2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav.
keiser Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes. Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana, kuid hiljem sai ta siiski kreekakatoliku kiriku keskuseks. Kreeka keelest tõlgitud kiriku nimi Hagia Sophia tähendab ’’Püha Tarkust’’. Kirik on pühendatud tarkuse jumal Lagosele. Hoone välimust ehk eksterjööri kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Välisilme kujundavad rohked piilarid, kuplid ja neid toestavad monumentaalsed ilustusteta kandeseinad ja tugipiilarid. Piilar on mitteantiikses stiilis harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi
Samas kõigub veojõud tõu ja isegi ühe isendi piires palju. Normaalne veojõud on 13-15% isendi kehamassist ja maksimaalne 70-80% kehamassist, kuid võib ületada ka 100% .Kehamass on suuresti sõltuv kasvatamise tingimustest, kuid sellele aitavad kaasa päritavad eeldused. Põhilisteks vigadeks on jalgade probleemid, mis vähendavad veojõudlust. Valides tugevama ehitusega ja lihaselisemad loomad saame suurendada järglaspõlvkonna veojõudlust. 2.Eksterjöör Eksterjööri ehk välimiku hindamise eesmärk on kindlaks määrata looma tõu-ja konstitutsioonitüüp, individuaalsed erinevused, vanuseline kehaehituse muutuvus, konditsioon ja tootmistüübile vastavus. Hindamise viisidest on enam levinud järgmised: üldine hindamine silma järgi, mõõtmine ja indeksite arvutamine, hindamine punktisüsteemis, fotografeerimine, tingmärkide hindamine. Silma järgi hindamisel tuleb arvestada loomade soolist erinevust. Isasloomad
arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat. Itaalia barokkarhitektuuri põhilised eripärad Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku. Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste vormide ja mahtude voolavuse abil. Barokk arhitektuuri lopsakas mõjuvus, esinduslikus ja teatraalne vaatemängulisus, Eksterjööri rikkalik kaunistamine. Kulla, puu ja kivinikerduste, lopsakate dekoratiivsete kaunistuste ja skulptuuride küllus. Valguse ja värvi rikkalik mäng. Rooma Peetri kiriku edasiehitus Loobuti tsentraalehitistest ja ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Peetri kiriku peamised arhitektid olid Michelangelo, Giacomo della Porta, Carlo
enamus inimesi piirdub rahuliku ja sooja tooni kasutamisega. Lihtsaim viis interjöörile särtsu anda, on kasutada erksaid toone, mille tasakaalustamiseks on kõrvale toodud kas mahe toon või lausa valge. Värvi kasutamist ei tohiks karta, kui värv ei sobi, siis saab seina teist värvi värvida, alati tuleb lähtuda ruumi funktsioonist ja sellest, milline peaks olema mõju selles ruumis viibides. Värv on siiski ainult vahend, millega muudetakse interjööri või eksterjööri ilmet. Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Kasutatud materjalid: 1. Raamat ´´Rahulik kodu´´ Alice Westgate Maalehe raamat 2001 Tallinn 2009
tasemel. VI sajandil oli seal arenenud seakasvatus liha tootmiseks, kuid selle tehnika oli väga madal. Näiteks karjatati neid sigu metsas. Peamiseks veoloomaks oli härg. Araablased, kes võtsid üle vana maailma kultuuri ja suutsid seda säilitada, aretasid üle maailma tuntud aarabia hobuse. See tõug ei ole oma tähtsust kaotanud veel tänapäevalgi. Feodalismi ajal paranesid ka peenvillalambad. Keskaja Euroopa lambakasvatajad saavutasid märgatavat edu lammaste hindamisel eksterjööri ja villa kvaliteedi järgi Ida rahvastest märksa hiljem, alles keskaja lõpul. Loomakasvatus kapitalismi ajal. Arenev kapitalism tungis kiiresti põllumajandusse, nõudis loomakasvatuse intensiivistumist ning kohalike põllumajandusloomade põhjalikku parandamist ja uute tõugude loomist. XIV-XVI sajandini oli Lääne- Euroopa üheks kõige rikkamaks ja võimsamaks maaks Hispaania. Seal oli kõrgelt arenenud lambakasvatus ning villa järgi oli terves maailmas suur nõudlus
· Pea peab sobima tüübi poolest ülejäänud kehaga · Kõrvademäng on oluline · Silmadest saab iseloomu kohta aimu · Suured sõõrmed näitavad õhuvahetust · Rasvane kael raskendab korrektset liikumist · Õlad peavad olema võimalikud pikad ja langus · Õlaliigese nurk ei tohiks olla üle 90 kraadi · Keskvöötme tähtsaks osaks on sadula asend · Täisverelistel tõugudel on sageli kõrge turi · Eksterjööri puudused on võimalik kompenseerida graatsilise liikumisega · Tagavöötme konstruktriooni järgi saab otsustada ratsutamise kvaliteeti · Kannaliiges peab olema tugevasti arenenud, sest sinna mõjub suur jõud Liikumisel on tähtis takt, pikkus ja liikuvus. Kergejalgne galopp säästab hobuse jalgu. Samm on kõige keerulisem, sest seda ei saa parandada. Pea ja kaela korrapärane liikumine on õige sammu tunnuseks. Traavi hindamisel tuleb keskenduda kõigepealt tõukele.
See viis erinevate hobusetüüpide veohobuste, ratsahobuste, koormahobuste väljaaretamiseni. Talumajanduse kiiremehhaniseerimine pärast 2. maailmasõda vähendas suurel määral nõudlust hobuste järele. Mehhaniseerimine andis ka rohkem vaba aega ning hobused leidsid uue rakenduse sport- ja puhkeaja hobustena. See muutis rõhuasetust tõuaretuses raskeveohobuste asendamist kergete ratsahobustega. Välimus Hobuse välimust kirjeldatakse vastava sõnavaraga, mis välendab nende eksterjööri ek kehaeshitust, naha värvi ja märgiseid.Hobuseid aretatakse vastavalt teatud tõu nõudmistele, mis viivad erinevatele rõhuasetustele nende kehaehituses. Veohobune, kes peab vedama vankrit või kaarikut, erineb kehaehituselt show-hüppehobusest. Lastele mõeldud ponide puhul on kehaehitus vähem oluline kui looma iseloom ja käitunimine. Kehaehitus HOBUSE KEHAOSAD. Eestpoolt tahapoole tunnustatakse üldiselt alljärgnevaid kehaosasid või punkte: pea
kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne. Meetodid: 1) üldine hindamine silma järgi; 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine; 3) hindamine punktisüsteemis; 4) fotografeerimine; 5) tingmärkidega hindamine; 6) mõõtmine. Alates 1990ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 19 pallilisel skaalal. Hinnatavaid tunnuseid on 16. 5. Eksterjööri hindamine mõõtmise järgi Loom peab asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Loom peab olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahendiks on mõõtekepp, sirkel, mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter. 6. Eksterjööri hindamine silma järgi Hindamine silma järgi on suhteliselt subjektiivne. Hindamiseks on koostatud vastavasisulised hindamisjuhendid, mis eri maades võivad mõneti erineda
SISSEJUHATUS Tori esimene kirik orduajast pärit Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Järgmise Tori kiriku kohta on teada, et see oli puitehitis. Pärast Põhjasõda laastavaid sündmusi kirjutati kiriku 1713. aasta visitatsiooniprotokollis, et kirik on õige vana ja lagunenud, kirikla laostunud, maa tühi ja lage. Praegusele Tori kihelkonnakirikule pandi nurgakivi 1852. aasta. Kirik ehitati Viljandi ehitusmeistri Henrich Passlacki projekti järgi, mida täiendas eksterjööri osas Liivimaa kubermanguarhitekt David Olloff. Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854. aastal. 1861. aasta remondi käigus asendati puitpõrand tellispõrandaga ja orelikoor sai alla uued kivist posti. Ruumipuuduse tõttu ehitati aastatel 1882-1884 Riia arhitekti Sieversi projekti järgi ja ehitusmeister Jaan Liedmanni juhatusel juurde ristlööv ning aknad muudeti teravkaaarseiks. Selle remondi käigus ehitati kinni ka pikihoone ja koori vaheline sein ning
SUGUKALADE PIDAMINE JA VALIK Asenduskarja valitakse kalad esimesel või teisel kasvuaastal massvaliku meetodil välimiku alusel. Põhilisteks parameetriteks on seejuures kala- mass, eksterjöör tervislik seisund. VALIK Valik kala massi alusel on selle tunnuse madala päritavuse ja ebastabiilsuse tõttu vähe efektiivne. Esimesel ja teisel aastal rekordsuurusega silma paistnud kalade juurdekasv võib hiljem olla tunduvalt väiksem kui keskmise massiga isendeil. Eksterjööri tunnuste osas peab valikuintensiivsus olema mõõdukas. Keskmisest palju kõrgema kehaga karpkaladel esinevad sagedamini selgroodefektid, suurema selgroolülide arvuga kaasneb aga väiksem vastupidavus hapnikudefitsiidile. SUGUKARI Tõuaretuse seisukohalt on karpkala suur viljakus tootjale pigem puuduseks. Sugukalade väikese arvuga kaasneks aga genofondi vaesumine ja suguluspaaritus e inbriiding. Seetõttu peetakse sugu karjas kalu tootmisvajadusest üle 10 korra enam.
sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujundavad eksterjööri laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suurakanaid täiendavad laias barokkraamistuses mezzanino-avad. Õigeusu kirikule omaselt rikkalikus interjööris, kus
10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused) Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne. Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised: 1) üldine hindamine silma järgi 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine 3) hindamine punktisüsteemis 4) fotografeerimine 5) tingmärkidega hindamine 6) mõõtmine. Alates 1990-ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 1-9 pallilisel skaalal. Hinnatavaid tunnuseid on 16. 11. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine.
Loomulikult ei saa märkamata jääda, et esimene korrus on selgelt kõrgem kui teine. Kuna tegemist on esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged ümarkaarsed aknad ja uksed tornis. 6 Kahekorruselisel kivist hoonel on liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn pargifassaadi paremas servas. Tänus sellele on hoone iga fassaad eri nägu. Eksterjööri neorenessanss-stiilis, kuna hoone pärineb jällegi Euroopas valitsenud renessansiajastust hilisemast perioodist, kujundust toetab fassaadi dekoor, mis sisaldab endas massiivset eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses
aruannete ettevalmistamine, finantsülevaadete koostamine, finantsvoogude prognoosimine jne. Tegeleb teenuste hinnakujundusega koos teiste osakondadega. Mõned hotellid kasutavad raamatupidamise korraldamisel profesionaalsete firmade abi, teised loovad vastava struktuuriüksuse oma organisatsiooni. hooldusosakond - hooldus, koristus.- elektrik, santehnik, kojamees... Osakonna suurus sõltub hotelli suurusest. Hooldus vastutab hotelli interjööri, eksterjööri ning kõikide tehniliste seadmete korrashoiu eest, küte, ventilatsioon, vesi, kliima, valgustus. Väikesed remonttööd hoones, kui ka territooriumil. Sageli kasutatakse hoopis mõne hooldusfirma tenuseid. personaliosakond personalitöö, koolitus, personali värbamine. Peamisi ülesandeid on hotelli osakondade vahelise koostöö saavutamine. Tööjõu värbamine, edutamine, koolitamine, koolituste organiseerimine, omavaheliste suhete arendamine, hüvituste määramine, motiveerimine
eelnenud regendistiili perioodiga on nimetatud ka baroki peenendatud edasiarenduseks. Stiil sai nime kõige iseloomulikumast teokarpi (rocaille) meenutavast ornamendivormist orvandist. Stiili põhimõteteks kunstis olid eemaldumine reaalsest elust fantaasiamaalilma, mängud müütilise süžee ja erootiliste situatsioonidega. valitses graatsiline, pretensioonikas ornamentaalne rütm. Arhitektuuris säilis baroki põhiplaan, ent eksterjööri kujundusest kadus raskepärane monumentaalsus, välditi sambaid ja poolsambaid, seinte liigendamiseks kasutati pilastreid. Arhitektuurne dekoor muutus lamedamaks. Rokokoo levis eriti Prantsusmaal, leidis suurejoonelise väljenduse Saksamaal ja Austrias ning mõjutas oluliselt vene 18. sajandi barokki. Rokokoo- ajastu arhitekte: G.G. Boffrand, F. De Cuviller, vennad Asamid, W. Von Knobelsdorff. Sisekujundus. Rokokoo interjööridest kaovad välisarhitektuuri elemendid, see on peen,
redukorrusega ühendavale müüritrepile. 13/14. sajandi vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. Idapoolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja läänevõlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi. Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; idaseinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). ( http://kirikud.muinas.ee/?page=3&page=134 ) 5.3 Tartu Jaani kirik Eesti küllaltki rikka arhitektuuri pärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani(Lisa 5) kirikule
*Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150180 päeva. Ülejäänud osa aastast, 180210 päeva, on karpkala talvitustiigis või hoidlas, kus ta ei toitu ja oluliselt juurde ei kasva, pigem kõhnub, kattes energeetilised vajadused varuainete arvel. Välimus *Kõrge keha ei ole seotud suure kasvukiirusega. Samaväärsetes tingimustes kasvatamisel on aga peegelkarpkala kõrgema kehaga ja tüsedam kui soomuskarpkala. *Eksterjööri hindamiseks kasutatakse tüseduse ja kehakõrguse suhtnäitajaid e indekseid. Fultoni tüsedusindeks näitab kala suhtelist massi tema standardpikkuse kohta ja arvutatakse valemi F = Tw × 100/ Sl3 järgi, kus Tw on kala mass grammides ja Sl kala standardpikkus sentimeetrites). *Kehakõrguse indeks on kala keha suurima kõrguse (H) ja standardpikkuse suhe (H/Sl %). *Samasuvise kala tüsedus peaks olema vähemalt 3,0.
tiikides 75 Kaost langeb 1. aastale 87 %, 2.-3. aastale 13 %, valdav osa kaost toimub suveperioodil Paljundamine Karpkala sugukala 77 VÄLIMUS Kõrge keha ei ole seotud suure kasvukiirusega. Samaväärsetes tingimustes kasvatamisel on aga peegelkarpkala kõrgema kehaga ja tüsedam kui soomuskarpkala. Eksterjööri hindamiseks kasutatakse tüseduse ja kehakõrguse suhtnäitajaid e indekseid. Fultoni tüsedusindeks näitab kala suhtelist massi tema standardpikkuse kohta ja arvutatakse valemi F = Tw × 100/ Sl3 järgi, kus Tw on kala mass grammides ja Sl kala standardpikkus sentimeetrites). Kehakõrguse indeks on kala keha suurima kõrguse (H) ja standardpikkuse suhe (H/Sl %). Samasuvise kala tüsedus peaks olema vähemalt 3,0. Esimesel kolmel eluaastal on soomuskarpkala tüsedus indeks 2,9–3,3,
keisrinna katariina II nõuet, ehitada õigeusu kirkud vene sakraalarhitektuurile omaselt viiekuplilisena, ei täidetud eestimaal ja liivimaal kreisilinnades kuigi rangelt. (Kodres, 2005) lk 423-425 Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rühutatud valelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujudavad eksterjööri laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamisruses. (Raam,1996) Kadrioru loss pilt 7 Kadrioru loss tundub olevat Eesti kõige naiselikum maja. Kunagi oli ta roosa-valge nagu pitsivahust pruut. Barocco tähendab itaalia keeles eriskummalist ning loss oli selle stiili arhitektuurne lemmikzarn. Uhke ja mänglevad fassaadid, pikaks venitatud hoonetiivad,
2222 Raam, V. (1996) Eesti arhitektuur: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tallinn; Valgus Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad. Ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib verikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujundavad eksterjööri hoone fassadil vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, mis on tuduvalt plastilisem, kui teistel samal ajala Eestis ehitatud hoonetel. Välisviimistlusest võib välja tuua ka laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nugaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamistuses mezzaninoavad.7 Interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitsitlike sugemetega, domineerib
rütm elimineerib püloonide massiivsuse. Kapiteelide azuursus ja seinte marmortahveldus loovad kooskõlas mosaiikkaunistustega üllatava valguse-varju kooskõla, sünnitades varabütsantsi arhitektuurile omase immateriaalse maailma. Alates 9.sajandist saab bütsantsi arhitektuuris peamiseks kirikutüübiks ristkuppelkirikust lähtuv viie kupliga hoone, kus ka sel juhul, kui põhiplaan oli neljakandiline, oli interjööris selgesti loetav ristikujuline ruum. Eksterjööri põhiaktsent koondus peakuplile, millele lisandusid neli väiksemat kuplit hoone nurkadel. Kuplite osatähtsuse rõhutamiseks tõsteti nad katusest kõrgemale ümara tambuuri abil, milles olev akenderida muutis kuplialuse ruumi kõige valgemaks. Ristiharud võisid olla kaetud silindervõlvidega, aknad, arkaadid ja avaused tehti kitsad, müürid paksud. Kadus immateriaalsuse võlu, domineeris raskepärane stabiilsus (Dzami kirik Konstantinoopolis 9.saj.). Ehitusvõtete täiustudes hakati
okaspuuspoonist. Okaspuuvineer- kõik kihid ainult okaspuuspoonidest. Vineerist endast: Vineer võib olla lihvimata või lihvitud ühelt või mõlemilt poolt. Vineer võib olla kaetud väärisspooniga, dekoratiivkile või dekoratiivpaberiga (nim dekoratiivvineeriks, kasutatakse peamiselt siseviimlistuses e interjööris) ning see jaguneb ühe või kahe poolseks lihvimata ja lihvituks, läikega või matiks. Vineeri toodetakse sisetingimustesse e interjööri ja välistingimustesse e eksterjööri. Vineeri pindu töödeltakse vastavalt kasutusele...on võimalik tõsta kulumis-, löögi-, ilmastiku-, hõõrdumis-, kemikaalikindlust. Vineeri absoluutne niiskussisaldus on 6- 15%. FSF- niiskuskindel vineer. (E1) FK- keskmise niiskuskindlusega vineer. (E2) Vineeridel näidatakse vaba formaldehüüdi emisooni klass E1 või E2 (formaldehüüd- mürkainete sialdus liimis). Vineeri valmistamisel liimitakse spoonlehed liimivaltside abil. Soomlane Alto oli pressitud vineermööbli disainer.
II Tootmissuuna järgi: Universaalsed tõud (annavad mitmesugust toodangut: peekonit, tailiha ja rasva, sõltuvalt sellele, kuidas sigu söödetakse ja missuguse kehamassi juures nad realiseeritakse). SUUR VALGE. Peki- e. Rasvasead. BERKSIR, SUUR MUST, paljud hiina seatõud Peekonitõud (annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, kuid täiskasvanult ja nuumatult kas rasvasemat liha) LANDRASS. II Eksterjööri (harjaste ja naha värvuse ja kõrvade suuruse asetuse) järgi: VALGED SEATÕUD Valged lontkõrvalised (TAANI LANDRASS, saksa pikakõrvaline) Valged püstikõrvalised (VÄIKE-,KESKMINE ja SUUR VALGE) MUSTAD VALGE VÖÖDIGA SEATÕUD Mustad valge vöödiga lontkõrvalised seatõud (uessueks sedlbek) (Wessex Saddleback) briti sedlbek ja essex tõug Inglismaal.
Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. PIEMONTI TÕUG Tõug on aretatud Itaalias. Loomad on halli värvi, kusjuures värvitoon varieerub. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. 3.2. KONSTITUTSIOON JA EKSTERJÖÖR Kehaehituse võib jaotada põhimõtteliselt kahte ossa: välimik ehk eksterjöör, siseehitus ehk interjöör. Välimiku e. eksterjööri all mõistetakse loomade välisvorme, mida on võimalik otseselt näha, mõõta või hinnata. Siseehituse e. interjööri all mõistetakse organsüsteemide, organite, kudede ja rakkude sisemist ehitust, nende morfoloogilist ja histoloogilist koostist ning funktsionaalseid talitlusi. Interjööri tundmaõppimiseks on vaja rakendada morfoloogilisi, histoloogilisi ja füsioloogilisi uurimismenetlusi. Teatud siseehituse tunnuseid on võimalik hinnata ka väliste tunnuste kaudu
SAROLEE , BELGIA SININE TÕUG ,PIEMONTI TÕUG 6. VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR 7.LINEAARNE HINDAMINE hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelep., välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmä: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne. Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised: 1) üldine hindamine silma järgi, 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine, 3) hindamine punktisüsteemis, 4) fotografeerimine, 5) tingmärkidega hindamine, 6) mõõtmine. Alates 1990-ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 1-9 pallilisel skaalal. Hinnatavaid tunnuseid on 16. 8. LOOMADE MÕÕTMINE mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehituse
lihaskude ning siseorganud. II seaduspärasus: puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurem. Puuduliku söötmise või haiguse negatiivse mõju suurus luude ja organite kasvule sõltub ebasoodsate tingimuste kestvusest. Mida kauem see on kestnud ja mida puudulikum on arenemine, seda vähem on võimalik mahajäämust kompenseerida. 9) VEISE EKSTERJÖÖR Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised: 1) üldine hindamine silma järgi, 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine, 3) hindamine punktisüsteemis, 4) fotografeerimine, 5) tingmärkidega hindamine, 6) mõõtmine. Alates 1990- ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 1-9 pallilisel skaalal. Hinnatavaid tunnuseid on 16 11) LEHMADE MÕÕTMED JA MÕÕTMINE
annaabi.ee 
