Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil (0)

1 Hindamata

Diktatuurid : Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit . Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil.

Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut , paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses.
Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil)

Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt.
Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine.
Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes ( teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud.

Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika . Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei , Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks.
Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul):
vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni vastu.
NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine ).
juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne).
Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine).
Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud “elu ja surma küsimus” nagu NSV Liidus.Välispoliitikas oli Hitleri eesmärkideks “Suur-Saksamaa” loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles `i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine ja sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas ning hiljem ka kogu maailmas.
Nende eesmärkide saavutamiseks alustati algul salaja ja hiljem avalikult Saksamaa taasrelvastamis: loodi armee (Wehrmacht) ja taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935 mereväekokkuleppele) ning lennuvägi. Likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936), loodi liidusuhted Itaaliaga (1936) ja tegutseti ühiselt Hispaanias. 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Anšluss (1938) ja Tšehhoslovakkia likvideerimine (1939). NSV Liiduga sõlmitud Molotov - Ribbentropi paktiga (23.august 1939) võeti suund “suurele sõjale”.

Nõukogude Venemaa/ NSV Liit: sise- ja välispoliitika, majanduspoliitika:
a) sõjakommunismile omased jooned, hinnang Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära andma, rahapalka ei makstud, toiduaineid ja tarbekaupa jagati tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest.
b) nepi iseloomulikud jooned, hinnang
1. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele
1.1 talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada
2. taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)
3. väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)
4. rahareform (uus raha tšervoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks)
c) kollektiviseerimine , hinnang Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
d) NSV Liidu moodustamine, 4 esimest liiduvabariiki, hinnang 30. detsember 1922, Moskvas toimunud I NSV Liidu Nõukogude Kongressil võtsid kongresssi saadikud vastu otsuse Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu moodustamisest, mille asutajaliikmeteks olid:

Vene SFNV;
Ukraina NSV;
Valgevene NSV;
Taga-Kaukaasia SFNV.

e) välispoliitika, Kominterni moodustamine, välispoliitilised loosungid, näited tegevusest, hinnang Kodusõja aastatel 1918 – 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad:
toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine .
jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose.
natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks.
üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne.
Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad ja talurahvamässude laine.
Välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus:
Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis).
Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:
1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist.
Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia , Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt.Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga.
1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks.
Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatšeslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale.

Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes Pariisi konverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsiooni sõdade ärahoidmiseks. Rahvasteliit oma ülesandega toime ei tulnud, sest tal puudus relvajõud ning rahvasteliitu ei astunud ka USA ( samuti ei ühinenud ka Versailles’ lepinguga.

Rahvusvahelised konverentsid, lepingud (dateering, olulisemad osalejad, mida arutati, tulemused, hinnang):

Pariisi rahukonverents 1919-1920 Osalesid Itaalia peaminister Emanuele Orlando , Suurbritannia peaminister Lloyd George, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson ( Versailles’ leping )

Versailles´süsteem Territoriaalsed kaotused: Saksamaa kaotas: Elsass- Lotring Prantsusmaale, Põhja Schleswig Taanile , Memel Leedule ning ka teisi alasid Belgiale, Poolale ning Tšehhoslovakkiale. Sõjaväe suuruseks võis olla 100 000 meest, kaotati üldine sõjaväekohustus, keelustati allveelaevad, tankid j sõjalennukid. Prantsusmaa ja Saksamaa vahele moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Seal ei tohtinud olla ei Saksa relvastust ega sõjaväge. Kehtestati reperatsioonid, kuid nende suurust Versailles’ lepingus polnud.
Ungari – Trianoni leping
Austria- Saint-Germaini
Bulgaaria – Neuilly leping
Türgi – Sevresi leping
Kaotajariigid pidid loovutama territooriume. Pandi piirangud sõjaväe osas ning kehtestati reperatsioonid.

Genova konverents aprill 1922 Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasõjajärgse rahvusvahelisele elu ning kaubanduse probleemidele.

Rapallo leping aprill 1922 Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal.

Ruhri konflikt 1923 Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tsooni, kunda Saksamaa ei maksnud korralikult reparatsioone. Tekkis nii Saksamaa revolutsiooni kui ka sõjaoht.

Dawesi plaan 1924 Uus plaan Saksamaa reparatsioonide maksmiseks. USA hakkas Saksamaale andma laenu, et Saksamaa saaks majanduse üles ehitada.

Locarno leping 1925 – Reini demilitariseeritud tsoon. Julgeoleku pidid tagama Suurbritannia ning Itaalia, juhul, kui Saksamaa lepingut rikub.

Briand` i – Kelloggi pakt 1928 Kellogg- Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi( kõik konfliktid tuleks lahendada ainult rahumeelsete meetmetega). Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia , Belgia, Kanada , Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus- Meremaa , Poola, Lõuna-Aafrika.

Saksamaa välispoliitikast:

Inglise-Saksa mereväekokkulepe 1935 tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva "Bismarck" ja ’’

Reini-tsooni hõivamine 1936 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni (Versailles' lepingu tingimuse rikkumine) . See tekitas protesti , kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga.

Anschluss 1938 Austria ühendamine Saksamaaga. (Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides
Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa)

Isikuid:

Chamberlain Inglise poliitik , konservatiiv . 1937–1940 peaminister. Osales 1938 Müncheni kokkuleppe sõlmimises.

Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin , Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).

Mussolini Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints – 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.

Hindenburg – feldmarssal, sakslaste jaoks stabiilsuse ning sõjaeelse ja sõjajärgse Saksamaa järjepidevuse sümbol. 30. Jaanuaril 1933, määras Hitleri riigikanstleriks.

Lenin Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov ; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija , Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.

Trotski oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik ( üks oktoobripöörde läbiviijatest)

Stalin oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal.
h) Kirov Sergei Kirov oli 1930ndate alguses üks Stalini peamisi soosikuid ning sai ÜK(b)P Leningrad oblastikomiteei parteijuhiks - KK 1. sekretäriks.Kuid siis muutus ta juba liiga populaarseks, hakates koguni ohustama Stalini juhtrolli parteis, (1934. aastal toimunud ÜK(b)P Kongressil, nn Võitjate kongressil sai ta rohkem saadikute hääli kui Jossif Stalin) ja seega kogu riigis. Aastal 1934 valitigi ta koos Staliniga kommunistliku partei keskkomitee sekretäriks.1934. aastal, vaid mõni kuu hiljem, lasti NKVD Leningradi oblastivalitsuse poolt kaitstav Kirov kolmandal katsel maha. Võimalik, et mõrv oli sooritatud Stalini soovil, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud
16. Ärge unustage ka oluliste sündmuste dateeringuid!
a) okt 1917 Oktoobrirevolutsioon. Tallinnas ja Petrogradis. Bolševikud enamlased) kukutasid Ajutise Valitsuse - Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur.
b) okt 1922 Fašistide „marss Rooma ” - Mussolini kasutas töötajate üldstreigi ära ning teatas, et Fašistlikule Parteile peaks andma poliitilise võimu või muidu tuleb riigipööre . Kuna vastust kohe ei tulnud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Rooma (üritasid veenda inimesi, et fašistid taastavad seaduse ja korra); B.Mussolini sai Itaalia peaministriks.
c) jaan 1933 A. Hitler sai Saksamaa kantsleriks.
d) dets 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks.
e) 1925 Locarno Konverents
f) märts 1938 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss).
17. Mõisted:
a) sõjakommunism Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära andma, rahapalka ei makstud, toiduaineid ja tarbekaupa jagati tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest.
b) nep (uus majanduspoliitika) pakkusid välja Lenin ja Trotski ajajärgul 1921. Aastal, Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada, taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive), kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks), rahareform (uus raha tšervoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks)
c) „pikkade nugade öö“ Pikkade nugade öö (saksa keeles: Nacht der langen Messer (abi·info)), mõnikord nimetatud ka kui operatsioon Koolibri või saksa keeles Röhm-Putsch, oli poliitmõrvade sari, mis leidis aset Natsi-Saksamaal ajavahemikul 30. juuni – 2. juuli 1934. Mõrvatute hulgas olid mitmed Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) vasaktiiva – strasseristide – juhtivad tegelased, nende hulgas ka Gregor Strasser. Samuti mõrvati siis väljapaistvad konservatiivsed antinatsistid ekskantsler Kurt von Schleicher ja 1923. aastal Hitleri Õllesaali putši maha surunud Gustav Ritter von Kahr . Paljud tapetutest olid poolsõjalise pruunsärklastest rünnakrühma Sturmabteilung (SA) liikmed.
d) Kristalliöö (saksa keeles Kristallnacht) oli Natsi-Saksamaal ja Austrias läbi viidud juudipogrommide rida 1938. aasta 9. ja 10. novembril. Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud hävitasid ehitisi , laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Kahepäevaseid rahutusi hakati nimetama kristalliööks tuhandete lõhutud poeakende järgi. Arvatakse, et kristalliööl tapeti Saksamaal vähemalt 91 inimest. Üle 30 000 juudi mehe arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Juudi kogukonnale määrati miljardi riigimargane trahv . Vägivalla käivitas Saksamaal sündinud Poola juudi Herschel Grynszpani poolt Pariisis toime pandud tapmine. Mõrtsukas lasi diplomaat Ernst vom Rathile saatkonnaruumides kolm kuuli kõhtu 7. novembril ja 9. novembril mees suri.
e) „Marss Rooma“ Oktoobris 1922 kasutas Mussolini ära töötajate üldstreiki Itaalias ja teatas Itaalia valitsusele oma nõudmisest anda Fašistlikule Parteile poliitiline võim või olla silmitsi riigipöördega. Kui kohe vastust ei saadud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Itaalia Rooma (mida hakati kutsuma Marss Rooma), veendes itaallasi, et fašistid kavatsesid taastada seaduse ja korra.
f) Komintern oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Vaata ka Internatsionaal (organisatsioon). Komintern loodi 1919. aasta märtsis Vladimir Lenini, Lev Trotski ja Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei juhtimisel. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest".
g) sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
h) küüditamine Inimeste sunniviisiline ümberasustamine

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 6 allalaadimist

Diktatuurid-Nõukogude Venemaa NSV Liit- Saksamaa-Itaalia-Rahvasteliit-Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil #1

Diktatuurid-Nõukogude Venemaa NSV Liit- Saksamaa-Itaalia-Rahvasteliit-Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil #2

Diktatuurid-Nõukogude Venemaa NSV Liit- Saksamaa-Itaalia-Rahvasteliit-Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil #3

Diktatuurid-Nõukogude Venemaa NSV Liit- Saksamaa-Itaalia-Rahvasteliit-Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil #4

Diktatuurid-Nõukogude Venemaa NSV Liit- Saksamaa-Itaalia-Rahvasteliit-Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

martushka1 Õppematerjali autor

poliitik hitler lenin mussolini konverents nõukogude venemaa majanduspoliitika peaminister natsionaalsotsialistlik diplomaat terror rapallo leping

Sarnased õppematerjalid

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

kodanlus). loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. · sõjaväereformiga vähendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad. · Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15)

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.

Maailmasõjad

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.

Ajalugu

odt

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

võitjaid, kuid sotsiaalmajanduslik olukord, millesse maa sõja-aastatega sattus oli katastroofiline. Inimesed ootasid olukorra paranemist. Versailles' rahulepingust lootis Itaalia enamat kui sai, eriti maavalduste osas. Riigis võttis võimust kommunistlik, anarhistlik, sotsialistlik jm kihutustöö. Ajutiselt seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus.Rahvas hakkas unistama kõva käega juhist 2. Mussolini võimuletulek- Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakujunemine. 1922.aastal korraldas Mussolini demonstratsiooni kuningas Vittorio Emanuelle III-le, kus nõudis valitsust endale. Kuningas kuulutaski Mussolini peaministriks. Kui sai ametisse, kehtestas diktatuurivõimu. Nimetas end kuningaga võrdseks. Kommunistid ja teised vasakpoolsed suruti maha, autoritaarset natsionalistlikku võimu tugevdati. Itaalia muutsid nad samm-sammult totalitaarseks fasistlikuks

Ajalugu

docx

Maailma sõjaaegne ajalugu

Mussolini oli oma fašistidega meeletult populaarne rahva seas, sest rahvas uskus nn tugevasse valitsejasse ning võimule tuli ta seepärast, et Itaalia oli I maailmasõja ajal poolt vahetanud ning ta kuulus võitjariikide hulka, kuid Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud talle mingit tükki Saksamaast ega ka Saksa kolooniast midagi anda, ühesõnaga ta jäeti ilma suurema autasuta I MS eest (tuleta meelde I MS, kes võitis ja mis seisus oli Itaalia, alguses oli ta ju Saksamaa poolt, kuid 1915 vahetas poolt ja läks Antanti poolele, kuid nemad talle poole vahetamise eest m’rkimisväärselt ei andnud, seega nõrgenes kakuningavõim ja rahvas toetas fašiste), ühesõnaga võid öelda, et terves Euroopas pärast I MS kasvasid äärmuslus ideed, ehk natsid ja fašistid on paremäärmuslased ja kommunistid vasakäärmuslased. Mussolini ItaaliasAntifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati

Ajalugu

doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:

Ajalugu

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus

Ajalugu

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine

Ajalugu

Rohkem sarnaseid