Maali süzeeks on figuraalkompositsioon, sest pildil on kujutatud loomade ja figuuride gruppe. Maal asub Museum of Art, Philadelphias. maalil on kujutatud nelja inimest, kahte hobust, koera ja teri nokkivaid kanu. Üks mees on tallist valget hobust välja toomas ja teine paneb juba raskeid kompse tumepruuni hobuse selga. Naine, kes on kergelt küsiva näoga imetab oma väikest beebit. Kanad nokivad rahulolevalt teri ja koer sügab kärsitult kukalt. Maali taust on kohati tume, sest suur hobusetall varjab suure osa pildist, aga taevas on hele ja kergelt hallikas. Esiplaanil on tumedamad toonid, sest maapind on mullane ja tumepruun. Värvid sobituvad omavahel väga hästi, sest tegu on tumedamate toonidega, aga hele hobune ning inimesed toovad pildi mõtte hästi esile. Domineeriv värv on pruunakas, sest enamus objektidest on kas hele- või tumepruunid. Maal on maalitud suhteliselt murtud toonidega, sest pildil ei ole erksaid ega puhtaid toone
nii majandatavate kui mittemajandatavate kooslustega Talukompleks koosneb... Rehemaja: rehetuba Ait: viljaait rehealune riideait köök keldripealne aganik saun eeskamber suveköök tagakamber sulaseaidad Laut: sealaut veiselaut küün hobusetall vasikalaut sulaseaidad Taluõu Talu hooned ehitati õuemurule Tähtsaim hoone rehielamu ehitati esiküljega õue poole. 19. sajandil olid talu kõrvalhooneteks ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun Oskussõnad Aganik aganate hoidmise ruum (endisaegse rehielamu osa v. eraldi ehitis). Õuemuru suur ala talukompleksi keskel, kuhu ümber ehitati kõik hooned Tänan kuulamast!!!
Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL 1633 Trükikoda 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik. 1739 Piibel 1888 Jaan Tõnisson 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon 1909 lõpetas Jakob Westholm 1912 võimla vahepeal oli hobusetall 4. jaanuaril 1919. EESTI KEEL 1920. jalgpalliturniir, Reaalkooliga kohtumine korvpallis, korvpalliajaloo algus Aktuste avamäng on G-F- Händel ''Tulevärgimuusika'' 1918-1942 legendaarne ajalooõpetaja Villem orav Teine maailmasõda oli meie kool kommertskoolis, reaalis, westholmis 1950/1951. TÜDRUKUD 1967. PRANTS KEEL, Maria Piel. 1975/76 MATE FÜSA alates 1991/1992. ROOTSI KEEL 1992 aprill käis rootsi kuningapaar külas
rollilt. Okas ise on öelnud: "Töötada tuleb nii kaua, kui saad modelli anda vabalt ja iseloomulikult." Siin avaldubki tema nõudlikkus inimese vastu, olgu see sõdur, tänavatüüp mõnelt välisreisilt või naisakt. Kuidagi on ta alati suutnud ühendada vahetu, vahel isegi etüüdliku mulje inimese psühholoogilise olemuse edasiandmisega. Maja ajalugu on kirju Kunstniku tütar Kai Koppel tutvustas külalistele maja ajalugu. Kunagi oli Karja 24 kõrts ja hobusetall, siis ehitati teine korrus peale ja majast sai hotell. Nõukogude ajal ehitati klassitsistlikus stiilis majale paar ruumi juurde ning seal olid lasteaed ja kunstikool. Kolm aastat tagasi ostetud maja uksed avas Okase kunstnikuperekond alles nüüd. ,,Mõtlesime, et maja on vaja tuulutada ja et teeme isale peo," ütles tütar Kai Koppel. Teisele korrusele on perekond kavandanud Evald Okase muuseumi. Esimesel korrusel on teiste kunstnike ja Okase
Kes? - Jakob Westholm. 27. Millal valmis kooli võimla? - 1912 28. Mitu protsenti oli eestlasi gümnaasiumis enne I maailmasõdai? - 65,4% 29. Mis aastal muutus kool emakeelseks? - 1917. 30. Nikolai Gümnaasium evakueerus I maailmasõja ajal Venemaale. Hooned tagastati linnale, hoones avati eestikeelne kool. Milline oli selle kooli nimi? - Linna Poeglaste Gümnaasium. 31. Mis juhtus meie kooli võimlaga saksa okupatsiooni ajal? - see oli hobusetall. 32. Millist nime kandis meie kool I saksa okupatsiooni ajal? - Gustav Adolfi gümnaasium. 33. Kes kasutasid kooliruume vabadussõja ajal? - Soome vabatahtlikud. 34. Kes oli pikaajaline kooli direktor 1919-1940? Aleksis Kuusik, matemaatika, füüsika õpetaja. 35. Kes oli Eesti Vabariigi ajal legendaarne ajalooõpetaja 1918-1949? - Villem Orav 36. Millise nime sai kool 1940.a? - Tallinna 1. Keskkool 37
o venestamine vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud · Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver · 17. saj mainiti kambreid · 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün · 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand · majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased · mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud · toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad · Keskaeg o puitmõisad pole säilinud
o venestamine – vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver 17. saj mainiti kambreid 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad Keskaeg o puitmõisad – pole säilinud
raske sõltuda. Seega peavad inimesed kasutama pigem autosid, sest bussiga sõites on vaid üks marsruut. Raudteed tänapäeval Saaremaal ei eksisteeri. Vee- ja kütte eest hoolitsevad Salavere külas inimesed ise ning ka kortermajades kogu vallas ei ole enam keskkütet. Veevarustuse eest mujal vallas hoolitseb ettevõte Pihtla vesi. Elektriga tegeleb vallas Elektrijaotus OÜ. Lisaks 4 Kaali kraatriteväljale asub lähedal spordistaadion, hobusetall ja kämpingud. Jäätmed viiakse kogumiskohtadest modernsesse Kudjape jäätmekäitlusjaama. ( Jäätmekava, 2008) 5 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Pihtla vallas on 2014. aasta 1. jaanuari seisuga 1349 inimest, mida on 91 inimest vähem kui 2012. aastal. Mehi on Pihtla vallas 666 ja naisi natukene rohkem, 683. (Pihtla vald) Kõige enam on vallas mehi vanuses 50-54, neid on kokku 67, mis on kõvasti üle Eesti keskmise. Iive on vallas tasakaalus
Sel moel lugemine votab aega.Kuid seal, kus elab tema, on aegaki.illalt. Ni.ii.id, kus peaaegu terve piiev kulub ki.imblusele, jiiiib raamatute jaoks 00. Passi- VESI poisi jaoks on seepaev, tema oiseid retki raamatukokku ei valgusta mitte taskulamp, vaid loomulik valgus, mis tuleb oost, seda heidavad paksud kardinad ja tihedalt sulguvad uksed. Valgus lohnab sonniku jarele; vanasti oli koolimaja asemel hobusetall, millele hiljem ehitati peale teine korrus; all, kus asub raamatukogu, olid kunagi latrid, kus vasinud suksud hirmust varisedes jargmist paeva ootasid. Passi-poiss tunneb neid; ta naeb neid ja kuuleb. Need koik on lahinguratsud, sugavate haavadega kaelal, kubemel ja sapsudel. Ometi on nende omanikud, mitte vahem kumatud ratsanikud puudnud hobuste eest hoolt kanda: ule turja visa- rud paksud tekid peavad neid kaitsma kulmetamise eest, krobisev kuiv hein summutab nalga
ümbrus. Millal mõis pärast sõda taas üles ehitati, selle kohta täpne informatsioon puudub. Vanim säilinud hoone mõisas on nn. Tagamõis, mis on ehitatud 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone kõik teised ehitised olid puithooned. Säilinud on 1800. aastal maamõõtja S. Dobermanni poolt koostatud hoonete nimekiri. Nimekirja kohaselt olid sel ajal olemas mõisahoone, viljaait, saun, sepikoda ja kolm puidust rehielamut. Lisaks sellele veel kaks paviljoni, hobusetall, viinavabrik, härjalaut ning kivist vesiveski. 19. sajandi alguses oli mõisaomanike majanduslik olukord väga raske; tipnedes võlgadesse langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. 23. veebruaril 1810. a. sai Vihula omanikuks Alexander von Schubert. Schubertite perekond oli pärit Elbingist Lääne-Preisimaalt. Alexander von Schuberti isa oli pastor ning hiljem Venemaa tsaari Paul I kojanõunik.
kompositsioone. Vanu vorme kasutati uutes seostes. Neogootika kõige esinduslikum näide on ehk Valgamaal asuv Sangaste mõis (projekti autor Otto Pius Hippius) (joonis 2). Tegu on väga eripalgelise mõisahoonega, mis on küllaltki liigendatud ja esmapilgul seetõttu raskesti hoomatav. Seda tingib ka rohke risaliitide, ette- ja tahaastmete, astmikviilude ja tornilise katuse kasutamine. Lisaks peahoonele lisandusid 1880. aastate teisel poolel mõisaansamblisse karjahoov, hobusetall ning veetorn. Sangaste lossi seostatakse Suurbritannia lossidega, mis on ka igati loogiline, sest briti arhitektid oskasid väga hästi süveneda keskkaja arhitektuuripärandisse ja seal oli historitsism hinnas. Hinnati keskaegse arhitektuuri maalilisust ja kihilisust. Põhiplaanid olid historitsistlikel hoonetel küllaltki keerulised. Otsesem viide briti gootika jäljendamisele on Tartumaal paiknev Alatskivi mõis (Arved von Nolcken) (joonis 3)
Selleks kasutati klassikalist ja ammu turul olnud küsimustikku. Tulemused olid head, kuid klientide hulk ei suurenenud ning kasum näitas kahanemise märke. Tegemist on ettevõttega, mis asub loodukaunis kohas, pakkudes oma külastajatele ka hommikusööki. Talus asub 5 hubast ja mugavat tuba koos teleriga. Kokku on talus 12 põhi voodikohta pluss 5 lisavoodi võimalust. Talul on mitmeid kõrvalhooneid ait, küün, laut, saun ning hobusetall, kus elab 12 hobust. Lisateenusena pakutaksegi külastajatele hobustega ratsutamist Lõuna-Eesti kuppelmaastikel. Peamiselt külastavad ettevõtet puhkusreisidel olevad pered, kes vajavad majutusteenust keskmiselt 2-4 päevaks. Tavaliselt vajab majutust perekond (tihti koos 1-2 lapsega) või sõpruskond (4-6 liiget). Kliendid vajavad tavaliselt majutusteenust, kuid võivad olla huvitatud ka lisavõimalustest ja muudest teenustest (hobustega ratsutamine, paadi rent, matk lähikonda jne)
11.1997. a. määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning sellele on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516). [4] Projektalale jäävad kaitsealuste objektidena veel: Kukruse mõisa peahoone (kultuurimälestise reg. nr. 13892) Kukruse mõisa ait (kultuurimälestise reg. nr. 13894) Kukruse mõisa kuivati (kultuurimälestise reg. nr. 13895) Kukruse mõisa hobusetall (kultuurimälestise reg. nr. 13896) Kukruse mõisa tuuleveski (kultuurimälestise reg. nr. 13897) Tollide perekonnakalmistu (kultuurimälestise reg. nr. 41) Kultusekivid (mälestise reg. nr. 9003-9005) * *Mis on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning millele on moodustatud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite
Alatskivi mõisa hoonestuse ja ilmestavad objektid saab jagada tinglikult nelja ringi, mida seovad maalapid ja teedevõrk. XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti, millest oma kohal seisab veel 41. Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus - tõllakuurid, juustukelder, jääkelder. Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda, saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja linaleotustiik. Kolmanda ringi ehk piiriringi kaugemad majandushooned - küüni, veskid, moonakate majad, samuti kirik ja kalmistu. Neljas ring sisaldab mõisat ilmestavaid kaugemaid objekte - Apollo Belvedere kuju, Kalevipoja säng. Suur osa kõrvalhooneid asus rühmadena peahoone lähemas ja kaugemas ümbruses - kokku oli neid väga palju. Suurem majandushoonete kogum asetses peahoonest 400 meetri kaugusel
riigihankeid. 20... aastal oli ... netokäive ... krooni. Ettevõttes töötab ... inimest. Tööde mahu suurenemisel palgatakse objektile töövõtulepingutega lähedalasuvast piirkonnast lisaks abitöölisi või kasutatakse alltöövõtjaid. Ettevõtte materiaalne vara koosneb transpordivahenditest, masinatest ja tööriistadest, arvutitest, bürootehnikast ning bioloogilise varana on arvel tõuhobune. Käesoleval aastal on soetatud hoone hobusetall, mille renoveerimistööd on käsil, hobuveo treiler ja maa harjutusväljakute rajamiseks. OÜ Sternhilli aastaaruende andmetel on viimase kahe aasta jooksul töötatud kahjumiga, kahjum on vähenenud. Käive on mitmekordistunud, samas on kasvanud ka lühiajalised kohustused. Omanik on välja võtnud dividende. Investeeritud on põhivara soetamisse. Varade kogumaht on kasvanud. OÜ Sternhill on suutnud majanduskriisi tingimustes tööd jätkata ja riskide hajutamiseks oma
Leonardo sai endale toa Belvedere lossis, Vatikanist kõrgemal asuval mäel. Ta polnud kunagi nii kenas korteris elanud. Juba eemalt võis näha, kuidas püstitatakse katedraali. Leonardol polnud aga jõudu, et sellesse möllu söösta. Ta jääb Roomas ainult üksiklasest jalakäijaks. Sixtuse kabeli laemaali oli maalinud tema ammune rivaal Michelangelo. Ta vaatab ka Raffaeli maale. Ühel päeval laseb Giuliano de' Medici aga volitada Leonardo hoonet ehitama. See pidi olema hobusetall, suur, kolmesajale hobusele. Ta teadis kui väga Leonardo hobuseid armastas. Pärast talli ehitamist tuli tal projekteerida Vatikanisse rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks
Duveli torn) ja Karjavärav, teisele poole, ülesmäge aga jäid Assauwe ning Kiek in de Köki torni vahele Harju värav ja Kitsetorn. Suurem osa Assauwe naabritest on nüüdseks hävinud, lähimad säilinud tornid on Viru värav ja Kiek in de Kök. Ka osa Hinke tornist on säilinud Pärnu maantee äärsete majade vahel. Torn rajati 1370-1380.[1] Väidetavalt saanud Assauwe torn nime karjus Assauwe ehk Asso järgi. 19. sajandil asus selles hobusetall. Hiljem kolis torni konservatoorium ning 1934. aastast tegutseb Assauwe tornis ja sellega seotud hoones Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.[2][1] Assauwe torni torni aadress on Müürivahe 12. Selle taga asub sisehoov: Asso õu ehk Karjase hoov.[1] Harju värav Harju värav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asus praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
Kas olid majandusraskused või liiga luksuslik elu (nii kirjutab Hupel nördinult Lahmuse 37 teenijast), kuid mõis müüdi 1858. aastal 40000 hõberubla eest Vastemõisa rentnikule Ludwig Rathlefile, kes oli oma aja kohta edukas ja lugupeetud põllumees (Pärnu kreisi maakonna kohtunik, Pärnu-Viljandi põllumajandusliku ühingu presidendiks valitud 13 korda) Peale nende hoonete on Lahmuse mõisa hoonetest tänaseks säilinud veel vesiveski, juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna. Praegustes veskiruumides oli saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnuses...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
Kohaliku ja võõra ehitustraditsiooni kõrvuti esinemist võis täheldada ka mõisa õue- või majandushoonete juures. Mõisa õuel paiknes paar lihtsat ürgeesti ehitust (suveköök, saun, ait, tehi). Võõrapärastest, osalt Saksa päritolu majandusehitustest oli mõisaõuel suur nelinurkne karjaaed, mida kolmest või neljast küljest piiras lautade rida. Võõrapärane ehitis, mida talurahvas ei tundnud, oli ka hobusetall (Eesti mõisad 1994). Kõrgarhitektuuri meenutas neis väikemõisates juba renessanssarhitektuurist pärinev sümmeetriataotlus ning rõhutatud kesktelg (Maiste 1996). Mõisaõuel või selle lähemas ümbruses oli muudki, mis külas oli tundmatu. Sinna kuulus kõigepealt aed nii köögiviljade kui ka viljapuude ja põõsaste jaoks. Köögiviljaaed, mida tollal kutsuti "vürtsiaiaks" (saksa Kräutergarten) oli jagatud hiliskeskajal ruutudeks. Eraldi seisid veel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
