Kriisi põhjused Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12 000 meest sõtta 1905.A revolutsioon Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga Levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament)
1849/1856 1) Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. 2) Vastutus on nüüd peremehe käes, kes pidi õppima, kuidas tulutoovamalt majandada ja rahaga paremini ümber käia. 3) Inimesed pidid saama ettevõtlikumaks ja läbilöögivõimelisemaks. 4) Renditalude kruntiajamine, mis lõi seniste ühispõldude ja karjamaade asemele terviklikud üksikmajapidamised. 5) Raharent 6) Mõisamoonakad ehk palgatöölised. Tagajärjed: Talupojad said valesti aru seadustest, kuna need olid kirjutatud segaselt. Tekkisid rahutused. MAHTRA SÕDA, 2. juuni, 1858 3.Talurahvaseaduste positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (igaühe kohta eraldi). 1802/1804 Positiivne: Tekkisid vallakohtud, mis olid talupoegade jaoks väga olulised. Nüüd asusid kohut mõistma nende endi seast valitud kohtumehed. Ning tlude pärandatava
teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. 1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku. 1849. aastal avaldati kolmandad talurahvaseadused Liivimaal, mis vabastasid talupojad täielikult mõisniku käe alt ja talupoeg võis hakata ise oma talu organiseerima. Mõisnik hakkas oma maad kruntiajama, laenates seda talupoegadele. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad. Eestimaal võeti säärased seadused vastu 1856. aastal. 1858. aastal keeldusid paarikümne Harju-, Järva- ja Virumaa talupojad teotööle minemast. Sellepärast saadeti neile järgi sõjaväeosed, kes vastuhakanuid pexuga karistasid. Seda konflikti kutsutakse Mahtra sõjaks. 1863. aastal kehtestatud uus passiseadus lubas talupoegi vabalt ringi liikuda. See vallandas suure väljarändamise Eesti- ja Liivimaalt. Jõukamaid eestlasi, kes häbenesid
· Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja ,,Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d)16. oktoorbri veretöö · Ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16. Oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · Sõjavägi avas tule demonstrantide pihta- 94 surnut, üle 200 haavatu e)17. oktoobri manifest
- Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad relvakauplusi, viinapoode, politseivangide vabastamine. - 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule. Keisri 17. oktoobri manifest:
Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd asuda oma majapidamise korraldamisele. See arendas inimestes majanduslikku arukust ja rahaga ringi käimist. Inimesed otsisid võimalust suurema kasu teenimiseks ja maid hakati otstarbekamalt kasutama, mis võimaldas ka renditalude kruntiajamise mõisnike poolt. Kui talupoegadel kujunes piisavalt raha siis nad sait talud ka päriseks osta. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel töötama palgatöölised e mõisamoonakad. Muretseti paremaid põllutööriistu ja hakati tegema maaparandustöid, põldude väetamist ja sordiaretust. Eestimaal võeti sarnased seadused vastu 1856. a. Hiljem keelati ka mõisnike kodukariõigus ja tuli lõpetata talude rentimine teotöö eest. 1866. Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Talude päriseks ostmine: Seaduse kohaselt said mõisnikud müüa maad ükskõik millisele talupojale päriseks. Raha selleks saadi peamiselt linakasvatusest
asutas ajalehe „uudised“, nõuti tsaarivõimu asendamist, E. Vilde, K. Ast, vähemrahvuste õiguste tunnustamist, toetajaks olid radikaalsed noored, intelligents ja töölised. 4. 1905. a. revolutsioon Eestis: sündmused ja selle tagajärjed Eestis. 9. jaanuaril aset leidnud Verine Pühapäev, vallandas Venemaal revolutsiooni. Eestis hakkasid streikima tallinna ja narva töölised ning peagi tartu üliõpilased, sügisel lisandusid mõisamoonakad. Nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. Pätsi hakati pidama revolutsiooni juhiks Eestis. Nikolai II andis välja manifesti, millega püüti revolutsioon maha suruda. Kutsuti kokku Riigiduum, lubati asutada poliitilisi parteisid. Jaan Tõnisson asutas eestlase partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Parteini ei jõutud. Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste ühisus. Manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna tingimusi ei täidetud. Nõuti tsaarivõimu kukutamist
· Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks · maa oli endiselt mõisniku oma--maad tuli rentida · rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent · talupojad ei tohtinud linna elama minna--osaline liikumisvabadus · perekonnanimed · talupojad olid isikult vabad 1849.: L/m · teorendilt raharendile järk-järguline üleminek · renditalude kruntiajamine mõisnike poolt · mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent 13. 19.saj. alguses talurahva koosseis: · I mõisarahvas
põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemisest jõuab Tlna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid; Nõudmised valitsusele- esialgu proovitakse siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada, kooli-ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist; tulemused eestile- eeldused poliitiliseks organiseerimiseks esimene partei, karistussalgad eestisse, kultuuriväärtuste hävitamine, koolid eesti k. Iseseisvumine:maanõukogu otsus 15
Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglaselt. Tekkisid mõisamoonakad ehk palgatöölised, kes käisid mõisas tööd tegemas. Nimi Ettevõtmised Vaated Johann Voldemar Jannsen Perno ja Eesti Postimees, I üldlaulupeo Mõõdukas, ettevaatlik, saksasõbralik, organiseerija (1869),kirjutas kultuuri ja hariduse tähtsustaja, oli
inimväärset äraelamist. Inimesed ei olnud nõus enam senisel viisil jätkama. Sel hetkel teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara, rahval sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Tekkis töölisliikumine. Tallinnas levis töölisliikumine ka teistesse linnadesse. Eriti läksid sellega kaasa Narva vabrikutöölised. Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. Sealt alates tekkiski esimene ja kui just mitte kõige enamlevinumaks vormiks revolutsioonilisemas liikumises palvekirjade esitamine võimudele, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Kõik viis selleni, et miski pidi hakkama muutuma ja võimud pidid kuidagi olukorrale otsa vaatama. Revolutsiooni ei suudetud enam peatada. Selle kirjutas Nikolai II 17
täitma. · 1849-1856 seadused: 1849. a avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Mindi üle raharendile. Hakati otsima võimalusi sissetulekute suurendamiseks, harjuti turusuhetega. Ettevõtlikumad talupojad said ka talu päriseks osta. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised mõisamoonakad. Põllumajandus hakkas paremini arenema (uued masinad, väetamine, tõu- ja sordiaretus jne). Eestimaal võeti Liivimaaga sarnased talurahvaseadused vastu 1856.a.
veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond. Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks said palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja
Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa sulasrahva hulka kuulusid karjused, sulased ja töötüdrukud, kellest enamus oli ametis laienevas karjakasvatuses. Peamiseks tööjõuks mõisates kujunesid mõisamoonakad - aastasulased, kes pidid nädalas 6 päeva töötama, saades selle eest kindlat aastapalka osalt rahas, osalt produktides ja mõisalt korteriks toa, veidi aiamaad ning võimaluse pidada paari karilooma. XIX sajandi lõpupoolel- XX sajandi algul kujunes mõisamajanduses juhtivaks suunaks karjakasvatus ja eriti piimakarjandus. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eha Herguauk Mart Laar Maria Tilk ,,AJALUGU" 5. klasssile väljaantud 2
20. Mis kujunes tähtsaks sammuks ühistegevuseliikumises, kes algatas ja mis aastal? 1902.a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asustatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. 21.Mis linnast sai alguse rahvuslik tõus ja kes seisis selle eesotsas? Tartust, Jaan Tõnisson 22.Kes oli ja milla sai Eesti esimeseks presidendiks? Konstantin Pärts, aastal 1938-1940 23. 20.saj alguses tekkis Postimehele Tallinnas võistleja, nimetage see. ,,Teataja" 24. Kes alustasid 1905.a vabrikutööliste eeskujul streiki? Mõisamoonakad 25.Nimeta esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Eesti rahvameelne eduerakond 26. Mis oli karistussalga eesmärgiks? Tappa inimesi, kes mõisteti kohtu poolt surma, karistada inimesi ihunuhtlusega. 27.Kes olid enamlased? Bolsevikud,kommunistid. 28. Nimeta 1913.a enamlaste ajaleht? ,,Kiir" 29.Oktoobri manidestiga kutsuti kokku rahvaesindus, kuidas seda nimetati? Riigiduum 30.Millistes linnades loodi esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid? Tallinnas ja Tartus. 31
Uued talurahvaseadused FÖLKERSAHM kapitalistlik majandamine. Teorendi asemele tuli sisse seada raharent ning hakata mõisapõldudel kasutama palgatöölisi. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees sai nüüd ise otsustada kuidas paremini toota ja teenida. Kruntiajamine mõisnike poolt renditalud, talupõllud ei olnud enam tükeldatud. Palgatöölised mõisamoonakad. Maaparandamine, põldude väetamine, tõu ja sordi aretus. Väljaränne 1863 kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Kodumaalt lahkunuid oli kümneid tuhandeid. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Lubati paremaid maid odavamalt. §33 nimed : Parrot, Struve, Jacobi, Baer Parrot Ülikooli esimene rektor. Kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Struve astronoom
· Venemaa poliitiline süsteem oli vananenud(valitses absolutistlik monarhia- isevalitsus) · Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia · Parteide ja ametiühingute tegevus vene impeeriumis oli keelatud Käigus: · Toimusid tööliste streigid kogu Eestis. · Tartu ülikoolis üliõpilased katkestasid õppetöö ja osalesid Revolutsioonilises liikumises · Paljudes mõisates keeldusid mõisamoonakad tööst ja hävitasid mõisa vara. Tulemus · Lubati hakata tegema parteidel. · Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed erakonnad. · Eestlased sai õpetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Haridus: · Kohustuslik üldharidus(3 kuud talvel) · Laienes koolivõrk ning tekkisid uued koolitüübid. Vallakoolid- kirjutamine, lugemine, arvutamine ja maateadus
too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon. Eestis läks võim üle Sõjaväerevolutsiooni kommiteele eesotsas Viktor Kingisepp. Eesti bolševikud: V.Kingisepp, Jaan Anvelt. Bolševikud olid väga terrolistlikud. Nad hakkasid kodanikuõigusi piirama. Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad, mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid. Bolševike jaoks oli suureks probleemiks Eesti rahvusväeosad, kes keeldusid laiali minemast. Neid väeosi juhtid Johann Laidoner. 1918 algul sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahu. Selle rahulepinguga loovutas Balti kubermangud Saksamaale. Märtsis 1918 algas Saksamaa suur pealetung, jõuti ka mandrile ning läbi Läti Lõuna-Eestisse. A. Tisler – tehtud kangelane.
Mõisakoormised- Teotöö-teorent · Nädalategu · Rakmepäevad · Jalapäevad · Abitegu 19. saj. keskpaigast mingi üle raharendile Riigimaksud Pearahamaks(70 kop) Nekruti andmine- Vene sõjaväkke alguses 25. aastaks(enamus ei tuld tagasi) hiljem vähendati Kogukondlikud koormised · Teede korrastamine · Kool+ magasiait · Nõrkade eest hoolitsemine 1849 Liivimaa talurahva seadus · Vabaneti tööst mõisapõllul(tööle asusid mõisamoonakad, e inimesed, kellel tasuti moona ja peavarjuga) · Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada · Mindi üle raharendile · Algas Talude müük 1856- taolised seadused Eestimaal 1865 Saaremaal 1865- kaotati kodukari õigus 1866- Vallaseadus(lõppes mõisnike kohtu ja politseivõim) 1868- täielik raharent Balti erikord: · Valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. · Seati sisse, et provintsid ei langeks tagasi Rootsi alla.
Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst; Tulemuseks oli see, et sillutati teed kasumajandusele, talude päriseksmüümise tulemusel talupojad arendasid oma talu ( muutsid nii esteetiliselt kui ka praktiliselt), mõisamoonakad tegis mõisniku põllul tööd. 1860 keelati kodukariõigus (keelati omakohus); 1863 passikorraldusseadus; 1866 talurahva omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt; 1868 tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 11. Miks paljud talupojad polnud huvitatud mõisniku koste alt vabanema ? Paljud mõisnikud ei olnud valmis selleks, et olla vastutav oma talu eest, samuti ei olnud paljudel nii palju raha ja sageli esines ka
normeerimine. Uued Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused võttis Aleksander I vastu 1816 ja 1819 aastal. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati aga mõisniku ainuomandiks. Koormised asendati rendilepingutega. 1849. a. avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Vabaneti tööst mõisapõllul. Talupõldude tükeldatus kadus. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad palgatöölised. Sarnased seadused võeti 1856. a . vastu ka Eestis. 7.Eesti haritlaskonna teke ja kujunemine. Eesti esimesed haritlased kasvasid välja taasavatud Tartu Ülikoolist. Eesti keelt ja kultuuri uurisid ja arendasid baltisakslastest eestihuvilised estofiilid. Esimesed eesti haritlased Kreutzwald, Faehlmann ühinesid estofiilide tegevusega. Osa eesti haritlasi, nagu Köler, Karell leidsid teenistust Venemaalt. 8.Baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus
1) kaotada mõisnike eesõigused 2) kehtestada õiglasemad maa- ja rendihinnad 3) suurendada talumaid mõisa- ja riigimaade arvelt Rahvusliku kodanluse eesmärgid olid: 1) saavutada üldine valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele Revolutsiooni sündmused Revolutsioonisündmused Eestis haakusid üldiselt sündmustega mujal Vene impeeriumis. "Verisele pühapäevale" vastuseks toimusid siingi streigid, miitingud. Tööliste streikidega liitusid Tartu üliõpilased, mõisamoonakad. Tähtsal kohal oli ka igasuguste palvekirjade ja märgukirjade saatmine. Revolutsioon läks tõusvas joones nagu Venemaalgi, põhisündmused toimusid 1905. aasta sügisel ja talvel. Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. Rahvakoosolekuks oli ametlik luba, kuid võimud hakkasid rahvast kartma ja sõjaväele anti käsk rahvast tulistada. Tagajärg 94 surnut, u. 200 haavatut. Rahva viha võimude vastu kasvas. · 17
Levisid kuuldused, et ,,keisri usku" minejad saavad maad ja vabanevad teoorjusest. Võimude takistusest hoolimata vahetas usku 60 000 inimest. Paljud pettusid ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda, kuid seda ei lubatud. Teoorjuse kaotamine 1849 kehtestati Liivimaal talurahvaseadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku rahvarendile ja eraldiasuvatest maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseksostmine. Mõisnikud palkasid tööle mõisamoonakad ehk palgatöölised. Murrangu tõi kartuli levik. Keiser Aleksander II ajal kuulutati 1856 välja uus Eestimaa talurahvaseadus. Talupoegadel jäi ekslik mulje, et abitegu ehk kiireloomuline hooajatöö pole enam kohustuslik. 1858 toimus talupoegade verine kokkupõrge sõduritega ehk nn. Mahtra sõda. Väljarändamisliikumine Pettunud talupoegi haaras väljarändamissoov. 1863 andis passiseadus talupoegadele liikumisvabaduse Venemaa piires
Tehti ühe eesmärgiga, kõige olulisem asi, mida nende seadustega lubati eestlastel talusid päriseks osta. Märgi punktide kaupa, mida kehtestati Liivimaal 1849. ja Eestimaal 1856. aasta talurahvaseadustega. Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile Hakkas toimuma maade kruntiajamine. Eestlastel lubati talusid päriseks osta Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised mõisamoonakad. Mõisnikud olid nõus talude päriseks müümisega seetõttu, et neil oli vaja raha saada. Mõisahäärberid nõudsid mõisnikelt suuri kulutusi ning neil ei olnud selleks piisavalt raha. Teotöö ei olnud enam otstarbekas. Mõisnikud pidid moonakatele ehitama elumajad. Need olid tavaliselt piklikud majad, mis jaotati korteriteks. Ehitati tavaliselt piisavalt lähedale, aga samas piisavalt kaugele mõisadest. Neid ei tahetud oma silma alla, kuid samas pidi neil olemas võimalik tööl käia
piimatooteid tänu raudteele Venemaale turustada). - Põlluharimine intensiivistus (hariti uudismaid, tehti maaparandust, võeti kasutusele kunstväetised, tegeleti karja- ja sordiaretusega jne.). - Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus. - Paljud, eriti talupoegade vaesemate kihtide esindajad (mõisamoonakad, sulasrahva esindajad või kehvikud), moodustasid põhilise osa ka nendest, kes läksid paremat elu otsima linnadesse või Venemaale. - Selleks, et muretseda põllutöömasinaid ja töödelda põllumajandussaadusi renes talupoegade ühistegevus (N: piimaühistute loomine). 3. Tööstus sajandivahetuse Eestis: · Eesti oli 19-20.sajandi vahetuseks muutunud üheks Vene impeeriumi
kaotamise 1816-1819 · Kogu maa jääb mõisnikule seadus · Talupoeg vastutas ise enda eest · Magasiait(varuvili) 19 saj keskpaiga · Talupoegadele priinimed seadus 1849-1856 · Raharent · Võimalus talu päriseks osta · Mõisamoonakad(palgatöölised) Pärisorjuse kaotamise põhjused: Majanduslikud: senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu, mõisnike tarbimisvajaduste suuremine Poliitilised: Aleksander I soovis talupoegade olukorra kergendamisel oma mainet eurooplaste silmis tõsta Kirjanduslikud: pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega, olukorda baltikumis kritiseerisid oma teostes paljud saksa haritlased.
vankriga sissesõiduks, et viljakotte oleks võimalik kohe vankri pealt üles hiivata. 19. sajandi keskpaigani kuulusid hollandi tuulikud peamiselt mõisatele. Kuid peale 19.sajandi keskpaika said ka talupojad õiguse neid ehitada. Jüripäeval, 23. aprillil algas õige kevad ja põllumehed said põllule tööle minna. Jüripäev oli ka talupoegadele rendimaksmise, elukohamuutmise ja teenijate palkamise päevaks. Talusulased ja -tüdrukud, samuti mõisamoonakad võisid sel päeval peremeest või mõisnikku vahetada. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks ning sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Peamisteks põllutöödeks olid kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati, seejärel külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu, 19
· Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks · maa oli endiselt mõisniku oma--maad tuli rentida · rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent · talupojad ei tohtinud linna elama minna--osaline liikumisvabadus · perekonnanimed · talupojad olid isikult vabad 1849.: L/m · teorendilt raharendile järk-järguline üleminek · renditalude kruntiajamine mõisnike poolt · mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent Vallakohtu ülesanded
Uued talurahvaseadused Majanduslikud raskused sundisid aadelkonda talurahvaküsimust uuesti üle vaatama. Hamilkar v Fölkersahmi toetajad nägid lahendust üleminekus kapitalistlikule majandamisele. 1849. aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas ümber mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul. Peremees pidi õppima rahaga ringi käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas renditalude kruntiajamine. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad. Sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal. Edaspidi keelati veel mõisnike kodukariõigus ja talumaade rentimine teotöö eest. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Talude päriseksostmine. Otsustusõigus, kas talu üldse müüa, kuulus mõisnikule. Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Korraga suutsid talu välja osta vaid jõukamad peremehed. Enamasti tasuti ainult osa talu hinnast ja siis maksti aastakümneid võlga.
valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus omavalitsus sõltus mõisnikust 1849 Liivimaa kubermangus 1856 Eestimaa kubermangust seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 1898 aastaks oli Liivimaal välja ostetud 86% talumaid, Eestimaal 50% ja Saaremaal vähem Veel seadusi: 1863 passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus, millega vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt
rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaan.1905.a. - vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. Eestis tekkisid rahutused kõigepealt Tallinna tööliste seas. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi. Töölisliikumine levis teistesse linnadesse. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestades õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. Streike alustasid ka mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse elutingimusi, esines ka mõisa vara hävitamist. Streigid muutusid peaaegu pidevaks (,,Dvigatel" streikis 1905 aastal 12 korda), rakendati vägivalda. Tallinna tööliste suurel miitingul jaanipäeval kiideti heaks üleskutse alustada relvastatud võitlust isevalitsuse kukutamiseks. Levinuim vorm oli palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimees" taotles üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, maareformi, mis jätaks
3) puudusid demokraatlikud vabadused Sotsiaalmajanduslikud: 1) baltisakslaste ülemvõim maal 2) maata ja maaga talupoegade konfliktid 3) tööliste raske olukord Rahvuslikud: 1) vene keeles asjaajamine 2) vene keeles haridus 3) kultuurilised piirangud Tähtsaimad sündmused: 1) 9.jaanuar 1905.a Verine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis 2) Korraldati streike, Tartu Ülikoolis lõpetati töö, streikisid mõisamoonakad 3) 1905.a oktoobri suur üldstreik 4) Tsaari manifest - lubati kokku kutsuda Venemaa parlament (Riigiduuma) ja lubati demokraatlikke vabadusi 5) November, 1905.a Tartus üleeestimaaline rahvaasenike koosolek 6) detsembris sõjaseisukord 7) mõisate massiline põletamine Revolutsiooni tagajärjed: 1) paljude ajalehtede ilmumine keelustati 2) suleti seltse ja ametiühinguid 3) karistussalgad - hukkamised ja sunnitööle saatmised
Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 2)Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1816 Eestimaal, 1819 Liivimaal Mõisnikel puudusid kõik õigused talupoja üle. (talupoeg maksis siiski maa eest renti) 3) 1849/1859 seadused 1849 – Liivimaa kubermangus ; 1856 - Eestimaa kubermangus Võimalus talukohad päriseks osta Teoorjus järk-järgult lõpetati ja asendati raharendiga Mõispõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad (palgatöölised) Talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust: lina, vili 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonna ees I Mõisale: 1. teotöö (mõned päevad nädalas) ja abitegu (hooajatööde ajal) 2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. rahamaksud – alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riiklikud kohustused: 1. pearahamaks (1783) 2. nekrutiandmise kohustus (1797) 3
○ Baltisakslaste ülemvõim maal ○ Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid ○ Tööliste kehv olukord ● Rahvuslikud ○ Venelaste asjaajamine ○ Venekeelne haridus ○ Kultuurilised piirangud ● 9. jaanuar 1905. aasta - V erine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis: ○ Töölised streikisid ○ TÜ-s katkestati õppetöö ○ Mõisamoonakad ei teinud tööd Revolutsiooni sündmused. ● 1905. a oktoobris suur üldstreik ● Nõudmiste toetamiseks korraldati Tallinna Uuel turul rahvakoosolek - võimud tulistasid ● 17. oktoobril Tsaari manifest ○ Lubati kokku kutsuda venemaa parlament - Riigiduuma ○ Lubati demokraatlikke vabadusi esti
sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond. Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks said palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja
· Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (1904-1905), kuhu oli mobiliseeritud ka tuhandeid eestlasi b) Ajend: Verine pühapäev Peterburis 9. jaanuaril c) Revolutsiooni algus: · rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · enamlevinuks palvekirjad võimudele "Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja "Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · sõjavägi avas tule demonstrantide pihta 94 surnut, üle 200 haavatu e) 17. oktoobri manifest:
lehma kohta 1980. aastate keskpaigaks alles 4000 kilogrammini. ning kes suhtusid oma töösse üsna See oli jällegi kaugelt üle NSVL huvitult, oodates apaatselt brigadiri keskmisest, kuid näiteks Taanis või korraldusi, nagu vanasti Ameerika Ühendriikides küündisid mõisamoonakad kupja käske. tollased keskmised aastased 1970. aastail paljud kolhoosid väljalüpsid juba Karl Vaino Aravete kolhoosis 1986. aastal rohkem kui 6000 liitusid, ja kujunesid suurmajandid. kilogrammini lehma kohta.
- Põlluharimine intensiivistus (hariti uudismaid, tehti maaparandust, võeti kasutusele kunstväetised, tegeleti karja- ja sordiaretusega jne.). - Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus. - Paljud, eriti talupoegade vaesemate kihtide esindajad (mõisamoonakad, sulasrahva esindajad või kehvikud), moodustasid põhilise osa ka nendest, kes läksid paremat elu otsima linnadesse või Venemaale. - Selleks, et muretseda põllutöömasinaid ja töödelda põllumajandussaadusi renes talupoegade ühistegevus (N: piimaühistute loomine). 1. Põllumajandus 18.sajandil: Põllumajanduse aluseks Eestis 18-19.sajandil oli teraviljakasvatus; selle põhjuseks olid:
erinevate asjade järgi- nt talude nimetuste, puude nimede jne. Oluline pöördepunkt Eesti ajaloos. 3) 1849/1856 a seadused 1849 – Liivimaa kubermangus 1856 – Eestimaa kubermangus 1. seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 2. teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga 3. talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 4. mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) 5. talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonnale I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. maksud – rahamaksud, alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riigile: 1. pearahamaks 2
20. sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises. 1905. aasta revolutsioon 1905. a. tähtsamad sündmused Eestis: *tööliste streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud) * oktoober 1905 ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16. oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17
· Tõusulaineid kogus Vennasteliikumine · 1850.datel hakkas levima Maltsveti liikumine mille rajajaks oli Leinberg 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele · 1849 (Liivimaa) ja 1856 (Eestimaa) Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, said õiguse oma majapidamise korraldamiseks; üleminek teorendilt raharendile; talude müük; mõisamoonakad ehk palgatöölised mõisapõldudel hakati mõtlema majanduslikult; kindlustunne ja motivatsioon väga suured, et saada raha ja osta endale maa 2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed · Võeti vastu 1863 aastal. Vähemalt 21-aastased talupojad said passitaotlemise teel minna elama mujale impeeriumi piires 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform? · Kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt;
tulistamisest Peterburis 9.jaanuaril 1905.a- vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. -Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. -Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. -Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestases õppetöö ja ühinedes ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. -Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. -Enamiku rahva hulgas valitsesid siiski mõõdukamad vaated. -Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks sai palvekirjade esitamine võimudele. 16.oktoobri veretöö -Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. -Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse.
lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud
omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maa jäi siiski mõisnike ainuomandiks. Tp pidi seda mõisnikult vaba kokkulepe alusel rentima ja tasuma selle eest teotööga e. teorendiga. Tp liikumisvõimalus oli endiselt piiratud. Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed e. priinimed. 1849 Liivimaal ja 1859 Eestimaal toimus üleminek teotöölt raharendile ning talupoegadele talude päriseks müümine.Eestlasest sai taluperemees ning mõisas hakkasid tööle palgatöölised e. mõisamoonakad. Pilet nr 3 ; ( 2) Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu, sest Venemaa enda kultuur oli halvemas seiskorras kui Baltikumi oma. Seevastu tihenesid sidemed Saksamaaga. Kuna Tartu Ülikool oli terve 18.sajandi suletud, said baltisaksa aadlinoorus hariduse Saksamaa ülikoolides. Baltikumis oli suur puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajadest, tööd leidsid Saksamaalt päit haritlased. Vaimuelu kandev
1900-1903 tabas venemaad majanduskriis. Sellele järgnes juba peagi suur tõus, mille soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. Esimese maailmasõja aastaiks kujunes eestist venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi. Sotsiaalne kihistumine- külas süvenes sots. Kihistumine. Üksikute jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suutenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid omaenese tööjõu müügist. Mõisamoonakad, talusulased, teenijad ja kehvikud moodustasid üle 60% talurahvast. XX saj alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tõi kaasa 1905 aasta revolutsiooni. Nõuti reforme. Poliitiline areng Eestis (kolm põhilist suunda) 1890. aastate keskel ahkkas venestussurve nõrgenema ning rahvusluyse jaoks saabus uus tõusuperiood. Tartu renesanss(liberaalid)- 1896.Uueks „Postimehe“ toimetajaks sai Jaan tõnisson.
ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised-mõisamoonakad. 1856.a. Eestimaa: Sama mis üleval. 1865.a. Saaremaa: Sama mis üleval. 1863: Sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865: Keelati mõisnike kodukariõigus 1866: Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus.
1905. aasta revolutsioon. Põhjused: Kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused( sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus.); linnades suurenesid sotsiaalsed erinevused(jõukam kodanlus vs vabrikutöölised), sest puudus streikimise luba. Verine pühapäev 9. jaanuar 1905. Palvekirja esitamine keisrile. Kõigepealt algas revolutsioon Eestis Tallinnas, töölised, seejärel üliõpilased. Vabrikutöölised ning seejärel ka mõisamoonakad. Keelduti minemast tööle enne kui parandatakse nende elutingimusi. Streigid muutusid pidevateks. Väga palju esitati palvekirju võimudele. 16. oktoober. Streik, vabrikutöölised linna tänavatel. Peetu suur rahvakoosolek ja kuigi kuberner ei olnud keeelanud miitingut, siis ilmus kohale sõjaväeüksus ja avas tule rahva pihta. 17. oktoobri manifest. Nikolai II oli sunnitud hoogustuva revolutsiooniliikumise tõttu
+ 1840-50-tel aastatel läks luteri usust õigeusku (talurahva jaoks tsaari usku) u 60 000 talupoega (peamiselt Võru- ja Saaremaal). Hilary Karu 39 D 11 EESTI AJALUGU 19. SAJANDI KESKPAIK. Uued talurahvarefomid. 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal talurahvaseadus Üleminek raharendile, teotöö kaob, mõisamoonakad töötasid mõisa jaoks Talude päriseksostmine Talu- ja mõisamaa eraldamine, maade kruntimine- iga talu sai oma maa, otsustati iseseisvaid otsusi. 2. juunil 1858.aastal Mahtra sõda + Uue seaduseraamatul olid iga lehe järel märkmete jaoks üks tühi leht. Eestlased arvasid et mõisnikud on osad seadused välja hoopis jätnud ning hakati mässama. Surid kaks soldatit ja 7 reameest
reformimeelse ühiskondlik-poliitilise ajakirja "Baltische Monatsschrift" väljaandmist (ilmus kuni 1915 aastani). Kuukirja veergudel peeti tuliseid väitlusi eestlaste ja baltisakslaste tuleviku üle. Viinapõletamine 19 sajandini oli viinapõletamine mõisate eesõigus. Need müüsid viinaköökide toodangu Venemaale ning turustasid ka linnades ja mõisakõrtsides. Viinapõletamine andis mõisnikele tulusamat kasumit (Eestis kokku umbes 2000 viinakööki). Mõisamoonakad 19 sajandil hakati vähehaaval teorendilt üle minema raharendile. Mõisates tähendas see, et mõisnikud pidid nüüd hankima nii veoloomad kui ka töövahendid ja palkama mõisatöölised, tavaliselt aastaks, kes said naturaalpalka, mille tõttu neid nimetati moonakateks. Rendivormi muutumine tähendas muutusi ka külaelus. Talupojal tuli kõikide vahenditega hankida rendimaksmiseks vajalik raha ja see sundis
Liivimaa- Korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised: mõisamoonakad. 1856.Eestimaa - sarnased talurahvaseadused Eestimaal. Söörömöö talurahvaseadused - 1865. a, sarnased eelnevatega. 1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865 - keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus.
annaabi.ee 
