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. Olavi gildilt tellitud kahelöövine tähtvõlvidega gildisaal ehitati 1419-24 ning seda peetakse kauneimaks Tallinna kahelööviliste piduruumide seas. 1517. aastal ostsid maja mustpead, varsti ehitati ka uus võlvimata laega saal, mille aknaorvades on tänini säilinud renessanslikke maalinguid. Maja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline: Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas kui Pühavaimu tänava poole avanevad ka 1. ja 2. korrus. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundas ehitusmeister- kiviraidur Arent Passer suure saali tarbeks pikendatud fassaadi ja dornse osa
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Linna vallutamise eel tõdes Peeter, kirjutas hiljem ka päevaraamatusse, et oleks 1702. aastal olnud Tallinn tema oma, oleks ta oma residentsi siia loonud. Tallinnas on samuti palju põgenikke. Esialgu olid ettevalmistused piisavad, kuid sai selgeks ei pikemaajalisemaks piiramiseks ei jätku Tallinnas vilja. Samuti jõuab sel ajal Tallinnasse katk. Tallinna garnison oli väga suureks aetud, piiramise eel oli selles 4000 meest (tavaliselt ca 1000), lisaks mustpead, kodanike endi kompaniid, ehk umbes 4700 meest võis olla linna kaitsel väljas. Katk teeb üsna kiire laastamistöö, selle tulemusena jääb alles vaid 400 sõdurit. Esimest korda plaanis Peeter võtta Tallinnat 1709. aastal, kuid läks hoopis mujale. 1710. aasta augustiks tuuakse väed Tallinna juurde kokku. Kokku oli 20 000 piirajat. 22. augustist loetakse, et Tallinn on piiramisrõngas (v.a. meri). Piirajad keerasid kinni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
