Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule?
haiglad, koolid, raudteejaamad. Rooma linna ehitusprogramm. Soo kuivatamine, metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt). Etioopia vallutamine 1935-36, u 300 tuh meest Somaaliast Etioopiasse; lennuvägi, mürkgaas; 7 kuud sõjategevust; Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad; Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Itaalia vallutas Etioopia. Kominterni vastane pakt: Itaalia astus liitus Saksamaa ja Jaapaniga, võitlus kominterni vastu. Oli suunatud nl vastu. Teraspakt oli Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg; 1939, Ribbentrop S
tööpuuduse vähendamine · Rooma linna ehitusprogramm. · Soode kuivatamine, metsatööd. · Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. · Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. · Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt) Peaeesmärgid: Benito Mussolini ja fasistlik partei lubasid tuua Itaalia tagasi Euroopa suurriigiks, tehes sellest "uue Rooma impeeriumi". Mussolini lubas, et Itaalia saab võimu Vahemere üle. Mida tegi: Etioopia vallutamine 1935 36. U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse, Lennuvägi, mürkgaas, 7 kuud sõjategevust, Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad, Itaalia astus Rahvasteliidust välja
Euroopa riigid ei sekku; võidavad fasistid Franco juhtimisel; Eestist mindi salaja Hispaaniasse (George Orwell). · Agressorite 1bloki kujunemine: 1. 1936 Berliini-Rooma telg; Pakt NSV vastu; Antikomiterni pakt 2. 1936 Berliin-Tokio telg; 3. 1937 Itaalia liitub selle paktiga (Saksamaaga) Teraspakt! 4. 1939 sõlmitakse otsene koostööpakt (Teraspakt!) Saksa ja Itaalia vahel; 5. 1940 Kolmikpakt täiendatakse Teraspakti (Itaalia, Saksamaa, Jaapan). · Suur-Saksamaa idee elluviimine: 1. 1937 võtab Hitler suuna sõjale, saadab laiali sõjaministeeriumi, vahetab välja võtmeministrid (välisministriks saab Ribbentrop, Wehrmachti ülemjuhiks saab Keitel);
Teine maailmasõda Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest
pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas
Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi. Teherani konverents(1943)- Churchill, Roosevelt ja Stalin-Euroopas avada teine rinne.SUVESÕDA- relvastatud võitlus
Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus
1938 29. september Müncheni konverents (seoses Tsehhoslovakkia kriisiga kutsus Hitler 1938. a. kokku Mussolini, Chamberlaini ja Daladier', et koos lahendus leida. Otsustati rahuldada Saksamaa nõudmised ja anda talle Sudeetide piirkond. Tsehhoslovakkia jäi liitlasteta ja läks Saksamaale. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahuldatud ja Euroopas on rahu). 1939 Teraspakt (Saksamaa-Itaalia). 1939 23. august Molotov-Rippentropi pakt (Mittekallaletungi pakt, mille sõlmisid omavahel Saksamaa ja NSVL. Maailm jagati mõjupiirkondadeks). 1939, 1. september II maailmasõja algus Kolmikliit Enne I maailmasõda Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (astub hiljem välja). Nelikliit I maailmasõja osapool, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria. Antant Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaa vastu suunatud sõjalis-poliitiline blokk
4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu. 9
D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939.mai Teraspakt (Stahlpakt) Saksamaa-Itaalia koostöö leping. 4)1940. 27.sept Saksamaa, Itaalia, Jaapan Berliini e. Kolmikpakt. Jagatakse ära mõjusfäärid Euroopas ja Aasias, 3 riiki pidid oma mõjusfääris kehtestama uue korra. Kolmikpaktiga liitusid: Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Slovakkia, Soome. 1939-40 NSV-Saksamaa liit (MRP) ajend II ms vallapääsemiseks. MRP 23.aug. 1939 Hitleril oli seda vaja, et NSV jääks erapooletuks kui Saksamaa Poolat ründab. 17
1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga 1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta. 1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni 1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu) 1937 - valmib plaan „Otto“ 1938 – anšluss : Austria liitmine Saksamaaga 1938 – Müncheni konverents ( Hitler, Mussolini, Chamberlain, Daladier) 1939 – Teraspakt Itaaliaga 23.aug. 1939 – MRP : Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping 1.sept.1939 – Saksamaa tungib kallale Poolale. Algab Teine maailmasõda.
isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3. Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti sõlmimiseni, millega kohustuti üksteist aitama juhul, kui neid ründab mõni suurriik. 4. Slovakkia – liitus kolmikpaktiga, sest ta oli Saksamaast sõltuv nukuriik 5. Ungari – Hirm Moskva ees 6. Rumeenia – hirm Moskva ees
Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta. Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt Põhja- ja lääne-Prantsusmaa Saksa alla Lõuna-Prantsusmaa nukuvabariik (valitseja Marchall Petain) Churchill võimule mai 1940
Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS.
o Hitler rikkus Müncheni lepet · 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus o Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale o Algas armee, laevastiku ja lennuväe loomine o GB ja Pr asusid kaitsele o Sõlmiti mereväe lepe Inglismaaga · Teraspakt mai 1939 o 35% piir ületati juba 1938 või varem o Itaalia ja Saksa liidulepe o Tähendas Versaille´i rahulepingu tühistamist · Suur-Saksamaa loomine MRP Molotov-Ribbentropi pakt o Kõik saksa keelt kõnelevad rahvad pidid elama · Saksa-NSVL mittekallaletungi- ja koostööpakt
Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia. 8. Eesti 1930ndatel. Eesti valitsemine 1930ndatel. II ja III põhiseadus.
Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" Hispaania kodusõda-1936-1939. vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri kehtestanud fasismimeelsete vahel. Sõda lõppes vabariiklase lüüa saamisega. Võimule tuli kindral Francisco Franco. Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel.
Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" Hispaania kodusõda-1936-1939. vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri kehtestanud fasismimeelsete vahel. Sõda lõppes vabariiklase lüüa saamisega. Võimule tuli kindral Francisco Franco. Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel.
lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa idee eluviimine *1938 Austria liitmine Saksaga (Austria ansluss) *1938 Münchenis sobing (Saksa, Itaalia, Pr, Ing) Sudeedimaa Saksale, ülejäänud
Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. Aprill-august - Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa-vastase liidu loomiseks, mis NSV Liidu ülemääraste nõudmiste ja soovimatuse tõttu liitu sõlmida läbi kukkusid. Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa-Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida- Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1. september - Saksa väed ületasid Poola piiri, algas II maailmasõda. 3
15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21 märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist (loovutamist). 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millel oli veel salaprotokoll, mille järgi jagati mõjusfäärid maailmas. 1. september - Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel. 6 27
``Fascio di combattimento`` asutamine. · 1921. a. RAHVUSLIK FASISTLIK PARTEI. · 1922. a. 28 okt - ``marss Rooma`` · 1935-1936. a. Etioopia vallutamine o Etioopia vallutamist tunnustab Saksamaa o Mõlemad tunnustavad Francot Hispaanias · 1936. a. 25 oktoober Berliin-Rooma telg · 1937. a. 6 nov Itaalia ühineb Antikominterni paktiga · 1939. a. 7-8 aprill Albaania vallutamine · 1939. a. 22. mai Teraspakt · 1940. a. 27. september Kolmikpakt (I+S+J) SAKSAMAA 1. Töö piltidega. Sõjaeelsed plakatid natsidest. ·Millised olid natside valimislubadused (1,2 4) ja kuidas neid täideti? Lubati parandada rahva elujärge, luua töökohti. Hitlerit näidati päästjana, kes päästab Saksamaa. ,,Saksamaa on vaba" all näidati seda, et Hitleri sooviks on vabaneda repressioonide alt ja saada tagasi kaotatud (I MS's) territooriumid. Elujärg muutus paremaks vaid
Peale Etioopia vallutamist Itaalia poolt, muudab Mussolini oma suhtumist Hitleri Reini demilitariseeri sissetungi. Nüüdsest, mil Rahvaseliit on ka Itaalia vastu, seatakse Saksamaaga ühised eesmärgid. Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. Jaotatakse ära ka maad. Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmiti Antikomiterni-Pakt. Sellega lubati teha koostööd kommunismi vastu võitlemiseks. Itaalia ühineb sellega 1937. 1939 – sõlmitakse Itaalia ja Saksamaa vahel Teraspakt. Kinnitatakse omavahelist koostööd ja liitu. 1940 – Sõlmitakse Kolmikpakt (Kolmikliit). Sellega ühinevad veel Ungari, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria. (20.11.13) HISPAANIA KODUSÕDA Puhkes 1936. Aastal. Kõige ulatuslikum sõjaline konflikt Euroopas. Hispaania oli kuningriik. Esimeses maailmasõjas nad ei osalenud. 31-aastal võitsid valimised Vabariiklased. Hispaania kuulutati Vabariigiks. Poliitiline elu muutus ühtäkki väga kirevaks. Populaarseks muutusid kommunistid
tehnikaga, elusjõuga toetab Itaalia) 3) Mõjusfääride jaotus Doonau maad(Balkan) 3 (Sudeedima hõivamine 1938 kõige suurem järeleandmine HITLERILE, pidi tagama rahu vähemalt 50 a ) Agressorite bloki kujunemine: 1936 sõlmitakse Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. Komintern oli kommunistide ühendus, mis levitas kommunismivaimu. Nemad ei levitanud siisjah:D 1937 ühineb ka Itaalia Antikominteriga 1939 Itaalia-Saksa teraspakt ning 09.1940 kolmikpakt Itaalia-Saksa-Jaapan. Lisaks liituvad Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkkkkkkkkkia. WOOOOT roflcopter · Sakslastele eluruumi võitmine, Kõik Saksa ühte suurde riiki, tuntud kui 3. riik.(Hitlerliks S) Ühendab kõik territooriumid mis on asustatud sakslastega) 1938 märts toimub Anslusss (Austria liidetakse saksamaaga) Saksamaa liitis jõuga. Saksama kantslriks pärast seda saab Austria natsiparte juht.
sõjalis-poliitiline liit, jagati mõjusfäärid Balkanil ja Doonaumaadel 22.juuni 1941 Saksamaa rünnak NL vastu, NL Saksa-vastasesse leeri 1936 Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani sõjalis-poliitiline liit, 1937 liitus Itaalia 1941 Suurbritannia ja NL kokkulepe ühisest sõjategevusest 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia (Mussolini) liidusuhte tugevdamine 14.august 1941 ATLANDI HARTA (Churchill ja Roosevelt) sõnastati sõja eesmärgid ja 1940 Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted (alustab NL-vastase sõjaplaani Barbarossa - USA ja UK ei taotle kasu
MRP juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll (jagati ära mõjusfäärid Ida-Euroopas). Venemaale: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia (praegu Moldova), Saksamaale: Leedu ja Lääne-Poola. Hiljem lepingut korrigeeriti, 28.09.1939.sõlmiti Saks-Venem.vahel sõprus- ja piirileping, millega läks ka Leedu NSVL mõjusfääri. Itaalia (Saks.liitlane)oli okupeerinud Albaania. 1939.sõlmisid Saks-It. sõprus-ja liiduleping Teraspakt (üksteisega koos sõtta). TEINE MAAILMASÕDA (1939-45) Kolm võitlevat jõudu: 1. Saksamaa (+ Itaalia ja Jaapan) 2. Inglismaa, USA (hiljem Prantsusmaa) 3. NSVL Kuni 22.06.1941 olid Saks.-NSVL liitlased, pärast seda liit NSVL(totalit)-Ingl,USA vahel(demokr). 1) Kuidas õnnestus Hitleri-Saksamaal ja stalinistlikul NSV Liidul mittekallaletungileping pärast pikki vaenuaastaid nii kergesti sõlmida? 2) Miks hoiti 23.augustil 1939
Liberaalne lääne demokraatia oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri kasvule. NSV Liidu mõju alla läks ka Kesk- ja Ida-Euroopa. See tõi kaasa Teise Maailma tekke. Sõja tagajärjeks oli Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. Tähtsamad lepingud Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 1936-1940. 25.okt 1936 Berliini-Rooma telg (S-I) 25.nov 1936 antikomiterni pakt (S-J) 25. nov 1937 Itaalia ühineb antikomitern paktiga. 22.mai 1939 teraspakt (S-I) 27.sept 1940 Saksa-Itaalia-Jaapan kolmikpakt e Berliini pakt. NSV Liidu ja Saksa Sõda Leningradi piiramine Moskva kaitsmine Stalingradi lahing Kurksi lahing Berliini langemine.
jaan. 1944). ,,Elu tee"- 1943.a. jaan. üle Laadoga. 6. Sõdivad pooled. Hitleri-vastane koalitsioon. Saksamaa ja ta liitlaste leeris oli kokku sõja jooksul 11 riiki, liitlaste poolel 61 riiki. Kummaski koalitsioonis ei olnud kõik riigid omavahel liidulepingutega seotud ega sõjajalal kõigi vastaspoole riikidega. Saksamaa poolel : 1936-Saksamaa leping Itaaliaga = Berliin-Rooma telg 1936- Antikominterni pakt Sa.-Jaapani vahel 1937 Itaalia ühinemine Antikominterni paktiga 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel 1940 Kolmikpakt: Sa.+Itaalia+ Jaapan; Kolmikpaktiga liituvad veel.Slovakkia, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia.Ka Soome paigutati Saksamaa poole sõdivaks riigiks. Hitleri-vastane koalitsioon: 1941, 14.aug. - kirjutasid W.Churchill ja F.D.Roosevelt alla Atlandi hartale, milles deklareeriti Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi harta koosnes 8
Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. • 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga. 1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia. Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt. • 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939
Reparatsioonid olid liiga suured. 5. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel aastatel Sõjaohu kasv: · Majanduskriis 1929-1933 · Jaapani agressiivsed taotlused Lähis-Idas: Sõjaline impeerium Okupeerib Mandzuuria 1937 kallaletung Hiinale Nanning'i massimõrv · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" · Rahvasteliidu tähtsuse langus desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine · Hitleri võimuletulek Saksamaal ja Saksamaa kurss sõjale: Lahkumine Rahvasteliidust Ebaõiglane Versailles'i leping Eluruumi laiendamine idas Lääneriikide veenmine · Suurriikide suutmatus omavahel rahu hoidmiseks jõud koondada · NSV Liidu ebaselge positsioon · Lääneriikide (Suurbritannia) ekslik ,,lepituspoliiitka" Hispaania kodusõda
Saksamaa saab Leedu ja Lääne-Poola, NSVL Soome, Läti, Eesti, Ida-Poola ja Bessaraabia Musta mere ääres. NSVL sai nõutud alad ja vabad käed Balti riikides ja Ida-Poolas, sealhulgas Valgevenes ja Ukrainas, mis olid Poola osad. Saksamaa sai aga vabad käed Lääne-Poolas. Agressorite bloki kujunemine Oktoober 1936 Berliin-Rooma telg. November 1936 antikomiterni-pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, suunatud Nõukogude Liidu vastu. Novemeber 1937 Itaalia ühineb Antikomiterni-paktiga. Mai 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel, sõjaline liit, hiljem liitub ka Jaapan. August 1939 MRPakt. September 1940 Kolmikpakt. MRP realiseerus 1. september 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Plaanid sõjaks olid tegelikult juba väga palju varem olemas. Vägedel oli hea ettevalmistus, mehhaniseeritud jalaväe ja õhuväe koostöö tagavad kiire edu. Sakslaste edu kutsutakse ka välksõjaks Blitzkriegiks. 8. septembriks on Varssavi piiramisrõngas, 17. septembril lahkub Poola valitsus riigist
Seda lepingut tuntakse ka Hitler-Stalini sobinguna. Sellele lisandus salajane lisaprotokoll. Tuntakse ka veel Molotov-Ribbentropi paktina. MRP'ga jagati ära huvisfäärid Ida- Euroopas. Sm huvisfääri kuulusid Leedu ja Lääne-Poola. NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja-
Etioopia vallutamine 1935 - 36 U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse Lennuvägi, mürkgaas 7 kuud sõjategevust Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Etioopiast sai Itaalia koloonia. Hukatuslik liit Saksamaaga 1936 Berliin- Rooma telg poliitiline liit Saksamaaga. 1936-39 Itaalia lennuvägi toetas Francot Hispaania kodusõjas 1937 Kominterni-vastane pakt (It+S+Jpn) 1939 Teraspakt Saksamaaga sõjaline liit II maailmasõjas 1939. Itaalia vallutas Albaania. Juunis 1940 kuulutas sõja Prantsusmaale 1940 ründas Kreekat ja Briti protektoraati Egiptust. 1941 kuulutas sõja NSV Liidule, 200 tuh meest idarindele Mussolini kukutamine ja surm 1943 tungisid USA, Briti väed Itaaliasse Kuninga käsul kirjutas Mussolini alla errumineku palvele Pandi koduaresti, ent vabastati Hitleri eriüksuse poolt
3) Eesti Teise maailmasõja ajal: baasideajastu 1939-1940 ja sellele iseloomulikud tunnused; Eesti okupeerimine ja annekteerimine; nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja sellele iseloomulikud tunnused; 1941 suvesõda; Saksa okupatsioon 1941-1944 ja sellele iseloomulikud tunnused; eestlaste osalemine sõjategevuses; Teise maailmasõja mõju Eesti edasisele arengule. 4) Mõisted: Anschluss, lepituspoliitika, Poola koridor, MRP, Teraspakt, Kolmikpakt, Talvesõda, Jätkusõda, Kummaline sõda (Sitzkrieg), lend- lease, Atlandi harta, välksõda (Blitzkrieg), Vichy Prantsusmaa, annekteerimine (inkorporeerimine), strateegiline pommitamine, kolloboratsionism, holocaust, teine rinne, ÜRO, baasideajastu, Umsiedlung, Juunipööre, uusmaasaaja, hävituspataljon, metsavend, Erna salk. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja:
Mussolinit hoiti Saksamaa kavatsustest teadmatuses. Näiteks polnud Itaalial 1939. aastal aimu ei Böömimaa okupeerimisest märtsis ega ka Saksamaa-Nõukogude Liidu vahelise pakti sõlmimisest augustis. Mussolini oli arvanud, et Saksamaa ei astu sõtta ennem aastat 1943, kuid pärast 15 seda, kui Saksamaa 1939. aastal Poola tungis, oldi suures kimbatuses. Kuna Teraspakt sidus Itaalia sõjaliselt Saksamaaga, aga Itaalia oli oma sõjalisi varusid seoses Albaania vallutamisega sama aasta aprillis tõsiselt vähendanud, pidi Itaalia paluma varustust Saksamaalt. Saksamaa seda aga vajalikus koguses anda ei tahtnud ning seega tuli Itaalial Teraspaktist häbiga taganeda. Itaalia II maailmasõjas Kuna Itaalial puudusid vahendid sõjas osalemiseks, kuulutati 3. septembril 1939 välja neutraliteet
Jaapani peatamiseks tuumapommi. Agressorite kujunemine: 1936- Berliin-rooma telg sisu: saksamaa tunnustab Itaalia agressiooni Etioopias, Puhkeb ka Hispaania kodusõda, ning It ja Saks lubavad abistada Frankot, Jagatakse Euroopat, doonau maad ja Balkani maad. 1936- Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga 1937- Ühineb sellesama antikomiterni paktiga Itaalia. 1939. Mais teraspakt- itaalia ja saksamaa vahel. Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. 1940. sept- kolmikpakt- Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Hispaania Kodusõda 1931- toimusid kohalike omavalitsuse valimised ja võitsid vabariiklased.(hisp oli kuningriik). Kuningas loobub troonist ja lahkub riigist. Hispaania kuulutatakse vabariigiks. Tugevaks muutuvad pahempoolsed poliitilised jõud. Üheks juhtkrolli
aprill-august 1939 Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa-vastase liidu loomiseks, mis NSV Liidu ülemääraste nõudmiste ja soovimatuse tõttu liitu sõlmida läbi kukkusid. Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai 1939 23. august 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa- Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid
1938 Austria anšluss – Austria taasühinemine Reichiga kinnitatakse rahvahääletusega. Samal aastal Müncheni konverents, millega loovutatakse sudeedisakslaste alad Saksamaale. Samal aastal likvideeritakse ka salajase käsuga jäänuk-Tšehhi. 1939 Böömi ja Määri protektoriaat. Saksamaa nõudmised Poolale – Danzigi liitmine Saksamaaga, eksterritoriaalse ühtsuse loomine Ida- Preisimaa ja ülejäänud Reichi vahel. Need lükatakse tagasi. Sõprusleping Itaaliaga – teraspakt ning MRP NSVL-iga. 1940 kolmikpakt Saksamaa-Itaalia-Jaapani vahel 941 22. juuni Saksamaa kuulutab sõja NSVLile 1945. aasta 8. mail Saksamaa kapituleerus 1945 Potsdami konverentsil - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. 1948 Berliini blokaad – algab külm sõda. 1949
annaabi.ee 
