1930-ndad – agressiooniajastu (0)

1930-ndad – agressiooniajastu

• Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik.
  
• Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks.
  
• Versailles süsteemi lagunemine .
  
• Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda.
  

SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm . 1938. a Mündheni konverents .

• Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria( 1931 ), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936).
  
• 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid . Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin -Rooma Telg .
  

Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur?
1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku Saksamaa valitsus elanikkonna toetuse, kuna ei tulnud toime korra hoidmisega riigis. 1920. aastate alguses valitsesid Saksamaa linnade tänavatel kaos ja anarhia .
Majanduskriisi tagajärjel oli tööpuudus Saksamaal aastatel 1929 – 1932 kasvanud 3 miljonilt töötult 6 miljoni töötuni. Weimari mõõdukad parteid ei suutnud tekkinud olukorras lahendust leida ja kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid.
1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm.
1925 – luuakse SA raames ka SS, mis oli kaitsemalev – ülesandeks parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat.
1933 – luuakse SA raames Gestapo - salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks.
Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine . Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama.
Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt:
Riik sekkus majandusse rohkem. Loodi majanduse Peanõukogu, mille alluvusse loodi hulgaliselt väikseid ministeeriume, kelle ülesandeks oli relvastuse tootmine ja agressiivse välispoliitika elluviimine .
Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis.
AGRESSORITE BLOKI VÄLJAKUJUNEMINE
• 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel)
Seatakse ühised eesmärgid:
1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist.
2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot.
3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad.
• 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga.
1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia.
Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt.
• 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd.
• 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria ,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel .
Baaside leping
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.
Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis allveelaev Orzeł 14. septembril Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis, põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis 24. septembril Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.
Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin ühelt poolt ja Eesti Vabariigi välisminister Karl Selter, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik Moskvas August Rei teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter.
Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud selle elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut.
Erinevalt samal ajal peetud Nõukogude Liidu-Soome läbirääkimistest, millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku Riigivolikogu ja välis- ja riigikaitsekomisjoni ühiselt koosolekult. Jaan Tõnisson leidis, et "Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik."
18. oktoobril tuli Punaarmee üle piiri sõjaväebaasidesse. Samal päeval algas Hitleri kutsel baltisakslaste ümberasumine.
MÕISTED
Anšluss – 1938. a Austria liitmine Saksamaaga.
Müncheni kokkulepe – 1938 Münchenis. Saksa, Prantsus, Itaalia, Inglism. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale.
Berliin-Rooma telg – 1936 – leping Itaalia ja Saksamaa vahel-
Seatakse ühised eesmärgid:
1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist.
2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot.
3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad.
Umsiedlung – saksa rahvusest isikute ümberasumine pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist.
N. Chamberlain – Inglismaa peaminister 30ndatel. Osales Müncheni läbirääkimistel.
J. Uluots – 1938-1938 Riigivolikogu esimees. Al 1940. (teine) president .
TOTALITARISM

• Fašism – marksi ideoloogia, suunatud töölisklassile. Rahvuse huvid seatakse prioriteediks.
  
• Kommunism – ülemaailmne kommunism.
  
• Natsionaal-sotsialistlik – Rassiteooria. Saksa aaria rass on ainus kõrgem rass.
  

Iseloomulikud tunnused:

• Valitseb üks ideoloogia – üks partei.
  
• Poliitiline elu on allutatud partei kontrollile .
  
• Seadusandlik võim allutati täidesaatva võimu kontrollile.
  
• Üksikisik allutati sunniviisiliselt ja ametliku ideoloogia kaudu riigi huvidele.
  
• Ametlik ideoloogia taotles kõikide kultuuriliste erinevuste kaotamist.
  
• Totalitaarne riik püüdis saavutada täielikku kontrolli majanduse üle.
  
• Kõik diktatuurid allusid ühele kindlale liidrile. Nt Vene, Saksa, Itaalia.
  
• Salapolitsei oli igas totalitaarses riigis. Saksas gestaapo,Itaalias Ovra .
  
• Totalitaarsed riigid püüdlevad autarkia poole – et oleksid teistest riikidest täiesti sõltumatud (ei vaja kaubavahetust).
  

SAKSAMAA
Müncheni õlleputšil üritasid natsid võimule saada. Ei saanud, Hitler läks vangi. Seal kirjutas oma teose „Mein Kampf “ (minu võitlus). Sisaldab natsiideoloogiat, milles on 2 põhisuunda:
1)Rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust. On kõigist üle – aaria rass. Ja sp peab valitsema maailma.
2)Ülemrassil peab olema tagatud eluruum Euroopas.
Põhitakistav leping selle teostamisel oli Versailles’ rahuleping
NSDAP – Natsionaal-sotsialistlik saksa töölispartei.
9 kuu pärast sai Hitler vangist välja.
1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm.
1925 – luuakse SA raames ka SS, mis oli kaitsemalev – ülesandeks parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat.
1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks.
Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama.
Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt:
Riik sekkus majandusse rohkem. Loodi majanduse Peanõukogu, mille alluvusse loodi hulgaliselt väikseid ministeeriume, kelle ülesandeks oli relvastuse tootmine ja agressiivse välispoliitika elluviimine.
Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis.
1935- võetakse vastu Nümbergi seadused. Nümberg- linn saksamaal, kus käisid koos natsipartei kongressid, seal asusid natside juhtorganid. Seadused puudutavad eelkõige juute. Seadustega juudid eemaldatakse õppeasutustest, piiratakse nende õigusi(jäetakse neist ilma), keelustatakse juutide ja sakslastevahelised abielud.
1935 a- Hitler kuulutas, et Versaille lepingu tingimused on ebaausad. Loob armee , seab sisse 2.aastase sõjaväe kohustuse ja paneb aluse Wehrmachtile.
1935- sõlmib Hitler Inglismaaga lepingu, mille alusel ta lausa müüb osa oma laevastikust Saksamaale. Hitler saab luua mereväe. See oli kahepoolne Versailles’ lepingu rikkumine.
1935- liidetakse saksamaaga Saarimaa. Rahvahääletusel.
1936- Hitler viib oma väed Reini demitaliseeritud tsooni, Prantsusmaa ei reageeri. Samas hakkavad lääneriigid otsima ida poolt liitlasi. Pöördutakse NSVL poole.
1938 - Kristallöö, kus rüüstatakse juutide poode , ettevõtteid ja üldiselt kohustatakse neid kandma rinnas taaveti tähte.
1938. märts- Austrias esineb majanduskriis, demokraatlik vabariik, 34. autoritaarne, SEE ALLUTATAKSE SAKSAMAA HUVIDELE. Saadetakse Saksamaa poolt Austriale ultimaatum, nõutakse selle saksamaaga ühinemist. Märtsis tulevad Saksa väed sisse ja toimub Anschluss - austria liitmine saksamaaga. Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin , Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS. Oktoobris viib Hitler oma väed Sudeedimaale sisse ja see liidetakse Saksamaaga.
1939. märts- okupeerib Tšehhi. Samtui okupeerib Danzigi ja Klaipeda.- see kõik näitab, et lepituspoliitika kukkus läbi ja Hitlerile järeleandmisi teha pole mõttet.
Lääneriigid kinnitavad Poolale, et saksamaa rünnaku korral Poolat hätta ei jäeta. Hitler näeb, et Lääneriikidele ta enam loota ei saa. Lääneriigid hakkasid asju ajama Nõukogude liiduga.
1939. a kevadel annab Nõukogude liit lääneriikidele kinnitust, et ta garanteerib poolale julgeoleku, kui Poola lubab NSV väed oma territooriumile sisse. Algasid salajased läbirääkimised saksamaa ja NSV liidu vahel.
Sakslased tahtsid liita endaga Sudeedimaad (Poola ja Austria vahel, Tšehhoslovakkia äärealad). Selleks oli vaja lääneriikide toetust. Sept 1938. tuleb Münchenis kokku konverents, kus võtavad osa Inglise peaminister Chamberlain , Prantsuse peaminister Daladier, Saksamaa poolt Hitler ja Itaaliast Mussolini . Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale.
1. sept 1939 puhkeb II maailmasõda !!
HISPAANIA KODUSÕDA
1931- toimusid kohalike omavalitsuse valimised ja võitsid vabariiklased.( hisp oli kuningriik ). Kuningas loobub troonist ja lahkub riigist. Hispaania kuulutatakse vabariigiks. Tugevaks muutuvad pahempoolsed poliitilised jõud. Üheks juhtkrolli mängijaks on kommunistlik partei.
1936- loodi Hispaania Rahvarinne pahempoolsete parteide poolt. See võidab ka parlamendivalimised. See ei meeldi Hispaania sõjaväele, selle juhtkonnale. Nemad taotlevad Hispaania vabastamist rahvarinde võimu alt, sest kardavad, et Hispaania muutub samasuguseks diktatuuririigiks, nagu NSVL .
1936. Juulis- puhkeb mäss Hisp. Koloniaalvägedes. Hisp Saharas ja Hisp Marokos. Kindral Francisco Franko saab juhiks. Luuakse rahvakaitsefunda vastukaitseks rahvarindele ja algab kodusõda.
Vabariiklasi toetas NSV Liit, Franklasi toetasid Itaalia ja Saksamaa.
Lääneriigid ei taha osaleda Hisp. Kodusõjas, sest katsetati uusi relvi, sõjatehnika oli muajlt sisse toodud. Ka see, et NSVL sõdis teljeriikide vastu, tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda.
SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA ---- NSV LIIT
5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid.
MRP- Molotovi- Ribbentropi pakt- NSVL ja saksamaa mittekallaletungi leping(avalik)
1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Maailmas mõjus see teade pommuudisena. Juba järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop.
Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli. Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja Nõukogude Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks.
Sakslased soovisid jätta Leedu ja Lõuna-Läti endale, loovutades Põhja-Läti ja Eesti Nõukogude Liidule. Nõukogude Liit nõudis endale ka Lõuna-Lätit. Saksa pool nõustus sellega. Pärast keskööd pakt allkirjastati. Sellest hoolimata jäi lepingu ametlikuks sõlmimise kuupäevaks 23. august 1939. aasta.
Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. See oli pakti avalik osa.
Lisaprotokolli, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks, hoiti ranges saladuses. Sellest hoolimata imbus info sellise protokolli olemasolust ka teistesse riikidesse. Soome ja Läti välisminister pöördusid Saksa saadikute poole küsimusega, kas selline info vastab tõele. Sakslased vastasid eitavalt, kusjuures nad kooskõlastasid selle vastuse nii Molotovi kui ka Stalini endaga. Ka Eestis ei usutud esialgu, et selline salaprotokoll on olemas, kuid üsna varsti hakkasid selles mainitud riigid tundma sobingu tagajärgi.
MRP-ga algas Eesti jaoks II Ms.
EESTI
Eestis täitis riigipea ülesandeid valitsusjuht. Eestit valitseti I Põhiseaduse järgi, mis võeti vastu 1920. a. Selle probleemiks oli ebastabiilne valitsemine. Majanduskriisi ajal oli eriti näha – oli vaja kiireid otsuseid teha, aga muutuv valitsus ei võimaldanud seda.
1929-33 Parlamentaarne kriis. See näitas majanduse nõrki kohti. Kogu rõhk oli pööratud põllumajandusele ja seega tabas kriis eriti talupidamisi.
Kriisi lahendamiseks oli võimalus teha uus põhiseadus .
1932 - Valiti viies riigikogu koosseis. 3a.
Riigikogu võitles majanduskriisiga :
- 50% võrra vähendati põllumeestelt kogutavat tulumaksu.
- Talvekuudel keelati talude müümine.
- 1932. a alates keelati mõlemal abikaasal korraga riigiasutustes töötamine.
- Hakati töötama välja uut põhiseadust, mis annaks riigivanemale suuremaid õiguseid.
1929 – Loodi Vabadussõjalaste Liit. Selle juhtideks said A. Larka ja A. Sink .
Vapsid nõudsid:
- riigikogu koosseisu vähendamist poole võrra.
- et riiki hakkaks juhtima rahva poolt valitud isik, kellele antakse suured volitused .
- riigi suuremat sekkumist majandusse.
Vabadussõjalastel oli oma ajaleht „Võitlus“.
1933 - võetakse vastu Vapside poolt tehtud II Põhiseadus. Kehtima hakkab 1. jaanuar 1934.
Hakatakse tegema ettevalmistusi, et üles seada riigivanemaid. Hakatakse koguma riigivanema kandidaatidele hääli – kokku on vaja 10 000 häält.
Kandidaadid: August Rei, Johann Laidoner, Konstantin Päts, Andres Larka. Hääled saavad kokku Laidoner, Päts ja Larka.
1934 – otsustavad Päts ja Laidoner kuulutada välja kaitseseisukorra. Toimub nn riigipööre . Peatatakse riigivanema valimised. Riigikogu saadetakse laiali pooleks aastaks. Algab Vaikiv Ajastu. St, et rahva suu on suletud, kuna rahvas ei saa valida. 6 kuu pärast tuli riigikogu uuesti kokku, aga saadeti ikkagi laiali.
Vaikival ajastul oli ajalehtede uputus. Riik sekkus majandusse, luuakse riiklikud aktsiaseltsid, kaob tööpuudus ja Eesti muutub tööstusriigiks. Rahvas on riigiga rahul.
1934 – Haridusreform. Vähendatakse keskkoolides õppijate arvu, piiratakse ülikolidesse sisse saamist, ülikoolide õppemaksu tõstetakse.
1935 – likvideeritakse vapside liikumine ja partei. Keelustati Parteid, aga häälekandjad jäid.
1936 – viiakse läbi rahvaesindusorgani valimised. Moodustatakse Rahvuskogu , millele antakse ülesanne töötada välja III Põhiseadus.
1937 – valmib III Põhiseadus, mis hakkab kehtima 1938. 5-ks aastaks valitakse Riigivolikogu. Riiginõukogu on määratud. Riigivanem e president on rahva poolt valitud. 1939. a valitakse esimene Eesti president – K.Päts. Kokku tuleb VI riigikogu.
Välispoliitika
Kui 20ndatel oli eeskujuks Inglismaa, siis 30ndatel eelistati parandada suhteid Saksamaaga.
1932. a sõlmitakse NSVLga ja Saksamaaga mittekallaletungi leping. Nende sõlmimine on sel ajal levinud.
Kinnitatakse oma neutraliteeti. Eesti võtab samamoodi vastu neutraliteediseaduse – ehk sõjalistes olukordades ei sekkuta ja jäädakse neutraalseks.