mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. Vanim Lihula mõisa plaan pärineb aastas 1645, sellel on näha eluhoonet (peahoone), tall ja ait. Hiljem ehitati mõisale lisahooneid juurde, millest paljud on tänapäevani säilinud. Mõisa peahoonel on tänapäevani ideaalselt säilinud kelpkatus, mille fassaadi kaunistab kolme sambaga portikus ning mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti-Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13. sajandisse tagasi ulatuvast alevist, kuid sai oma linnaõigused alles 1993. aastal
Tegelikult käisime kogu klassiga seal, selle reisi korraldasid meie klassijuhataja Ursula ja kunstiajaloo õpetaja Kaja. Täpsemalt käisime seal 18.november. See oli äärmiselt huvitav, kuna selles muuseumis ei ole ma ennem käinud. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. Eesti Kunstimuuseumi peahoonel on mitmeid ülesandeid. Siin asub suurem osa muuseumi kogudest, konserveerimise-restaureerimise osakond ning Kumu kunstimuuseum püsiväljapaneku ja vahetuvate näituste, kaasaegse kunsti galerii, auditooriumi ning hariduskeskusega. Varamu- püsiväljapaneku ruume kolmandal korrusel täidab eesti kunsti klassika 18.sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Kui liikuda ühelt teemalt teisele, võib algul näha tundmatu baltisaksa
Arhitektuuris on säilinud palju otseseid eeskujusid. Lihtsus ja rahu arhitektuuris sirge, väga väheste kaunistustega fassaad antiiksed sambad. Küllaltki palju kasutatakse ka medaljoni ja vaasi motiivi, ka nisse kujudega. Kohustuslik element suurematel hoonetel on friis reljeefidega kaunistatud riba katuse all. Mõnikord on katuse äärel urnid või skulptuurid. Tüüpiliseks muutub portikus = sammastele toetuv kolmnurkne ehisviil (TÜ peahoonel). Linnaehituses on kohustuslik korrapärane planeering: kujundatakse suuri väljakuid, linnasüdamesse paigutatakse võidusambaid, triumfikaari, suuri monumente. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge
Kunstnikud Jacques Louis David(Prantsusmaa) Horatiuse vanne, Napoleoni kroonimine Jean Augusete Dominique Ingres(Prantsusmaa) Türgi saun, allikas Kirjanikud Voltaire(Prantsusmaa) Kohtlane, Filosoofiline sõnaraamat Jean- Jacques Rousseau(Prantsusmaa) Goethe(Saksamaa) Faust, Egmont Moliére(Prantsusmaa) komöödiad... Eestis Klassitsismi tunnusjooned väljenduvad kõige võimsamalt mõisahoonetel ja Tartu ülikooli peahoonel. Klassitsismi on K. J. Petersoni luules. Välismaal James Watt leiutas aurumasina. James Cook avastas Austraalia. Levisid valgustuslikud ideed(Voltaire, Diderot, Rousseau). Romatism(19. sajand) Romantism tuli klassitsismi asemele ja see oli hoopis erinev. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja
ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. H.Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises. Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud gangreen, mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus ülikooli kirikus, Eesti NSV lipp oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.[9] Mart Kull Mart kull sündis 3. november 1956 ja suri 13. aprill 2008 Tartus. Ta oli eesti arst ja arstiteadlane, kõrva- nina-kurguhaiguste spetsialist. Ta sündis Tartus arstiteadlase Mart Kulli perekonnas
sageli mõisavalitseja. Mõisakompleksi kuulusid veel valitsejamaja, aidad, tallid, laudad, teenijatemaja, vahel ka juustukoda, piimakamber, kelder, tõllakuur. Mõisaaed 17. saj. Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi
järgi kuude osakonda. Lossi taga seisva hiigeltamme olevat istutanud Peeter I, sellest ka nimi – Peetri tamm. Üheks peamiseks turistimagnetiks on Sangaste lossi sosistamisefekt: seistes näoga sissekäigu katusealuse ühe samba suunas, on seal sosistatu selgelt kuulda diagonaalis paikneva vastassamba juures.35 57 Näide Sangaste mõisa interjöörist. Allikas: Vikipeedia 56 Gootika tunnused Sangaste mõisa peahoonel. Foto: M.-L. Paris 2013 35 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Eesti Mõisad) (Praust) 23 Kokkuvõte Isiklik eesmärk kirjutada Tallinna Reaalkoolist (kus 1.-12. klassis käisin) kahjuks ei täitunud, sest suutsin selle mõtte vahepeal ära unustada. Kui meelde tuli, oli historitsismi teemal Sangaste mõisast juba tekst valmis.
1919. aastal asus endises härrastemajas pikka aega kool. Praegu on mõisahoone eravalduses. [11] Mõisakompleks asub praeguse Türi- Rapla mnt ääres Käru jõe järsul kaldaastangul ligi 10km kaugusel Türist. Peahoone, historitsistlikus laadis puhta vuugiga 2-korruseline tugevalt liigendatud tellisehitis on ehitatud arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi aastatel 1888- 1890. Härrastemaja taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. [21] Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on 12 mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev
esinejate hulgas oli Tõravere kosmoloogide hilisem kauaaegne koostööpartner akadeemik Jakov Zeldovits, USAst Nõukogude Liitu üle tulnud itaalia päritolu Bruno Pontecorvo, tulevane akadeemik Roald Zagdejev ja mitmed Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidu juhtivad astronoomia ja füüsikaprofessorid. Hakkas toimuma läbimurre Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidu teaduse süsteemi. Kaugemale sel ajal eriti ei saanudki. Suvekooli ajal ei olnud peahoonel veel põrandaid ja ehitus oli pooleli. 1963. aastal hakati sinna tasapisi sisse kolima. Meenub, et kevadel sain oma diplomitöö tulemustest rääkida just peahoones toimunud seminaril. Järgmisel, 1964. aastal toimus pidulik peahoone ja kogu esimese ehitusjärgu pidulik avamine. Foto 1. Tõravere Observatooriumi peahoone. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://nvv.ee/index.php?page=vabal&id=3
Lahmuse koolist sai jälle algkool. 1962. aastast lisandusid senistele klassidele ka abiklassid ning 1966. aastast sai Lahmuse koolist täielikult abikool. Lahmuse mõisast (saksa k Lachmes) on varasemaid teateid 1593. aastast. Alates 1750test aastast kuulus mõis von Kruedeneride aadliperekonnale. 1830-40tel aastatel ehitati nende poolt mõisasüda ka esinduslikult välja. Katusekorrusega klassitsistlikpeahoone valmis mõisas 1838. aastal. Poolkelpkatusega ning põhiosas ühekorruselisel peahoonel on kolme akna laiune kahekorruseline keskosa.Keskosa kaunistab segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon ning seinapinda liigendavad pilastrid. Peahoone ümbruse kõrvalhooned moodustavad stiilse ühtse ansambli. Peahoone esise peaväljaku äärtel asuvad maakivist aidahooned, mille fassaade ilmestavad lahtised kaaristud. Peahoone vastas paikneb väike valitsejamaja. Majandushoonete kompleks paikneb peahoonest kirde pool, kus asuvad laudad, kaaristuga tallihoone, vesiveski jt ehitisi.
annaabi.ee 
