2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon. 1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatiumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. Märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Saksa
Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiirelt kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks sai Franco. Kuigi allkirjastati
Vasta küsimustele : 1. Millised olid Eesti riigi võimalikud valikud 1939-1940 ? Eestlastel ei olnud võimalik enam midagi otsustada K.Päts oli sõlminud Baaside lepingu, millega otsustati ka Eesti riigi saatus. Molotovi- Ribbendrop paktiga aastal 1939 oli Eesti riik sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ja laskma Punaarmeel riiki tulla. Eesti sõjavägi likvideeriti. Ametist tagandati kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapea. 2. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu
Tänu krooni devalveerimisele 1933.a Eesti olukord paranes 1934.aastal. Olles mures enda väljavaadete pärast valimistel teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. 1. jaanuaril 1938 jõustati uus põhiseadus, mis vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. Ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 1939. aasta MolotoviRibbetropi paktiga määrati Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri ning sunniti sõjaliste ähvarduste abil allkirjastama baaside leping, mis nõrgendas tuntavalt Eesti Vabariigi suveräniteeti ning viis lõpuks Eesti iseseisvuse kaotamiseni. Täname kuulamast!
II maailmasõja süüdlased Teine maailmasõda oli üleilmaline sõjaline konflikt, mis nõudis väga palju ohvreid ja tekitas meeletu materiaalse kahju. Teist ilmasõda võib nimetada oma tekitatud kahju poolest ajaloo kõige suuremaks sõjaks. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal, kui Saksamaa tungis kallale Poolale ja sellest said alguse sündmused, mis panid sõja levima üle maailma. See lõppes 2. septembril 1945. aastal Jaapani kapituleerumisega. Enne sõja puhkemist oli aeg, mil kõigil suurriikidel oli hirmus soov laiendada enda territooriumi. Itaalia, Mussolini eesotsas, soovis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu seda oli teinud Rooma keisririik. Saksamaa ja Hitleri eesmärk oli luua Suur-Saksamaa. Nõukogude Liit ja Stalin soovis allutada kogu maailma kommunismi alla. Jaapan soovis tol ajal Ida-Aasiast luua ühtne majanduspiirkond ning allutada sealsed riigid Jaapani võimu alla. Juba sellised soovid ja eesmärgid...
Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üe saada, samas tugevdas see neis riikides Moskva ülemvõimu. 1955 moodustasid Ida- Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile (NATO) oma sõjalise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides.
Rumeenia Kuningriik tekkis 1859. aastal Valahhia ja Moldova liitumisest mida asus juhtima Hohenzollern'ite suguvõsa. 1877 asuti Venemaa abiga sõtta türklaste vastu ning kuulutati end iseseisvaks pälvides aasta hiljem Berliini Kongressi tunnustuse. Carol I määrati valitsejaks 26. märtsil 1881. aastal. Maailmasõjad Esimese maailmasõja alguses oli Rumeenia erapooletu, kuid liitus kaks aastat pärast sõja algust Venemaa poolega. Sõja lõpul liideti Trianoni paktiga Rumeenia Kuningriigiga Bessaraabia (Ida-Moldova), Transilvaania ja Bukoviinia. Liitumise tulemusel suurenes riigi territoorium üle kahe korra ning rahvastik ligi kolm korda. Maailmasõdade vahelisel perioodil oli Rumeenia Konstitutsioonilise monarhiaga riik, kuid 1938. aastal sai esimeseks diktaatoriks Carol II. Molotovi-Ribbentropi paktiga pidi Rumeenia jääma Saksamaale, Bessaraabia aga Venemaale. 1940. aastal kaotaski Rumeenia territooriumi
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välis...
Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks/ettevõtted pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas
riikliku ainupartei Isamaaliiduga, ajakirjandus allutati tsensuurile. · 1. jaanuaril 1938 jõustus uus põhiseadus, mis legaliseeris senise valitsemispraktika, muutes mitmed kaitseseisukorrast tulenenud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. · Tõsiseks ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid stalinlik Nõukogude Liit ja hitlerlik Saksamaa. · 1939. aasta MolotoviRibbetropi paktiga määrati Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri ning sunniti sõjaliste ähvarduste abil allkirjastama baaside leping, mis nõrgestas tuntavalt Eesti Vabariigi suveräniteeti ning viis lõpuks Eesti iseseisvuse kaotamiseni.
Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt tugevnenud, et Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastatakse ning nende juht nimetatakse valitsuse etteotsa. Austria alistus ultimaatumile. 13.
Rahvusvahelised suhted teise maailmasõja ajal Alver Nool ja Tõnis Sarv Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid Saksamaa ja NSV Liidu omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. · Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. · Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. MRP salajane protokoll · Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. · Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe
Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti pidas sõjalist vastupanu lootusetuks ja nõustus esitatud tingimustega. 21. juunil
Miks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõ...
Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants
1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks, kus osales ka Venemaa sõjavägi. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. 23.augustil 1939 tegid Hitler ja Stalin MRP pakti ( mitte kallale tungi part) koos lisa protokolliga, kus Võimukad mehed jagasid Euroopa pooleks. Inimesed teadsid, et MRP paktiga kaasnes ka mingi vemp ja neil oli amdus sees, et sõda ole kaugel ja hirmsamad ajad ootavad neid ees. Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt väljendus see suurtes sõjalistes kulutustes ning liitlaste otsimises. Teine maailmasõda sai alguse 1. septembril 1939. aastal Saksamaa pealetungiga Poolale ning lopes 2. septembril 1945
NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti? Sõlmiti üksteisega rahu (mittekallaletungileping), kuid sellele lisandusid ka salajased lisaprotokollid millega jaotati Euroopa omavahel ära. Mis tulemus oli? Kumbki riik ei plaaninud tegelikult mittekallaletungilepingut selle kehtimisaja lõpuni täita. Leping lõppes 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. Huvitav on see, et Eesti kaasaarvatud teised Baltiriigid `'anti'' Molotv-Ribbentropi paktiga NSV mõjusfääri, mis ka peale Teist Maailmasõda nii jäi. Kolmikpakt: Kes osalesid? Jaapani (Saburo Kurusu), Saksamaa (Adolf Hitler) ja Itaalia (Galeazzo Ciano). Hiljem liitusid ka Rumeenia ja Bulgaaria (23. Nov. 1941 Rumeenia 1. märtsil 1941 Bulgaaria) ning teisigi riike . Mis kokkulepiti? Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik, kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli ka hoida USA Teisest maailmasõjast eemal.
riikidega. USA uue vlispoliitika he thtsama phimtte snastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "hendriikide igasuguse Nukogude- poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene slmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina-Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti hiselt vitlema agressiooniga. 1948. a. suvel, Berliini blokaadi ajal vttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Phja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.
TEISE MAAILMASÕJA PÕHJUSED. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Teise maailmasõja puhkemise põhjuseid on välja toodud mitmeid. Üheks neist võib kindlasti lugeda seda, et Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata. Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt. Kõik poliitilised parteid olid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli nö. 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Samuti hakkas Saksamaa tugevdama oma sõjaväge. Niisiis vajas sõjavägi ka rakendust. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani ha...
Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco
Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Mongoolia, Kuuba ja Vietnam. 1948. aasta suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1955 toimus Bandungi konverents, millest võtsid osa hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema niinimetatud Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas ehk mitteühinemisliikumine. Sotsialistid lõid seevasto oma riikide vahelise sõjalis-poliitiline organisatsiooni 1955. aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO. 1948
jäänud neile palju maha. Neid ridu oli minul eriti uhke lugeda, sest see näitas eriti hästi, kuidas enamik balti-saksa mõisnikke oli eesti talurahvas eksinud, pidades neist väikeste vaimsete võimetega inimesteks, kes oskasid teha ainult füüsilist tööd. Jõudes ajalooõpingutega edasi, panid mind üha vähem imestama edasised arengud. See kõik näis minevat nii hästi Eesti kibeda minevikuga kokku. Molotov-Rippentropi paktiga jagati Eesti jälle ära kahe tollase suurvõimu poolt. Eestisse rajati Nõukogude baasid ning varsti me polnudki enam iseseisvad. Keegi oli meid veelkord endale himustanud. Varsti muutus Eesti sõja tallermaaks ning juba olime Natsi-Saksamaa võimu all. Nemad kaotasid sõja ning sõja võitja pidas loomulikuks oma õigust meie maale. See kõik tekitas minus tohutut kibestumust. See näis olevat otsekui
teistegga. PAtsifismi kinnituseks sõlmiti Reini tagatispakt, mille järgi Saksa- Prantsuse ja SAksa-Belgia piir pidi jääma samaks, nagu oli see Versailles rahulepingu järgi kirja pandud. Samasugused lepingud sõlms Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike ideede kulminatsiooniks sai aga Briand Kellogi paketi alla kirjutamine Pariisis. Briand oli Prantsuse välisminister ja Kellog olu USA välisminister. Selle paktiga keelati ära sõda kui rahvusliku poliitika vahend, märkides et kõik konfliktid tuleb lahendada ära rahulikul teel. Paktile kirjutasid alla 15 riiki, hiljem ühinesid sellega 48 riiki. 1929a nende hulgas ka Eesti Vabariik ja NSVL. Selle pakti puuduseks oli : 1) Ei nähtd ette desarmeerimist ehk sõjaliste jõudude vähendamist. 2) Ei nähtud ette ka sanktsioone agressiooni korral.
Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS.
mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka
arbitraazileping 5) SaksaTsehhoslovakkia arbitraazileping, millega Saksamaa tunnustab Prantsusmaa kaitselepinguid Poola ja Tsehhiga ning loobub idapiiri vägivaldsest muutmisest 1926.a. kirjutati alla Saksa Vene sõpruslepingule. Saksamaa sai võimaluse astuda Rahvasteliitu. 1928.a. BriandKellogi pakt, mille töötasid välja USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand. Paktiga kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. Konfliktid Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast
iseseisvust ja terviklikkust. Seega on lepituspoliitikal lõpp. Nad üritavad läheneda Moskvale ja rääkida läbi Staliniga kõnelused aga jooksevad liiva, sest ei lääneriigid ega Poola ei ole nõus NSVLi nõudmistega, näiteks õigusega Poola pinnal baase omada. Hitlergi alustab Staliniga läbirääkimisi, olles nõus tema soovidega nii Poolas kui Balti riikides. 1939 suvel jõutakse MRP (Molotovi-Ribbentropi paktiga) paktiga. 23. augustil 1939 sõlmivad Saksamaa ja Nõukogude Liit mittekallaletungilepingu 10 aastaks ja jagavad salaprotokollis ära mõnjusfäärid. Saksamaa saab Leedu ja Lääne-Poola, NSVL Soome, Läti, Eesti, Ida-Poola ja Bessaraabia Musta mere ääres. NSVL sai nõutud alad ja vabad käed Balti riikides ja Ida-Poolas, sealhulgas Valgevenes ja Ukrainas, mis olid Poola osad. Saksamaa sai aga vabad käed Lääne-Poolas. Agressorite bloki kujunemine Oktoober 1936 Berliin-Rooma telg
majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt? Briand-Kollegi pakti kohaselt pididriigidloobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, paktiga ühines 48 riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? (3) · Ületootmine · Suutmatus laene tagasi maksta · Valitsuse vead tollidega loodeti kaitsta oma majandust 7. Mis oli Roosveldi ,,uus kurss"? Milliseid reforme viidi ellu panganduses, tööstuses, põllumajanduses, sotsiaalsfääris? Uus kuss reformikava kriisist väljumiseks
Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia. 8. Eesti 1930ndatel. Eesti valitsemine 1930ndatel. II ja III põhiseadus.
von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (avalik). Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSV Liidu mjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Besaraabia. Molotovi-Ribbentropi paktiga lõid Saksamaa ja Nõukogude Liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks: Stalin andis Hitlerile vabad käed alustada sõjategevust Euroopas. Mittekallaletungi leping tõi kaasa II maailmasõja. 5.Miks ja millal (aastaarvud) toimus II maailmasõda? (lk 90) II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal (9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist) Saksamaa tungiga Poolasse. II maailmasda lõppes 2. septembril 1945. aastal. 6.Mis riigid olid II maailmasõja peamised osalised
USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina- Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti ühiselt võitlema agressiooniga. 1948. a. suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Marshalli plaan Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm (European Recovery Program) oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele
Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis
Alamaid võis tappa ja orjastada. D. 1. Fotol on Benito Mussolini. 2. Eesmärk on taodelda juhikultust: Mussoliini kui suur väejuht. Kuid ta ei olnud üldse väejuht. Vana- rooms riigi unistus jäi täide viimata. E. „Suur tumm“ – kino Salvador Dali – sürrealism „Proletkult“ – NSV Liidu kultuuriorganisatsioon Charles Lindbergh – Vahemaandumiseta lend üle Atlandi Kontrolltöö C A. 1. Õige. 2. Vale. Kemal Atatürk hakkas Türgil kaasajastama. 3. Vale. Briandi-Kellogi paktiga lepiti kokku, et enam sõda ei kasutata. 4. Vale. Dawesi plaaniga aidati Saksamaad, USA laenas neile raha majanduse arendamiseks. 5. Vale. Sündmuse nimi oli Marss Rooma. 6. Õige. 7. Õige. 8. Vale. Korporatiivne süsteem tuleb alles II maailmasõjas. B. Totalitaarne riik: Demokraatlik riik: Venemaa USA
Zero Media - Interneti täislahendusi pakkuv digitaalmeedia agentuur. Otsing: Sõna-Veebikujundus 2) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale Molotov-Ribbentropi pakti kohta. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Leidsin 96 materjali, kõik materjalid räägivad seoses selle paktiga ehk siis ajaloost. Kasutasin "Advanced search-i", kus otsinguribasse kirjutasin "Molotov- Robbentrop Pact" kategooriaks valisin "All" ja otsi ainult lehekülgi "Sites only". 3) Tutvuge iseseisvalt teemabaasiga põhjalikumalt. Tehke erinevaid prooviotsinguid huvipakkuval ja erialasel teemal. Kas ja mida leiate? Hinnake kasutatud teemabaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, ülesehituse loogilisus jne).
muuseum“,kategooriaks valisin „Arts“ ja et otsiks ainult lehekülgi „Sites only“. Tulemusi tuleb 1256, kuid teine tulemus viib muuseumi koduleheküljele. 2) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale Molotov-Ribbentropi pakti kohta. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Leidsin 96 materjali, kõik materjalid räägivad seoses selle paktiga ehk siis ajaloost. Kasutasin „Advanced search-i“, kus otsinguribasse kirjutasin „Molotov-ribbentrop Pact“ kategooriaks valisin „All“ ja et otsiks ainult lehekülgi „Sites only“ 3) Tutvuge iseseisvalt teemabaasiga põhjalikumalt. Tehke erinevaid prooviotsinguid huvipakkuval teemal. Hinnake kasutatud teemabaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, ülesehituse loogilisus jne). Tegin otsingu “Jobs in Estonia”, siis andis mulle erinevaid lehekülgi, kus saab vaadata
Tekkis kaks olulist rahvusvahelist organisatsiooni. Majanduses Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), mis loodi aastal 1949, Ida- Euroopa riikide poolt. Eesmärk oli sotsialistlike riikide majanduslik koostöö ning see pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. Sotsialistlik majandusmudel osutus elujõuetuks ja varises 1980. aastal kokku. Sõjalises valdkonnas loodi 1955. aastal Varsavvi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides. Eesmärk oli sõjalispoliitiline koostöö. Stalin suri 1953. aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Georgi Malenkov, siseminister Lavrenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti 1953. aasta juunis vandenõu, sest tema võimu kasv hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone
Tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt üksteise igati toetamine. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 2. 1940 sügisel ründas Itaalia Kreekat. Itaalia jäi hätta ja kutsus Hitleri. Varsti alistusid nii Kreeka kui ka Jugoslaavia. 3. 1942 suvi- Itaalia ja Saksa käes 12 Euroopa riiki. Neis kehtestati range okupatsioonireziim. Juutide hävitamine holokaust. Toimusid vastupanuliikumised. SAKSAMAA VS. NSVL Mol-Rib paktiga lubasid Saksa ja Vene 10 aastat olla rahus, aga nad ei mõelnud seda tõsiselt. 1941. 22.juuni tungis Saksamaa NL aladele. Saksamaa hõivas suure osa NL ka Baltimaad. Jõuti Moskva ja Leningradi kuid vallutada ei suudetud. 1942 Moskva all võimas lahing ja NL sundis Sakslased taganema. JAAPAN JA USA Tähelepanu oli Euroopas. Jaapan tahtis ülemvõimu Ida- Aasias. 7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA MEREVÄEBAASI Hawaii saarestikul Pearl Harboris. Ka
majanduslikku langust või tõusu. Automaatne fiskaalpoliitika toimib siis efektiivselt, kui riigi roll majanduses on suur ning kui maksud on progresseeruvad. Eestis on stabilisaatorid küllaltki väiksed tasakaalustajad meie majandustsüklis, sest meie sotsiaaltoetused küllaltki väikesed, maksukoormust peetakse suhteliselt madalaks ning maksud ei ole väga progresseeruvad. Eesti fiskaalpoliitika on kooskõlas stabiilsusprogrammi ja kasvu paktiga. Selle eesmärgiks on valitsuse poliitika väljendamine antud programmist ja paktist tulenevate nõuete täitmisel. Stabiilsusprogramm tuleb esitada, et Euroopa Komisjon ja Nõukogu saaksid anda riikidele 3 vajadusel soovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste osas. Seda kas Eesti peab oma eelarvest kinni, kontrollib sõltumatu Eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu annab hinnangu riigi
II maailmasõda 1.Peamised sõjas osalenud riigid (Saksamaa liitlased & vastased):Kuigi sõja alguses NSV Liit ja Saksamaa liitlased olid, tekkisid peagi vastuolud ning neist said vaenlased. Saksamaa liitlasteks olid 27.sept.1940 allakirjutatud Kolmikpakti kuulunud Jaapan ja Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti. 2.MRP lisaprotokoll & Nõuk.-Saksa sõpruse- & piirilepingu lisaprotokoll 1939.a:Saksa-Nõuk
Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. 6) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. 7) VLO- Oli 1955. aastal moodustatud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides. NSV Liit kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskvavastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 8) Võimuvõitlus pärast Stalini surma - Stalini surm tõi kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis see poliitiliste vastaste füüsilise hävitamiseni. Ta lähimate usaldustena tõusid esile Georgi Malenkov, Laurentsi Beria ja Nikita Hrustsov. Stalin suri 5. märtsil, 1953. aastal.
Saksamaa tunnustas Etioopia annekteerimist Itaalia poolt ning mõlemad riigid otsustasid tunnustada ja sõjaliselt abistada Hispaanias Franco valitsust ning jaotada mõjusfäärid Doonaumaades ja Balkanil. Saksamaad ja Itaaliat hakati kutsuma teljeriikideks. 25. XI 1936. a. sõlmiti Antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Mõlemad pooled kohustusid kooskõlastama oma tegevust Komiterni-vastases võitluses. Itaalia ühines selle paktiga järgmisel aastal. 1937. a. möödus Euroopas vaikselt. Saksamaalt ei tulnud suuremaid uudiseid. Ka oli Hitler jaanuaris avalikult kuulutanud: "Üllatuste aeg on lõppenud, rahu on meie ülim hüve." Ent see oli vaikus enne tormi.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine
majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Kominterni-vastane pakt Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni (1919. aasta märtsis loodud kommunistlik organisatsioon) vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia. Molotovi-Ribbentropi pakt 23. augustil 1939. aastal sõlmitud mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel MRP salajane lisaprotokoll - protokoll, milles piiritleti Nõukogude liidu ja Saksamaa huvi- piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas Teise Maailmasõja algusaastad (1939-1942). Euroopa sõjast maailmasõjani 1. Teise Maailmasõja puhkemise põhjused: · Versailles' lepingut peeti Saksamaa poolt ebaõiglaseks · Itaalia tahtis taastada suurt riiki
Sõja põhjused On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tä...
neutraliseerida läänes Prantsusmaa. Edasi üritas ta saada rahukokkulepet Suurbritanniaga ning alles seejärel kõrvaldada Venemaa ja bolsevismi ohu. Üllatuslikult allkirjastas ta läbi välisministri Joachim von Ribbentropi 23. augustil 1939 Moskvas mittekallaletungi pakti Nõukogude liiduga, mille salajases lisaprotokollis oli määratud sõja puhkemise korral Ida- Euroopa jaotamine saksa ja nõukogude huvipiirkondadeks. Kindlustatuna Molotov- Ribbentropi paktiga, sai Saksamaa nüüd alustada, inglaste eestvedamisel Saksamaast eraldatud ja Poolale antud saksa alade, tagasinõudmisega. Hitleri tervislik seisund halvenes sõja jooksul märgatavalt. Ta olevat kannatanud ka parkinsoni tõve all. 19. märtsil 1945 andis ta käsu Saksa Riigi infrastruktuuri hävitamiseks, kuid sõjandusminister Albert Speer ei täitnud seda käsku. 22. aprillil 1945 sai Hitler närvivapustuse, kui ta teada sai, et tema kästud armeegrupi
haakristiretkest itta oli talle esialgu võõras. Tema jaoks oli esmatähtis Saksamaa võimu poliitiline kindlustamine Euroopa südames. Eriti seldelt avaldus tema ja Hitleri nägemuse erinevus Inglismaa poliitika suhtes. Kui selgus, et Suurbritannia pole üldsegi nõus sõlmima Saksamaaga relvaliitu, muutus Ribbentropi välispoliitika lausa Briti-vaenulikuks. Selleks, et tegutseda nüüd Inglismaa vastu, liitus Ribbentropi sepistatud Komintenri vastase paktiga 1936. aastal Jaapan ja aasta hiljem Itaalia. Samaaegselt pakkus ta selle paktiga Hitleri utoopilisele Inglismaa-poliitikale edu tõotavat alternatiivi. Füürer lubas tal sellegipoolest edasi tegutseda. Vahepeal viie lapse isaks saanud Ribbentrop laskis oma Berliini villa riigi kulul ümber ehitada ja seda laiendada, Oderi orus ostis ta Sonnenburgi mõisa ja valis selle perekond von Ribbentropi alaliseks elupaigaks. Sageli võttis ta oma eravaldustes vastu välismaiseid riiklikke
Saksamaa ka Poola ja tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Brand'i-Kelloggi pakt 1928. Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. Paktis keelustati sõda kui rahvusvaheline poliitiline vahend. Nõrkuseid kaks : 1) puudus karistus sõja algatajate ning 2) puudus desarmeerimisnõu (armeed jäid alles). Paktle kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki (saksamaa ühines paktiga 1929.aasta 6.veebruaril). 1926.aastal võeti Saksamaa vastu Rahvasteliitu. 1929.aasta juunis püüab Youngi komitee Saksa sõjakahjude hüvitamist korraldada aastamaksete tasumisena järgneva kuuekümne aasta jooksul,tagatiseks Saksa raudteed.22.dets. 1926. toetab Saksa referendum Youngi plaani.
Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele, poliitilist tegevust koordineeris likkmesriikide kõrgematest partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Rõhutati kõigi liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral, kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida- Euroopas. 4. Kriisid Ungari ülestõus 1956 22 okt nõuavad tuhanded üliõpilased Nõukogude vägede väljaviimist, uue valitsuse moodustamist eesotsas I. Nagyga, parteijuht Rakosi kohtu alla andmist, vabade valimiste korraldamist, sõnavabadust, majanduse ümberkorraldamist. 23.okt suur meeleavaldus Budapestis rahvahulk võtab maha 20 m kõrguse Stalini kuju, rüüstab Ungari ja N. Liidu Sõprusühingu ruume,
traditsioonide austamist. 1935. aastal asus ,,Postimees" Pätsi valitsuse vastu, millele järgnes lehe sekvestri alla võtmine ning Tõnissoni eemaldamine selle toimetaja kohalt, kuid seegi ei suutnud Tõnissoni suud sulgeda. 1938.aastal korraldatud pool-demokraatlikel valimistel valiti J.Tõnisson suure ülekaaluga Riigikogusse, kus ta jätkas võitlust demokraatia täieliku taastamise eest Eestis. Paraku polnud sellel lootusel tollal määratud täituda. Molotov- Ribbentropi paktiga 1939.aastal Nõukogude Venemaa mõjusfääri arvatud Eesti sõlmis Venemaaga nn. baaside lepingu ning 1940.aastal okupeeris N.Liit Eesti täielikult. Jaan Tõnisson püüdis sel hetkel mõjutada president K.Pätsi kasvõi sümboolselt sissetungijale vastupanu osutama, kuid president oli juba otsustanud vastupanuta alistuda. Jaan Tõnissonile polnud tegevuseta istumine aga sobilik. 1940.aasta suvel algatas ta ulatusliku aktsiooni,
5. Miks eelistas NSV Liit lepingupartnerina Saksamaad Inglismaale või Prantsusmaale? V: Kuna Saksamaal ja NSV Liidul olid ühised huvid oma territooriumeid laiendada . 6. Selgita, miks antud lepingu salaprotokolle saladuses hoiti. V: Selleks ,et keegi ei oskaks valmis olla ,et rünnatakse. 7. Tõesta, et ütelus - ,,MRP oli viimaseks teguriks, mis võimaldas Hitleril sõda alustada tema enese kavatsuste kohaselt" - on tõene. V: Selle paktiga muutis Hitler oma peamise vaenlase Nõukogude Liidu oma liitlaseks . 8. Kuidas mõjutas MRP sõlmimine Eesti riigi rahvusvahelist seisundit? V : Tänu MRP Eesti riik okupeeriti . 9. Milles on Müncheni kokkulepe ja MRP sarnased? Põhjenda oma seisukohta!.. V: Peale nende kokkulepete sõlmimist võisid Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata üksteist takistamata .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
