Digikogus avaldamine parandab õppematerjalide kättesaadavust. Digikogus olevad materjalid on leitavad interneti otsimootoreid kasutades ning lingid täistekstidele lisatakse e-kataloogi ESTER. TTÜR digikogu on enamjaolt vaba juurdepääsuga, kuid autori soovil on võimalik rakendada ka juurdepääsupiiranguid. 5. Digiteeritud Eesti Ajalehed - Valik ajalehti aastatest 1821 1944. Valik väliseesti ajalehti 1944 aastast. 6. Digar - digitaalne arhiiv, mis sisaldab trükieelseid faile, võrguväljaandeid ja trükiste digiteeritud koopiaid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR arhiveeritakse võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. DIGARist leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid ja postkaarte. Arhiveeritud väljaanded on leitavad e-kataloogi ESTER ja Eesti Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmebaaside kaudu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
enamikku ajakirja- ja kogumikuartikleid aastatest 19932016; humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid aastatest 19932013; Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti Eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid. Kas ma saan ISE´st infot ka ajalehtede artiklite kohta? Jah, kuid ainult aastani 2014. Hiljem ilmunud ajalehe artikleid saab otsida andmebaasist DIGARi Eesti artiklid Mis on DIGAR Eesti artiklid? DIGAR Eesti artiklid on uus Eesti artiklite portaal, mille eesmärgiks on koondada kõik Eesti ajalehed, ajakirjad jt perioodilised väljaanded ühte kohta ja pakkuda juurdepääsu nende sisule. Mida see andmebaas sisaldab? enamuse Eestis 2014. aastast ilmunud ajalehtedest vanu ajalehti aastatest 18211944 osaliselt ajalehti aastatest 19452013, nimetusi lisatakse aja jooksul 2017. aastast ilmunud ajakirjad ja perioodilised väljaanded
Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine Koosta soovitus- ja teatmeannotatsioon järgmisele raamatule: Oru park /koostanud Mare Uustal. Tallinn : Keskkonnaamet, 2010. - http://digar.nlib.ee/digar/show?id=59240 Lae valminud annotatsioonid IVAs oma Postfooliosse 12. oktoobriks. SOOVITUSANNOTATSIOON: Rohkete imeilusate fotodega ning kauni kujundusega raamat annab põhjalikku teavet Toilas asuva Oru pargi kohta. Lugeda saab pargi ja selles leiduvate hoonete ja rajatiste ajaloost ning loodussõpradele pakub kindlasti huvi teoses sisalduv dendroloogiline nimestik. Nende jaoks, kel soov pärast lugemist parki külastad, on raamatusse lisatud detailne kaart. TEATMEANNOTATSIOON: Raamatus käsitletakse Toilas asuva Oru pargi ning selles olevate hoonete ja rajatiste kujunemislugu ning praegust olukorda. Ühtlasi on teoses välja toodud pargi põhjalik dendroloogiline nimestik. Kirjeldusi täiendavad rohked fotod.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüst...
Tartu Ülikool ' Värvinimetustest eesti ja vene keeles Referaat Tartu Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Värvinimetuste moodustamine................................................................................................4 2. Värvinimetuste kasutamine.....................................................................................................5 3. Värvinimetuste semantikast....................................................................................................5 3.1 Valge/белый.......................................
4.1 Digiteerimine Digiteerimine on kõige suurema mahuga töövoog. Digiteerimise alal on Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogudele kompetentsikeskuseks. Tuleb mainida ajakohaseid skannereid, mille abiga me seda tööd teeme. Üha kasvava osakaaluga on tellimustööde täitmine. Aastas registreeritakse umbes 120 mahult väga mitmesugust tellimust – post- või maakaarist kuni kõiki aastakäike sisaldavate perioodiliste väljaanneteni (Tõnisson, 2013). 4.2 DIGAR DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv ehk e-raamatukogu keskkond, kust leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ning isegi muusikafaile. DIGARis on ligi 20 000 nimetust ehk umbes 113 000 väljaannet, millest umbes 85 000 väljaande puhul kehtib õigus neile internetist ligi pääseda (Talihärm, 2013). 4.3 ESTER ESTER on Eesti raamatukogude elektronkataloogi ühiskataloog, milles on kaks andmebaasi,
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus ,,Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Selliste sõnadega algas Tarapita esimene väljaanne 1921. aastal ning andis mõista, et rühmitus ei ole pelgalt kirjanduslik, vaid on kindel soov sekkuda poliitikasse ning ka rahvast selleks enam innustama. Kuigi Tarapita rühmituses olid mitmed siurulased nagu Under, Adson, Semper ja Tuglas, ei jätkatud endist tundelist ja peenet väljendusviisi, vaid asuti kohe analüüsima kultuuri olukorda ning oma seisukohtades oldi konkreetsed. Nende artiklites kritiseerisid erinevad autorid avalikult võimuorganeid ning neid süüdistati iseseisvuse saavutamises ainult väliselt, ent rahva hingelise iseseisvuseni jõudmiseks oldi vähe t...
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab elu mõtte vaid meile iseendile, kuid alati tuleb mõelda laiemalt. Kuidas see mõjutab teisi ja kas minu eesmärkide ergon´it toetab keskkonna tingimused ja huvid? Kui mul puuduvad sihipärased e...
See ilmus 1857-1885. Vali väljaanne: Pagganatte ö ja koit (Pärnu : 1861-1865) 2. Millistel teemadel kirjutatakse 10. aprilli 1901. aasta “Postimehes”, leheküljel 2? Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast ja Tšiilist, rahvusvahelisest maadlejate võitlusest ja tulekindlast puust. Vali väljaanne: Postimees (Tartu : 1886-1944) Algus: 10. 04. 1901 lk: 2 Digitaalne arhiiv DIGAR - http://digar.nlib.ee 3. Leidke arhiivist kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakirja „Kaja” märtsis 2015 ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja kes on autor? Kuidas otsisite? Dea Martinjonis kirjutas artikli, mille pealkiri on „Kuidas kommunikatsiooniga raha kaasata ehk sõna saab härra ühisrahastus“. Antud numbris kirjutatakse Hooandjast ja uuest ühisrahastuskeskkonnast nimega Fundwise.
1. Kui palju Tallinna Linnaarhiivis leiduvaid inkunaableid on kajastatud Briti Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikats...
Kaisa Ariva 23.09.2016 Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Rain Mikseri poolt ajavahemikul 2010-2015 kirjutatud artiklit õpetajaharidusest leiate? Millest need täpsemalt on? Kas täistekstile pääseb ka ligi? Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud. Täistekstile pääseb ligi, vajutades pärast otsingut lingile : http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:134642 Artikkel räägib: õpetajaharidus, mõisted, haridusajalugu, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Eesti. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust "Vaimude tund" ja mis on ilmunud ajakirjades ajavahemikul 2000-2010, leiate...
terminoloogiatöös. 27. Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse üritusi ja projekte. Raamatukogu Huviringid Lugemiskoerad Perehommikud Ulmeklubi Sünnipäevad Loovkirjutamine Mudilastund 28. Nimeta Eesti raamatukogude ühistööna valminud suuremaid võrguandmebaase. ELNET- http://.elnet.ee/ E- kataloog ESTER; Artiklite andmebaas ISE; Digitaalarhiiv DIGAR. URRAM 29. Missugune institutsioon korraldab elektroonilise teadusinformatsiooni ühishankeid Eesti teadusraamatukogude jaoks? Eesti Raamatukoguvõrgu ELNET Konsortsium. 30. Nimeta Eesti Raamatukoguvõrgu konsortsiumi (e. ELNET konsortsiumi) põhitegevusalad. Ühise raamatukogusüsteemi Sierra/Millennium ning sellel põhinevate e-kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine,
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus esitatud küsimustele. Artikli lõpetab lühike kokkuvõte, mis võtab kokku kõik artikli osad. Teadusartikli lõpus on välja toodud kasutatud kirjandus. Artikkel on ülesehitatud viiele osale. Sissejuhatavas tekstis on esitatud artikli taust ja teema tähtsus. Sissejuhatuses on küsimused, millele püüavad vastata järgnevad lõigud. Järgnevad lõigud tutvustavad erinevaid tehtud uurimusi ja metoodikaid, mis...
Kasutatud kirjandus: Bruscia, K. (1998). Defining Music Therapy. New York: Barcelona Publishers. OdellMiller, H., Richards, E. (2008). Supervision of Music Therapy. Taylor & Francis Ltd. Pehk, A. (2012). Searching for the unknown. Phenomenonoriented study of music performance anxiety in boundaries of psychodynamic approach. Doctoral Thesis, Hochschule für Musik und Theater Hamburg. Electronic publication, digital archive DIGAR by National Library of Estonia: http://tallinn.ester.ee/record=b2871580~S1 Wikipedia http://muusikateraapia.eu 10
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut POSTKAARDID JA NENDE KOGUMINE Referaat Raamatukogunduse alused Autor: xxx Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Postkaartide olemus.................................................................................................................3 2.Postkaartide ajalugu.................................................................................................................3 3.Postkaartide kogumine.............................................................................................................5 4.Postkaartide kogumise ajalugu.................................................................................................6 ...
Tartu Karlova Gümnaasium Meediaõpetus Maailma Kaubanduskeskuse Lõuna- ja Põhjatorni kokkuvarisemise põhjuste kajastamisest eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias Uurimistöö koostaja: Oliver Leppik Juhendaja: õpetaja Külliki Kask Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamine 11.09.2001 ....................4 2. Teooriad aastatel 2001-2006 .................................................................7 2.1. Kokkuvarisemise põhjuseks oli kuumus ..............................................7 2...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
Chowdhury 2003) Varajased digitaalraamatukogud · - ELINOR · - Mercury Electronic Library · - CORE · - TULIP · - eLib (http://www.ukoln.ac.uk/services/elib/ ) · - Project Gutenberg (http://www.gutenberg.org/ ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid rahvusraamatukogudes · - THOMAS ( http://thomas.loc.gov ) · - American Memory http://www.loc.gov > American memory · - British Library ( http://www.bl.uk ) · - DIGAR ( http://digar.nlib.ee ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Institutsionaalsete kirjastajate (valdkondlike institutsioonide, erialaühingute) digitaalraamatukogud · IEEE Electronic Library http://www.ieee.org/products/onlinepubs/iel/iel.html · ACM Portal ( http://www.portal.acm.org ) · ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid ülikoolide (uurimiskeskuste) juures · California Digital Library (CDL) http://www.cdlib.org
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmista...
Schmidti koostatud kaardid on selle parimateks näideteks. Hoolimata sellest, et mõlema mehe kohta leidub materjali vähesel määral, on nad meie alade uurimise juures väga suure töö ära teinud. 14 Allikate loetelu 1. Eesti Loodusuurijate Selts. [http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=47&do=1] (23.03.2014) 2. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:50531#gallery] (28.03.2014) 3. Kaevats, Ü., Varrak, T. 1995. Eesti Entsüklopeedia 8. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus 4. Potter, H., Treikelder, I. 2011. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maa-amet. 5. Suurna, R., Sisas, E. 2012. Kartograafia alused. Tallinn, SA Innove [http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kartograafia_oppematerjal.pdf] (23.03.2014) 6. Varep, E. 1957. C.G. Rückeri Liiwimaa spetsiaalkaardist1839. aastal. Tallinn, Eesti NSV Teaduste Akadeemia 7
Seega võime oletada, et Goeteeris vaatles Kolgat põhjast või idast. Pilt vasakul: Kuimetsa torn, Carl Faehlmann, 1827, Wikipedia Goeteerise Kolga-pildist on liikvel enamasti kaunis kehva kvaliteediga koopiad. Mitu inimest te pildil teate olevat? Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR on Goeteerise päeviku originaal digikujul. Toon ära detaili sealsest koopiast. Vt järgmine lk. Vasakul härraste toonane elumaja, vaadake selle maja varjupoolses küljes asuvat suurt võlvkäiku, ilmselt värav. Taamal kasvavad puud on ilmselgelt lehtpuud. Õuel on neli inimest, reel kaks. Võibolla printerist tulnud koopial see jällegi nii hästi näha pole, lisan allikate loetellu lingi digiarhiivi pildile, sealt saab igaüks ise vaadata.
Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-194...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Greete Kaar Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Allika analüüs...............................................................................................................................4 1.1.Allika liik...............................................................................................................................4 1.2.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse liigendus..................................................
TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Om...
Kasutatud kirjandus Arne Maasik, Timo Aava. Tallinna Oleviste kirik, 13.-19. saj. Kultuurimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=1097. EELK. eelk.ee. [Võrgumaterjal] http://www.eelk.ee/~eelk93/. Eesti Mõisad. Sangaste. Eesti mõisad. [Võrgumaterjal] http://www.manor.ee/?id=962&manor_id=28. Eesti Rahvusraamatukogu. Digar. [Võrgumaterjal] http://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/1054. Eestimaa õigeusu pühakojad. Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina kirik. estimaa õigeusu pühakojad. [Võrgumaterjal] http://www.hramy.ee/Parnu_Church-of-St-Catherine-the-Great- Martyr_est.html?startscene=scene73_2. Henno, Erik. 2009. Kuressaare kirik pühitses sisse uued ruumid. Postimees. [Võrgumaterjal] 29. 11 2009. a. https://www.postimees.ee/194440/kuressaare-kirik-puhitses-sisse-uued- ruumid. Hommik, Merille. 2012
2. Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine. Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsus (RTI, 23.12.2002, 104, 609). http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285 [05.05.2009] Elektroonilised allikad 2. AS Kuusakoski kodulehekülg. www.kuusakoski.ee [05.05.2009] 3. AS Master kodulehekülg. www.master.ee [05.05.2009] 4. MTÜ Eesti Rehviliit kodulehekülg. www.rehviliit.ee [05.05.2009] 5. Aare, J. 2001. Ränduri aabits. http://digar.nlib.ee/otsing/stream?pid=nlib- digar:8354&file_id=VAATAMINE_3_1 [05.05.2009] 6. Rekand, T. 2008. Harjumaal põlesid Kaitseliidu maale ladestatud rehvikuhjad. - Postimees (online), 20.mai. http://www.postimees.ee/200508/esileht/siseuudised/tallinn/331694.php [05.05.2009] 7. Pallon, L. Autorehvide utiliseerimise ja kasutamise riskide hindamine. http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1353&lang=est [05.05.2009] 8. Moora, H. 2006. Tootja vastutus elektroonikaromu ja romosõidukite käitlemisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
