Tallinna Reaalkool Enn Soosaar Lühireferaat Eliise Leismann Tallinn 2011 Enn Soosaar Enn Soosaar sündis 13.veebruaril 1937 Tallinnas ning suri 10.veebruaril 2010 aastal. Elukutselt oli ta eesti tõlkija, kolumnist, kriitik ja publitsist. Tallinna Reaalkoolis õppis ta aastatel 1951-1954. Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina . Tema isa oli Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik. Ränga mootorrattaavarii tagajärjel jäi 1950. aastate keskel ratastooli. Ta kasvas üles tarkade ja õpetlike raamatute keskel. Tema peamine
Match() funktsiooni abil leida inimese järjekorranumber tabelis Nr Ees- ja peremini Inimene Number 1 Alan Pent Mart Metsjõe 8 2 Anton Smirnov 3 Rasmus Pruul 4 Ivo Värk 5 Aivar Jakobson 6 Aivar Teearu 7 Mart Kivi 8 Mart Metsjõe 9 Dmitri Käsper 10 Tiina Amos 11 Alari Kaljo 12 Tiiu Tamm 13 Janari Kaljo 14 Sander Soosaar 15 Annika Männik 16 Andrei Kedrov 17 Kert Jürgenson rranumber tabelis Funktsioon INDEX(piirkond; riviindeks; tulbaindeks) Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk Inimene Otsitav palk Alan Pent 1 152 Aivar Jakobson 1 094 Anton Smirnov 1 552 Rasmus Pruul 817 Ivo Värk 1 470 Aivar Jakobson 1 094
peatükk ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Juristid ning kõigi astmete kohtud tegelevad õigusega, mida sätestavad kehtivad seadused, paragrahvid, lõigud. Kogu demokraatliku maailma jurisprudents lähtub oma otsustes ning lahendites õigusest, mille on seadusandja vastavate aktidega kehtestanud või heaks kiitnud (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009). Kuid õiguse formaaljuriidiline rakendamine võib vahel anda ebameeldivaid tulemusi (siin võib meenutada mitmed kohtujuhtumid nii Eestis kui ka kogu Euroopas). Kohus mõistab õigust kooskõlas seadustega, ehk teeb oma otsuseid lähtudes seadusandluse põhimõtetest. Kas see tähendabki, et seadusandlik otsus ei pruugi alati olla õiglane? Rait maruste sõnul ,,...on olemas seadus ja on olemas õigus
r = z *cos() r = 2634 * cos75,27º = 669,73 Koormuse reaktiivtakistus: x = z * sin() x = 2634 * sin75,27º =2547,43 koormusel eralduv võimsus P: P = UIcos() = 2,96 * 1,0821 * cos75,27º = 0,814mW Tallinna Tehnikaülikool Praktikum 2 ,, Signaalide mõõteseadmed" Aruanne Mõõtsid: Kert Karelson Marelle Soosaar Aruanne: Marelle Soosaar IATB22 073936 Tallinn 2008 Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ja pole kasutatud kõrvalist abi. Marelle Soosaar Töö on esitatud: Töö on kaitstud:
Uki' koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, väärtustest k Koormatud anduri katsest arvutatud mõõteviga k=Uk - C× U0 U ki ' = -C ( R - R1 ( ) ) ( R1 ( ) + Rk ) 1+ R1 ( ) Rk Sellega kinnitan, et see töö on tehtud minu poolt ja ma pole kasutanud kõrvalist abi. Marelle Soosaar Töö on esitstud: Töö on kaitstud: Tallinna Tehnikaülikool Praktikum nr 1, "Nihkeanduri kalibreerimine" Aruanne Mõõtsid: Marelle Soosaar Kert Karelson Aruanne: Marelle Soosaar IATB22 73936 Tallinn 2008
49 1917 -84 7056 50 1940 -61 3721 tk keskmine 1954,82 -46,18 147,3608 to õige 2001 Mõõte tulemustest oli vahemikus 1,954 +/- 0,0500s 21 tükki. Tõenäosus, et ka järgmine katse on samas vahemikus: m / n * P0 = 21 / 50 * 0,961 = 0,403 Sellega kinnitan, et see töö on tehtud minu poolt ja ma pole kasutanud kõrvalist abi. Marelle Soosaar Töö on esitstud: Töö on kaitstud: Dispersioon: n 1 D ( t )= ( t -t ) 2= n-1 i=1 i k 147,3608² Standardhälve: = D ( t )=± 147,3608 Generaatri impulsi pikkus: ~2 s Saagedusmõõturi eraldusvõime: 1ms
Hundi ebaõnn Cardo Kenten Ross Silvo Soosaar 6a Tahan süüa kala! Sa näkkad ka Kas näkkab hästi kui sa kah? ujud! Tänapäev a hundid mölisevad nagu Edgar! **** you Säh sulle väike hundiraibe järgmine kord Aaiaiaiaiai võtan bussy aiaiiaaiia kaasa oih valus oli püssi! you wt8! Isegi kala sööb su ära! Oooh sieeeet ttt! No see hunt mölises ka palju oooo shiiet mis sa teed?
Ameerika teose analüüs 1.Autor ja teos:Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby". 2.Ilmus esmakordselt 1925.aastal. 3.Romaan, realism. 4.Tõlkinud inglise keelest Enn Soosaar. 5.Tegevusaeg on 20.sajandi algus. 6.Tegevuskohad West Egg, New York. 7.Peategelased:Nick Carraway, Jay Gatsby, Daisy Buchaman. 8.Tähtsamas kõrvaltegelased:Jordan Barker, Mr.Wilson, Myrtle Wilson. 9.Sündmusik: Jay Gatsby korraldab oma majas suuri pidusid selleks, et võita tagasi oma kunagine armastus Daisy. Gatsby naabrimehe Nicki kaudu nad lõpuks kohtuvad ja plaanivad koos elu alustada, kuid teel New Yorkist West Eggi ajab Daisy kogemata alla oma mehe Tomi armukese Myrtle
Heino Eller 7. märts 1887 – 16. juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüst...
Nullpunkt Mina vaatasin filmi “Nullpunkt” mis ilmus 2014. aastal. Filmi režissöör on Mihkel Ulk, produtsent Evelin Soosaar-Penttilä ja stsenarist Margit Keerdo. Filmi peaosades on Märt Pius, Epp Eespäev, Uku Arop, Linda Kolde, Saara Kadak ja Henrik Kalmet. See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Minule meeldis see film väga, kuna see põhines päris elul ja andis edasi noorte probleemid. Ma olen seda mitu kordagi näinud ja see võib muutuda igavaks aga üle pika on jälle seda tore näha. Erilise...
Merli Jõemaa KAHJULIK INIMTEGEVUSE MÕJU MERELOOMADELE REFERAAT Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Meresõidukite poolt tekitatud heli ja kokkupõrked.................................................4 Kalastamine............................................................................................................ 5 Prügi meres............................................................................................................ 6 Naftareostus........................................................................................................... 7 Reovesi ja toksiinid....................................................................................................
• Riikliku keelehoolde tähtsus • Omakeelsete vastete loomine jäägu mõistuspäraseks Kokkuvõte • Keskkond mõjutab inimese tervist tema teadmata • Inimene saab parandada enda enesetunnet! Kasutatud allikad • Keelesaade ,,Mari keel ja mari meel”. Vikerraadio, 07.05.2017 http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/db504cc3-180c-4e35-aa03-ec661d20 e7fb/keelesaade-mari-keel-ja-meel • ,,Mari keel teel trepist alla - kas eestlastel on sellest midagi õppida?” Sven-Erik Soosaar, Sirp. 28.04.2017 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/mari-keel-teel-trepist-alla-kas-eestlastel-on- sellest-midagi-oppida/ • ,,Mari keel ja teised soome-ugri keeled” Jaak Prozes, Sirp. 11.12.2015 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/mari-keel-ja-teised-soome-ugri-keeled/ Aitäh kuulamast!
7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon Kadri Simson- rahanduskomisjon Mark Soosaar -keskkonnakomisjon Trivimi Velliste -riigikaitsekomisjon Mart Jüssi -keskkonnakomisjon Mati Raidma-riigikaitsekomisjon 4
kaks korda seda vaatamas. Käin kindlasti ka edaspidi näitustel, see oli huvitav. Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl Adami, Kristin Nikolai, Margus Valt, Maris Puust, Mark Soosaar, Martin Absalon, Mati Luhtjärv, Meisi Volt, Mikk Pärnits, Ramo Tomingas, Rein Jürimäe, Rita Talisoo, Silja Mäetamm, Urmas Luik, Vaiko Edur, Valmar Valdmann ja Ülo Soomets. "Rukkirääk" Martin Absaloni foto. Ilus, loodust taustaks ja siis üksik rukkirääk seismas. Mõtlik teine siin. "6 karvapalli" Karl Adami foto
Tööandja nimi: Elise Soosaar Lisa töölepingule nr 26 [Ametikoha nimetus] AMETIJUHEND 1. AMETINIMETUS: Jumestaja 2. KOHT STRUKTUURIS: 2.1.Üksus: Diamond 2.2. Kellele allub: Jumestaja allub vahetult omanik Elise Soosaarele, kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: Ei allu keegi 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat Elise Soosaare poolt määratud töötaja vajaliku teadmistega. 2.5. Aruandekohustus Omanik 3. NÕUDED AMETIKOHA TÄITJALE: 3.1. Haridus, Koolitus Omab keskharidust, on läbinud jumestaja/kosmeetiku koolitused. 3.2. Töö...
karusnahad). Eesti taasiseseisvumine v Afganistan tunnustas Eesti taasiseseisvumist 07.09.1991. v Diplomaatilised suhted Eesti ja Afganistani vahel sõlmiti aga alles 01.07.2005. Eesti esindajad Afganistanis v Toomas Kahur, sept. 2006 juuni 2007 v Andres Kolk, juuni 2007 juuni 2008 v Daniel Erik Schaer, juuli 2008 juuli 2009 v Tanel Sepp, august 2009 juuli 2011 v Vahur Soosaar, juuli 2011 ... Arengukoostöö v Eesti on alates 2002. aastast vastavalt võimalustele panustanud Afganistani sotsiaalmajanduslikku arengusse erinevate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide ning kahepoolsete projektide kaudu. v Alates 2006. aastast on Afganistan üks neljast Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsest partnerriigist. v Alates 2006. a lõpust oleme enam keskendunud tervishoiu valdkonnale. v 2008
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava...
,,Lähiajalugu. Õpik XII klassile" Tallinn ,,Argo" 2003 2. Schulz, A. ,,Erich Maria Remarque elu ja looming" järelsõna raamatule ,,Läänerindel muutuseta", ,,Lissaboni öö" Tallinn ,,Avita" 2000 3. Remarque, E. M. ,,Läänerindel muutuseta" Tallinn ,,Eesti Raamat" 1983 4. Ruubas, M. Erich Maria Remarque. URL=http://www.koolielu.ee/files/Remarque.ppt 20.12.2008 5. Scholl, J. 2005. 50 klassikut. Romaanid 20. sajand. Tallinn ,,TEA" 6. Soosaar, H. 2005. Erich Maria Remarque 1898 1970. URL=http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt 20.12.2008 7. Tims, H. 2004. Erich Maria Remarque: viimane romantik. Tallinn ,,Kunst" 8. Vikipeedia 2008. Vikipeedia vaba entsüklopeedia. Erich Maria Remarque. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque 13.12.2008 11
Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries Have won recognition within the country and aboard. Andres Sööt's ,,Draakoni aasta" (1988) ; "Hobuse aasta" (1991) Mark Soosaar's ,,Kihnu naine" (1974) ; ,,Riigivanem" (1991) Andres Sööt Mark Soosaar Animated and puppet-films Puppet-films - Elbert Tugnov started puppet-films making in 1971. Animated films - Rein Raamat founded an animated film group in 1971. Outstanding animators: Hardi Volmer, Avo Paistik and especially Priit Pärn. - Their films form the best part of Estonian film production. Black Nights Film Festival - PÖFF The festival brings to the Estonian audience a selection of world cinema, featuring visual delight for every taste and age.
natural condtions. E. Roosaar 4/10/19 14 Terminology Fluctuation (n)- muutus Livestock production (n)- kariloomade tootmine To disperse (v)- hajutama Scarce (adj)- haruldane Pivotal (adj)- pöördeline Efficiency (n)- jõudlus Stock (n)- laovaru E. Roosaar 4/10/19 15 References Hansen, H. O. (2013) Food economics. Routledge Kask, R., Soosaar R. (2006) Tea taskusõnastik. Tallinn: Tea kirjastus E. Roosaar 4/10/19 16 E. Roosaar 4/10/19 17 E. Roosaar 4/10/19 18
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
aasta esimesel poolel oli see langenud 35% -le. Samal ajal suurenes 451600 eurost palka ootavate töötute osakaal 9 protsenti ja üle 601 eurost palka soovivate oma 3 protsenti (vt joonis 11). Majandusolukorra paranemist arvestades on reservatsioonipalga suurenemine ootuspärane, kuid samas võib turuolukorraga mittekooskõlaline palgaootus vähendada oluliselt töökoha leidmise võimalust. 6 Kasutatud materjalid Viilmann, N. Soosaar, O. 2012. Tööturu ülevaade. Eesti pank, lk 4-14. Kättesaadav: http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade 21.11.2014 7
Eduard Klimberg. 1947. sai ta korteri Tähe triumfikaare lähedale ning 1951 kolis linnakära eest põgenemiseks Pariisi-lähedasse linnakesse Sceaux'sse, kus asuv maja jäigi tema eluasemeks kuni surmani. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Mäle s tus te jäädvus tamine Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (19731977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983). 1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Wiiralti 100. sünniaastapäeva puhul Wiiralti auhinna graafikule, kes osaleb Wiiralti sünniaastapäeval avataval näitusel ning järgib oma loomingus zürii hinnangul kõige paremini eesti graafika traditsioone. 2004
"Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691692 Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis. Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar. Tallinn: Perioodika, LR 2004, nr 40, 56 lk; Kirjandus Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998 Aleksandr Subbotin, "Francis Bacon". Vene keelest tõlkinud Aino Lukas. Sari Suuri mõtlejaid, ER, Tallinn 1980, 132 lk (lisa lk 115125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...") Donald Gillies
Alan Pent A. Pent Anton Smirnov A. Smirnov Rasmus Pruul R. Pruul Ivo Värk I. Värk Aivar Jakobson A. Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi Mart Metsjõe M. Metsjõe Dmitri Käsper D. Käsper Tiina Amos T. Amos Alari Kaljo A. Kaljo Tiiu Tamm T. Tamm Janari Kaljo J. Kaljo Sander Soosaar S. Soosaar Annika Männik A. Männik Andei Kedrov A. Kedrov Kert Jürgenson K. Jürgenson Leida antud aasta jõulu esimese püha ja isadepäeva kuupäevad ning päeva ja nädala järjekorranumbrid alates aasta algusest. Isadepäev on novembrikuu teine pühapäev Kirjutada valem, mis näitab eesnime esitähte koos punktiga ja perekonnanimega, näiteks A. Pent. Eeldame, et nii ees- kui perekonnanimi koosnevad ühest
kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklased Martti Soosaar (sündis 3. detsembril 1977) on eesti kümnevõistleja. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja treenis Tiina Toropi juhendamises. Seitsmevõistluses sai ta 2000. aastal 5194 punkti. Parim teivashüppe tulemus sisevõistlustel oli 4.40. Aastal 2000 kogus ta kümnevõistluses 7012 punkti. 110 m tõkkejooksus sai ta aja 15,45 Aastal 2001 kogus ta Tartus kümnevõistluses punktisumma 7031. Ta osales 2001. aastal Pekingis 21. universiaadl.
Rebasel positsioonid maskeerida ja kindlustas sellega ka lahingu võidu. Ta püüdis alati säästa oma mehi ja väärtustas neid. Alfons Rebane suri Augsburgi haiglas 1976 8.märtsi hommikul kopsuvähki. Elu täis ülipinget oli teinud oma töö. Ja siis neli päeva hiljem leidis aset tema ärasaatmine Westfriedhofi krematooriumis. Väga paljud olid tulnud hüvasti jätma. Matusetalituse pidas Müncheni eesti koguduse õpetaja Eduard Soosaar, jutluse teemaks oli valitud apostel Pauluse kirja Timoteusele : Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksud lõpetanud, ma olen oma usu säilitanud. Jah Rebane oli võidelnud, oli oma usu säilitanud. Aga kas ka lootuse oma viimastel hetkedel? On räägitud, et teades ette oma peatset lahkumist, oli ta oma arvuka kirjavahetuse hävitanud. Rebane oli võitja, kes pidevalt kaotas. Iga kaotus oli aga midagi selle nimel, et see tulevikus võiduks ümber kasvaks.
Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Kuresoo Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal.
Estofiilide ideede ja algatuste tähtsusest Referaat Koostas: X Juhendas: õp X Tallinn 2010 Sissejuhatus 1730. aastail jõudis Eestisse vennastekoguduse liikumine. Nende toel levis kirjaoskus, mis võimaldas esile tõuste ka eestlastel, põhiliselt eesti kõster-koolmeistritel. Nad tegelesid elulugude,päevikute, kõnede, aruannete ja muude tekstide koostamise, levitamise trükkiandmisega. Kirjasõna polnud eestlastele seinini niisuguses ulatuses kättesaadav olnud. Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekitamiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö nr. 1. MULTIMEETER ARUANNE Täitjad Kert Karelson XXXXXX IATB61 Janno Paas XXXXXX IATB61 Marelle Soosaar XXXXXX IATB61 Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 26.02.2010 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
ületamist ja sukeldus ujumist Sportlikud ujumisviisid on rinnuli-, selili-, vaba ja liblikujumine Mitu valestarti on ujumises lubatud? 0 Kui pika maa tohivad ujujad läbida peale starti vee all? 15 kombineeritud ujumine erinevad stiilid, nimeta mis järjekorras ujutakse individuaal : liblik selili rinnuli vaba teateujumine : selili rinnuli liblik vaba Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand Martti Soosaar Jane Trepp Indrek Sei OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed OM toimusid 1896 Ateenas Kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja Pierre de Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt) Olümpialipp 5 rõngast, erinevad kontinendid Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi
Nõuandja Villem Raam Nõuandja Natalie Mei Nõuandja (ladina keele alal) Aleksander Kurtna Nõuandja Eugen Rosental Toimetaja Lennart Meri Stsenaariumi tõlkija vene keelde Igor Kononov Laulusõnade tõlkija vene keelde Svetlan Semenenko Direktor Raimond Felt Direktori asetäitja Karl Levoll Fotograaf Villu Reiman Administraator Aare Soosaar Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis)
Eestisse, kus lõi sellised tööd: • "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta) • "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) • "Virve" (1943, kuivnõel) • "Monika" (1942, metsotinto) • "Kaameli pea" (1939, puulõige), mis kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. „Kaameli pea“ MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE • Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (1973–1977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983). • Kunstniku 100. sünniaastapäevaks 1998. aastal valmis Mai Levini põhjalik monograafia Eduard Wiiraltist, milles on kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. • 2004. aastast annab Kultuuriministeerium igal aastal välja Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi. • 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas
Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla kesk...
Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar, Suess, Singapur, Iirimaa, jne. Viimased on teiste kontinentide põkkumispunktid. Kuid Eesti on ka kahe olulise geopoliitilise ruumi vaheruum, seetõttu omab geopoliitilist potentsiaali, mis on piisav geopoliitiliseks maailmariigiks tõusmiseks
55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83. Imre Sooäär 84. Marek Strandberg 85. Olga Sõtnik 86. Jüri Tamm 87. Toivo Tootsen 88. Toomas Trapido 89. Mai Treial 90. Margus Tsahkna 91. Ester Tuiksoo 92. Peeter Tulviste 93. Marika Tuus 94. Toomas Tõniste 95. KenMarti Vaher 96. Lauri Vahtre 97. Toomas Varek 98. Trivimi Velliste 99. Vladimir Velman 100. Taavi Veskimägi 101. Harri Õunapuu
küsimustes. Keskkonnapoliitika valdkonnas käsitletakse arengu kavandamise aluseks olevaid õigusakte. Komisjoni esimees: Marko Pomerants Komisjoni aseesimees: Mart Jüssi Komisjoni liikmed: Valeri Korb Erki Nool Kalle Palling Rein Ratas Villu Reiljan Rain Rosimannus Mark Soosaar Harri Õunapuu Komisjoni ametnikud: Vivi Aleksejeva Elle Kaur Asta Salandi 4 -Kultuurikomisjon Kultuurikomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. aastal. Komisjon menetleb juhtivkomisjonina kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonda kuuluvaid · seaduseelnõusid
Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85. Marek Strandberg 86. Olga Sõtnik 87. Jüri Tamm 88. Toivo Tootsen 89. Toomas Trapido 90. Mai Treial 91. Margus Tsahkna 92. Ester Tuiksoo 93. Peeter Tulviste 94. Marika Tuus 95. Toomas Tõniste 96. Ken-Marti Vaher 97. Lauri Vahtre 98. Toomas Varek 99. Trivimi Velliste 100. Vladimir Velman 101. Harri Õunapuu Kasutatud kirjandus Ühiskonnaõpetuse 9. klassi õpik. (Lk. 57-60) http://www.riigikogu.ee/ http://et.wikipedia
rõngana paiknemine. Meenikunno rappa on rajatud ka õpperada. Õpperada rajati selleks, et iga inimene saaks tutvuda Eesti ürgsema maastiku - rabaga. Matkal tutvustatakse omapärast rabaloodust. Rada kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Laudtee ääres asuvaid peatusi tähistavad numbritulbad, millel olevad numbrid vastavad õpperada tutvustavas voldikus olevatele numbritele. Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja mitmele soosaar. 1.2. Meenikunno raba taimestik. Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki- rohekat käokeelt. Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest
9 Viires, A.(2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 182 10 Nagel, T.(2009) Kaheksakand kindal [WWW-materjal] http://tinypic.com/view.php?pic=30utj7a&s=5 (Vaadatud 21.02.2010) 11 Tegemiseks kasutatud joonistusprogrammi Paint, tehtud teose Karjam R., Summatavet K.(2008) «Kihnu Roosi kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk 109 põhjal 12 Kello, K. (2006) «Väike märgiatlas» Haridus 7-8. lk 48 13 Soosaar, M. (10.01.2004) «Mõjusad Muhu mustrid» Postimees 6 Samas on ka teooriad, et kaheksakand tuleneb eestlaste igapäevaelust. Nimelt koosneb kaheksakand kahest ühesugusest teineteise peale asetatud ristist (vt joonis 1). Selline rist võis sümboliseerida kaevurakkeid või palktara põhiplaani. Teine rist on lihtsalt esimese 45- kraadine pöördkujutis. 14
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielul...
(Europa, EList lühidalt) 8 Eesti ja EL lühiajalugu Aastal 1995 25. novembril allkirjastas Eesti peaminister avalduse taotleda Eesti vastuvõttu Euroopa Liitu ning avalikke liitumisega seoses läbirääkimisi alustati alles aastal 1998. Eesti liitumist EL-ga kajastas Eesti ajakirjandus ning lisaks võtsid sellel teemal sõna paljud kultuuritegelased, sealhulgas Leelo Tungal, Jaanus Vaiksoo, Enn Soosaar, Contra, Linnar Priimägi ja paljud teised. Aastal 2003 korraldati referendum ehk üleriigiline hääletus ning allkirjastati liitumisleping, mille tulemusel sai Eestist 1. mai 2004 Euroopa Liidu liige koos teise üheksa riigiga. Eesti poolt allkirjastasid lepigu president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojulaid. (Välisministeerium, Eesti Euroopa Liidus) (Vikipeedia, Eesti astumine Euroopa Liitu) Aastal 2010 soovitas Euroopa Komisjon ka Eesti vastu võtta euroalasse.
kunagiseks (kuni 1625. aasta tulekahjuni) maailma kõrgemaks ehitiseks, arvatav kõrgus ulatus 134st kuni 180 meetrini (tol ajal oli mõõt antud süldades, kuid pole selge, millist sülda mõeldi). Tänaseks on aga üsna ammendavalt tõestatud, et see nii ei olnud ja kiriku kõrgus jäi vahemikku 115m-125m (tänapäeval 123,7m).4 4 Oleviste kiriku roheline katus. Foto: Peeter 5 Oleviste kiriku põhiplaan. Allikas: Marelle Soosaar Säre 3 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 4 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Imeline Ajalugu, 2012) 5 Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid saale ja sauna, tegutseb ka restoran
toomisele on takistuseks õiguslikud piirangud. Eestis ei oodata suures hulgas migrante ning seda on näha ka seaduslikust poolest. Eesti seadused piiravad kolmandatest riikidest tulnud tööliste arvu piirarvuga ja ka mitmete nõudmiste täitmisega. Kui Eesti kunagi jõuab olukorrani, kus võõrtööjõud on pääsematu tee, siis peaks kindlasti mõtlema seadusliku poole kergendamise ja leevendamisele. 15 VIIDATUD ALLIKAD Soosaar, O., Viilmann, N. (2014) Tööturu ülevaade. file:///C:/Users/afag/AppData/Local/Temp/2_2014-2.pdf (6.12.2014) Nestor, M., Nurmela, K. (2013) Kutseharidus ja muutuv tööturg. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Kutseharidus_ja_muutuv_toeoeturg._T oeoeandjate_uuringu_lopparuanne.pdf (5.12.2014) Välistööjõu vajaduse uuring (2011) Eesti Töötukassa https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Valistoojou%20vajaduse%20uuring %202011
Rahanduse ja majandusteooria instituut Jelizaveta Sarafanova SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALUUS Uurimistöö Oppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja saastva arengu ökonoomika Juhendaja: Raivo Soosaar Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 0 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 1 1.SOTSIAALMAKS................................................................................................................. 2 1
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4
Ohtlike haide hulka kuulub alla 50 liigi. Vaalhaid kirjeldavad sukeldujad kui rahulikku ja sõbralikku looma, kes toitub planktonist. Kuid on olemas ka inimesele tõeliselt ohtlikke haisid, näiteks mõrtsukhai ja vasarhai, kelle rünnakud lõpevad tihti surmaga. Üldjuhul ei pea haid inimest söödavaks, vaid ründavad uudishimust. Teisest küljest on haid muutunud küllaltki haruldaseks ning vajavad hoopis ise kaitset inimese ees. KASUTATUD KIRJANDUS: Malle Soosaar "Loodude Kutse" 2003, lk 104-105, 106, 110-111 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/ettevaat.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/haid.htm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
