Kreeka, Kreeta ,Rooma (0)

1 Hindamata

Kreeka Arhitektuur
Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi :
1) Arhailine e. vana aeg – 600 – 480 eKr
2) Klassikaline e. õitseaeg – 480 – 323 eKr
3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr – 30 pKr
Templid – tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike – marmor . Templid koosnesid 3 põhiosast – alus,millel tempel seisab – krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa – baas, tüves ja kapiteel . Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA , JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil.
Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik .
Joonia – hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega.
Korintose – erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged.
Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad.
* karüatiidid – sambadi asendavad naistekujud – Erechteioni tempel.
Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias
Joonia – Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel
Korintose – Olümpienioni tempel Ateenas

Kreeka skulptuur .
Marmor ja pronks. Väga vähe säilinud tervikteoseid. Enamikke teoseid tunneme koopiate pealt. Kõige väärtuslikumaks pidasid kreeklased KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT – sega-tehnika; kujul oli puust südamik, paljast keha jäljendas elevandiluuplaadikesed, riietust ja relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid.
Arhailine aeg - kuoros –mees, kore – naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised ; kreeklaste anatoomia oli kohmakas .
Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet ,naistel riietus, ehted ja soengud . Eestpoolt vaadeldavad.
Klassikaline aeg – kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama – tugijalg (toetumine ühele jalale jne).
POLYKLEITOS ’e ’’odakandja’’ ja MYRON ’i ’’kettaheitja’’Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena – eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised . Võitlusstseenid,mütoloogia,kangelased. Ateena Parthenoni tempel.
*Pheidias – Akropoli skulptuuride peamine autor.
4.saj eKr taandub pidulik, enesekindel rahu. Muutub vormilt mitmekesisemaks ja enesekindlamaks. Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas ) lisati inimlikku ,maist ilu. Inimesi kujutati jumalatena, jumalaid inimestena.
PRAXITELES – ’’ Hermes Dionysose lapsega’’. ’’Aphrodite’’ kuju.
Hakkas levima ka portreekunst, millega jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni. LYSIPPOS – Aleksander Suure portree.

Kreeka vaasimaal
(lk.66)
3 käepidemega hüdria (veenõu) , 2 sangaga amfora (veini hoidmiseks) ja lai krateer (vee ja veini segamiseks) . Erinõud olid õli ja teravilja säilitamiseks (toiduainete või vedelikud). Geomeetriline ornament – meander - (merelainet kujutav ornament). Keraamikat valmistati pöörleval kedral
8 saj. eKr. – inimeste ja loomade kujutised .
6 saj. algul – musta figuuri stiil – kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised.
6saj. lõpul – punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused.
5 saj. seina- ja tahvelmaalid – muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi – valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament – palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander.

7 maailmaime
1 ) Giza püramiidid Kairos – Cheops (140m), Chefren ja Mykerinos
2 ) Babüloni rippuvad aiad
3) Halikarnassose mauseleum – haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama.
4) Arthemise tempel Efesos .
5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m
6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest.
7) Zeusi kuju Olympias – krüselefantiintehnikas.

Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas)
Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud – linnade liit. Hiilgeaeg – 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge.
Nekropolid – surnute linnad – hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati – tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus.
Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne.
Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid – tuntuim kuju – pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi – kimäär – pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi.
Arhitektuur – ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised , hõredamalt paigutatud sambad, kaunistatud keraamiliste kaunistustega. Etruskide templid avaldasid mõju hilisele rooma arhitektuurile.

Rooma arhitektuur
Uued ehitustehnilised võtted - Lubimört – võlvid, kuplid , kaared - Kasutati uste ja akende sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) – kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor.
*Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik – veejuhtmed kaaristutel.
Termid – saunad, amfiteatrid (Colosseum – 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema – 2 peateed, foorum , kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid.
Kui Roomast sai keisririik , toimusid suured muudatused ehituskunstis – ’’võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna’’. Keiser Augustus – Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas)
Basiilika ehituskunst – kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned – jaotatud 3-ks osaks.
* Marcus Aureniuse ratsamonument
*Constantinuse triumfikaar
Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ’’Panteon’’ – säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga – jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud.
*Circus Maximus
Rooma linna ümber ehitati hiljem ka müür – 6m kõrge, 3,5m paksud, kogupikkuseks ~19km.

Rooma skulptuur
Vabafiguurid, portree skulptuurid. Kujutati iseennast mitte jumalaid. Roomast kujunes välja portreeskulptuur . Kasutati ka vahamaske, mille järgi tehti skulptuure. Portreid tehti keisritest, valitsejatest, ametnikest, riigile teenete osutamise eest jne.
Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud , kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ’’isiksus ja isikupära’’ Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus – keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema.
* kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma.

Rooma maalikunst
Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest – seinamaalid. ’’Aleksander Issose lahingu ’’ mosaiik . Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit , puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor.
* perspektiivi kasutamine ja varjud . Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne.
*Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale.
I –Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid.
II – ’’ Fauni ’’ maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne.
III – Müsteeriumide villa – Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid.
Roomas levis ka tahvelmaal – maalitud portreed. Maaliti enkausitka tehnikas – värvimullad segati kuuma vahaga, millega värvid püsisid säravamad, erksamad, puhtamad ja maal ise püsis kauem vastu. Realistlikult,ilusad ; eriti ilmekalt maaliti silmi (suured,säravad) . Samuti maaliti esemeid seinte peale.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisgretea Õppematerjali autor

kunst,maalikunst,skulptuur

kunstiajalugu

Sarnased õppematerjalid

doc

10. klassi konspekt

head. Kujutletakse orje, võõramaalasi, loomi, linde, kalasi jne. Jälgiti tähelepanelikult rassilisi erinevusi ja tunnuseid. 5. Kreeta-Mükeene kunst ( Egeuse ) . ~ 3000 a.eKr. Tegeleti laevandusega, 3000a.eKr. tekkis algeline kõrgkultuur kogu kultuur ja majandus oli seotud merega. Tegeleti kalanduse,kaubandusega, levis ka mererööv. Ei tekkinud tugeva keskvõimuga riike. Kreeta - puudusid kindlustusasulad kuna ei kardetud välismaalasi. Kõige tähtsam oli viljakuskultus. Tekkis kihistatud ühiskond; valitseja võim ei olnud jumalastatud. Lossid Knossus, Phaistos, Hagia Triada. (koosnesid paljudest väikestest ruumidest eri tasapindadel; alumised korrused peam. laoruumid, teistel elutoad; ruumid avanesid siseõue poole; trepid; valgussahtid koridorides) kasutati puidust sambaid (altkitsenevaid)mis värviti

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus

Kunstiajalugu

odt

Kreeka & Rooma kunst

- Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega - Korintos erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest, kapiteelil on kujutatud taimevorme(akantuselehti, vääte, õisi), kapiteel ise karika-või vaasikujuline III KREEKA EHITUSMÄLESTISED 1.Arhailisest ajajärgust (dooria stiilis) a) Apolloni tempel Korinthoses 7.sajandi lõpul b) Lõuna-Itaalias jumalanna Hera tempel Paestumis (u 550 eKr) Poseidoni tempel (u 450 eKr) c) Zeusi tempel Olümpias (arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril) 2.Klassikalisest ajajärgust (levis juba joonia stiil) a) jumalanna Artemise tempel ning tema hiiglaslik dipteer Efesoses

Kunstiajalugu

docx

Vana Kreeka kunst

diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis. Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks.

Kunsti ajalugu

doc

Vana kreeka, vana rooma

Alumine on ehhiin ja ülem. abakus) entaastüvesel olev keskel väike painutus kannelüüridtüvest liigendavad kitsad püstvaod friis talastiku ülemine osa arhitraavtalastiku alumine osa naossammasterea taga asus risttahukakujuline kivisr seintega ruum Kreeka templites avalduvad kõik need jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse, nn. Kuldse kesktee taotlus ja äärmuste ja liialduste vältimine. 11. KREEKA EHITUSMÄLESTISED Akropolkreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega 6.saj eKr kujunes välja joonia stiil. Poseidoni tempel on üks paremini säilinud aniitkkreeka ehitisi. Mille poolest on erilised Erechtheioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templite sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja tallastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. DooriaParthenoni tempel(Ateenas); Hera tempel(Paestumis); Poseidoni tempel(Paestumis)

Kunstiajalugu

doc

Kunsti arvestus

kummardamine Võimul Tutanhamon, viis pealinna Teebasse Tutanhamoni haud: · 3 inimesekujulist kirstu, keskmine kullast, nägu kaetud maskiga · Kirstud asetatud suurest kiviblokist õõnestatud sarkofaagi, ümber luksusesemed · Päises olid urnid siseelunditega Egeuse kunst Polnud ühtset riigivõimuga riiki, kunstis seega ühised jooned nii Mandri-Kreekas, Peloponnesose ps ja Väike-Aasia rannikul Rikkaim kunst kreeta saarel ning peloponnesose ps, mille tähtsaim keskus Mükeene-Kreeta- Mükeene kunst Kreetalased ei kartnud välisvaenlaseid seni kuni neil olid laevad merel, seega polnud nende lossid kaitstud ja nad ei rajanud linnuseid Usus neil kindlad jooned puudusid, aga mingisugused jumalannad neil olid, kujutati madudega Kujutavas kunstis olid neil skulptuur-reljeefid ja kujud. Tähtsamateks arhitektuuri saavutusteks kreetalastel lossid(Knossos, Phaistos ja Hagia triada) Lossid:

Kunstiajalugu

docx

Kreeta, Kreeka, Etruskite ja Rooma kunst

Egeuse kultuuri keskused Knoosos ja Mükeene Kreeta Kreeka mander Kreeta kunst  Kõrgkultuuri hiilgeaeg 2000-1450 eKr  Merendus  Kultuuri iseloomustavad võimsad lossid  Lossid on kogukonnakeskused  Labürinditaolised  Suured trepid  Rohkelt sambaed (alt kitsad, ülalt laiad)  Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid)  Puudusid välisseinad

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid