kuidagi ebareaalne ning arvan, et peaksime kordusmõõtmise läbi viima. Mahuks saime: 37276,875 kuupmeetrit. Kindlasti ei saa väita, et tegemist on õige ruumalaga, sest väga keeruline oli mõõta nii korrapäratu kujuga maardlaala. Tabel 1. Andmed Exceli tabelis. Tabelis on märgitud kaugus, nõlvakalle ja kõrgus ja nende abil leitud maht 5 Joonis 1. Siimuga mõõtmisi tegemas. Autor: Brigitta Uibo. 3.2 praktikum: Rahnu hindamine 6 21.septembril, käisime geotehnoloogia tunniraames TTÜ lähedal rahne mõõtmas. Minu tiimis olid Sandra, Annika ja mina. Tol päeval oli õues 13 kraadi sooja ning päikesepaisteline, kuid ilm oli tuuline. Meie eesmärgiks oli hinnata kivimi pinnatugevust, saada andmeid, praktiseerida andmete kogumist ja meeskonnatööd. Mõõtevahenditeks olid Schmidti haamer, GPS, mõõdulint,
Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Sisukokkuvõte Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja
Uurimistöö Brigitta Õepa Kalamaja Põhikool Betti Alver Koostaja: Brigitta Õepa Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud........................................................................................2 3. Tunnustused.....................................................................
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST..
Viimne reliikvia Kokkuvõte • Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Režissöör • Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28
Realism - Manet Anette Põldsalu, Brigitta Kannel, Siret Upan Realism Eemaldumine romantismist. (Algas maastikumaalist) Hakati maalima seda, mida enda ümber nähti. Prantsusmaal – uudne nägemine ja kujutamine. Väljaspool Prantsusmaad – motiivis peituva jutustuse osa tähtsus. Realism Graafikakunsti populaarsus tõusis. Skulptuuris oli realismi tunda vähem. Fotograafia teke. Historitsistlik arhitektuur. Edouard Manet (1832 – 1883) Prantsuse maalikunstnik. Tema tuntumad teosed on „Eine murul“ ja „Olympia“ Mõjutas oluliselt impressionismi. Sündis jõukasse perekonda. Manet Kunstiga julgustas teda tegelema onu. Manet õppis maalima Thomas Couture juures. Maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine, ülemineku toonide vältimine. Maalis kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Elu jooksul ta tunnustust ei saanud. Elu lõpu poole hak...
Minu lemmik uusajas Brigitta Liisa Sikut, Krõõt Soomets, Age Roosi Abraham Lincoln 12. veebruar 1809- 15. aprill 1865 Hardini maakond, Kentucky Ameerika Ühendriikide poliitik ja president(1861-1865) Saavutused Kinnitas talundiseaduse (20. mai 1862) Orjanduse kaotamine USAs (1. jaanuar 1863) Pani aluse riigipankade süsteemile (25. veebruar 1863) Kodusõja võitmine (9. aprill 1865) Armastatud president Sai märtriks Sümboliseerib ausust, otsekohesust ja austust Eraelu Vanemad Thomas Lincoln ja Nancy Hacks Lincoln Baptist 1818 suri tema ema, al. 1819 kasvatas teda võõrasema Lapsena tegeles farmi- ja metsatööga Luges palju raamatuid Kohtus 1839. a Mary Ann Todd'iga Abiellusid 4. novembril 1842 Neli poega Surm Washingtoni Fordi teater (14. aprill 1865) 3nda vaatuse ajal tulistas näitleja John Wilkes Booth Sai surmava haava pähe Suri 15. aprilli hommikul kell 7:22 Põrm sängitati kodulinna Springfieldi Kasutatud kirjandus http...
Helisev muusika Helisev muusika "Helisev muusika" on 1965. aasta Ühendriikide muusikalfilm. Film põhineb 1959. aasta Broadway muusikalil "Helisev muusika". Produtsent – Rober Wise Muusika - Richard Rodgers Muusika sõnad - Oscar Hammerstein II Filmi tutvustus Maria (Julie Andrews) tahtis kogu oma noore elu nunnaks saada, kuid aja jooksul märkas ta, et see ei ole talle sobiv. Ta sattus tihti pahandustesse ja käitus ebasobivalt. Lõpuks saadeti Maria erikapten Von Trappi (Christopher Plummer) majja, et ta seal laste eest hoolitseks. Von Trapp jäi mitu aastat tagasi leseks ja pidi sellest saadik üksi oma seitsme kasvatamatu lapse eest hoolitsema, kes on juba mitmed hooldajad eemale peletanud. Kuid muusika abiga suudab Maria laste südamed võita. Ja mitte ainult – ka kapten Von Trapp armub temasse. Kõik võiks olla ilus, kuid aastal 1938 nõua...
Andro Andronov Kadrina Keskkool 10.klass Sisukord Lühikokkuvõte sisust Võttepaigad Rezissööri tutvustus Tegelased Laulud Kasutatud materjal Lühikokkuvõte sisust Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutvustus Grigori Kromanov 8
VIIMNE Arvo Valtoni käsikiri LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL Kunstnik - Rein Raamat Kostüümid - Helve Halla Montaaz Virve Laev Jumestus Helva Sikk Muusika Uno Naisoo ja Tõnu Naissoo Laulude tekstid - Paul-Erik Rum...
Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas...
Õhusaastumine, happevihma teke Karina Sepp ja Brigitta Liisa Sikut Õhu saastatus Atmosfääriõhu saastatus on paljudes linnades tõsisemaid keskkonnaprobleeme. Õhu saastatuse peamiseks põhjuseks on inimtegevuse tagajärjena kõrge mürkainete tase. Tallinna õhu saastatus põhjustab aastas ~300 inimese surma. Õhu saastumine Õhk võib saastuda, kui lasta sinna mürgiseid gaase. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteained suured
Lennart Georg Meri koostaja :Alar Nort Nissi,2012 Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vaba...
Lennart (Georg) Meri Lennart Georg meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992-2001. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadioskuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulga...
Tallinna Saksa Gümnaasium 9.d klass Sylva Reivik Juhendajad :Õpetajad Reet- Brigitta Laid,Tiina Nõges Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus, Põhimõisted Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem Dimensioonivalem Kasutatud allikad Põhimõisted Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks.
● Looduspargid: Ängsö, Färnebofjärden Upplandis on ka kaks UNESCO kaitse all olevad kohta. Birka arheoloogiline ala ja Drottningholm’i loss. Upplandis asub Uppsala ülikool asutatud aastal 1477 ja see oli esimene ülikool asutatud nii Rootsis kui terves skandinaavias. See töötab siiani ja asub üle maailmalises ülikoolide paremuse listis 86. kohal. ( selle järgi mis ma lugesin on kõige populaarsem sport jalgpall) Upplandist on pärit ka Püha Brigitta, Rootsi keeles: den Heliga Birgitta. Ta elas aastatel 1303 - 23. juuli 1373. Kakskümmend aastat peale ta abikaasa surma asutas ta Bridgettiinide nunnad ja mungad. Hiljem kuulutati ta pühakuks. Lisaks teine kõige olulisem isik kes oli päris Upplandist, täpsemalt Uppsalast, oli Ingmar Bergman 14. juuli 1918 – 30. juuli 2007
Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest.
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo
Viimne Reliikvia Maile Kikerpill 2013 Eesti film aastast 1969 Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad." Sisu: Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter
3 PELLE SVANSLÖS Pelle Svanslös on üks Rootsi lastekirjanduse armastatumiad tegelasi. Pelle on Rootsi kirjaniku Gösta Krurrssoni poolt väljamõeldus kass. Pelle seiklused raamatutes toimuvad Uppsalas, raamatu tegelasteks on kassid, kes käituvad nagu inimesed. Pelle on südamlik ja kergeusklik kass, teda narrib ja kiusab Elaka Måns koos Billi ja Bulliga. Esimeses raamtus on Pelle kodukass, kelle omanikeks on Olle ja Brigitta, kuid kui Pelle suuremaks kasvab, siis hakkab ta elama koos Maja Gräddnosiga Pellel pole saba, kuna suur rott hammustas ta saba ära, kui Pelle oli ainult paari päeva vanune. Pelle sündis maal, kuid üks perekond Uppsalast adopteeris ta. Mõned kassid kiusavad Pellet, kuna tal pole saba. 4 PELLE MÄNGUVÄLJAK Mänguväljak ehitati ja taasavati 2014. aastal, Inglise pargis. Mänguväljaku teemaks oli ‘’Pelle Maailm’’
Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt
c) kolmelööviline kirik- Levis Lõuna-Eestis. Nt Suure-Jaani Ristija Johannese kirik ja Oleviste kirik. Ehitusmaterjalina on kasutatud paekivi, maakivi ja tellist. Kolmelööviline kirik oli ka kodakirik. Sellel oli ruudukujuline põhjaplaan, kiriku oli 3 võlvikut. Gooti stiilis. Kesklööv on keskmistest laiem. 5. Nimeta Tallinna keskaegsed kloostrid- Püha Katariina klooster, Püha Miikaeli nunnaklooster, Padise lähedal mungaklooster, Püha Brigitta ehk Pirita klooster. 6. Kindlasti leidub sinu kodukandis või maakonnas mõni vanem kirik. Kuidas seda kirikut nimetatakse? Millal see on ehitatud? Otsi internetist selle kiriku pilt ja aseta siia töösse. Harjumaa suurim keskaegne kirik oli Keila kirik ehk Maakirik. Ehitati 14. Sajandi keskpaiku kindluskirikuna. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1. Nimeta 3 linnuse põhitüüpi, mida vallutajad ehitasid keskajal Eestisse
kujutatud laval. Laval mängiti kõigile tuntuid laule,vokaal ja orkestrimuusikat . Sümfoonia orkester dirigendiks oli Tarvo Leinatam. Muusikajuhiks oli Olav Ehala ja lavastajaks Ain Mäeots. Muusikali sündmustik oli väga põnev ning tihe. Muusikal rääkis endisest nunn Mariast keda kehastas Hana-Liina Võsa,kes saadetakse maisesse ellu tagasi ülesandega kasvatada 7 imearmast last. Etenduses tegi ka kaasa üks meie kooli õpilane Laura Danilas kes mängis Brigitta osa ja seda oli vägapõnev jälgida.Maria saabus seitsme lapse juurde keda kasvatas kapten Georg von Trapp tal oli väga karm kord ,kus lapsed pidid reageerima nagu sõjaväes, vilepeale. Kapten reisis palju ja seega olid lapsed palju üksi kodus lapsehoidjatega kelle elud nad tavaliselt põrguks tegid . Maria õpetas lapsed laulma ja muusikat tegema, millest oli neid senieemale hoitud. Lapsed hakkasid Mariat armastama, nad laulsid koos ja mängisid palju
Lennart Meri Lennart-Georg Meri oli poliitik ja kirjanik ning Eesti Vabariigi president aastatel 1992-2001. Lennast Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 ajuvähki. Ta on maetud Metsakalmistule. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning ema oli Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Lennart Meri veetis oma lapsepõlve peamiselt välismaal elades ja seetõttu õppis ta mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis, kust tulenes ka tema hea keelteoskus(- ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.) Georg Meri perekond küüditati 1941. aastal Siberisse, kust nad naasid 1946. aastal. Lennart Meri oli Venemaal elades käinud mitmes venekeelses koolis. Eestisse
Enne uute tootmisvõimsuste käikuandmist tuleb õlitootjatel tõestada, et nad suudavad põlevkivi- õli keskkonnaohutult toota praeguseski mahus. Ennetamaks võimalikku fenoolireostust mujal Eestis tuleb kontrollida neid ettevõtteid, mis tegelevad põlevkiviõli vedamise ja kasutamisega. Viimastel aastatel on nt Pärnu heitveelaskmes mitu korda leitud fenoole, mille allikas on teadmata. Brigitta Õunmaa 10B
Viimne Reliikvia Eesti film aastast 1969. Sisu!! "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Inimesed , kes filmi muusikale kaasa
Niguliste kirik Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan. Kesklöövis,kooris ja kabelites on tähtvõlvid. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit,kuid need on varemetes või kaotanud oma keskaegse kuju. Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster. 13.sajandi keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ning Padise lähedale mungaklooster. Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Brigitta ehk Pirita kloostrist mis sai valmis 15.sajandi keskel. Pirita kloostri varemed Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Toomkirik,piiskopkonna peakirik,ehitati 13.-16.sajandil.Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke,millel 2 torni. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik,kolmelööviline basiilika,mis põhiosas valmis 14.sajandil.Selle hoone teeb eriliseks
Referaat Lennart Meri (1929 – 2006) Lennart – Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 peaaju pahaloomuliku kasvaja tõttu. Lennart Meri on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri valdas saksa, inglise, eesti, vene, prantsuse ja soome keelt. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Tänu Lennarti mitmesugustele kooliteedele nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal oli tal hea keelte oskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond, kui punavõimude jaoks vaenulik element, 1941. aastal Siberisse. 1945 aastal naastes astus ta Eestis Tartu Ülikooli, mille ta lõpetas 1953. Aastal ajaloo eriala cum laude. Kahjuks küll ei lubatud tal ajaloolisena töötada. P...
Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense de Beuharnais - Linda Ellen Toom Hortense lapsena - Annaliise Anvelt Eugene de Beuharnais - Eke Maru Grossschmidt või Eke Paul Õun Napoleoni õed ja vennad: Joseph Bonaparte - Tarmo Tähiste Lucien Bonaparte - Karl Mattias Pärloja Elise Bonaparte - Eva Maris Küngas Louis Bonaparte - Mark Oliver Rahn Polette Bonaperte - Carolina Nellis Caroline Bonaparte - Brigitta Ambur Caroline lapsena - Grete Saue Jerome Bonaparte - Hugo Luca Tigane Jerome lapsena - Rauno Jonas Küngas Theresa Tallieni salong: Thersa Tallien - Kert Raja Paul Barras - Tauno Tagel Jean-Lambert Tallien, Jean Moreau - Kauro Tafitsuk Joachim Murat- Norman Vendla Joseph Fouche - Mark Oja Auguste Marmont - Romet Leivategija Germaine de Stael - Marie Mäetamm Fracois Joseph Talma - Asko-Robert Meola Marguerte Georges - Johanna Elise Kabel Rosalie - Eliis Rebane Nanette - Sarah-Elisabeth Haidik
Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltsielu ja pakkus häda korral abi ja toetust. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu, kvaliteeti. Läbi Eestimaa viidi käsitöötooteid, toiduaineid, nahku, vilja, lina, vaha. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Eesti alale rajati Tallinna dominiiklaste klooster, naiskloostrid – Püha Brigitta ordu nunnaklooster ja tsistertslaste naisteklooster Tartus. Ordud: kerjusmungaordud. Maarahvas võttis omaks katoliku usu jättes oma kõrgjumalad ja hakates austama kristlaste jumalat. (sest vabadusvõitluses oli nende jumal jäänud ristiusu jumalale alla) Asemele tõusid kristlikud pühakud. Reformatsioon jõudis Eestisse 1523.a.
Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem mõ...
saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 4) Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast,et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus
võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka Viljandi ordulinnus ja Kuressaare linnus( oma keskaegsete vormide säilit) Keskaegn sakraalarhitekt Tlinas- kirik on neli- toomkirik,niguliste,oleviste ja pühavaimu. Kloost 3- dominiiklaste Püha Katariina klooster, tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ja Püha Brigitta e Pirita klooster 1)Toomkirk e Püha Maarja peakirk-maini 1233.a I korda, algul madal 1-lööviline hoone. 14saj ehit 3löövilisex ning 15.saj kolmelöv basiilikaks. 1684.a tulekahju, taastat 1686.a jõulupühadex. Länetorn hilisem 1778-1779 2) Pühavaimu ainukesena säilind oma 14.saj ilme. Erandlik kuna on 2- lööviline kodakirik Tlinas, kirde-edel suunaline ning ebasümetril põhiplaaniga (kooriruum ei asu löövd keskel) I kord maini 1319.a oli seegikirik, est koguduse kihelkonna-ja
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahv...
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapt...
Lennart Meri (1929-2006) Eesti Vabariigi president 1992-2001 Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Okupatsioon Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolase...
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende...
Pieta- motiiv kristlikus kunstis 8. Too näiteid igast kirikutüübist Eesti kirikute hulgast! a) ühelööviline kirik b)kahelööviline kirik c)kolmelööviline kirik 9. Märgi Chartres´i katedraali ristläbilõikel kesk ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugipiidad, tugikaared. (joonis etteantud) 10. Londoni tuntuim gooti stiilis kirik on Westminster Abbey Seal toimuvad kroonimistseremooniad 12. Nimeta Tallinna keskaegseid kloostreid *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 13. Vaata üle Eesti keskaegsed linnused. Näit. Tallinna Toompea, Kuressaare linnus, Narva linnus, Haapsalu linnus, Rakvere linnus. Kuidas nende linnuste hoone tüüpi nimetatakse? 14. Millal ehitati Tallinna alllinnale ümber linnamüür ja kelle käsul? ehitati 13. sajandi teisel poolel Margrete Sambori käsul 15. Kus asub Bart Nodke ,,Surmaatants", Milline on selle maali sõnum? Niguliste kirikus 16
Teisel korrusel on kondiitri töökoda. Seal läheb ettevalmistus erinevate kondiitritooted. Ka seal kohe juhtub pakkimine valmistooteid. Veel teisel korrusel on koht piparkoogi valmistamine jaoks ja koht kus panen erinevad leivataignad, mis läheb leiba valmistamise masinaliinis. Toodangu sortiment, kogused: Tordid: (umbes 30tk) Maasika-kohupiimatort, Šokolaadi-karamellitort, Martsipanitort, Kohupiima-sefiiritort Eeva, Jäätisemaitseline tort, Brigitta Kirsitort, Vaarika-kohupiimatort, Trühvlitort, Toorjuustu- mustsõstratort, Toorjuustu-pohlatort, Draama tort, Virmaline, Kohupiimatort Jalgpall, Elleri tort, Kohupiimatort, Tort Paradiis, Nostalgia tort, Sidrunitort, Tort Valli, Kati, Mustikajogurti tort, Kodujuustu-kirsitort, Kodujuustu-vaarikatort, Ahjuõunatort. Leivad: Meie Eesti Teraleib, Meie Eesti Peenleib, Meie Eesti Rukkileib, Teraleib, Tartu Peenleib, Rüütli leib, Rukkileib, Pärnu leib, Peenleib, Must leib,
TURBA GÜMNAASIUM Daniel Rei, Andra Voosalu LENNART MERI ELULUGU Uurimistöö Juhendaja: õp. Andero Nimmer Turba 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI..................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 19291988..................................................................5 1.1. Noorusaastad ja haridus...............................................................................................5 1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena ....................................................................
Kahe läänetorni asemel 1. Püha Severuse kirik Erfurdis SKANDINAAVIA GOOTI 1. Gootika tuli erinevatest suundadest nii Saksamaalt kui Prantsusmaalt. 2. Rootsi: 13 saj Uppsala toomkirik (mõlema riig mõjutused) Linköpingi toomkirik 15 saj algus Vadstena kloostri (nunna) kirikPüha Brigitta ordu (Pirita kloostri eeskujuks) Stockholmi kirikud: Suurkirik, Riddarholmi kirik Gotlandi kirikud: üle 90 3. Norra: Trondheimi katedraal inglise eeskujul 4. Soome: Turu toomkirik 13 saj saksa mõjudega
Lennart Meri Lennart Meri was a writer, a film director and a statesman who served as the second President of Estonia. Meri was a leader of the Estonian independence movement. His lifestory: Lennart Georg Meri was born in Tallinn, 29 March 1929, a son of the Estonian diplomat and later translator Georg Meri, and Estonian Swedish Alice-Brigitta Engmann. Because his father was a diplomat, Lennart left Estonia at an early age and studied abroad, in nine different schools and in four different languages. In addition to his native Estonian, Lennart Meri fluently spoke five other languages: Finnish, French, German, English and Russian. The family was in Tallinn when Estonia was occupied by the armed forces of the Soviet Union in June 1940 and in 1941, the Meri family was deported to Siberia. They came back to Estonia 1945. In 1953, Lennart Meri graduated cum laude fr...
Lennart Meri Lennart Meri was a writer, film director and statesman who served as the second President of Estonia. Meri was a leader of the Estonian independence movement. His lifestory: Lennart Georg Meri was born in Tallinn, 29 March 1929, a son of the Estonian diplomat and later translator Georg Meri, and Estonian Swedish Alice-Brigitta Engmann. Because his father was a diplomat, Lennart left Estonia at an early age and studied abroad, in nine different schools and in four different languages. In addition to his native Estonian, Lennart Meri fluently spoke five other languages: Finnish, French, German, English and Russian. The family was in Tallinn when Estonia was occupied by the armed forces of the Soviet Union in June 1940 and in 1941, the Meri family was deported to Siberia. They came back to Estonia 1945. In 1953, Lennart Meri graduated cum laude from t...
C. R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart ...
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM Lennart- Georg Meri Referaat Koostaja: Karel Kübar 8b . klass Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 SISUKORD Sisukord.................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................ 3 Elulugu................................................................................... 4 Loominguline tegevus............................................................ 5 Tunnustused, aumärgid, liidud, ühingud............................. 6-7 Perekond................................................................................. 8 Poliitika................................................................
sinu õnne endale võtta. 33. Rein Lang Linnahallis. Olümpiaregatiks rajatatud NL kõige uhkem kontserdimaja, millel ajutine puitkarkassile rajatud lava. Lavaaugus paljunesid sääsed ja hiired-rotid. Hiir, kass ja administraator Roza. 34. Ülo Sirp Linnahalli müüri ääres. Linnahalli müüri ehitamise ja puhastamise lugu. 35. Harry Liivrand Linnahalli trepil. Valge laev 1996. aastal Esto-le saabuvate väliseestlastega, kes tulid tagasi kodumaale. 36. Vello Salo Pirita Brigitta kloostris. Parem on aidata kui tappa. 37. Sofia Joons Pelgulinnas. Ühistu juhtimise kogemus oma esimeses elukohas multikultuurses majas. 38. Jaan-Eik Tulve Nõmme raudteejaamas. Vanaema ja vanaisa rongisõit. 39. Kaarel Kuurma Lasnamäel. Vaikus, värske õhk ja panoraamvaade. 40. Polina Tšerkassova Balti jaamas. Trolli siseneda sooviv mees kui liblikas klaasi taga. Tihti soovitakse siseneda kinnisest uksest märkamata kõrvalasuvat avatud ust. 41. Anu Lamp Nõmme pargis
Filmi peategelasteks on Arno Liiver, Riina Hein, Aarne Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Endel Ani ja Kaljo Kiisk. Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Film räägib sellest, kuidas Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Country: Estonia | Soviet Union Film esilinastus 3. septembril 1971.aastal Soomes. Peategelased: Aleksandr Goloborodko - Gabriel Ingrid Andrina - Agnes Rolan Bykov - Vend Johannes Eve Kivi - Ursula
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
