Sissejuhatus Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab
Tartu Kutsehariduskeskus KURESSAARE PIISKOPILINNUS Referaat Merli Muromets LM09 Juhendaja õp. Pille Kessel Tartu 2009 KONVENDIHOONE On hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas
Kuressaare piiskopilinnus Minu jaoks kõige tähtsaimas linnas, Kuressaares, asub ilus piiskopilinnus, mille praegune hilisgooti stiili vilelev konvendihoone, mis on ümbritsetud ringmüüriga ja tänaseks kinni aetud ligi paarikümne meetri laise vallikraaviga on säilinud alates 1381. aastast. Konvendihoone ehitusaasta on üks ainukesi arhitektuurilisi fakte, millega on kõik piiskopilinnuse uurjad ühtselmeelel. Kuid tänapäevani on kivilinnuse ehitusloo kohta liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat.
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu.......................................................................
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus.
Mainori Kõrgkool Disaini Instituut xxxxxxxxxx VASTSELIINA PIISKOPILINNUS Referaat Koostaja: xxxxxxxxx DS-2-Q-E-xxx Vastseliina piiskopilinnus 2 Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 LINNUSE AJALUGU........................................................................................................... 3 LINNUSE LEGEND...........
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus
Referaat klass KoostajaJuhendaja: Tallinn 1812 SISUKORD: Sisukord......................................................................................................................................lk2 Sissejuhatus.................................................................................................................................lk.3 Haapsalu piiskopilinnus ajaloosündmuste jälgedes.....................................................................lk.4 Valge Daami legend...................................................................................................................lk.5 Linnus tänapäeval.......................................................................................................................lk.6 Pildigalerii läbi aegade..............................................................................................
teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Tartu Ülikooli taasasutamise järel 1802 hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn (piiskopilinnuse asukohale) jne
Fourth level Fifth level AJALOOLISED JA KULTUURILISE VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARE ANGLA TUULIKUD PIISKOPILINNUS ASVA LINNUSEALA KOHT PÕLLUVAHI MAJA VÕHMA KIVIAJA ASULAKOHT JA KURESSAARE MUINASLINNUS RAEKODA VILSANDI TULETORN VAEKODA TUULINGUMÄE VESKI TARANDKALME TÕNIJAL KURESSAARE STEBELI RANNAKAITSE LINNATEATER PATAREI SUURSILD KURESSAARE PIISKOPILINNUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KURESSAARE VAEKODA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VESKI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
muuseumite lahtiolekuaegadega. Kui ei soovi ise taustauuringut teha, võib tellida ka linnaekskursiooni giidiga eesti, soome, vene või inglise keeles, mis kestab 2,5 tundi. Ekskursioon sisaldab bussisõitu (Viru-Kadriorg- Lauluväljak-Pirita) ja jalutustuuri Tallinna vanalinnas (algus Toompea lossi juurest, lõpp Raekoja ees). Pileti hind täiskasvanule on 20.00 , laps kuni 14 aastat 10.00 ja alla 6.00 aastased põnnid saavad ekskursiooni tasuta. 2. KURESSAARE PIISKOPILINNUS 2.1. Kuressaare Piiskopilinnusest Kuresaare Piiskopilinnus on ainus enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. See oli üheks Saare-Lääne piiskopi residentsiks. Linnus on rajatud 13.sajandi teisel poolel. Kuigi täpselt pole teada kuna linnus rajati, on teda esmakordselt mainitud alles 1381. aastal. Kuresaare Piiskopilinnus on Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Ekspositsioon
Keskaja linnused Egle Vaganova Esimesed linnused Esimsed linnused rajati umbes 9-10.sajandil Kaitseehitis, sõjameeste elupaik Esimesed linnused olid puidust Neid ehitati umbes mõne päeva või nädalaga Tulid kasutusele kivist linnused puidust linnused muutusid haavatavaks Leiutati kivilinnused, sest need olid poole tugevamad ja ei süttinud kivist linnuseid ehitati aastaid Milline nägi umbes välja keskaja linnus seest : Linnuse aknad Linnuse tüübid eellinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatati la...
.. 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik... 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280). Urvaste kirikuaias on mälestusmärk kohaliku kooli 300. aasta juubeliks. · Vastseliina piiskopilinnus on pärit 14. sajandist ning see on rajatud Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt, mis tänu ümberrhitustele ja laiendustele kujunes võimsamaks piirilinnuseks. Linnuse omanikeks on olnud paljud eri rahvustest isandad (Vastseliina... 2009). Hetkel on linnusest säilinud ainult põhja-, kagu- ja kirdetorn ning eeslinnuse lõunamüür, kuna Põhjasõjas (1702) hävitati linnus venelaste poolt. Kuid
Seitse Eesti kõige põnevamat inimese poolt loodud rajatist 1. Kadrioru loss.1725 aastal Peeter I käsul rajatud barokk stiilis loss. Väga kaunis ning hästi säilinud(renoveeritud) hoone. Kindlasti üks Euroopa ilusamaid. 2. Kõpu tuletorn 16 sajandil ehitatud. Eesti vanim tuletorn. Kõpu tuletorn on teadaolevalt maailma kõige vanem töötav majakas 3. Kuressaare piiskopilinnus. Kivilinnuse ehitus algas 13 sajandi lõpp. Väga hästi säilinud hoonestik. Tasub kindlasti külastada. Suviti toimub palju erinevaid üritusi. 4. Tartu ülikool. Eesti suurim ja vanim ülikool. Asutatud 1632. Maailma tasemel ülikool. 2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuse tabelis Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas. 5. Tallinna Laululava. Eestlaste üks tähtsamaid ühtsuse objekte
SÕBRALE Tallinna vanalinn · Üks paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. · Alates 1997. kuulub linn UNESCO maailmapärandi nimekirja. · Seal on säilinud 11.-15. saj pärit tänavate süsteem. · Enamus 14. ja 15. saj püstitatud hoonetest on siiamaani oma algupärase suuruse ja kujuga. · Kuigi vanalinna külastus ise on tasuta, tuleks tutvuda meelepäraste muuseumite lahtiolekuaegadega ja hindadega. Kuressaare Piiskopilinnus · Asub Saaremaal, Kuressaares ning on enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. · Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. · Linnus rajati arvatavasti 13. saj teisel poolel, kuna seda on esmakordselt mainitud 1381. aastal. · Peale muuseumi võimalus külastada sepi-, klaasi- ja keraamikakoda. · Külastamise soovi korral tuleks tutvuda linnuse lahtiolekuaegade ja hindadega! Rakvere Ordulinnus · Asub Lääne-Virumaal.
Linnas küll suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. 3. Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused Alates 1999. aastast toimuvad suviti Saaremaa ooperipäevad. Ooperipäevad
koosnevat rada, kokku 58 mängu. Pimedal ajal on samuti võimalik ronida. TERVISETURISM · Turismitoote põhisisuks on tervislikud eluviisid, tervise taastamine · Terviseturismi alla kuulub ka lõõgastusturism, raviturism ja invaturism · Näiteks Toila Spa Hotell, mis asub Ida- Virumaal KULTUURI- JA AJALOOTURISM · Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuurisündmused · Näiteks Kuressaare piiskopilinnus, mis asub Saaremaal · Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. PÄRIMUSTURISM · Turismi liik, mis on osaliselt või täielikult motiveeritud huvist piirkonna/kogukonna ajaloo, elulaadi ja pärimuse vastu MÕISATURISM · Turismitoode on loodud mõisahoonete,
selleks siis Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares (1917. aastani Arensburg) on olulisim turismimagnet 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis. Samuti on Kuressaare tuntud oma kauni ja hästi säilinud vanalinna poolest. 01/11/2017 7 Saaremaa sümbolid Magushapu leib, tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.
Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre Kindlus Kindlu...
Vanimaks püsiasustuse märgiks Lihula lähiümbruses on 5.-6. sajandisse kuuluv kivikalme Parivere mäe põhjanõlval, praeguste surnuaedade lähedal. Samaaegset külakohta ei ole aga veel leitud. 10. sajandil hakkas asustus Lihula lähiümbruses tihenema ning Lihula tähtsus suurenema. Olemas olid Parivere, Sipa, Lihunetsi, Hälvati, Alaküla. 13. sajandil oli Lihula lähiümbruses 7, võib-olla isegi 9 küla. Keskuseks oli Lihula muinaslinnus, mis paiknes samas paigas, kuhu hiljem rajati piiskopilinnus. Kirjalike allikate kohaselt paiknes eestlaste linnuse ees ka Lihula muinasküla. Küla paiknes linnusest lõunapool, linnuse ja praeguse kultuurimaja vahelisel alal. Arheoloogiliste kaevamiste käigus ei ole leitud muinasaegsete elamute jäänuseid, küll aga on leitud mitmesuguseid muinasaegseid esemeid. Vanimaks leiuks on 10. sajandist pärineva ehtenõela katke. Ilmselt hävinesid muinasküla ehitised keskaegse aleviku rajamisel.
Kuressaare asub Saaremaa lõunaosas Liivi lahe ääres. Linnas küll mingit suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. Ajaloolised vaatamisväärsused Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus. Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. Nimetatud ajaloolised vaatamisväärsused ei ole muidugi ainukesed, kuid need on ehk kõige silmapaistvamad. Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused Kuressaares toimuvad alates 1999
muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni Autor: Rando Ronimois kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana- Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa
vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi keskpaigaks.Tallinn kasutas Lübecki õigust, Tartu aga Riia õigust.Linnaõigus eristas linna teritooriumi maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele staatuse. Samuti muutus tänu linnaõigusele paremaks ja kergemaks linnade vaheline läbikäimine ja sidus neid omavahel.Nii näiteks oli Tallinnale tihe läbikäimine Lübeckiga kogu keskaja vältel. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust
TURISMI VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARES Kuressaare raekoda: Aastatel 1653-70 barokne hoone Kuressaare kesklinnas.Valisin selle objekti sellepärast,et sellest ei saa Kuressaare linnas üle ega ümber. Ta asub täpselt Kuressaare keskväljakul ja seda peab tutvustama turistidele.See on mõjub keskväljakul suursuguselt ja kõidab tähelepanu,eriti köidab turistide tähelepanu kindlasti Raekoja ukse ees olevad kaks lõvi. Kuressaare Piiskopilinnus: Valisin selle ehitise kuna seda on vaja kindasti tutvustada.See ehitis on 14.sajandil ehitatud ning ainuke täielikult säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Seda kindlasti tahavadki paljud turistid ise näha ja sellest kuulda.Ning linnuses sees on võimalik külastada erinevaid väljapanekuid,et saada aimu selle objekti kohta. Rüütelkonna hoone (e. Maavalitsus): Valisin,kuna see hoone on suure ajaloolise tähtsusega
Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi . Mõisad : Keskvere mõis , Vatla mõis , SuureRõude mõis ja nii edasi . Esineb ka linnuseid: Haapsalu piiskopilinnus, Lihula linnus ja Virtsu linnus . Sillad : Kasari , Koluvere ja Vanamõisa sillad . On olemas ka Kullamaa vesiveski . Lk 6 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4neEesti_madalik Eesti atlas . http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 http://www.google.ee/search?hl=et&q=l%C3%A4%C3%A4neeesti %20kivimid&gbv=2&gs_sm=e&gs_upl=1570l9561l0l10243l27l26l4l10l10l0l3 57l2665l1.2.5.3l11l0&um=1&ie=UTF 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi
oluline põhjaveekihtide toitja Ida - Saaremaal. KAALI KAATRIVÄLI - Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused KURESSAARE PIISKOPILINNUS - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. PÕLLUVAHI MAJA - Põlluvahi maja on 18. sajandi lõpus ehitatud väike hoone Kuressaare linna Põllu alevis Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal. Kahekorruseline viilkatusega kivimaja oli mõeldud põlluvahi elamuks.Praeguse Kitsa tänava joonelt algasid Suuremõisa põllud.
25. Millised gooti kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik. 26. Mida erilist on Tartu Jaanikirikus? Ülirikkalik terrakotast ehitusplastika 27. Millise gooti ehituse varemed on Pirital, mida sa nendest tead? Pirita klooster. Põletati Liivi sõja ajal, katus põles maha, Eesti suurim kloosterkirik. 28. Kus on kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis? Kuressaare piiskopilinnus Saaremaal 29. Milliseid gooti ühiskondlikke hooneid Tallinnas tead? Tallinna raekoda, linnamüür, Kiek in de Kök, Paks Margareeta, Pikk Hermann, Pikk jalg, Lühike jalg, Suurkildi hoone 30. Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Kõrge teravkaare niss(petik), etikukivid. 31. Kes lõid peaaltarid Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Pühavaimu altari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku tiibaltari lõi Hermen Rode. 32. Mis on surmatantsumaalide sõnum
klassi õpilased. Uurisin kui palju tänapäeva noored linnusest teavad. Lisasin ka pilte, et õpilased saaksid selge ettekujutuse linnusest. Küsisin millised ruumid kuuluvad linnuse kompleksi ja milliseid võimalusi pakub linnus tänapäeval. Soovisin teada kas õpilased teavad millised riigipead on linnust külastanud. 5 1. LINNUSE AJALOOST Kuressaare alevi tekke ajendiks peetakse linnust. Piiskopilinnus ehitati muistse Kuressaare sadama vahetusse lähedusse, sadamasse viiva tee äärde. Linnus kontrollis nii teed sadamasse kui ka sadamat ennast (Aluve, 1979). Kuressaare piiskopilinnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega ristisõdijate vastu 13. saj alguses ja eriti hiljem, 14. saj keskel. Esimesed kirjalikud teated Kuressaare linnusest pärinevad 1380. aastate algusest ning piiskopiriigi keskuseks kujunes see piiskop Winrich von Kniprode ajal (Püüa, Nurk, Sepp, 2016).
(ANTS LAIKMAA). VÄLISMAALASTE SEAS DOMINEERISID SOOMLASED JA ROOTSLASED. KUULSATE SUVITAJATE KÜLASKÄIGUD VÄIKELINNA, ANDSID TÕUKE LINNA ARENGULE. PUHKAJATE ARV TÕUSIS 1936. AASTAKS ÜLE 3000-e. 1991.AASTAL SAI HAAPSALUST LÄÄNE MAAKONNA KESKUS JA ON TÄNASENI TUNNUSTATUD KUURORDLINN. 5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS HAAPSALU LINNA KESKPUNKT ON PIISKOPILINNUS, MIS RAJATI 13. SAJ RISTKÜLIKUKUJULISE RINGMÜÜRIGA ÜMBRITSETUD KINDLUSEKS. LINNUSES ELASID JA TÖÖTASID PIISKOPID JA TÄHTSAD VAIMULIKUD AMETNIKUD TOOMHÄRRAD, KES VALITSESID LÄÄNEMAAD, SAAREMAAD JA TEISI SAARI. HAAPSALU PIISKOPILNNUSE VANIMAD HOONED ON TOOMKIRIK JA VÄIKE LINNUS. TOOMKIRIK ON TÄNASENI SÄILINUD LINNUSE VÄÄRTUSLIKUM HOONE, MIS ON KÕIGE SUUREM ÜHELÖÖVILINE KIRIK BALTIMAADES JA ON ERILINE OMA AKUSTIKA POOLEST
läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid 1061.a. löödi nad nii Tarbastust kui ka Ugandi aladelt välja. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Linnamüüri skeem Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav
Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aasta paiku vallutas Tarbatu Kiievi- Vene suurvürst Jaroslav Vladimirovits. Kiievi võim kestis 1061. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid sossolid.[1] Tarbatu vallutamine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väe poolt 1224. aastal oli Liivimaa ristisõja Eesti alal peetud võitluste üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas Tartu toomkirik (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Rootsi ajal toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu bastioni ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat vallikraavi. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks
parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid. Palju vaatamisväärsusi. Saaremaal on väga palju vaatamisväärsusi ning nende esiletõstmist väärib nii mõnigi, näiteks Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Saaremaal hakkavad silma keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares on 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis ning seal käivad väga paljud turistid. Samuti on Kuressaares kaunis ja hästi säilinud vanalinn , mis on ka väga tuntud. 4 Saaremaa sümbolid on magushapu leib, tuulikud ja koduõlu ,mis on Saaremaale igiomased ning inimeste silmis selle meretaguse maa sümbolid. Õlu. Läbi aegade on olnus saarlane väga kange õllepruulija ja -pruukija
N: Toledo, Leoni ja Barcelona katedraalid. SAKSAMAA Prantsusmaalt ja Itaaliast. Ehitati hästi palju. N:Magteburgi, Kölni, Strassbouri, Freiburgi, Kulmi katedraalid. Alam-Saksamaal oli telliskivi arhitektuur. N: Maarjakirik Lübeckis, Saksa ordu meistri kindlusloss Marienburgis. EESTI 13. sajandil lülitus Eesti Euroopaliku kultuuri sekka, kirikute ja linnuste ehitamine. Kiviarhitektuur. N: Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu, Tartus Toomkirik ja Jaani kirik. Haapsalus piiskopilinnus, Kuressaare linnus, väiksemad maakirikud. GOOTI KUJUTAV KUNST Skulptuur oli arhitektuuri teenistuses, aga endiselt polnud proportsioonid paigas. Muutus on toimunud rohkem üldilmes, skulptuur on korrastatud. Gooti väljendas rahu-, selgus-, õndsustunnet. Kõrggootikas olid skulptuurid kergel paindes. Kuulsate katedraalide skulpturaalsed kaunistused. Maalikunstis kõige silmapaistvamaks oli klaasimaal e vitraazikunst. Originaalis Chartlei katedraali vitraazid
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
TALLINNA LINNAMÜÜR, TOOMPEA SUUR JA VÄIKE LINNUS, KURESSAARE PIISKOPILINNUS, RAKVERE LINNUS Linnuse tüübid · eellinnus eeslinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused · feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus · vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus · kastell-linnus · ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus · piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus · puitlinnus · tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatakse laienenud linnuse muud hooned. Eesti linnuste klassifikatsioon ehitusaja ja funktsiooni järgi Ehitusaja järgi · Muinaslinnused. Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist)
Saaremaal. XIV sajandi keskpaik. Järva-Jaani kirik Järvamaal. Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Interjöör. XIV sajand. Torn pärineb 1881. a. Kindlusehitisi Eestis. Kuressaare piiskopilinnus. XIII-XV saj. Kuressaare piiskopilinnus. XIII-XV saj. Paide Vallitorn. 1265. Hävinud 1941, taastatud 1980-ndate teisel poolel. Gootika Tallinnas. Adam Olearius.
Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus . Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku
Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine
Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank -Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid
teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste, poolakate, sakslaste, venelaste jalad, siin on aastasadu elanud rannarootslased, veetnud puhkust Vene aristokraadid ja loomingulised inimesed, elanud ja töötanud baltisakslased. Kõik eelpoolnimetatu on jätnud jälje Haapsalu arhitektuuri, elu-olusse, tänavapilti, huviväärsustesse, traditsioonidesse. Haapsalu Piiskoplinnus Haapsalu piiskopilinnus on Eesti keskaja kindlusarhitektuuri tähelepanuväärne mälestusmärk, mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed. 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille esimene keskus asus Lihulas, seejärel Vana-Pärnus, mille leedulased aga maha põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop
TARTU ÜLIKOOL Geograafia instituut VÕHANDU JÕE LÕIK VÕRU TALLINNA MAANTEE SILLALT KIRUMPÄÄ SILLANI Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni...
Otepääl. Piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisim kohustus oli teenistus piiskopi sõjaväes. Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ja nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall (sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga).Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus Tartu piiskopilinnus ja toomkirik.Sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga teostas vaimulikku järelvalvet piiskop sinodi ja visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Tartu piiskopkonna linnused olid: ● Otepää oli üks ajaloolise Ugandi kahest keskusest Tartu kõrval, olles ühtlasi piiskopkonna esimene kivilinnus (varaseimad kiviehitised püstitati 1224 või isegi1223).
Johann Koell Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. 1525 Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis). 1535 Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trükkimine Saksamaal. 17. Kiviarhitektuur Eestis 13.-16.s. Saaremaa kirikud, Kuressaare Piiskopilinnus. Ühe kiriku kirjeldus. Tallinnas kasutati ehitamiseks paekivi, Tartus punast tellist, Saaremaal dolomiiti. Eeskuju andsid eelkõige Saksamaa ja Madalmaad. Kuressaare piiskopilinnus ehitati 13.sajandil; linnus on konvendihoone tüüpi; arhitektuuriliselt stiilne, väljapeetud, range, karm, ilus. 18. Liivi sõja põhjused. Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail. Põhjused: Venemaa tahtis saada pääsu Läänemerele; Vana-Liivimaa võimud keelasid täielikult venelaste
fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristkäigud. Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus on Kuressaare piiskopilinnus, mis on üldse Vana-Liivimaa kõige paremini säilinud suurlinnus. Tänud: Daniel Kolpaktsi Inspireeris oma referaadiga ,,Keskaegne võitlus Tehnika ja relvad" Kasutatud Kirjandus: Daniel Kolpaktsi referaat ,,Keskaegne võitlus Tehnika ja relvad" Wikipeedia 11. klassi ajaloo õpik ,, Inimene, ühiskond, kultuur" - Varaaeg ja varauusaeg Dragon.ee foorum
aastatel. 1875 soovitas Laboulaye, et prantslased võiksid rahastada skulptuuri ehitamise ning ameeriklased anda pjedestaali ja asupaiga. (9) 13 KOKKUVÕTE UNESCO maailmapärandil on veel pikk tee minna. Nad tegelevad igapäevaselt erinevate kultuurimälestiste kaitse alla võtmisega .Kuid ma arvan ,et meie Kuressaare Piiskopilinnus vääriks kindlasti oma kohta seal. Ma olen oma töö tulemusega väga rahul ja loodan , et ka selle retsensendil on seda huvitav lugeda ja hinnata. 14 KASUTATUD MATERJALID (1) http://www.unesco.ee/avalehekulg/ (2) http://www.unesco.ee/programm/ (3) http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmapärandi_nimistu (4) http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailma_mälu_register (5) http://uudised.err
GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutva...
Kirjutage väiketähega: araabia riigid. Kas pöördumises Lugupeetud klient on teine sõna suure või väikese tähega? – Väikesega. Kirjutage Vanemuise väike maja ja Vanemuise suur maja. Teatrite nimesid ei pea jutumärgistama. Tuletis ameeriklane on väikese algustähega. Üritus on Tallinna merepäevad. Sonetid on Itaalia sonett ja Inglise sonett. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Kirjutage Haapsalu piiskopilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus (liigisõna on väiketähega). Õige on kirjutada Euroopa kultuuripealinn. Balzaci tegelane on isa Goriot. Kuidas teha sellest lik-liitega tuletis? – See on isa-goriot'lik. 23. aprillil on raamatu ja roosi päev (väikese tähega). Kirjutage liivi külad Lätimaal (st 'liivlaste külad'). Kaksikpealkirjas on pärast sõna ehk suur algustäht, nt lavastused „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“, „Koturnijad ehk Kui
keelati talupoegadel relvade kandmine (märk vabaduse lõplikust kaotusest). Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas. vana Liivimaa pisskopkonnad suuremal või vähemal määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas Tartu piiskopkond, kus oli piiskopik Dietrich Damerow, kellel olid mõjukad toetajad Saksa-Rooma keisririigis. Sellegi poolest 1396.a. rüüstati ordu poolt Tartu piiskopkonna maa , vallutati kõik linnused, v.a. piiskopilinnus Toomemäel. 1397. kutsus Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen Danzigis kokku kongressi. Otsustati, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega vähendati ordu mõju tugevasti. Harju-Viru vasallidele annetati Jungingeni armukiri, millega laiendati vasallide pärimisõigust 5 põlveni. Vasallid said võimu juurde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
