Digikogus avaldamine parandab õppematerjalide kättesaadavust. Digikogus olevad materjalid on leitavad interneti otsimootoreid kasutades ning lingid täistekstidele lisatakse e-kataloogi ESTER. TTÜR digikogu on enamjaolt vaba juurdepääsuga, kuid autori soovil on võimalik rakendada ka juurdepääsupiiranguid. 5. Digiteeritud Eesti Ajalehed - Valik ajalehti aastatest 1821 1944. Valik väliseesti ajalehti 1944 aastast. 6. Digar - digitaalne arhiiv, mis sisaldab trükieelseid faile, võrguväljaandeid ja trükiste digiteeritud koopiaid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR arhiveeritakse võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. DIGARist leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid ja postkaarte. Arhiveeritud väljaanded on leitavad e-kataloogi ESTER ja Eesti Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmebaaside kaudu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
enamikku ajakirja- ja kogumikuartikleid aastatest 19932016; humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid aastatest 19932013; Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti Eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid. Kas ma saan ISE´st infot ka ajalehtede artiklite kohta? Jah, kuid ainult aastani 2014. Hiljem ilmunud ajalehe artikleid saab otsida andmebaasist DIGARi Eesti artiklid Mis on DIGAR Eesti artiklid? DIGAR Eesti artiklid on uus Eesti artiklite portaal, mille eesmärgiks on koondada kõik Eesti ajalehed, ajakirjad jt perioodilised väljaanded ühte kohta ja pakkuda juurdepääsu nende sisule. Mida see andmebaas sisaldab? enamuse Eestis 2014. aastast ilmunud ajalehtedest vanu ajalehti aastatest 18211944 osaliselt ajalehti aastatest 19452013, nimetusi lisatakse aja jooksul 2017. aastast ilmunud ajakirjad ja perioodilised väljaanded
Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine Koosta soovitus- ja teatmeannotatsioon järgmisele raamatule: Oru park /koostanud Mare Uustal. Tallinn : Keskkonnaamet, 2010. - http://digar.nlib.ee/digar/show?id=59240 Lae valminud annotatsioonid IVAs oma Postfooliosse 12. oktoobriks. SOOVITUSANNOTATSIOON: Rohkete imeilusate fotodega ning kauni kujundusega raamat annab põhjalikku teavet Toilas asuva Oru pargi kohta. Lugeda saab pargi ja selles leiduvate hoonete ja rajatiste ajaloost ning loodussõpradele pakub kindlasti huvi teoses sisalduv dendroloogiline nimestik. Nende jaoks, kel soov pärast lugemist parki külastad, on raamatusse lisatud detailne kaart. TEATMEANNOTATSIOON:
väärtushinnanguid, avasid ja uskumusi. Kasutatud kirjandus Rahvushvaheline Õdede Nõukogu International Council of Nurses, 3 place Jean- Marteau, 1201 Genf, Sveits. (2006). https://www.ttk.ee/public/Eestikeelne_oe_eetikakoodeks.pdf (8.10.2018) Eetikakoodeksite käsiraamat. (2007). Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Õdede koodeks lk 395- 397. Tartu. (8.10.2018) Soosaar, A. (2016). Meditsiinieetika. Tartu Ülikooli Kirjastus. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:294891/264311 (8.10.2018) Euroopa Liidu Teataja Isikuandmete kaitse üldmäärus, Brüssel. (2016). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0679& from=ET (8.10.2018) Riigikogu. (2016). Isikuandmete kaitse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014031?leiaKehtiv ·
värvinimetusi liitmise, vene keeles hoopis tuletamise kaudu. Siiski omavad need keeled palju ühisjooni värvinimetuste semantikas. See tuleneb kahe riigi lähestikkusest paiknemisest ning nende kultuuride ohtrast kokkupuutest ajaloos. 9 Kasutatud materjalid Degel, L. 2005. Värvinimetuste semantikast eestlaste ja venelaste maailmapildis. Keel ja kirjandus nr 2, lk 99–114.http://www.digar.ee/id/nlib-digar:129495 Õim, A. 1983. Värvinimetuste moodustamisest ja kasutamisest eesti ja vene keeles. Keel ja kirjandus nr1, lk 26–32.http://www.digar.ee/id/nlib-digar:194731 10
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus ,,Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Selliste sõnadega algas Tarapita esimene väljaanne 1921. aastal ning andis mõista, et rühmitus ei ole pelgalt kirjanduslik, vaid on kindel soov sekkuda poliitikasse ning ka rahvast selleks enam innustama. Kuigi Tarapita rühmituses olid mitmed siurulased nagu Under, Adson, Semper ja Tuglas, ei jätkatud endist tundelist ja peenet väljendusviisi, vaid asuti kohe analüüsima kultuuri olukorda ning oma seisukohtades oldi konkreetsed. Nende artiklites kritiseerisid erinevad autorid avalikult võimuorganeid ning neid süüdistati iseseisvuse saavutamises ainult väliselt, ent rahva hingelise iseseisvuseni jõudmiseks oldi vähe t...
4.1 Digiteerimine Digiteerimine on kõige suurema mahuga töövoog. Digiteerimise alal on Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogudele kompetentsikeskuseks. Tuleb mainida ajakohaseid skannereid, mille abiga me seda tööd teeme. Üha kasvava osakaaluga on tellimustööde täitmine. Aastas registreeritakse umbes 120 mahult väga mitmesugust tellimust – post- või maakaarist kuni kõiki aastakäike sisaldavate perioodiliste väljaanneteni (Tõnisson, 2013). 4.2 DIGAR DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv ehk e-raamatukogu keskkond, kust leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ning isegi muusikafaile. DIGARis on ligi 20 000 nimetust ehk umbes 113 000 väljaannet, millest umbes 85 000 väljaande puhul kehtib õigus neile internetist ligi pääseda (Talihärm, 2013). 4.3 ESTER ESTER on Eesti raamatukogude elektronkataloogi ühiskataloog, milles on kaks andmebaasi,
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab elu mõtte vaid meile iseendile, kuid alati tuleb mõelda laiemalt. Kuidas see mõjutab teisi ja kas minu eesmärkide ergon´it toetab keskkonna tingimused ja huvid? Kui mul puuduvad sihipärased e...
See ilmus 1857-1885. Vali väljaanne: Pagganatte ö ja koit (Pärnu : 1861-1865) 2. Millistel teemadel kirjutatakse 10. aprilli 1901. aasta “Postimehes”, leheküljel 2? Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast ja Tšiilist, rahvusvahelisest maadlejate võitlusest ja tulekindlast puust. Vali väljaanne: Postimees (Tartu : 1886-1944) Algus: 10. 04. 1901 lk: 2 Digitaalne arhiiv DIGAR - http://digar.nlib.ee 3. Leidke arhiivist kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakirja „Kaja” märtsis 2015 ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja kes on autor? Kuidas otsisite? Dea Martinjonis kirjutas artikli, mille pealkiri on „Kuidas kommunikatsiooniga raha kaasata ehk sõna saab härra ühisrahastus“. Antud numbris kirjutatakse Hooandjast ja uuest ühisrahastuskeskkonnast nimega Fundwise.
http://grafo.tlulib.ee/pictures/tallinna_postkaardid/view/00034.jpg - konkreetne postkaart Saksakeelne nimetus on Felliner Bahnhof Raudtee hargneb kolmeks haruks 13. Keda on kujutatud Õpetatud Eesti Seltsi kalendri ,,Ma-rahwa kalender ehk Täht- ramat" esimese aastakäigu frontispissil. Milliste sõnadega on teda lugejale tutvustatud? Anna Joannowna (Anna Ivanova) Tutvustati kui ,,armulist keisrit ning suurt prouat" (?) (nii palju kui ma aru sain sellest kirjast) http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=100171 14. Millise pealkirja all teatab ajaleht ,,Postimees" 1940. aasta juulis Eesti kuulutamist nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks? 22.07.1940 ,,Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Wabariigiks" ja alapealkiri ,,Eesti liitugu Nõukogude Sotsialistlike Wabariikide liiduga." http://dea.nlib.ee/index.php?lid=1&byea=1940&bmon=7 15. Mitu aabitsat kuulub Eesti trükise punase raamatu nimekirja? ELNET konsertsiumi lehel olid viited ESTERI kataloogi:
elnet.ee 1. Mitu Rain Mikseri poolt ajavahemikul 2010-2015 kirjutatud artiklit õpetajaharidusest leiate? Millest need täpsemalt on? Kas täistekstile pääseb ka ligi? Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud. Täistekstile pääseb ligi, vajutades pärast otsingut lingile : http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:134642 Artikkel räägib: õpetajaharidus, mõisted, haridusajalugu, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Eesti. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust "Vaimude tund" ja mis on ilmunud ajakirjades ajavahemikul 2000-2010, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin 2 tükki, kasutasin teemabaasi: kunst, teater, muusika, film. Valisin liitotsing -> Personaalia ,,Mati Unt" ja Personaalia ,, Vaimude tund". Väljaande
terminoloogiatöös. 27. Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse üritusi ja projekte. Raamatukogu Huviringid Lugemiskoerad Perehommikud Ulmeklubi Sünnipäevad Loovkirjutamine Mudilastund 28. Nimeta Eesti raamatukogude ühistööna valminud suuremaid võrguandmebaase. ELNET- http://.elnet.ee/ E- kataloog ESTER; Artiklite andmebaas ISE; Digitaalarhiiv DIGAR. URRAM 29. Missugune institutsioon korraldab elektroonilise teadusinformatsiooni ühishankeid Eesti teadusraamatukogude jaoks? Eesti Raamatukoguvõrgu ELNET Konsortsium. 30. Nimeta Eesti Raamatukoguvõrgu konsortsiumi (e. ELNET konsortsiumi) põhitegevusalad. Ühise raamatukogusüsteemi Sierra/Millennium ning sellel põhinevate e-kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine,
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus esitatud küsimustele. Artikli lõpetab lühike kokkuvõte, mis võtab kokku kõik artikli osad. Teadusartikli lõpus on välja toodud kasutatud kirjandus. Artikkel on ülesehitatud viiele osale.
Kasutatud kirjandus: Bruscia, K. (1998). Defining Music Therapy. New York: Barcelona Publishers. OdellMiller, H., Richards, E. (2008). Supervision of Music Therapy. Taylor & Francis Ltd. Pehk, A. (2012). Searching for the unknown. Phenomenonoriented study of music performance anxiety in boundaries of psychodynamic approach. Doctoral Thesis, Hochschule für Musik und Theater Hamburg. Electronic publication, digital archive DIGAR by National Library of Estonia: http://tallinn.ester.ee/record=b2871580~S1 Wikipedia http://muusikateraapia.eu 10
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Kasutatud 03.11.2015 http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale- et/keskused/vanaraamatukeskus/hortuslibrorum/hortus-librorum-31 4. Kangor, E. (2014). Postkaardid ja nende kogumine. SlideShare. Kasutatud 03.11.2015 http://www.slideshare.net/eerokangor/postkaardid-ja-nende-kogumine 5. Kangor, E. (2015a). Postkaartide ja nende kogumise ajaloost Euroopas ja Eestis I. Raamatukogu, 2, 32-34. Kasutatud 03.11.2015 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:244429 6. Kirega kogumisest. Eesti koguja. Kasutatud 03.11.2015 http://www.ecu.ee/?y=111&z=263 7. Oidermaa, J-J. (2014). 1. oktoobril 1869 väljastati esimene postkaart. ERR Novaator. Kasutatud 03.11.2015 http://novaator.err.ee/v/teaduslugu/099bf9bc-d990-4eed-92fd-3c4b0cfe66a9 8. Tanner, A. (2013). Käru postkontor, tähitud postkaart Saksamaale, 1938. Postiajalugu. Kasutatud 04.11.2015 http://postiajalugu.ee/karu-postkontor-tahitud-postkaart-saksamaale-1938/
2001 toimunud rünnaku üksikasjad, kolmes järgmises on kirjas teooriad, mis on aastate jooksul (2001-2006; 2007-2012; 2013-2014) Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemise põhjustena meediasse jõudnud. Tööd kirjutama asudes eeldasin, et vastavasisuliste artiklite leidmine on kerge, kuid tööd tegema asudes selgus, et päevalehtede arhiivis pole kättesaadavad aastatel 2001-2006 veebis ilmunud ajalehed, neid ei saa lehitseda ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar. Osa mainitud aastatel võrguväljaannetes ilmunud artikleid on õnneks koondatud Delfi teemalehtedele kaksiktornide kohta (2). Neid olen oma uurimuses ka kasutanud. Lisaks internetis kättesaadavate artiklite lugemisele käisin ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivis, et lugeda peamiselt 2001-2006. aastatel paberajalehtedes ilmunud materjale kaksiktornide kokkuvarisemise kohta, veendumaks, et teemalehtedel
Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat. Rahulolu suhetega on seotud inimese enda arusaamaga sellest, mida lähedussuhted peavad pakkuma. Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reaalse ohu olemasoluta). Läheduse erinevad tüübid (Kutsar, 1999; http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101697) Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970; tsit. Kutsar, 1999 järgi) · seksuaalne, emotsionaalne, intellektuaalne, esteetiline, loominguline, rekreatsiooniline, töine, kriisilähedus, kohustustel põhinev, vaimne. Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine,
Chowdhury 2003) Varajased digitaalraamatukogud · - ELINOR · - Mercury Electronic Library · - CORE · - TULIP · - eLib (http://www.ukoln.ac.uk/services/elib/ ) · - Project Gutenberg (http://www.gutenberg.org/ ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid rahvusraamatukogudes · - THOMAS ( http://thomas.loc.gov ) · - American Memory http://www.loc.gov > American memory · - British Library ( http://www.bl.uk ) · - DIGAR ( http://digar.nlib.ee ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Institutsionaalsete kirjastajate (valdkondlike institutsioonide, erialaühingute) digitaalraamatukogud · IEEE Electronic Library http://www.ieee.org/products/onlinepubs/iel/iel.html · ACM Portal ( http://www.portal.acm.org ) · ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid ülikoolide (uurimiskeskuste) juures · California Digital Library (CDL) http://www.cdlib.org
Schmidti koostatud kaardid on selle parimateks näideteks. Hoolimata sellest, et mõlema mehe kohta leidub materjali vähesel määral, on nad meie alade uurimise juures väga suure töö ära teinud. 14 Allikate loetelu 1. Eesti Loodusuurijate Selts. [http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=47&do=1] (23.03.2014) 2. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:50531#gallery] (28.03.2014) 3. Kaevats, Ü., Varrak, T. 1995. Eesti Entsüklopeedia 8. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus 4. Potter, H., Treikelder, I. 2011. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maa-amet. 5. Suurna, R., Sisas, E. 2012. Kartograafia alused. Tallinn, SA Innove [http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kartograafia_oppematerjal.pdf] (23.03.2014) 6. Varep, E. 1957. C.G. Rückeri Liiwimaa spetsiaalkaardist1839. aastal. Tallinn, Eesti NSV Teaduste Akadeemia 7
17 KASUTATUD ALLIKAD Eesti Piimaliit (2010). Eesti piim ja piimatooted. Tallinn, Print Best, lk 14-20. Mihkels, E. (2011). Piim lauale ja kõhtu : toite piimast, koorest ja kohupiimast. Tallinn, Ajakirjade Kirjastus, lk 5-32. MTÜ ETTS (2012). Piim ja piima töötlemine. ABIKS VÄIKEKÄITLEJALE II http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119661 (24.10.2014) Piimatooted. Eesti Piimaliit http://www.piimaliit.ee/piim/ (24.10.2014) piim-ja-piimatooted. endla.joosu.ee http://endla.joosu.ee/piim-ja-piimatooted/ (24.10.2014) Piimast. Haapsalu Kutsehariduskeskus http://www.hkhk.edu.ee/vanker/piim/piimast.html (24.10.2014) Toorainete ladustamine ja nõuded säilitamisele. Tartu Kutsehariduskeskus http://e- ope.khk.ee/ek/2012/toiduvalmistamine_suurkoogis/toiduainete_opetus/toorainete__ladustami
Seega võime oletada, et Goeteeris vaatles Kolgat põhjast või idast. Pilt vasakul: Kuimetsa torn, Carl Faehlmann, 1827, Wikipedia Goeteerise Kolga-pildist on liikvel enamasti kaunis kehva kvaliteediga koopiad. Mitu inimest te pildil teate olevat? Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR on Goeteerise päeviku originaal digikujul. Toon ära detaili sealsest koopiast. Vt järgmine lk. Vasakul härraste toonane elumaja, vaadake selle maja varjupoolses küljes asuvat suurt võlvkäiku, ilmselt värav. Taamal kasvavad puud on ilmselgelt lehtpuud. Õuel on neli inimest, reel kaks. Võibolla printerist tulnud koopial see jällegi nii hästi näha pole, lisan allikate loetellu lingi digiarhiivi pildile, sealt saab igaüks ise vaadata.
Tallinnas ja Raplast. Mehi juhtisid Kaitseliidu tolleaegne ülem Manivald Kasepõld, Tallinna maleva staabiülem Leo Kunnas ja Margus Rebane. Varustatus oli ebaühtlane, peamiselt kanti tsiviilriideid, mõned mehed kandsid ka laigulist Nõukogude välivormi. Üksteist tunti ära Kaitseliidu käiselintide järgi, mida kanti vasaku käe peal. (I.Assad ,,Kaitse Kodu!" nr 5/2006) Tallinna maleva kaitseliitlased 1991. aasta augustiputsi päevil telemaja ees ülesandeid jamas.(http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:52694) 2. Kaitseliit tänapäeval 2.1. Ülesehitus ja liikmeskond 10 28.aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude kooseisu. Kaitseliidu esmane struktuur pandi paika 1992 aasta 1.mail. Esialgses struktuuris oli ette nähtud 16 malevat, aga seoses Tartu ja Tartumaa malevate ühendamisega 1993.aastal vähenes malevate arv 15-le, mis on säilinud tänapäevani. 1999
saj lõpul ning XIX saj 1. aastakümnel. Tartu, 1960 7. Kruus, Hans. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu, 1927 8. Laur, Mati; Lust, Kersti; Pirsko, Priit; Tarkiainen, Ülle. Talude päriseksostmine: Pärnumaa andmestiku põhjal. Tartu. 2014 9. Noor – Eesti. Vaba sõna. Tartu, 1914 – 1916 10. Eestima Tallorahwa Kässo-Ramat. Tallinn, 1816. Kättesaadav: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=100256 11. Eestimaa Tallorahva Seädmissed. Tallinn, 1816. Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72875 17
eu/eyd2015/et/eu-european-parliament/posts/access-quality- education-essential-development (22.12.2015) Hansson, L. (2004). Valikud ja võimalused: argielu Eestis aastatel 1993-2003. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. Raska, E & Raitviir, T (2005). Eesti eduhind: Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Rosenberg, T. (2007). Sotsiaalne ebavõrdsus. Tallinn: Statistikaamet. Võrgulehel http://www.digar.ee/id/nlib-digar:26064 (21.12.2015) Pandis, M & Jukk, H. (2006). Tasemetööd 3. klass. Riiklik eksami-ja kvalifikatsioonikeskus. Võrgulehel http://www.ekk.edu.ee/statistika/tasemetqqd/tasemetood_3kl_%20analuus.pdf (21.12.2015). Saar, E. (2002). Trepist alla ja üles: edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus Sibul, P. (2012 26. mai). Hariduse kättesaadavus on Eesti arengu võtmeküsimus. Pärnu Postimees
Vocational Pedagogies: the Science of Teaching or the Teaching of Science?. Journal of Education and Training Studies, 3(2). (lk 16-19) Holland, J. L, Gottfredson, D. C., & Power, P. G. (1980). Some diagnostic scales for research in decision-making and personality: Identity, information, and barriers. Journal of Personality and Social Pscyhology, 39, (lk 1191-1200) Unt, I. (2013). Didaktika. Haridusleksikon. Toim. Rain Mikser. Eesti Keele Sihtasutus, lk 48-54. [2017, november 7] http://www.digar.ee/viewer/et/nlib- digar:134642/113432/page/48 Wollschläger, N., & Reuter-Kumpmann, H. (2004). From divergence to convergence. A history of vocational education and training in Europe. European Journal Vocational Training, 617
Kasutatud kirjandus Arne Maasik, Timo Aava. Tallinna Oleviste kirik, 13.-19. saj. Kultuurimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=1097. EELK. eelk.ee. [Võrgumaterjal] http://www.eelk.ee/~eelk93/. Eesti Mõisad. Sangaste. Eesti mõisad. [Võrgumaterjal] http://www.manor.ee/?id=962&manor_id=28. Eesti Rahvusraamatukogu. Digar. [Võrgumaterjal] http://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/1054. Eestimaa õigeusu pühakojad. Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina kirik. estimaa õigeusu pühakojad. [Võrgumaterjal] http://www.hramy.ee/Parnu_Church-of-St-Catherine-the-Great- Martyr_est.html?startscene=scene73_2. Henno, Erik. 2009. Kuressaare kirik pühitses sisse uued ruumid. Postimees. [Võrgumaterjal] 29. 11 2009. a. https://www.postimees.ee/194440/kuressaare-kirik-puhitses-sisse-uued- ruumid. Hommik, Merille. 2012. Gooti kunsti konspekt. Slideshare
ee/ert/act.jsp?id=12795899 [05.05.2009] 2. Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine. Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsus (RTI, 23.12.2002, 104, 609). http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285 [05.05.2009] Elektroonilised allikad 2. AS Kuusakoski kodulehekülg. www.kuusakoski.ee [05.05.2009] 3. AS Master kodulehekülg. www.master.ee [05.05.2009] 4. MTÜ Eesti Rehviliit kodulehekülg. www.rehviliit.ee [05.05.2009] 5. Aare, J. 2001. Ränduri aabits. http://digar.nlib.ee/otsing/stream?pid=nlib- digar:8354&file_id=VAATAMINE_3_1 [05.05.2009] 6. Rekand, T. 2008. Harjumaal põlesid Kaitseliidu maale ladestatud rehvikuhjad. - Postimees (online), 20.mai. http://www.postimees.ee/200508/esileht/siseuudised/tallinn/331694.php [05.05.2009] 7. Pallon, L. Autorehvide utiliseerimise ja kasutamise riskide hindamine. http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1353&lang=est [05.05.2009] 8. Moora, H. 2006
annaabi.ee 
