Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tehnikum" - 38 õppematerjali

tehnikum

Kasutaja: tehnikum

Faile: 0
Talvesõda
1
doc

Talvesõda

Talvesõda Jaan Reinok AA- 06 Mõningal juhul on sündmuse kirjeldamiseks mõttekas välja tuua põhjus, et selle sisu paremini mõista. Antud juhul on sündmuseks Talvesõda, mis toimus 1939- dal aastal ja kestis 105 ööpäeva. Täpne alguse kuupäev oli 30 november, millal mineviku Nõukogude Liit ründas väidetavalt põhjuseta ja sõda välja kuulutamata oma naabrit- Soomet. Peale esimest maailmasõda oli Venemaa, millest sai Nõukogude Liit, kaotanud suurriigi staatuse ja püüdis seda intensiivselt taastada. Rääkimata Saksamaa geograafilisest positsioonist ja muudest faktoritest üritas aga Nõukogude Liit ennast nähtavasti iga hinna eest tugevdada, sest mõlemad türannid nägid tulemas suurt sõda. Tol ajal kontrollis Venemaa Soome lahe mõlemat kallast ning sai Peeter Suure merekindluse idee järgi rannasuurtükkide ja meremiinide abil Peterburi kaitsta. Selleks ajaks kui oli vaja panna ...

Ajalugu → Ajalugu
98 allalaadimist
Rakkude jagunemine
6
doc

Rakkude jagunemine

Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine ­ 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine ­ Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...

Bioloogia → Bioloogia
52 allalaadimist
Tallinna Polütehnikumi füüsika eksami 4 eksamilipiku sisu
1
docx

Tallinna Polütehnikumi füüsika eksami 4 eksamilipiku sisu.

Eksami tegin just täna, küsimusi oli 4 ning minule juhtus 4 lipik järgnevate küsimustega : 1) Elektrivoolu töö ja võimsus. (seletus, valem) 2) Ideaalse gaasi seletus. 3) Kiirendus (seletus, valem) Neljas oli ülesanne, mille sisuks oli : On kaks rongivagunit, mille mass on 45t ning nad asuvad teineteisest 10m kaugusel. Välja tuli arvutada nendevaheline gravitatsioonijõud, kui G=6,67*10^(11)Nm^2/kg^2. Vot niiviisi.

Füüsika → Aineehitus
59 allalaadimist
Meedia Kodukirjand
1
docx

Meedia Kodukirjand

Kodukirjand Sixten Ainumäe Meedia TPT PA-09A 05.05.2011 Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia näited: Kõne, video, paber, ajaleht, film,television,Internet Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda ...

Meedia → Meedia
27 allalaadimist
Referaat SOOJENDUSEST
7
doc

Referaat SOOJENDUSEST

Kooli Nimi Sinu Nimi SOOJENDUS Referaat Juhendaja: Nimi Linn / Aasta Sissejuhatus Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1...

Sport → Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
Freesimine
12
docx

Freesimine

Freesimine Tallinna Polütehnikum 1. Sisukord Table of Contents 1.Sisukord............................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..................................................................................................... 3 3.Mis materjale freesitakse?............................................................................. 3 4.Freesimise ajalugu........................................................................................

Energeetika → Protsesside automatiseerimine
17 allalaadimist
Interneti Ajalugu
8
docx

Interneti Ajalugu

Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 1965­1967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piir...

Informaatika → Informaatika
12 allalaadimist
Eesti majanduse arengusuunad
8
docx

Eesti majanduse arengusuunad

Tallinna Polütehnikum SA-10 Eesti majanduse arengusuunad Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Reeli Liivik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadis kirjutan etteantud teemast "Eesti majanduse arengusuunad". Eesti majandus Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.­2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-Euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata sellele, et väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad m...

Majandus → Majandus
25 allalaadimist
RT 030 ÕPPESÜSTEEM-RÕHU REGULEERIMINE
4
docx

RT 030 ÕPPESÜSTEEM: RÕHU REGULEERIMINE

Eesnimi Kuupäev Perekonnanimi Rühm Töö nr. 1 Töö eesmärk Mõõtmine jne. Kasutatavad seadmed RT-030 Skeemid: Joonis 1 joonis 2 Joonis 1. 1. Kompressor 2. Kompressori ja El. Klapi singaallambid 3. Väljavoolu klapp 4. Elektriliselt opereeritav klapp 5. Surveandur 6. Manomeeter 7. Surveanum Joonis 2 1. Manomeeter 2. Juhtseade 3. Mootor 4. Rõhumõõtja 5. Kompressor 6. Surveanum 7. Elektriliselt opereeritav klapp 8. ---"---- 9. Takisti Sissejuhatus RT-030 on tööstuses laialtlevinud rõhu reguleerimise süsteemi standardne mudel. Selles süsteemis on toimivaks sõlmeks silindriline metallist surveanum. Väliselt käivitataval, elektriliselt operee...

Mehaanika → Automaatregul. alused ja ajs...
5 allalaadimist
Käed eemale õnnest
14
pptx

„Käed eemale õnnest“

Milvi Lembe „Käed eemale õnnest“ Elulugu  Sündis 14. augustil 1930 Tallinnas  1963 – 1964 Trükikoda Oktoober pealepanija.  1964 – 1974 Tallinna mõõduriistade tehase kontrolör ja insener–ökonomist.  1969 – 1972 Tallinna kergetööstuse tehnikum, tehnik–planeerija.  1974 – 1976 Alliku sovhoosi noorkarjatalitaja  1985 – 1986 Paide trükikoja köitja  1985 – pensionär  Abielus, kaks last, kolm lapselast, üks lapselapselaps Teosed  „Elukäänakud“  „Elule“  „Eluvöödid“  „Kolme õe kõverteed“  „Kõht külmetab“  „Neliteist valget liiliat“ Sisututvustus  Eluei lähe hästi  Ema ja kasuisa  Rasedus ja Kaspar  Ootamatu lõpp Peategelane  14 aastane

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Nullpunkt
9
docx

Nullpunkt

Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanu...

Kirjandus → Kirjandus
90 allalaadimist
Televisiooni--video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks
8
docx

Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks

Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib? Heli levib lainetena, helina tajub inimene õhurõhu muutumist b. Mis kiirusel heli levib? Mis mõjutab heli levimise kiirust? Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s;Heli levimise kiirust mõjutab keskkon...

Tehnika → Tehnikaajalugu
4 allalaadimist
Mats Traat
4
odt

Mats Traat

(sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind.

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
Eesti Vabariik
3
doc

Eesti Vabariik

Riikide omavaheliste tülide tõttu. (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola) Kultuur Haridus, koolisüsteem. Kuidas muutus?  Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi  Töötati välja uued õppekavad  Ehitati hulk moodsaid koolimaju  Kehtestati kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumiõpilaste arv suurenes, tehti haridusreform. Kõrgemad koolid: TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Tehnikum, Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium, Riia Kõrgem Kunstikool Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Mats Traat - Referaat
8
doc

Mats Traat - Referaat

Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik.

Kirjandus → Kirjandus
61 allalaadimist
Christian Doppler
11
ppt

Christian Doppler

VARAJANE ELU ·Austria, Salzburg (1803 a.) ·Viini Polütehniline ·Kiviraidurist isa Instituut (1822 ­ 1825 a.) ·Doppleril kehv tervis - isa ·Filosoofia, psühholoogia, alternatiiv - raamatupidaja matemaatika NOORUS ·Õpetamine (matem. ja füüs.) ·Professor Burg (4a.) ·Mehaanika, astronoomia ja ·Paralleelide teooria kõrgem matemaatika (1825-29) ·Ebaõnn tööle saamisega ·K. matemaatika abi-õppejõud ·Praha Tehnikum (1835) (V.Ü) KARJÄÄR ÕPPEJÕUNA ·Ebaõnnestunud kandideerimine Viini ja Praha Polütehnikumi (1936 ­ 1838 :: 2a - 4h nädalas) ·Geomeetria ja matemaatika asendusõppejõud (1838-41) ·Praha Polütehnikumi matemaatika õppejõud (al. 1841) SAAVUTUSED ·1842 a. avaldas karjääri tähtsaima töö ·Tänapäeval tuntud kui Doppleri efekt ·1843 a. Tsehhi Teadlastekogu liige ·Kokku ligi 50 artiklit matemaatikast,

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus
7
docx

Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus

Tallinna Polütehnikum Referaat Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus Õpilane: Saamuel Pedosk Õpetaja: Taavi Toppi Tallinn 2012 Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus Tänapäeva tehnoloogia on juba üsna palju arenenud, kuid arenguruumi on sellel veel rohkem kui küll. Vaadates korra ajas tagasi võiks öelda, et tänapäeva tehnooogia on siiani arenenud ülisüüre kiiruse ja tempoga.Vaadates tehnoloogia arengule tekkib ikka küsimus, miks see nii suure kiirusega areneb ja miks ürgsed inimesed ei avastanud ega leiutanud selliseid tehnoloogiaid sellise kiirusega nagu tänapäeval. Juba mõne kuuga võib leiutada sellise asja mis on maailmamuutev. See areng hakkas pihta II maailmasõja aegu, kus hakkasid sõjanduses...

Informaatika → Informaatika
7 allalaadimist
Tallinna Tehnika Ülikool
8
docx

Tallinna Tehnika Ülikool

Vardo on rahul oma eriala valikuga kuigi ta ei tööta tänapäeval sel erialal, kuid kasutab omandatud teadmisi ka tänapäeval oma töös. Allikad I. Kaasik ''Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918-2008'' V. Mägi ''Adraseadmise aeg'' et.Vikipedia.org ENE 8. köide Lisad TTÜ ja Tallinna Tehnikumi nimemuutused 17. september 1918 ­ Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused 7. veebruar 1919 ­ Eesti Tehnika Seltsi Tallinna Tehnikum 14. mai 1920 ­ Tallinna Tehnikum 15. september 1936 ­ Tallinna Tehnikainstituut 1. jaanuar 1938 / 9. oktoober 1940 ­ Tallinna Tehnikaülikool 30. aprill 1941 ­ Tallinna Polütehniline Instituut 30. september 1941 ­ Tallinna Tehnikaülikool September 1944 ­ Tallinna Polütehniline Instituut 21. juuli 1989 ­ Tallinna Tehnikaülikool (Nimi taastati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega.)

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Korporatsioon Tehnola esitlus
9
odp

Korporatsioon Tehnola esitlus.

KORPORATSIOON TEHNOLA Kes on korporatsioon Tehnola? Korporatsioon Tehnola (lühendatult Korp! Tehnola) on 23. oktoobril 1921 Tallinnas asutatud Eesti meestudengite organisatsioon. Taasasutatud 22. mail 1989. Korporatsioon Tehnola ajalugu 1918. aastal avati Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. 1920-nda aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus ­ Tallinna tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
Saku mõis
8
docx

Saku mõis

pooleli jätta ja pakkunud teist tööd, andes tüdrukule tuletungla, mille too kohe räästasse torganud. Maja põlenud maha ja vanamees kadunud nagu tina tuhka. Kohus arvanud selle 5 vanakuradi sepitsuseks, ning mõistnud teenijale piinarikka surma. Mis mõisast sai? Von Baggehufwudtidelt võõrandatud mõisahoones alustas 1920tel aastatel tegevust kodumajanduskool, millest hiljem kasvas välja Saku tehnikum. Alates 1960. aastast tegutses mõisas Eesti Maaviljeluse Instituut. 2002. aastast tegutseb renoveeritud Saku mõisas puhke- ja seminarikeskus. 6 Kasutatud kirjandus http://www.visitharju.ee/et/saku-mois http://et.wikipedia.org/wiki/Saku_m%C3%B5is http://sakumois.ee/et/moisast/ajalugu http://www.mois.ee/harju/saku.shtml Pilt http://et.wikipedia.org/wiki/Saku_m%C3%B5is 7 8

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Albert Einsteini elolooetapid
6
docx

Albert Einsteini elolooetapid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Mihkel Kivimäe ALBERT EINSTEIN Referaat PA-11A Juhendajad: Rutt Kukk Tallinn 2012 Lapsepõlv Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega ­ see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule. Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Alber...

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal
38
pptx

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

Kultuur  Riigi toetus  Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju  Kasvas välja moodne euroopalik kultuur  Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid  Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine  Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus  Eestikeelne õppekava  Uued õppekavad  Moodsad koolimajad  Kuueklassiline koolikohustus  Eestikeelsed kooliõpikud  Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus  Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool  Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna  Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes
10
docx

Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes

Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa

Energeetika → Riski- ja ohutusõpetus
62 allalaadimist
Eesti 1920-1940
3
docx

Eesti 1920-1940

poolel? Suurbritannia ja Saksamaa olid suurimad, järgnesid Soome, Rootsi ja Läti Milliseid kaupu Eesti välja vedas? Või, peekon, munad, metsamaterjal, paber, tekstiil, põlevkiviõlid Impordis domineerisid? Tööstusseadmed, keemiakaubad 6) Eesti koolikorralduse aluspõhimõte oli ühtluskool Tartu Ülikooli kõrval domineerisid veel järgmised riiklikud kõrgkoolid: a) Kunstikool Pallas b) Tartu Kõrgem Muusikakool c) Tallinna Tehnikum d) Tallinna Konservatoorium e) Riigi Kõrgem Kunstikool

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
Elektriohutus KT küsimuste vastused
2
docx

Elektriohutus KT küsimuste vastused

Elektriohutus KT 1 rida 1.Pingelähedased tööd, üldnõuded Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) on töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. Pingelähedasi töid tuleks üldjuhul vältida ja teha neid ainult siis kui pinge väljalülitamine põhjustab suuri ebamugavusi. Tööd teostada ainult siis kui on välistatud pingestatud osade puudutamine. Töökoha piirid peavad olema täpselt määratletud ja tuleb ohutusnõudeid tarvitusele võtta. 2.Ehitus ja muud mitte elektritööd Mitte elerktritööd nagu näiteks ehitus, värvitööd, veatööd, tellingutel töötamine jne. Kui anda töö üle mitteelektritööd valdavatele inimestele näiteks ehitajatele, siis tuleks ennem kindlasks teha, et pingestatud osad oleksid kas siis pingetuks tehtud või isoleerkatete, kaitsekatete või muude ümbristega abil on ohutult töökohast era...

Energeetika → Riski- ja ohutusõpetus
33 allalaadimist
AJALOO KONSPEKT-EESTI VABARIIK
5
odt

AJALOO KONSPEKT-EESTI VABARIIK

· Paul Kogerman-keemia · Johannes Voldemar Veski-keeleteadlane · Andrus Saareste- (soome-ugri) luuleteadlane · Julius Mägiste ­ (soome-ugri) luuleteadlane · Hans Kruus-toimetaja KUTSELIIDUD · Eesti Kirjanikkude Liit · Eesti kujutavate kunstnike keskühing · Eesti Näitlejate Liit · Eesti Õpetajate Liit KÕRGKOOLID JA RAHVUSTEADUSED · Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium · Riigi kõrgem Kunstikool ELULAAD JA OLME · gümnaasiumiõpilaste arvu suur suurenemine · kõrgkoolide rajamine · üliõpilaskonna kiire kasv · rahva lugemishuvi kasvas · linnakultuuri kujundasid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused · tantsuorkestrid · spordialad · rännu- ja seiklusiha · välisreisid · suvitamine · üldlaulupeod · noorteorganisatsioonid EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Särevere mõis
5
docx

Särevere mõis

juures oli ka esimene külakaev. Majad olid kaetud õlgedega ja iseloomulikuks tunnuseks oli katusel nn kalasaba nurk. 1913. aasta andmetel oli mõisa suuruseks 1696 tiinu, talude all oli 3451 tiinu. Särevere mõisale kuulusid Rikassaare karjamõis, Taikse, Raukla, Mäeküla, Vilita, Enniste ja Põikva küla. 1919. aastal sai Särevere rüütlimõisast riigimõis, kus 1924. aastal asutati kodumajanduskool, sellele lisandus 1939. aastal kontrollassistentide kool. Aastast 1947 asub Särevere tehnikum, mis läbi aegade on muutnud oma nime ja õppimissuundi. Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord Käesoleval ajal töötab Säreveres Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, kus õpetatakse Kodumajanduslikke erialasid (õmblemine ja toitlustamine), põllumajandust, autode remonti ja ettevõtlust, ärijuhtimist, hobusekasvatust, karusloomakasvatust. Lõpetajate arv ulatub kuni 5200-ni. Särevere mõisa härrastemaja on senini säilinud tänu tehnikumile. Kuid kaasajal oleks vaja

Ehitus → Muinsuskaitse ja renoveerimise...
27 allalaadimist
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis
3
docx

Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis

Soomlased – Lindgren, Saarinen ja Gesellius Eesti ehitusinsenerid – Hellat, Uesson, Kangro, Jürgenson Esimesed eesti arhitektidal 1910 Tallinnas hakkab tööle Karl Burman ja Artur Perna Riialased Kesksed arhitektid 1920-40 Herbert Johanson Eugen Haabermann Erich Jacoby Anton Soans Edgar Kuusik 1905 riias revolutsioon ja minnakse Saksamaale kooli. Töötavad baltisakslaste juure, peale sõda on valmis Eestit üles ehitama 1918 loodi Tallinna Tehnikum august Volberg Edgar Velbri Erika Nõva Harald Arman Nikolai Kusmin Boris Tšernov Edgar johan Kuusik Miks kuusik tähtis on Raamat “ehituskunst” Õppejõud, kunstihoone, ohvitsride kasiino(NO99). Kuusik pärit Abjalt, suurimad mõisamaad, esimene koht, kust Eestlased jõukaks saavad, ehitatakse külapank. Kanuti gildi hoone keldris restoranimööbel. Ohvitseridemaja Gonsiori tänaval. Ainuke Eesti arhitekt, kes on vabadusristi kavaler. Legendaaarne professor

Arhitektuur → Arhitektuur
9 allalaadimist
Tööohutus-Riskianalüüs
14
docx

Tööohutus: Riskianalüüs

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Energeetika ja automaatika erialaosakond Lennart Tamm Riskianalüüs Referaat Tööohutus Juhendaja: H. Kruusimaa Tallinn 2015 Riskianalüüsi mõiste „ *Töökeskkonna riskianalüüs on töökeskkonna ohutegurite, nende parameetrite ja mõju hindamine töötaja tervisele. Riskianalüüsi eesmärk: „ *Ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaiguseid ning muid võimalikke ettevõtte tegevusega seotud ohtusid inimeste heaolule ning turvalisusele. Töökeskkonna ohutegurite Liigitus(5): „ 1) Füüsikalised „ 2) Keemilised „ 3) Bioloogilised „ 4) Füsioloogilised „ 5) Psühholoogilised Riskianalüüsi vajalikkus *Riskianalüüs peab olema teostatud enne töötajate tervisekontrolli saatmist, sest see dokument on aluseks: „ töötervishoiuarsti eksperthinnangul,kaitsevahendite ja ohumärkide valikul,töökeskkonna mõõdistamisel...

Muu → Tööohutus ja töötervishoid
43 allalaadimist
Tööleping
3
doc

Tööleping

TÖÖLEPING nr 1/2010 Käesolev Leping on sõlmitud 22. veb 2010. a.Tallinnas. OÜ MATI POST (edaspidi nimetatud TÖÖANDJA), reg kood 10663533, keda esindab NILS SUHOV(PA07B) ja ERGO KASEMAA(PA07B) ning LAURI PIISANG (edaspidi nimetatud TÖÖTAJADD), sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU TÄHTAEG, TÖÖ SISU 1.1. Töötajad asub tööle 20 märts 2010a. 1.2. Käesolev Leping on sõlmitud ajaks. 1.3. Töötajad töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestvus on 1 kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 20 mai 2010a. 1.4. Töötajad asub tööle postiljoni ametikohal. 1.5. Töötajad kvalifikatsiooninõuded, tööülesannete ja pädevuse kirjeldus on esitatud Töötajad ametijuhendis, mis on töölepingu lisa nr 1. 1.6. Töötajad on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma muid ülesandeid, mis tu...

Õigus → Tööõigus
190 allalaadimist
Nõukogude Eesti aeg
5
pdf

Nõukogude Eesti aeg

Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (1946­1050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (1954­1061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor Pühajärve kohvik-restoran (1961) Mai Roosna Tallinna Laululava (1960) Alar Kotli Kalevi spordihall Tallinnas (1962) Peeter Tarvas, Uno Tölpus, Olga Kontsajeva, Valli Lember-Bogatkina ja Johannes Fuks

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
14 allalaadimist
Haridus ja koolid iseseisvas eesti
13
doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst. Ülikooli juures tegutses 37 akadeemilist seltsi kokku 2500 liikmega, suur osa üliõpilastest kuulus korporatsioonidesse. Tartu üliõpilaste häälekandja oli 1921. aastast alates ,,Üliõpilasleht". Aastail 1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised. 6.2 Teised kõrgkoolid Inseneride ettevalmistamiseks avati pealinna Tallinna tehnikum. Seaduse järgi oli tegemist juba kõrgkooliga, milles seitse osakonda. 1936. aastal asutati Tallinna tehnikumi asemele Tallinna Tehnikainstituut, esimesel tegevusaastal õppis seal 387 üliõpilast. 1938. aasta ülikooliseadusega nimetati tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, mille koosseisu kuulus kaks teaduskonda: ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. Alustati teaduskraadide väljaandmist. 11

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
38 allalaadimist
Eesti aeg
9
doc

Eesti aeg

Samal ajal vähenes gümnaasiumilõpetajate arv. Kõrgharidus * 1. detsembril 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Juhan Kõpp. * Esialgu võeti vastu eksamiteta keskhariduse baasil (1928. a 4700). * 1930ndate teisel poolel hakati korraldama sisseastumiskatseid (2800) Tehniline kõrgharidus * Tallinna Tehnikum muutus 1938. aastal Tallinna Tehnikaülikooliks. * Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas" * Riigi Kõrgem Kunstikool (1938, riiklik) * Tartu Kõrgem Muusikakool * Tallinna Konservatoorium muutus 1938. aastal Riiklikuks Lavakunstikooliks. * Kõrgem Sõjakool Sport Sport ja kehakultuur olid iseseisvas Eestis populaarsed ja neid toetas ka riik. Eesti Spordi Keskliidu alla kuulusid mitusada spordiseltsi ja ­ringi umbes 15000 liikmega. Tuhandete osalejatega spordipeod olid Eesti Mängud (1934, 1939)

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Hiiumaa maastikurajoon
15
doc

Hiiumaa maastikurajoon

Aitas päästa ka Hiiu madalale jooksnud laevu. Ungru krahv oli oma eluajal suhteliselt ahne mees, sellepärast süüdistati teda päästetasude väga kõrgeks ajamises, päästetud varade kõrvaletoimetamises ja tollimata kaubaga äritsemises. Parun saadeti Siberisse sunnitööle peale mõisa laeva kapteni tapmist. Oma viimased elupäevadki veetis ta jätkuvas külluses, kuna perekond saatis talle igal aastal toetuseks 20 000 rubla. Tänapäeval asuvad häärberis põhikool ja tehnikum, kus saab ka meresõitu õppida. Suuremõisa lossi ümber laiub 200-aastane inglise stiilis park. Allee puudeks on seal hobukastanid, vahtrad, tammed ja sanglepad. Pargis kasvavad Eesti kõrgeim euroopa nulg, valged mänd ja -nulg, palsaminulg, põhjatamm, kanada kuusk ja Eesti kõrgeimad jaapani lehised. 12 Joonis 8. Suuremõisa loss Joonis 9. Ungru krahv 10

Loodus → Loodusteadus
27 allalaadimist
AJALUGU - Eesti aeg-esimene KT-teha allikaosa
10
doc

AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa)

Koolihooned olid ka 6- klassilistele tehtud. 1937- uus koolireform I algkool (6 klassi) II progümnaasium (5 klassi) > reaalkool (3 klassi) III gümnaasium (3 klassi) EV ajal ehitati uusi koolihooneid, mis oli projekteeritud eraldi koolihooneks. Pärnus Hansa ja Rääma koolihoone. Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis, aga tekkis ka palju kunsti- ja muusikaalaseid õppeasutusi nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad kunst: Tartus ühing ,,Pallas", Eesti kujutavate kunstide keskühing; Viiralti ,,Absindijoojad" sport: Kreeka-rooma ja vabamaadluse kuld ­ Kristjan Palusalu, Paul Keres muusika: lauluseltsid, vaimulika muusika areng (koorilaulud, kammermuusika) Ernesaks ,,Hakkame mehed minema"

Ajalugu → Ajalugu
118 allalaadimist
Väga põhjalik ajaloo konspekt
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

2)rahvaesindusorgan(80) Päts sai presidendiks, rahvas teostab riigivõimu presidendi valimistega, rahvahääletustega jne. 1940- eestis pole enam vaikiv ajastu, esineb aga Juhitav demokraatia. Jääb siiski autoritaarseks valitsemisajaks(1934-1940). Demokraatia on piiratud, sest puuduvad parteid. HARIDUS Venestamine lõppes 1917. Autonoomia saavutamisel hakati kohe oma keelele üle minema. A. 1dets 1919- avatakse Tartu ülikool rahvusliku ülikoolina, 1920-tallinna tehnikum B. 1938- luuakse personaalne teadusteakadeemia, kus on 20 akadeemikut liikmeteks, 2 haru-loodusteaduste ja tehnikateaduste haru. Kuulsamad teadlased on bioloog Th. Lippmaa, arstiteadlastest A. Paldrock, neurokirurg L. Puusepp, keemik Paul Kogermann, astronoom Ernst Öpik. C. 1921- avalike algkoolide seadus, 1922- avalike keskkoolide seadus.- 6 klassiline koolikohustus, 5 klassiline koolikohustus. Palju kõrgharidusega töötuid. D

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Kõik õppe vormid on üksteisega põimunud. Kasvukeskkonnad võivad olla vastuolulised, kui nadrõhutavad vastandlikke väärtusi ja veendumusi. Optimaalne kasv ja areng sõltubvanemate koostööst lapsega. Mis on perekond? Perekonna määratlemine Laste arv peres Abielulahutused Lahutatud perede lapsed Mina arvan, et pere võiks olla hetkel antud leibkonnas koos elav grupp inimesi. Kasvatus- ja haridussüsteem Alusharidus Põhikool Gümnaasium /tehnikum/rakenduslik Kõrgkool/ kutseõppeasutus Kasvatus: Kui sotsialiseerumine Inimest käsitlev teadus Kahe inimese vaheline interaktsioon (kasvataja/kasvandik) Kasvatus on kasvamine saatmine. (J.A.Hollo) Lõppseisund: kasvatuse abil püütakse saada hingelt ja kehalt terved kodanikud. Kasvatus on kunst (Wilenius) Kool Antakse õpetust (toob kaasa kohustusi, eesmärke, reegleid) Põhi-,kutse-, gümn,- kõrg-, täiskasvanute koolitus. Õpetus on eesmürgipärasus – ta seob koolituse ja kasvatuse

Pedagoogika → Alusharidus
100 allalaadimist
Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused
29
doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

veebruaril 1926. aastal. EGÜ publikatsioonid : · ajakiri Geodeet · ,,Maamõõte käsiraamat" 28 · geodeesialoengute konspekt ,,Geodeesia" I osa · ,,Agraarõigus Eestis" · ,,Eesti geodeetide ühingu poolt 1934. a korraldatud loengud" · Eesti kaart vallapiiridega · ,,Konverentsi Struve Arc 150 materjalide kogumik" · kogumik ,,Saku tehnikum läbi aegade" kogumik ,,Eesti Geodeetide Ühing 1926 ­ 2006. 106. Kartograafia areng Eestis 1940-2003 29

Geograafia → Kartograafia
137 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun