Kunstiajalugu: varakristlik ajastu (0)

VARAKRISTLIK  AJASTU
Ristiusu mõju kunstile
Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj.  levis  Rooma  ja sattus 
võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest:
 Nõudis usu ja  igapäevase  elu ühendamist (10 käsu täitmine)
 Sõnade ja  tegude  ühtsus
 Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.
 Usk „messianistlik“ st.  usuti  Lunastaja  (Messia)  tulemisse, mistõttu 
igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
 Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid
heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti.
 313. a kuulutas  keiser   Constantinus  ristiusu lubatuks, kuna loootis
uue usu abil riiki koos hoida.
Katakombid
 Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus
tagakiusamise olukorras  kohtuda
 Sel eks sobisid rikaste  elamud  ja maa-alused looduslikud  koopad -
katakombid. 
 Katakombe laiendati ja selle seintesse maeti ka surnuid. 
Roomas asuva Calixtuse 
katakombi Paavstikrüpt. 4.saj.
Kristlik sümboolika
 Katakombe kaunistati seina- ja laemaalidega.
 Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud.
Nt.Kristust tähistas lambatal e õlal kandev mees ja kala;  Pühavaimu -
tuvi;Peetrust-võti
Laemaal  ühes Rooma katakombis. 4.saj
Vaade Via  Latina  katakombi 
Hea  Karjane . Marmor. u. 300.a.
Roomas. 4.saj
Raamatu  kunst  ja  sarkofaagid . 
 Jumala  säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa
raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja
teksti  il ustreeriti miniatuurmaalidega.
 Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga
skulptuurise tegemist välditi, et eristuda
Varakristlik sarkofaag. 4.saj.
paganlikest religioonidest
 Kiriku ehituse algus
Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas
Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser  Nero
valitsemise ajal (64-67 a). 4-5. saj. ehitati ta hauale
Rooma Peetri  basiilika .
Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud anti ktemplid,
kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei
pääsenud. Sel epärast võeti kasutusele:
Vaade  Santa  Constanza kirikusse 
Varakristlik  kirik (basiilika)
Roomas. 4.saj.
 Sammaste read jagasid kiriku  löövideks .
 Hoone rajati ida-lääne suunas
  Pikihoone  idaotsa rajati  põhilööv ehk  transept . 
 Sel est  idapool  poolringi kujuline apsiid, kõige
pühaim paik.
 Kesklööv kõrgem, eraldi  katusega . Sel e  ülaosas
aknad,  valgmik
 Uks läänes
 Mõnikord kiriku kõrval kel atorn-kampani l
 Sageli läänefassadi ees  nelinurkne  õu- aatrium
Santa Maria Maggiore  kirik  Roomas. 
Vaade kesklöövi. 5.saj
Sammastele toetuv  talastik on sirge 
ning ruumi katab kassettlagi. Mosai gid
asuvad kesklöövi akende al .
Aabraham  ja Melkiseedek.  Mosaiik  Santa 
Maria Maggiore  kirikus Roomas. 5.saj.
Basiilika sisekujundus
 Kiriku siseruumid kaunistati seinamaalidega ja mosai kidega. Nende ülesane 
oli pühakirja selgitada.
 Mosaiike valmistati väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest(heleroheline, 
kuld , külm helesinine, lillakas  ooker (värviline  muld )), mis peegeldasid valgust. 
 Apsiidivõlvil kohal on tavaliselt troonil istuva Kristuse mosaiik.
Naised Kristuse haua juures. Mosaiik   Sant ' 
Apollinare Nuovo kirikus  Ravennas  (Itaalia) 
6.saj 
Piibli tegelate ja pühakute kujutamine 
 Tähtis oli isiku äratuntavaks tegemine, tema hingeseisundi iseloomustamine.
  Figuurid  on rikkalikult rõivastatud, et varjata „patust“ keha. See oli peamiseks 
erinevuseks anti kkunstist.
 Tegelasi väib ära tunda mitmesuguste tingmärkide abil.
Tuntud varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Itaalias:
Santa Constanza 
Santa Maria 
kirik. 4.saj.
Sant' Apollinare in Classe kirik 
Maggiore kirik.  5.saj
Ravennas (Itaalia)6.saj. 
Rooma vana Peetri basiilika 
rekonstruktsioon.
BÜTSANTS
395. a. jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Roomaks, mille keskuseks oli  Ravenna  ja 
Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, mil e keskuseks oli  Konstantinoopol . Viimane püsis 
veel 1000 a. 
6. saj, kui riiki valitses keiser  Justinianus  I ja  keisrinna
Theodora, elas kultuur üle õitsengu perioodi.
Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias sai Ravenna
Arhidektuur

Sel  ajal (6. saj) ehitati Konstantinoopolis
bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk
Hagia   Sophia   katedraal

Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune
Hagia Sophia kirik 
basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega
Konstantinoopolis. 6.saj. 

Uue  tehnilise võttega sooviti 4-nurkse ruumi osa  katta
kupliga . Seda tehti viklite ehk sfääriliste kolmnurga kujuliste
vormide abil.

Kiriku välisilmes  domineerib   keskimine   kuppel , kahel
pool poolkuplid ja hiljem ehitatud minaretid

Kesklöövi  külgseinte ülaosas on kaks  rida aknaid.
Aknad on ka ringina  kupli  alumises  servas
Tsentraalehitis

Peamiseks kiriku  tüübiks  jöi aga tsentraalehitis, kus
põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel
Nt: ring ruut, võrdkülgne ruut (8-tahuline San  Vitale  kirik
Ravennas), võrdhaarne  rist  ehk kreeka rist

Kirik kaeti 1 või 5 kupliga- 1 keskel ja 4 harude
kohal

9.saj ehitatud 5-kuppelkirikutel tõsteti keskne kuppel
tambuuri (akendega silindrjas ruumi) abil katusest
kõrgemale ja kõrvalkuplid paigutati hiljem madalamatesse
nurkadesse 

Välisseinad li gendati kitsaste eenduvate
püstiribadega-liseenidega. Veel ühendati kaartega, mil e vahele
jäid lamedad süvendid ehk  petikud .

Sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikklikult reljeefidega
kauniststud kiviplokid-talumid.  

Apsiidid pole enam ümmargused, vaid tahulised
Kloostrikirik Mistras 
San Vitale kirik 6.saj.
(Kreeka) 13.saj. lõpp
Kujutav  kunst
Näited on katkendlikult säilinud, kuna 15. saj
val utavad türklased pi rkonna. Islami usk
keelas elusolendite kujutamise kunstis,
mistõttu nad isegi hävitasid Bütsantsi
kunstipärandit.
Maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud
Sambakapiteelid San Vitale 
langus aegadega.
kirkus Ravennas. 6.saj.
Paemise tehnikad: mosaiik ja ikoonmaal
  Ikoon .-püha, imettegev pilt. 
  Maaliti  enkaustika tehnikas. Hiljem temperavärvidega
kokku li mitud laudadest  tahvlile
 Levimuim teema:  Maarja  Jeesus  lapsega
 Ikoonidest mooduststi pildisein ehk  ikonostaas .
Ikonostaas eraldas kooriruumi (altarit) ülejäänud
kirikust .
Mosaiigid
Keisrinna oma saatjaskonnaga. Mosaiigid
 6.saj : Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline
San Vitale kirikus Ravennas. 6.saj. 
ja poliitiline. 
 Kultusobjektiks kõikvõimas keiser, kes juhib ni  riiki
kui ka kirikuid.
 Nt: San Vitale kiriku mosai gid
 Figuurid on   saledad  ja ebaloomulikult saledaks
venitatud; toretsevad riided; väiksed  näod ; suured
silmad  vaatavad  karmilt ja võimukalt.
 Figuurid on  tihedas  reas
 Kal sikividena säravad värvilised kivid on selgemini
üksteisest eraldi.
 Figuuridel on  kuldne  taust;  tasapinnalised ; 
Keiser Justinianus. Mosaiik San
Vitale kirikus. 6.saj 
Jeesuse sünd. Mosaiik Hosios 
Vaade San Vitale 
Loukase kirikus Kreekas. 11.saj
kirikusse Ravennas. 6.saj
Kristuse saabumine Jeruusalemma. Mosiik
Palermo  lossikabelis (Itaalia) 12.saj
Sant' Appolinare in Classe kiriku 
apsiidimosaiik. Ravenna 6.saj
Kristus maailmavalitsejana. Katedraali 
apsiidimosaiik Cefalus (Itaalia) 12.saj
Pilditüli
 8.-9. Saj: pilditüli ikoonide pooldajate (ikonoduulide) ja
eitajatega(ikonoklastide) vahel.
 Ikonoklastid väitsid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on
ülemeelsed ja kujuteldamatud.
 Ikoonimaal-temperavärvid: segati kokku munavalge, mee või
muu org. ainega
 Aluseks oli kokkuliimitud laudadest  tahvel
 Kuulasim teema: Maarja Jeesus-lapsega
 Pehmejoonelised, ümarad näod; käed on  kehaga  kontrastis;
säravd värvid
Trooniv  Jumalaema . 
Ikoon.
VANAVENE
Kunst  hakkas kujunema 9.-10. saj-l kui  moodustus   esimene ida-slaavlaste riik 
keskusega Kiievis.
10.saj lõpus astus  vürst  Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga.
Tihe läbikäimine tõi kaasa bütsantsliku õigeusu ja kultuuri leviku ning edasi 
arenemine.
Arhidektuur
 Kiievi suur  vürstid  kutsusid ehitusmeistrid
Bütsantsist. 
 11.saj lasi Jaroslav Tark rajada Kiievisse  Sofia
katedraali (linna  peakiriku )
Sofia katedraalid. Üleval Ki evi ja
 Sama meest peetakse ka Tartu rajajaks 
al   novgorodi  kirik. 11.saj
 Suurepärased kirikud võib leida Eestile küllaldki
lähedalt: 
Novgorodist(Sofia katedraal), Pihkvast  ja Petserist
( klooster )
Domineerivad ( sibul )kuplitega tornid.
 13. Saj õitseage Vladimir-Suzdalimaa arhidektuuris
  Uspenski  kirik ja Dimitri peakirik Vladimiris  (1 kuppel,
neid iseloomustab rikkalikult reljeefidega, kaunistatud
fassaadid )
 Mongolite vallutus retked 13.saj pidurdasid ida-slaavlaste
kultuuri arengut.
 14.saj lõpul kujuneb rüüstatud Kiievi asemel ehituskunsti
keskuseks  Moskva , kus töötavad mitmed Itaalia meistrid. Nt.
A.  Fioravanti  Uspenski kirik
 Kõige tähelepanuväärsemaks osaks on
kindlustusarhidektuur. (Moskva  Kreml )
Lunsataja kirik 
 16.saj meistriteoseks on Vassili Blažennõi peakirik Moskvas.
Nereditsas. 12.saj
See  veider  fantaasia rohke ja toretsev li tkirik.
 Samast ajast võib leida  põnevaid puukirikuid Kiži saarel
Oneega järves
Nt. 22-kupliga Preobraženskaja kirik
Uspenski kirik 
Vladimiris.  13.saj 
Dmitri  peakirik 
Vladimiris. 12.saj lõpp 
Vladimiri  Dmitri peakiriku 
skulptuurkaunistused.
Prokovski kirik 
Nerli jõe ääers.
Pihkva  Kreml
Üks Moskva Kremli 
värava torne. U. 16.saj.
22 kupliga Preobraženskaja puukirik 
Vassili Blažennõi kirik 16.saj. 
Kiži saarel. 18.saj 
Maalikunst
 Kõige väärtuslikum osa maalikunstist on ikoonimaal. Esimesed
ikoonid toodi Bütsantsist – tuntuim neist on „Vladimiri Jumalaema“
 Koos arhidektidega tulid Bütsantsist ka  kunstnikud , kel est tuntuim
on Theophanes  Kreeklane , ta töötas Venemaal 14.-15-saj
vahetusel.
Maalide üldmuljenekspressiivne,  dünaamiline . Kunst bütsantslik-
traagiline ja karm
 Venemaalijatest on tuntuim  Andrei  Rubljev. Ühendas ikoonimaalis
Vladimiri Jumalaema. 
vene rahvusliku lapseliku  laadi  bütsantsliu suursuguse üldistuse ja
Ikoon. 11.saj.
meisterliku teostusega.
 Värvid õrnad  ja mahedad, vormid ümarad ja  pehmed  
 Ikoonimaali keskel on trooniv Kristus; paremal ja vasakul on
peainglid Gabriel  ja  Miikael ;üleval apostleid (Kristuse
jüngrid );
 Kujutati  ruumi, lisati detaile, model eeriti plastiliselt kehi, 
Andrei Rubljov. 
Kolmainsus. Ikoonimaal. 
15.saj.
Ki evi Püha Sofia kieiku 
Peaingel  
mosai gid.  Ukraina . 11.saj
Miikael. Ikoon. 
16.saj. algus
Ikoon hobudte kaitsjate, 
Pühade Flori ja Lavriga. 15.saj. 
ISLAMI KUNST (7. Saj-17.saj)
Etniline  kirevus
Ehituskunst
 Kõige olulisem ehitis on  pühakoda -
mošee . muhameedlane  peab päevas viis
korda palvetama. 
 Mošeesid hakati ehitama juba 7.saj
Mutavakkili Suur mošee ja spiraaltrepiga 
al-Malvija minarett Samarras (Iraak) 9.saj.
 Koosneb enmasti müüriga ümbritsetud
nelinurksest õuset, igast küljest piiravad
sammaskäigud.
 Löövideks jagavad sammate read. Õues on
kindlasti  ka   kaev .
 Tavaliselt kuuluvad mošee juurde ka üks või mitu
saledat ja kõrget torni- need on nelinurksed,
ümarad, hulktahksed, kruvikujulised. 
 Neil  on mitu  rõdu  ja terava tipuline katus.
Gur Emir, Timuriide  dünastia  mausoleum 
 Sammatevahelised  kaared  on tavaliselt
Samarkandis ( Usbekistan ) 15. saj. algus
fantaasiakül ase  vormiga -sakilised, teravkaarsed,
hoburaua, ristikulehe  kujulised  kaared.
 Kuppelmošeed
  Medrese -ühendab mošee ja teoloogilise õppeasutuse.
Sel el on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad
kahekordsed ehitised.

Al-Hakimi mošee 
Lossid ja  linnused -laagri taolised
Kairos ( Egiptus ) 
kõrbelossid; luksuslikest  materjalidest  ja
990- 1013  
fantastilistest  vormidest  lossid.  Punastest  li vakividest ja
valge marmor.
Selimiye mošee 
Edirnes. (Türgi) 16.saj.
Marmorist aknavõre 
Damaskuse  Suures mošees 
(Süüria) 8.saj 
 Ornamentaalne dekoratsioon-keeruline väänlev
taimemoti v, mis katab pinda ühtlase vaibana. 
 Erinevad materjalid-kivisordid(kivi- intarsia  või kivimosai k), marmor,
modelleeritud kips või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisedplaadid.
Al-Aksa mošee. 8.saj
Damaskuse Suur mošee 8.saj.
Kubbat-as-Sahra 
Tadž Mahal 17. saj
Almanbra loss Granada  lähedal.
(Kaljutoomkirik) 7.saj
Tarbekunst
 Iseloomustab peen tehniline töötlus ja  eriliine
armastus  ornamentika  vastu.
 Ornamenteeritud võivad olla relvad ja koraani
kal igraafilised  leheküljed .
Sitsiilia  kuninga  Roger  II 
kroonimismantel. 12.saj.
 Kõige imetlusväärsem on  vaibakunst
 Valge  aluspind ; kujutati linde (paabulinnud)
Interjöör
 Sinise glasuuriga  tellised , punased ja valged  tel ised
  Geomeetrilised   mustrid ; eredad värvid
Keraamiline mošeelamp.
Iznik (Türgi) 16.saj 
RAHVASTE RÄNDAMINE
Rändrahvaid ehk nomaade oli mitmeid. Suur rahvaste rändamine sai alguse 4.saj  
seoses hunnide li kumisega (lõppes 6.saj).  Hunnid , kes on pärit Hi na ja  Mongoolia  
aladelt, lükkasid liikvele Rooma pi rialadel elavad germaani   hõimud (ida-lääne 
goodid;  vandaalid ;frangid;  saksid ; anglid; langobardid ) Need hõimud tungisd Lääne-
Rooma  aladele . Peale selle langemist (476 a) rajasid ona riigi.
Sküüdid
 7.saj eKr – 3.saj pKr elasid Doni jaDoonau jõe
vahealadel sküüdi hõimud. 
 Nende ülikute hauaküngastest (kurgaanidest) on leitud
paljude muude esemete hulgas ka kulla ja hõbeda
sulamist, reljeefidega(sküütide elu) kaetud  vaas.
Põdra- ja kitsekujuline sküüdi 
kuldnaast. 7.saj e.Kr
 On  leide , mis esindavad paljude rahvastele omast nn.
loomasti li. 
nn. loomastiil
 Loomastiilis kujutati ornamendina skemaatilisi, fantaasis rikkaid
loomakujutisi.
 Loomade kehad väänlevad ja põimuvad.
 Enmasti on leitud  metallist (pronks, kuld) esemeid, mida
kasutati  rõivaste , relvade või hoburakmete ehtimiseks.
 Kujutati  metsloomi, kuid mitte reaalselt; poosid on
ebaloomulikud, aga jõulised
 Loomadel on metsik, vihane ilme.
 Kärgsulatus-sulatatud kuldtraat või kuld li st moodustab
kujutise kontuurid. Kujutis töidetakse emailiga (klaasitaoline
värviline metall)
Sfinksidega kaunistatud sküüdi 
käevõru.  Kullatud  pronks. 4. saj. e.Kr
Sküüdi rituaalne nõu. Kullatud 
hõbe . 4.saj. e.Kr
Frangi (?) 
kotkasõlm
        Keldid
  Keldi  pealike haudadest on leitud metal ist ja kivist esemeid,
mida kaunistab  katkematu  väänleva  joonega  loodud
paelornament .
 Sel esse on  põimitud  loomade või inimeste  skemaatilised
kujutised. 
Keldi väike  pronksist  kultusevanker. 
Keldi. Tšehhimaalt leitud 
Leitud Meridast ( Hispaania )
kivist mehepea. 3-2. saj. e.Kr
Kuldkaunistustega keldi 
anum. Saksamaa.
Keldi sõlg. Hõbe, kuld, 
Langobardide kuningas Agiluf 
merevaik.  Iirimaa . 9.saj. 
oma kiivrikaunistusel. 7.saj. Algus.
Vi kingid ( Skandinaavia  pls elanud germaanlaste hõimud)
 Kunsti  õitseaeg  8.-10. saj 
 Olid vahvad meresõitjad ja korraldasid röövretki naaber aladele.
 Nende ülikute hauapanuste hulgas võib leida teraveid laevu
 Samuti võib leida laevamotiive ruunikividelt so. Mälestuskividelt
 Neil on ruunikirajs tekstid ja skemaatilised, il mekad laevad ja
inimeste kujutised.
 Esemeid kauniststi paelornamentika ja fantastiliste
loomakujutistega. Ähvardav  kiskja , lõvitaoline kole elukas,
draakonipead.
 Armastasid eredalt kontrastseid värve. 
Puust loomapea. Viikingilaeva detail
Jel ingi ruunikivi. 10.saj.
Ratsanik  müütilisel kaheksajalgsel 
Osebergi laevahauast Norras. 9.saj.
hobusel . Kujutis viikingite ruunikivilt
Idagootide kuninga  Theoderichi  
mausoleum Ravennas. 6.saj.
MEROVINGIDE KUNST (5.-7.saj) 
482 – 526 Merovingide dünastiast pärit ClodovechI vallutuste
tulemusena moodudtub  Lääne-Euroopas Frangi  riik.
Valitsemiskord algne: pelikku polnud; vlitsejad oma kaaskondadea
rändasid  mooda  maaad ringi, kogusid andamit ja mõistsid  kohut .
Enamik germaanlasi selleks ajaks ristitud. 
Iirimaa
 7.8.saj oli Iirimaa kultuuriline õitsenguaeg
 Levis kloostrite rajamine (usu ja vaimse elu keskused);
kristlike käsikirjade kujunduses eeskujuks keldi ja
Kristuse monogramm „Book of Kells'ist“. 
germaani rahva kunst
Maaling pärgamendil. U. 800.a. 
 Leheküljed kaeti peene värviküllase
paelornamentikaga, kuhu põimiti kisklevaid
skemaatilisi koletisi ja listi mingi kristlik
märk( ingel ,  lõvi ,  härg , kotkas)
 Kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid oma
räävretkega 8.saj.
Kunst
 Esiohal käsitöö:roomapärased metal ist
joognõud,  keraamilised  ja klaasist
Leheküljed Lindisfarne'i  evangeeliumist .
tarbeesemed.
Inglismaa. U. 698-700.
 Tähtis oli kirikuriistade(relikviaasid ehk reli kviate
säilitamine; anumad.ristid, vaagand) valmistamine ja
kaunistamine(kärgsulatusega  email , paelornamentika). Valmistati
väärismetallist.
 Tähtsaim kunstipärand –  käsikirjad  s.o. kirjakunst ( initsiaalid  ehk
kaunistatud suur tähed nt G.M) ja il ustratsioonid
  Reljeefid  peaaegu tasapinnalised ; kujutati geomeetrilist abstraktset
dekoori(pinnakaunistus)
Muiredachi rist 
i rimaal. Keldi. 
9./10. saj.
Paganlike moti videga 
Püha Lachtini käe 
skulptuurkaunistus Urnesi 
Reljeefid Muiredachi 
kujuline relikviaar. 
püstpalkkirikus Norras.
risti põhaküljel. Iirimaa.
Äkki on 12.saj.
Armulauakarikas. 
Iirimaa. 8.saj.
Kaasaskantav püha Manchani 
Väike Püha Kevini kirik 
reli kviakast Boheri katoliku kirikus. 
Glendalough's Iirimaal . 12.saj.
Iirimaal. 12.saj
KAROLINGIDEKUNST (8.-9.saj)
751. a sai kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nimetatakse  uut  
valitsejadünastiat Karolingideks
Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeskeks suurriigiks Lääne-
Euroopas
800.a lasi Frangi kuningas Kark Suur kroonida ennast Rooma
keisriks. Ta võttis eeskujuks Lääne-Rooma ja Bütsantsi keisririigid
ja koondas oma õukonna tol eaegseid haritalsi.Lasi ümber
kirjutada...
Arhidektuur 
 Hakkas kivihoonete  püstitamine.
 Loss pealinna Aachenis, millest on säi linud  kabel .
 See on 8-tahuline eskujuks  San Vitale kirik Ravennas
Aacheni  lossikabel  
 Valitsevaks kirikutüübiks kujunes Bbasiilika: sanane
Saksamaal. 792-805
varakristlikuga; 2 transetpi (idas ja läänes) ja piksks
venitatid apsiid.
Kloostrid
 Rajati suuri kloostrikomplekse: kirik, munkade
eluruumid , majapidamis hooned, kool, võõrasemja,
töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed
Kujutavkunst 
Paljudes  kloostrites viljeldi raamatumaali ehk  miniatuurmaali (eeskuju
anti gist): 
 Tugevnesid loodusläheduse taotlused; taime motiividega
 Saganesid inimeste ja loomade kujutised
  Elusolendid  kujutati liikumises
Karl Suure pronksist 
 Evangelistid meenutavad oma välimuses antiik filosoofe.
ratsakujuke. 9.saj. II pool 
 Valges ja  varjud
 ruumi ja maastiku kujutamine
9.saj lõpus jaguneb Karl Suure riik mitmeks
osaks, lääneossa kujuneb Prantsusmaa ja
idaossa Saksamaa.
Evangelist   Matteus .  Raamatumaal  
Evangelist Markus. Maaling 
Godescalci evangeliaarist. Valminud 
Reimsi  peapi skopi Ebo 
783. a. Karl Suure tellimusel.  
palveraamatus. 9.saj
ROMAANI  STIIL 
Cluny  
10.-12. saj. Lääne- ja Kesk-Euroopas kujunes kõikides
kloosteri 
kunstiliikides avalduv uus (romaani) stiil. 
kirik Pr.m. 
11.saj 
Nimetus tuleb arhidektuuris kasutatud rooma
ehitustehnika võtete ( ümarkaar ;  silindervõlv ) rohkust
Arhidektuur 
•
10.-12. saj. Igal suuremal pi rkonnal (pr.m., ing.m.,  saks .m. it.)
omapära
•
Rommani peamine kiriku tüüp on basiilika
•
Põhiplaanilt ladinarist (ida-Lääne haru pikem, kui transept)
•
Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3  löövi  aga
puudus valgmik)
•
Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik
Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj.
•
Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili
tunnuseid.
•
Tugevad nelitis tornid.
•
Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti
kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja  Bambergi  kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku 
kesklööv on kaetud silindervõlvidega.
•
Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja
basilikaalne  Pisa   toomkirik .
•
Põhja-Euroopas tähtsamad: Lundi toomkirik Rootsis;  Ribe  ja
Vi borgi kirikud Taanis.
•
Norras levis puustpüstpalkkiriku tüüp
•
Krüpt- maa-alune ruum (kabel), koori ruumi al , matmis paik
Maria Laachi kirik Saksamaal.  11.saj. 
Norte -Dame-la- Grande 'i 
kirik  Poitiers 's. 12.saj.
Wormsi  
toomkirik. 12.saj
Bambergi toomkirik. Alustatud 
romaani stiilis, lõpetatud 
varagootikas. 11.saj.
•
•
Pisa toomkirik. 
12.saj.
Püha Markuse kirik. 
Veneetsia . 11.saj.
Lundi 
toomkirik.
Rootsi. 
11.saj.
Burgundi 
puukirik 
Norras. 11.saj.
Speyeri 
toomkirik.
11.saj.
Citeaux klooster. 
11.saj
Provins'i linnus 
Prantsusmaal. 
Keiser Otto III troonil. 
12.saj
U. 1000. a.
Kujutav- ja tarbekunst 
•
Skulptuuris ja maalikunstis algab see 10.saj. Saksamaal.
•
Uueks teemaks kujuneb Kristuse kannatuslugu ja sel e väljundiks
on mitmed puuskulptuurid ristilöödud Kristusest. 
•
KRUSIFIKS- ristilöödud Kristuse skulptuuris
•
Hiljem lisanduvad ähvardavad teemad (kümmet käsku ei täida,
lähed põrgusse) ja imed (Kristuse ülestõusmine; vein veeks;
Reimsi peapiiskopi  Gero  rist. 
vigase tervendamine).
Puust, sisaldab reliikviat. 10.saj.
11.saj. keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhidektuuriga
seotuid skultuure: 
•
          Enamsti reljeefid kiriku fassaadil (kiriku portaali  külgedel ;
sel e kohal viiluväljal, mõnikord Fassaadi ülaosas)
•
          Siseruumis paigutati
reljeefid piilatite kapiteelidele ja
lääneseinale.
 Reljeefide ja maalide ülesanne oli
jutustada pühakirja kirjaoskamatule
rahvale, sellest nimi ka „Vaestepi bel“
 
Chartres 'i katedraali peaportaali
skulptuurid . 12.saj. 
Müstiline veski. Vezelay  Madeleine 'i
kiriku kapiteel. 12.saj.
Apostlite  teod. Reljeef Vezelay Madeleine'i
kiriku portaali viiluväljalt. 12.saj. 
Kujurid ei pööranud
tähelepanu inimese tõelisele kujutamisele, vaid
eesmärk oli:
•
Ilmekas tunnete avaldamiine
•
Äratuntavaks tegemine tingmärkide abil
(võti)
•
Justuse  arusaadavus
•
kehade moonutamine
Kirikuid kaunistasid ka ornamentika. See oli  abstraktne  ja skemaatiline,
sel es esinevad geomeetrilised motiivid . Ümber kujutatud looma- ja
taimekujutised.
Kel aseppade tähtsamaks ülesandeks oli relikviaaride (püha asja hoiukoht)
ja Pühakirja kaante valmistamine (väärismetal , kalliskivid)
Ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos on  Bayeux ' seinavaip (säilitatakse
Keiser  Friedrich  
samanimelises katedraalis Normandias, Prantsusmaal):
barbarossa büsti kujuline
relikviaar. 12.saj.
•
linane  kangas,  villaga  tikitud 
•
mõõtmed 0,5x70 meetrit
•
58 skeemi inglismaa vallutamisest  Normandia
hertsogi, hilisema kuninga William I Vallutaja poolt,
neist tähtsaim on  Hastingsi  lahing (1066 a.)
Seinamaalid - erksavärvilised pi blistseenid.
Kristus Autuni katedraali portaali 
tümpanoonilt. 12.saj.
Hastingsi lahing. Osa Bayeux' 
vaibast.  Villane  tikand linasel 
kangal.11.saj.
Evangelist 
Johannes. 
Raamatumaal 
abt Wedricuse 
palveraamatust.
12.saj.
Nicolas  Verdunist.  Punasest  merest 
Raamatukaas. 12.saj.
läbiminek. Email kuldplaadil. 12.saj.
Paradiisist  väljaajamine.  Fragment  
Hildesheimi  toomkiriku  pronksukselt. 11.saj.  
GOOTI  KUNST 
Tekkis prantsusmaal. Pariisi ja
sel e ümbruses. 
•
Varagooti- kuni 12.saj.
•
Kõrggooti- 12.-14.saj.
•
Hilisgooti-14.16. saj.
Stiili nimetus antud 18.saj. kunsti ajaloolste poolt.
Arhidektuuri süsteem
Iseloomulikud võtted võeti kasutusele 1144.a. Valminud
Saint- Denis ' kloostrikiriku ümberehituse juures.
(prantsuse kuningate  matmispaik )
Uue sti li olulisemaks tunnuseks oli  teravkaar  ja
roidvõlvid.
Roidvõlvide kasutselevõtt võimaldas ehitada kirikute kesklöövi
osa kõrgemaks.
Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised  roided  ja
pi larid(kandilised sambad). Saledad  piilarid  ja suured aknad
Kel atornid ilma kupliteta, väike ehistorn keskel, suured aknad,
ümmargune roos aken.
Inglismaa
13.saj. ehitati Londonis prantsuse sti li kirik  Westminster   Abby .
See on  kuningapere  kroonimis-,  laulatus - ja matusekirik.
Salisbury katedraal- 2  transepti  ja võimsa nelitistorniga.
Pariisi Jumalaema kirik e. 
Notre-Dame. pr. 12.saj. 
Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse
varagootika
dekoreeritud stiiliks:
•
võlvidele lisatakse  dekoratiivsed  roided, tekivad
lehvik-, täht- ja võrkvõlvid.
•
Inglise profaan(ilmalik) arhidektuuri parimad näited on
Cambridge  ja Oxfordi kolledžite hooned.
Westminster Abbey 
Cambridge kolledš 
13.saj
13.saj.  Hilisgootika
Itaalia 
Gootika  iseärasused:
•
tugev romaani- ja varakristlikusti li mõju.
•
Vähe vertikaalsust
•
sage on kuppel nelitise kohal, torn 
•
kel atorn kiriku kõrval-kampani l
•
kesklööv võlvimata
•
ei ole tugikaari
Chartres'i katedraal 
14.saj.  kõrggootika
•
seinamaal  ka väljaspool
Reimsi karedraal. 13.saj. 
•
väikesed aknad, mille tõttu palju seina pinda kaeti
freskodega.
kõrggootika 
•
Fresko - niiskele krohvile tempera värvidega
maalitud seinamaal.
Amiens'i katedraal 
13.saj. Kõrggootika 
Saint-Denis  kiriku. 12.saj
Salisbury 
katedraal. 
13.saj. 
varagootika
Canterbury 
katedraal 12.saj. 
Gloucesteri 
katedraal. 14.saj. 
hilisgootika
Doodžide  palee  
Veneetsias. 14.-15.saj.
Ca'd'Oro- Kuldne maja 
Veneetsias. 15.saj.
Milano katedraal . 
14.saj. Hilisgootika 
Palazzo 
Pubblico  
13-14.saj.
Uppsala 
toomkirik.
13.saj. 
Pieta. 14.saj.
Gooti kujutav- ja tarbekunst
•
Suurim kunsti tellija oli kirik
•
oluline kujutavakunsti mõjutaja oi
katolikskolastika(filosoofia)
•
13.saj.  Teoloog  A.  Thomas  ja mõjuka mungaordu rajaja
Assisi Franciscus rõhutasid mõistuse ja usu  kooskõla  ning
jumala poolt loodud meelelidse maailma väärtust.
•
Inimses  kujutamisel peeti tähtsaks  hingeelu  avamist ja
inimese käsitlemist  kordumatu  ja väärtusliku isiksusena.
•
Romaanisti list üleminekut gootikasse on näha
Prantsusmaa Chartres'i (12.saj) katedraali läänefassadi
portaalide palestiku figuuridel. 
•
Figuuride näod on  realistlikud  j aisikupärased.
•
Kõige täiuslikumalt esindavad kõrggootikat Reimsi ja
Amiensi  (13.saj.) katedraali figuurid. Need on peaaegu
vabafiguurid
•
Saksamaal Bambergis on kuulus rüütli- ideaali  väljendav
ratsaniku   figuur .
•
Naumburgi toomkirikus kujutatakse kiriku toetajaid
:krahvipaari Ekkehard ja Uta.
Ratsaniku 
kuju. 
•
Gooti kuurite lemmik teemad on: kristuse kannatuslugu,
Neitsi Maarja Jeesus-lapsega(madonna)
13.saj.
•
Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks in
vitraaskunst.
•
Kirikute suured aknad  kujundati  eri värvi klaastükkidest,
omavahel ühendasid neid tinaribad, mis  langesid  kokku
kujutiste piirjoontega. Väiksed detailid  kanti  klaasile
värvidega.
•
Kaunimad vitraažid asuvad Prantsusmaal Chartres'i
katedraalis ja Pariisis Saint-Chapel e'is.
Reimsi 
katedraali 
Ekkehard ja Uta. 
skulptuuri
13.saj.
d. 13.saj.
Seinamaal 
•
Itaalias oli au sees seinamaal ja  tahvelmaal .
Seinamaali  suurmeister  Giottodi  Bondone ,
Firenžest maalis oma suurima freskosarja
Assisi Püha Francisckusest.
Miniatuurmaal
14.saj.
Vennad Limbourgid kujundasid Prantsuse kuninga
venna  Berry  hertsogi, käsikirjalise palveraamatu
olustikustseenide,  maastiku- ja arhidektuuri kujutisega.
13.saj.
14.saj
GOOTIKA EESTIS
•
13.saj. jaotati Eesti mitme poli tilise jõu vahel: Liivimaaordu, Tartu pi skopi ja 
Saare-Lääne piiskopi vahel.
•
Sel e tõttu arenes välja mitu erinevat kirikuehituse  koolkonda .
•
Esimese Lääne-Euroopa arhitektuuri sti lina levis siin
romaani stiil.
•
13.saj. Lõpul sai valitsevaks gooti sti l.
•
13.-14. saj. ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid
(müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus)
tulid Läänest.
•
Ehitajateks olid algul rändmeistrid, hiljem kohalikud
tsunftimeistrid.
Eestis saab eristada nelja erineva arhidektuuriga pi rkonda:
•
Lääne-Eesti ja Saaremaa
•
Kesk-Eesti
Oleviste  
kirik 
Niguliste 
kirik
•
Tal inn ja Põhja-Eesti
•
Tartu ja Lõuna-Eesti
gooti kirikutest asuvad Tallinna
vanalinnas : Pühavaimu kirik, Oleviste
kirik, Niguliste kirik ja Toomkirik. Neist 3
viimast on basiilika.
Pürksile  lähimad  keskaegsed kirikud on
Püha Katariina kirik Hosbys, Lääne-
Nigula  ja Haapsalu lossikirik.
Tartu Jaani kirik on ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete  terrakota  
(põletatud savi) skulptuuridega.
Urvaste kirik on ainulaadne sel epärast , et on ainuke maapiirkonnas säilinud 
basiilika.
KESKAEGNE ILMALIK ARHITEKTUUR EESTIS
Linnused
•
Võõrvallutajad hakkasid 13.saj. Eestisse püstitama linnuseid
Pühavaimu 
•
Välisohu ja poli tiliste pingete tõttu oli neid
üsna palju
kirik 
•
On olemas 3 linnuse  põhitüüpi : neemik-,
torn- ja kastel -linnus.
•
Paljud Eesti linnused on segatüüpi
Neemiklinnus
•
Müür  ehitati piki mäeharja, oli korrapäratult
looklev
•
Oleneb kõige enam maastiku
iseärasustest
•
Näiteks  Rõuge  linnamägi
Tornlinnnus
•
Oli eriti sobv väiksemale
kaitsemeeskonnale
•
Nt: Paide, Kiiu ja Vao
Kastel -linnus
•
Nelinurkse  müüriga piiratud ala 
•
Narva linnus, esialgne linnus Tal inas Toompeal
Konvendihoone
•
... ehk kindlustatud klooster (alates 14.saj.)
Oli korrapärane linnusetüüp. Pärit Preisimaalt, valitses Saksa ordu
•
Nelinurkse sisehoovuga, mida ümbritsesid 4 hooneti ba
•
Sisaldas endas kirikut, refektooriumi (söögisaal), dormitoorium (magamissaal),
komtuur ( eluruum ), kapi tlisaal (koosolekuruum).
•
Eesti esimene konvendi hoone asus  Viljandis , kõige paremini on säilinud 
Kuressaares.
Tal inna  Toompea  linnus 
•
Oli kastel  tüüpi linnus Tal innas, Toompea kõrgustikul
•
Sel e ümber ehitati konvendihoone, eeslinnuse nurkadesse rajati tornid: Pikk 
Hermann, Pilsticker Landskrone,  Stur  den Kerl
•
19.saj.-l muudeti vanglaks 
•
1920. aastal ehitati ümber Eesti Vabariigi Ri gikoguks.
Tal inna linnus
•
13.saj. Hakati kindlustama kogu paelava (7ha)
•
14.saj. Lõpul hakati suurtükikuulide vastu müüre paksemaks ehitama, 
muldvalle rajama.
•
Hoogustus  kivist linnamüüri rajamine
•
Hakati ehitama flankeerivaid ehk tugevasti eenduvaid torne, sest muutus 
tähtsaks  tulistamine  piki müürijalamit
•
Tal inna linnuses said tähtsaks võimsad suurtükitornid: Kiek in de Kök ja Paks 
Margareeta.
Ühiskondlikud hooned
•
Keskaegne ilmalik ehituskunst on kõige paremini säilinud Tal inna vanalinnas
•
Vanalinnas on säilinud  tänava võrk, kinnistute piirid.
•
 Põhijoontes säilinud ka keskaegne  ruumijaotus  vanalinna hoonetes.
Kaupmehemaja 
•
Elamu tähtsaim ruum oli koda („diele“), mis täitis võõrastetoa, tööruumi, köögi 
ja sööitoa ülesandeid.
•
Kojatagune tuba „ dornse “ oli ainus kõetav ruum majas.
•
Ülemistel korrustel olid laoruumid, kuhu pääses kojuast  trepi  kaudu.
Elamute fassaadid
•
Majad olid sarnased, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks.
•
Elamute fassaade kaunistati „petikute“ ehk kõrgete teravkaareliste niššidega 
ja „etikukividega“ (ukseni viiva trepi külgedel olevate kivipinkide raid tahvlitega)
•
Mõnikord kaunistati ka majasiseseid ukseavasid ehk siseportaale.
Ühiskondlikud hooned vanalinnas
•
Raekoda - kõige kaunim ühiskondlik hoone Tallinna vanalinnas (alustati 13.saj, 
laiendati 15.saj.)
•
Suurgildi  hoone- suurkaupmeeste ühingu hoone, millel on  tammepuust  uksed 
koos lõvimaskidega uksekoputid.
Keskaegne kujutav- ja tarbekunst Eestis 
•
13.saj. tulid meistrid välismaalt
•
Eestis valmistatud teoste kõrval levis  eksport  (ristimisnõud Gotlandilt ja altarid 
Saksamaalt)
•
13.saj. lõpul levib gooti stiil
Puuskulptuur
•
14.saj. Loodud skulptuurgrupp Herju-Risti kirikus (leinavad Maarja ja 
Johannes)
•
ilmalik, õpetliku sisuga  skulptuur  Tallinna raekojas raehärrade pinkidel (Tristan 
ja Isolde, Taavet ja Koljat,  Simson  ja Delila) 14.-15.saj.
Kiviskulptuur
Püha Katariina ja Püha Nikolause skulptuurgrupid Karja kirikus Saaremaal (13.-
14.saj.)
Terrakota skulptuur Tartu Jaani kirikus
•
algselt üle 1000 figuuri 
•
asusid lääne portaali ehisviilu niššides
•
torni lääneküljel poolfiguurid
•
algselt värvitud elusuuruses figuurid siseruummis.
Tiib - ja kapp-altarid.
1481.a. Loodi tiibaltar Niguliste kirikusse ( Hermen  
Rode töökojast) 
1483.a. Toodi Pühavaimu kirikusse altar ( Bernt  Notke 
töökojast)
B.Notke töödest veel 7,5 meetri  pikkune  lõik 
hi gelmaalist „ Surmatants “ ()surelikkust rõhutav 
populaarne  teema)
Surmatants 
15.saj